"Seened ja inimene" (0)

Seened ja Inimene
Paratamatul on nii, et seened ja inimesed on väga palju seotud. On olemas palju erinevaid liiki seeni, ühed neist on head ja kasulikud inimesele, teised aga väga kahjulikud. Neid võib leiduda metsades, puudel, parkides, aedades , inimese nahal, toidus jne.
Kasulikeks võib pidada söögiseeni nt puravikud , riisikad , pilvikud, šampinjonid jne, mis kasvavad tavaliselt metsades. Inimesed käivad neid igal aastal korjamas. Igal aastal kasvavad nende asemele aga uued seened. Enamiku seeni moodustab mütseeli, kuid kõige rohkem korjatakse ikka selliseid seeni, mis koosnevad jalast ja kübarast (koosnevad hüüfidest). Kandseened on kasulikud see tõttu, et nad söövad surnud piutu, nii kõduneb see kiiremini ära ja inimestel pole vaja sellepärast pead murda, sest seente tähtsus ongi lagundamine. Pärmseeni kasutatakse Pagaritoodete kergitamisel ning lahjade alkoholide valmistamisel. Pagaripärm on ise ümarakujuline üherakuline kottseen , kes enamasti paljune pungumise teel. On olemas selliseid seeni, mida kasutatakse Toitainete ja farmaatsiatööstuses näiteks: leiva, hallitusjuustu, sojakastme, ravimite valmistamiseks, õlle, salaami vorsti tootmiseks jne. Neid kõiki asju kasutab inimene igapäevaelus.
On ka palju kahjulikke seeni. Inimesele teevad kõige rohkem muret jalaseen ja majavamm . Jalaseen põhjustab mitmeid nahahaigusi. Enamasti tekivad seenehaiguste kolded varvaste vahele. Epiteelkoest toituvad seened põhjustavad naha punetust ja ketendust. Küünte alla tekkinud seened on eriti sage juhus. Nakatunud küüs muutub valgeks ja elutuks. Nahahaiguste seeni on võimalik ravida, kuid siiski ei pruugi abi saada. Osad antibiootikumid lihtsalt ei toimi mõne seene puhul. Majavamm tekib tavaliselt niisketel puitkonstruktsioonides maja seintele , lagundades kiiresti nii seina kui ka põrandat. See on kahju toonud nii paljudele inimestelegi. Enim tekib neid majadele, mis on maha jäetud, või on lihtsalt hoolduseta jäetud puitmaja. Üleüldse kasvab majavamm jahedates kohtades, nii et kui majas on soe, siis pole vaja muret tunda selle pärast, mis majale tekkida võib.
Vahel on probleemiks hallitama läinud toit. Tavaliselt mitte ükski toit ei säili väga kaua. Õnneks inimestele hallitanud toit eriti kahju ei tee, kuna nad on nii targad ja viskavad selle ära, mitte ei sööda oma koduloomale. Kui inimene sööb kasvõi kogemata hallitanud toitu, ei pruugi temaga mitte midagi juhtuda. Kuid on ka inimesi, kellel on nõrgem immuunsussüsteem ning neil võib kõht lahti minna, väga vähestel väike palavik tekkida, mõnel isegi seenemürgitus. Näiteks sai või juust on sellised toiduained, kuhu peale tekib erinevatest liikidest koosnev hallik. Selline hallitus ei ole tavaliselt inimesele midagi teinud.
Seente ehituslikud iseärasused: Need on heterotroofse toitumisega ning neil puuduvad vakuoolid. Hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. Näiteks pagaripärmi seenerakk on ümbritsetud rakumembraaniga, mis ehituselt sarnaneb looma-ja taimeraku omaga . Membraanist väljaspool on rakukest, mis koosneb põhiliselt kitiinist ning on õhem ja elastsem kui taimeraku kest. See kaitseb ja toestab seenerakku ning annab talle kindla kuju. Enamik seeni toitub kogu keha pinnaga ning vesi ja selles lahustunud ained liiguvad läbi kesta ja membraani raku tsütoplasmasse osmoosi teel. Seeneraku keskosa asub kahe membraaniga ümbritsetud rakutuum . Väljaspoole jäävas tsütoplasmas paiknevad mitokondrid , mis varustavad seenerakku elutegevuseks vajaliku energiaga. Seenerakus esinevad ka : tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks ja lüsosoomid.Valkude süntees toimub ribosoomides.