Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Immuunsus - sarnased materjalid

immuuns, immuunsus, steem, mfis, mfots, lmed, nohu, vereplasma, girakk, rikastub
thumbnail
10
ppt

Immuunsus

IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: lümfotsüüte koevedelikust pärit olevaid aineid rasvaosakesi. Lümfisõlmed Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põletiku korral lümfisõlmed suurenevad Põrn

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immuunsus

Nad võivad võõraid rakke vahetult rünnata ja hävitada (lagundada). Immuunreaktsioonis osaleb veel teisigi bioaktiivseid aineid. Immuunsust saab tugevdada näiteks vaktsineerimisega. Nakkushaiguste vastu saab vaktsineerida vastava tõve tekitaja antigeenidega. Organismi viiakse viirustest ja bakteritest, nende osistest või mürkidest valmistatud vaktsiini, millele keha reageerib antikehade (kaitsekehade) moodustamisega. Tulemuseks on immuunsus. Vaktsiinides kasutatakse nõrgestatud või surmatud haigusetekitajaid, mis ei põhjusta haigestumist. Eelistatakse liitvaktsiine, millega tekib immuunsus korraga mitme nakkushaiguse vastu. Vaktsineerimisega saadud immuunsus on ajutine ning kindla ajavahemiku järel tuleb uuesti vaktsineerida. Vaktsineerimine on tõhus abinõu. Tänu laiahaardelisele vaktsineerimisele on kogu maailmas likvideeritud minevikus palju ohvreid nõudnud rõuged.

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Veri ja Immuunsus

VERI JA IMMUUNSUS Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes. Vedel sidekude koosneb: - vereplasma: (vesi, mineraalsoolad, hormoonid, vitamiinid jne.) Ülesanne: transpordib toitaineid kudedesse ja kudedest CO2- te kopsudesse. - vererakud: punalibled e. erütrotsüüdid, valgelibled e. leukotsüüdid, vereliistakud e. trombotsüüdid Punalibled: - transpordivad O2- te - tekivad punases luuüdis - eluiga 4 kuud (vanad lagundatakse maksas) - ainsad tuumata rakud - kaksiknõgusad - sisaldavad hemoglobiini (Hgb) => Fe <= annab vere punase värvuse

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
5
docx

IMMUUNSÜSTEEM

IMMUUNSÜSTEEM Lümfiringe: Lümfisoontes liikuvat vedelikku nimetatakse lümfiks. Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvitu läbipaistev kehavedelik, mis sisaldab: · lümfotsüüte · koevedelikust pärit olevaid aineid · rasvaosakesi. Lümfisõlmed: Lümfisoonte koondumiskohtades. Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohalekandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on: kaelal, lõua all, kõhuõõne keskosas, vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubemepiirkonnas. Põrn:

Bioloogia
23 allalaadimist
thumbnail
12
pptx

Haigus ja immuunsus

Haigus Organismi elutegevuse häirumine. Haiguste põhjused Pärilikud haigused Päriliku eelsoodumusega haigused Mittepärilikud haigused Füüsikalised Keemilised Bioloogilised IMMUUNSÜSTEEM http://www.immunology-info.org/index.php? filmid=0&play=true Inga Kangur Kaitseks haiguste eest IMMUUNSUS ­ vastupanuvõime haigustekitajatele ja kehavõõrastele ainetele · Selle tagab immuun- süsteem, mis kaitsemehhanismide alusel jaotub: · kaasasündinud ehk loomulik immuunsus

Bioloogia
4 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immuunsussüsteem

kuuluvad leukotsüütide(ehk valgete vererakkude) hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainetevastu kaitsevalke. Lümfotsüütide eluiga on lühike, mistõttu peab neid organismi pidevalt juurde moodustama. Lümfotsüüde toodavad lümfisõlmed, põrn ja harkelund. 2)Lümfisõlmed- ovaalsed 3-20mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Põletiku korral suurenevad lümfisooned oluliselt. 3)Põrn- piklik, u 12cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrosüüdid. Põrn on ka vere varupaik. 4)Harkelund- asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereakltsioone. Ka harkelundis valimivad lümfotsüüdid. Kõige suurem onn harkelund 11.-15

Bioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
24
pptx

Immuunsüsteem

Põrn luuüdi Harkelund ehk tüümus Keha kaitsetõrked Terve nahk Vere hüübimine Ripsepiteel (ninaõõnes ja hingetorus) Limaepiteel Eritised (sülg, higi, pisaravedelik, happeline maomahl) Normaalne mikrofloora nahal ja soolestikus Immuunsüsteem jaotub kaitsemehhanismide alusel kaheks: Immuunsus on organismi võime tõrjuda mitmesuguseid haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Kaasasündinud immuunsus Omandatud immuunsus – kujuneb elu jooksul : 1)nakkushaiguse läbipõdemine 2)vaktsineerimine Kaasasündinud ehk loomulik immuunsus toimib kiiresti paljudele haigustekitajatele teatakse olevat kõigil loomadel pärandub liigi kõikidele isenditele tänu sellele ei haigestu meie enamuse loomade nakkustesse ja vastupidi Loomuliku immuunsuse tagavad: Keha kaitsetõkked Immuunsüsteem Kaasasündinud immuunsüsteemi osad: Fagotsüüdid – organismi nn koristajarakud, mis

Bioloogia
16 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immuunsüsteem

Immuunsüsteem Loomulik ja omandatud Loomulik-vastus paljudele haigustekitajatele Omandatud-vastus kindlale haigustekitajale Immuunsüsteemi organid- primaarsed: luuüdi,tüümus Sekundaarsed: adenoidid,lümfisõlmed, põrn, Peyeri naastud,pimesool. Immuunsüsteemi rakud: B-lümfotsüüdid, T-lümfotsüüdid. Antikehi toodavad B-lümfotsüüdid Antikehade funktsioon: neutralisatsioon, teha äratuntavaks fagotsüütidele, komplemendi aktivatsioon, adhessiooni pärssimine. Spetsiifiline immuunsus: 1) Aktviine loomulik immuunsus: pärast haiguse läbipõdemist 2) Aktviine kunstlik immuunsus: vaktsineerimine 3) Passiivne loomulik immuunsus: emalt-lapsele, rinnapiimaga 4) Passiivne kunstlik immuunsus: pärast immuunglobuliinide manustamist. Immuunvastus: immuunotolerantsus, autoimmuunsed reaktsioonid, immuunpuudulikkus, allergilised reaktsioonid. Mükoplasmad-väiksemad looduses elavad bakterid,puudub rakusein,põhjustavad

Immunoloogia i
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Immuunsüsteem

Nad valmistavad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Et lümfotsüütide eluiga on lühike, siis peab neid organismi pidevalt juurde moodustuma. Järelikult kuuluvad immuunsüsteemi ka need organid, mis pidevalt lümfotsüüte toodavad. Nendeks on lümfisõlmed, põrn ja harkelund. Lümfisõlmed on ovaalsed 3-20 mm läbimõõduga elundid, mis paiknevad lümfisoonte koondumiskohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse ka kehasse sattunud mikroobe. Kui on põletik, suurenevad haiguskolde lähedal asuvate lümfisõlmede mõõtmed oluliselt. Põrn on piklik, umbes 12 cm pikkune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Põrnas moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vananenud erütrotsüüdid. Põrn on ka vere varupaik. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone

Terviseõpetus
77 allalaadimist
thumbnail
27
odt

Käitumise füsioloogia ja anatoomia eksamiks

Vereanalüüse on palju eri variante, olenevalt sellest, mis haigust jälgitakse või otsitakse. Teised verega seotud kehavedelikud: · koevedelikud ­ kõigis kudedes on rakkude vahel interstitsiaalne vedelik, mis on pidevas seoses vereplasmaga. Koos veega liiguvad ka selles lahustunud ained · lümf ­ lümfisüsteemi kaudu vereringesse tagasi juhitav osa koevedelikest · ajuvedelik ­ ajuvatsakestes soonpõimikute toodetud väga lahja vereplasma, see on koevedelikuks närvikoele kesknärvisüsteemis ja osalt ka perifeerses närvisüsteemis · primaarne uriin neerudes ­ algul valguvaba vereplasma, hiljem neerutorukestes imendatakse kasulikud ained tagasi ja eritatakse jääke juurde, tekib sekundaarne e päris uriin · seroosvedelik seroosõõntes · sünoovia liigeseõõntes ­ vastavate kelmete poolt eritatav vedelik, sisuliselt vähese valgusisaldusega vereplasma

Füsioloogia
135 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immuunsüsteem kaitseb organismi

Lümfotsüüdid valmistavad erilisi kaitsevalke. Lümfotsüütide poolt valmistatud kaitsevalkude ülesanne on teha kahjutuks haigustekitajad või nende mürgid. Põrn on piklik, kõhuõõne ülemises osas paiknev elund, umbes 12 cm pikkune.Põrna ülesanded 1)Moodustab uusi lümfotsüüte 2)Lagunab vanu punaseid vererakke 3)Vererakkude varupaik. Lümfisõlmed ­ on ovaalsed, 3-20 mm läbimõõduga.Nende ülesanded : 1)Veri rikastub lümfo- tsüüdidega 2)Hävitatakse kehasse sattunud mikroskoobid. Harkelund ­ asub rinnaõõne ülaosas.Kõige suurem on harkelund 11.- 12.eluaastal.Suguküpsuse saabudes algab selle elundi taandareng ja harkelundi kude asendub rasvkoega.Harkelund kontrollib ja mõjutab kehasiseseid kaitsereaktsioone, ning toodab lümfotsüüte. MIS JUHTUB, KUI TÕVESTAVAD MIKROOBID ON ORGANISMI TUNGINUD 1.Valged vererakud ­ haaravad mikroobid endasse, lagundavad need ära. 2

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Kaasasündinud immuunsus

Kaasasündinud immuunsus Kõiki haigustekitajaid ei suuda nahk, hingamisteede limaskest ja teised tõkked kinni pidada ja mingi osa satub neist ikkagi organismi. Seal hakkab neid hävitama organismi immuunsüsteem. Immuunsüsteem hävitab organismi tunginud haigustekitajaid. See kaitsesüsteem reageerib kõikidele kehavõõrastele ühenditele ja rakkudele: võõrvalkudele, viirustele, bakteritele, seentele, algloomadele ja kasvajarakkudele. Immuunsus on võime tõrjuda mitmesuguseid haigusetekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürke. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn ja harkeelund ehk tüümus. Lümfotsüüdid kuuluvad valgete vereliblede ehk leukotsüütide hulka ning sünteesivad organismi tunginud viiruste, bakterite ja teiste kehavõõraste rakkude või ainete vastu kaitsevalke ehk antikehi. Nende eluiga on lühike ning neid peab pidevalt juurde tootma. Seega

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Bioloogia kordamine kontrolltööks-1

See osa südamelihasest ei saa enam verd ja sureb. Atreoskleroosi teket soodustab liiga rasvane toit, ülekaalulisus, vähene aktiivsus, suitsetamine, kõrge vererõhk jne.  Veenilaiendid on jalgade pindmiste veenide laienemine  Südame rütmihäired ja südameklapi rikked. Peatükk 8. Veri on vedel kude.  Veri on vedel sidekude, mis ringleb veresoontes.  Veri koosneb vereplasmast 55% ja selles hõljuvatest vererakkudest 45%. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus (90% on vesi), seal on ka teisi lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone, jääkaineid ja muid ühendeid. Vererakke on kolme tüüpi: punased vererakud (erütrotsüüdid), valged vererakud (leukotsüüdid), vereliistakud (trombotsüüdid).  Hemoglobiin on valk, mis seob ja transpordib hapnikku, see rauda sisaldav valk annabki verele punase värvuse.  PUNASED VERERAKUD EHK ERÜTROTSÜÜDID

Bioloogia
7 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vererakud, veresooned, hüübimine, immuunsus

Arterite ja veenide seinad on mitmekihilised. Kapilaarid ühendavad artereid veenidega, seal voolab veri aeglaselt. Toimub keha ja vererakkude vahel aine vahetus. Kapilaarisein koosneb ainult ühest rakukihist. Õhuke sein hõlbustab ainete vahetust. Seal toimub nii gaasivahetus kui ka toit ja jääkainete võrdsustamine.Toitained ja hapnik lähevad kapilaarverest kudedesse, jääkained siiruvad kudedest kapilaaridesse. koosneb vereplasmast ja selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasma on peamiselt valkude vesilahus, lisaks sellele on ka lahustunud mineraalsooli, toitaineid, hormoone ja rakkude eluteg. Tekkinud jääkaineid. Vereplasma kannab organismis laiali toitaineid ja viib kudedesse moodustunud süsihappegaasi kopsudesse. Veres saab eristada punaseid vererakke ehk erütrotsüüte, valgeid vererakke ehk leukotsüüte ja vereliistakuid ehk trombosüüte. Kõige rohkem on punaseid vererakke, mis meenutavad välimuselt kaksiknõgusaid kettaid. Need on elastsed rakud,

Bioloogia
65 allalaadimist
thumbnail
41
docx

Immunoloogia eksami kordamisküsimused

jõuda. Rollid: tuua infektsioonikoldesse uusi immuunrakke ja efektormolekule, luua füüsiline barjäär mikrovaskulaarse koagulatsiooni näol takistamaks infektsiooni levikut vereringesse, soodustada kahjustatud kudedes regeneratsiooni. Kui põletikulised reaktsioonid toimuvad vales kohas, valel ajal või on liiga tugevad, siis on tagajärjeks näiteks allergia ja astma. 2. Selgita, mis on loomulik (=innate; = sünnipärane) immuunsus ja mis on omandatud (=adaptiivne) immuunsus. Innate immuunsus: mitte spetsiifiline, kiire (minutid, tunnid), mälu ei teki. Ta on alati olemas ja kohe valmis atakeerima. Näiteks fagotsütoos, komplement, interferooni süntees. Adaptiivne immunsus: väga spetsiifiline, aeglane (päevad) ja ei ole valmis kohe atakeerima. Adaptiivne immuunsus stimuleeritakse innate immuunsuse poolt patogeeni sisenemisel, oma magnituudilt on ta võimsam kui innate, kuid vajab aega aktivatsiooniks. Näiteks T- ja B- rakud.

Geenitehnoloogia
57 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Bioloogia, vereringeelundkond, immuunsussüsteem.

arteritsest südame paremasse kotta. 34.Nimeta 4 veresoonkonna haigust. Reuma, Südame rütmihäired, Leukeemia, Südamelihaspõletik. 35.Nimeta südamelihase infarkti riskitegurid. Ebatervislik eluviis, stress, kõrge kehakaal jne. 36.Mis ülesanne on immuunsüsteemil? Tõrjuda haigustekitajaid ja muuta kahjutuks nende mürk. 37.Nimeta elundid, mis kuuluvad immuunsüsteemi. Lümfiringe, lümfisõlmed, põrn. 38.Nimeta 4 immuunsusvormi. Kuidas need tekivad? Kaasasündinud immuunsus, omandatud immuunsus, aktiivne immuunsus nakkushaiguste läbipõdemisel, passiivne immuunsus vaktsineerimisel. 39.Põhjenda väidet, et vaktsineerimisest keelduv inimene ohustab nii enda kui ka teiste tervist. Kui talle ei süstita kaitsevalke, siis ta võib vabalt haigestuda ja siis seda teistele edasi kanda või neid nakatada. 40.Võrdel aktiivset ja passiivset immuunsust. Too välja erinevused. Kui organism põeb haiguse juba läbi kergel kujul siis on aktiivne immuunsus, kui

Bioloogia
45 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Organism, vereringe, immuunsus

vere punalibled, tuumata rakud mis transpordivad hapnikku hemoglobiin, (verevärvnik) on punastes verelibledes olev valk, mis seob ja transpordib hapnikku leukotsüüt, e. vere valgelibled – tuumaga värvusetud rakud mis kaitsevad haigustekitajate eest trombotsüüt, e. vereliistakud osalevad vere hüübimisel fibriin, - vere hüübimist soodustav aine immuunsus, Organismi võime muuta kahjutuks haigustekitajaid, teisi kehavõõraid rakke ning kehavõõraid ühendeid omandatud immuunsus, kujuneb elu jooksul kas mingi nakkushaiguse läbipõdemise või vaktsineerimise tagajärjel kaasasündinud immuunsus, Pärandub vanematelt järglastele. aktiivne immuunsus, Tekib pärast nakkushaiguse läbipõdemist või inimese vaksineerimist, kui organism toodab ise antikehi. passiivne immuunsus Tekib pärast vaktsineerimist, kui organismi viiakse valmis antikehad. 1. Mis moodustavad vereringeelundkonna? Süda, veri, veresooned 2.Mis ülesanded on organismis verel?

Bioloogia
20 allalaadimist
thumbnail
53
doc

Eluslooduse portfoolio

· vereringe pidev vere ringlemine kehas · inimesel kinnine vereringe, veri voolab veresoontes · veresooned torujad elundid · arterid viivad hapnikurikast verd südamest kudedesse · veenid juhivad hapnikuvaest verd kudedest südamesse · kapillaarides toimub gaasivahetus, toit- ja jääkainete vahetus · vere liikumise kindlustab vererõhk · jaguneb kaheks: a) suur vereringe ­ varustab keha kudesid verega b) väike vereringe ­ ehk kopsuvereringe, veri rikastub hapnikuga 4. VERI. LÜMF. KOEMAHL VERI · vedel sidekude, mis ringleb veresoontes · koosneb vereplasmast · plasmas hõljuvatest vererakkudest · vererakke mitu tüüpi: PUNASED VERERAKUD VALGED VERERAKUD VERELIISTAKUD VÄRVUS Punane Värvitu Värvitu KUJU Kettakujuline amööbjas Korrapäratu

Algoloogia
28 allalaadimist
thumbnail
64
doc

Pariku osa

mõningaid suudab mõningaid mitte. 2. Valgud 3. Glükosiidsed, glükolipiidsed jne ABO ja teised veregrupid 4. Immuunreaktsioonides osalevad valgud. Organism võib hävitada ennast kui patogeeniga kokku satub, bakter ei saa edasi levida, organism sureb aga poluplatsioon võida, inimese korral on seda väha – hemorraagilised viirused Aafrikas, kaitse forseeritakse nii tugevalt et see hävitab enda. Kaitsemehhanismid on tuigevad ja need hävitavad. Omandatud immuunsus omav väikset osa, tema käivitamine võtab kaua aega, ta on efektiivne aga aeglane nö. Enamiku koormuse saab kaasasündinud immuunsus, see ei tee vigu. Omadatud teeb vigu – autoimmuuhaigused. Kaasasündinud immuunsus  barjäärid – Füüsilised: nahk, kitiinkest, munakoor,lima, temperatuur bakteritel kitsas temp vahemik kus saavad paljuneda, kehatemp kõrgemaks ja viirused ja bakterid ei saa paljuneda, liikuv ripsepiteel, köha.

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
22
docx

Inimese anatoomia ja füsioloogia kordamisküsimused

Maksasagariku ehitus- Maksa vereringe Maksa funktsioonid talletusorganina-varuainete talletamine(rasvad, vitamiinid A,D,K,E ja glükogeen) Maksa funktsioonid ainevahetuse reguleerijana-Süsivesikute ainevahetus(glükoosi taseme tõstmiseks lagundatakse glükogeen glükolüüsiks ja langetamiseks glükoos muudetakse glükogeeniks.) lipiidide ainevahetus(lagundab rasvhappeid, sünteesib uusi kolesteroole ja fosfolipiide) ning valkude ainevahetus(sünteesitakse vereplasma valke-albumiin jne, asendatavate AH süntees-transamineerimine ning deamineerimine- eemaldatakse NH3 rühm) 63.Sapipõis Ehitus ja paiknemine- Sapipõis paikneb - Koostis ja funktsioonid- Eesmärgiks on toidurasvadest emulsiooni tekitamine, mis suurendab kokkupuute pinda kõhunäärme lipaasidega ja võimaldab sellega neil efektiivsemalt laguneda. Sapp koosneb ioonidest(K,Na,Cl,Ca,HCO3), sapphapetest, sapipigmendid, kolesterool ja letsitiin.

Bioloogia
111 allalaadimist
thumbnail
34
pptx

Lümfi ülesanded ja lümfiringe organismis

Mina näiteks ei teadnud, et Koduloomadest kõige suuremad lümfisõlmed on veisel. Nende läbimõõt võib olla kuni 15cm Põrna lümfisõlmekesed ei ole püsivad, need võivadf muutuda suuruselt ja ka hoopis kaduda ja teises kohas moodustuda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Lümfotsüüdid ja immuunsus On immunokompetentsed rakud, mis sünteesivad antikehi või kutsuvad esile raku poolt vahendatud immuunsuse nähte Väikeseid lümfotsüüte on organismis 1% kehakaalust Võimaldavad immunologilist mälu üle kanda Kõige enam antikehi toodavad põrna rakud, seejärel lümfisõlmede rakud T- & B-lümfotsüüdid B-lümfotsüüte sünteesitakse imetajatel luuüdis T-lümfotsüüdid on tüümusest sõltuvad, on B-rakkude abistajad

Bioloogia
15 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Immunoloogia I eksamikonspekt

Suur, lahustumatu makromolekul on parem immunogeen, kui väike. HAPTEEN on madalmolekulaarne aine, millel on epitoop e. antikeha seostumise koht, kuid mis ise ei kutsu esile immuunvastust. EPITOOP ehk antigeenne determinant on antigeeni osa, kuhu antikeha seondub. Immunogeensus - võime esile kutsuda spetsiifilise im.vastuse (humoraalsel või rakulisel tasandil). Antigeensus ­ on võime spetsiifiliselt seonduda AK-de või TCR-iga KAASASÜNDINUD IMMUUNSUS moodustab esmase kaitseliini, kiire, kuid mitte tõhus: a. Anatoomiline i. Nahk ­ patogeenivastane barjäär, happeline keskkond. ii. Limaskestad ­ koosnevad glükoproteiinides. Mikrofloora on patogeenidele konkurendiks. iii. Rips-epiteelid ­ väljutab mikroobe b. Füsioloogiline i. Temperatuur ii. pH iii. lüsosoomid, iv. PRR c. Fagotsütoos d

Immunoloogia i
80 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Füsioloogia

ÄRRITUVUS Kõikidele elusatele struktuuridele omane võime vastata väliskeskkonna mõjutustele ja sisekeskkonna muutustele bioloogiliste reaktsioonidega. See on omane nii taimedele kui ka loomadele. Ärrituvuse avaldumisvorm ja kestus olenevad koeliigist ja kudede funktsionaalsest seisundist. Närvikude lihaskontraktsioon, näärmekude - nõre eritumine ÄRRITAJAD Välis- ja sisekeskkonna faktorid, mis põhjustavad elusates struktuurides bioloogilisi reaktsioone. Elusa koe ärritajaks võib olla igasugune piisavalt tugev ja kestev ning kiirelt toimiv välis- või sisekeskkonna mõjustus. Energeetilise olemuse alusel: Füüsikalised ­ temp, valgus, heli, elekter, mehaanilised faktorid(löök, venitus) Keemilised ­ hormoonid, ainevahetusproduktid(laktaat, pürovaat), ravimid, mürgid Füüsikalis-keemilised ­ osmootse rõhu, pH, elektrolüütide koosseisu muutused Füsioloogilise toime alusel: Adekvaatsed ­ ärritajad, mille vastuvõtuks on kude evolutsiooni käigus spetsiaalse

Füsioloogia
76 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Vereringe, immuunsus, hingamiselundkond

hapnikurikas veri muutub venoosseks vereks. Järjestada väikse vereringe osad. Missuguseks muutub veri väikses vereringes? Miks? Väike vereringe algab südame paremast vatsakesest liikudes mööda kopsuartereid läbi kopsude verekapillaaride ja kopsuveenide kaudu tagasi südame vasakusse kotta. Kopsudes muutub venoosne veri arteriaalseks. 7.Vere koostis ja vere koostisosade ülesanded (täienda töös antud skeemi). VERI VEREPLASMA VERERAKUD sisaldab VESI PUNASED sisaldab VERERAKUD HEMOGLOBIINI MINERAALSOOL TOITAINED VALGED VERERAKUD HORMOONID VERELIISTAKUD MUUD ÜHENDID 8.Nimeta 4 inimese vereringe ülesannet.

Bioloogia
147 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Biomeditsiini eksam 2017 TTÜ

väljavalgumist ja mikroobide sissepääsu)Puuduvad verekapillaarid, toituvad peamiselt osmoosi teel.Rakud on kompaktsed, puuduvad rakukehast väljuvad jätked.Suurus paarkümmend mikromeetritTuuma kuju meenutab raku enda kuju.Kromatiini on tuumades hõredalt.Epiteeli alumine e. basaalne pool kinnitub basaalmembraanile 24. Veri ja verelibled-Rakkudest (verelibled) ja vereplasmast (rakkudevaheline aine) Vereplasma: veest (90%), lahustunud verevalgud (albumiinid, globuliinid), soolad, glükoos jne.Verevalgud reguleerivad (seovad) vee hulka.Vereplasmas lahustunud aine fibrinogeen sadestub veresoone vigastuse puhul välja kiulise aine fibriinina (vere hüübimine) Vererakud:Tuumadeta punaverelibled e. Erütrotsüüdid-hapniku ja süsihappeg kanda.Tuumadega valgelibled e. Leukotsüüdid-immuunsuse kandjad. LUMF-Läbipaistev värvuseta vedelik,

Bioloogia
10 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Immunoloogia eksamiks kordamine

Immunoloogia I kordamisküsimused 1. Kaasasündinud ja omandatud immuunsus Loomulik ehk kaasasündinud ehk naturaalne ehk Kaasasündinud immuunsus ei muutu olendi eluea jooksul, nakkuse korral toimib selline immuunsus kiiresti ja moodustab esimese kaitseliini. Samas pole see küllalt tõhus. Kaasasünd.kaitsemeh. teatakse kõigil loomadel: N: nahk, limaskest, ka rakulised ja humoraalsed kaitsesüsteemid. Selgrootute loomade kaasasündinud immuunsus hõlmab nii rakulisi kui ka humoraalseid kaitsereaktsioone (interferoon, antiseptilised molekulid). Fagotsütoos esineb kõikidel organismidel Käsnadel on olemas võõra eristamise meh-id liigi tasemel. Kõrgemal tasemel eristatakse võõrast juba isendi tasemel. Kõigil selgroogsetel on T-ja B-rakud ning antikehad (alamatel liikidel vähem klasse). Omandatud ehk adaptiivne ehk spetsiifiline immuunsus on tõhusam kui kaasasündinud immuunsus

Immunoloogia i
199 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Vereringe

kasvajarakkudele. Immuunsüsteemi kuuluvad lümfotsüüdid, lümfisõlmed, põrn, harkeelund. Immuunsüsteemi tähtsamad rakud on lümfotsüüdid, mis kuuluvad leukotsüütie hulka. Nad valmistavad organismi tunginud viiruste bakterite ja teiste kehavõõrate rakkude või ainete vastu kaitsevalke. Lümfisõlmed on ovaalsed elundid, mis paiknevad paiknevad lümfisoonte koondumis- kohtades. Lümfisõlmedes rikastub veri lümfotsüütidega ning seal hävitatakse kehasse satunud mikroobe. Kui on põletik suurenevad haiguskohtade lähedal suvad lümfisõlmed oluliselt. Põrn on piklik umbes 12 cm pikune kõhuõõne vasakpoolses ülaosas paiknev elund. Seal moodustuvad uued lümfotsüüdid ja lagunevad vanad erütrosüüdid. Harkelund asub rinnaõõne ülaosas ja kontrollib ning mõjutab kehasiseseid kairsereaktsioone. Ka siin valmivad lümfotsüüdid.

Bioloogia
52 allalaadimist
thumbnail
17
rtf

BIOLOOGIA: fotosüntees, paljunemine, areng

omandatud. Omandatud haiguste põhjuseks võivad olla tarumad, kasvajad, mürgid ja ainevahetsehäired. Sageli võivad närve ulatuslikult kahjustada vitamiinipuudus ja alkoholism. Ühendeid, mis võivad põhjustada loote väärarenguid nimetatakse teratogeenideks. INIMKEHA KOLM KAITSELIINI Kaasasündinud kaitsemehhanismid: 1) Kaitse katete poolt · Nahk · Eritised · Limaskestad 2) Immuunsüsteem · Fagotsüüdid (õgirakud) · Mikroovidevastsed valgud Omandatud immuunsus: · Antikehad · Tapjarakud Kaasasündinud immuunsus. · Nahk ja limaskestad moodustavad tõhusa mehhaanilise kaitse mikroobide vastu · Nahal on ka palju kahjutuid baktereid, mis piiravad võõraste liikide kasvu (Ntks konkurents, muudavad naha happeliseks) · Limaskestad (koosneb õhukesest rakukihist, mida kuivamise ja lühenemise eest atab viskoosne lima) katavad seedekulglat, hingamisteid, kuseteid ja suguelundeid · ....

Bioloogia
14 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Haiguste ravivõimaluse ja organismi osa tervenemisel

Keskkonnategurid kas kiirendavad või pidurdavad päriliku eelsoodumusega haiguste teket. Päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamiseks tuleks esmalt välja selgitada vastavad haiguse esinemine suguvõsa teistel liikmetel. Olulisel kohal päriliku eelsoodumusega haiguste ennetamisel on tervislikud eluviisid. Enamik haigusi ei ole seotud pärilikkusega või on pärilikkuse osa haigestumisel ainult kaudne, olmetraumad, nakkushaigused. Kaasasündinud immuunsus on meie esmane kaitseliin patogeenide vastu, mis lülitab sisse neid hävitava põletikulise vastuse. Põletik kujutabki endast kõige lihtsamas mõistes immuunrakkude kiiret aktiveerumist võitluseks sissetungijaga. Kui sissetungijad sellest kaitsest ikkagi läbi murravad, käivitub organismi adaptiivne ehk omandatud immuunsus, milles on kesksel kohal antikehavastus ning B- ja T-lümfotsüüdid. Omandatud immuunsus omab

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Immuunsüsteem ja Sisenõrenäärmed

IMMUUNSÜSTEEM *LÜMFIRINGE Lümf- Lümfisoontes liikuv vedelik Tekib vereplasma filtreerumisel kapillaaridest. Lümf on värvusetu, läbipaistev keha vedelik,mis sisaldab lümfotsüüte,koevedelikust päritolevaid aineid ja rasva osakesi. *LÜMFISÕLMED Lümfisoonte koondumis kohtades Hävitavad ümbritsevatest kehaosadest kohale kandunud baktereid ja võõrkehasid. Suuremad lümfisõlmed on : kaelas,lõua all , kõhuõõne keskosas , vaagnaõõnes, kaenlaaugus ja kubeme piirkonnas.

Bioloogia
29 allalaadimist
thumbnail
34
doc

KEHAVEDELIKUD JA VERE FÜSIOLOOGIA

Looma kehamassist moodustab 60-70% vesi (noorloomadel rohkem). 1.1. Vedelikuruumide paiknemine, omavaheline seos. 1.2. Ekstratsellulaarsed vedelikud, intratsellulaarvedelik, transtsellulaarsed vedelikud: mõisted, osatähtsus organismi kogu vedelikuruumis. 1.3. Vedelikuruumide omavahelised seosed. Vedelikuruumid saab jaotada: * ekstratsellulaarvedelik – 1/3 veest asub väljaspool rakke ja mood. organismi sisekeskkonna. Koevedelik (15% kehamassist), vereplasma (5% kehamassist), lümf, seedesüsteemi ja kuseteede vedelik. * intratsellulaarvedelik – 2/3 veest asub rakkudes. Mood. 40% kehamassist. * transtsellulaarvedelik – õõnsustes nt sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, tserebrospinaalvedelik, peritoneaalvedelik, intraokulaarvedelik. Keha vedelikuruumide maht on suht. konstantne, kuid vesi on selle sees liikumises. Veebilanss – sisendi ja väljundi suhe. Organismi lisanduva ja väljutatava vee hulk on tavaliselt võrdsed

Füsioloogia
61 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kordamisküsimuste vastused

FÜSIOLOOGIA LÜHIKURSUS 2005 Kordamisküsimused eksamiks 1. Organismi vedelikuruumid ja nende omavaheline seos. ·Loomade ja inimese kehamassist moodustab 60-70% vesi ·2/3 veest paikneb rakkudes, ja seda nimetatakse intratsellulaarsekse. rakusiseseks vedelikuks ·1/3 veest asub keharakkudest väljaspool, moodustades organismi sisekeskkonna, ja seda nimetatakse ekstratsellulaarsekse. rakuväliseks vedelikuks Ekstratsellulaarsevedeliku moodustavad koevedelik, vereplasma ja lümf. Vereplasma~5% keha massist. Koevedelik~15% keha massist ·transtsellulaarnevedelik: tserebrospinaalvedelik, sünoviaalvedelik, perikardiaalvedelik, intraokulaarvedelik ja peridoneaalvedelik. 2. Organismi sisekeskkonna mõiste. Sisekeskkonna homöostaasi mõiste ja sisu. ·organismi sisekeskkond - koevedelik, veri ja lümf võimaldavad keskkonnatingimusi hoida üksikrakkudele optimaalsel tasemel.

Füsioloogia
420 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia-eksam

Glükoosi taseme langetamiseksveres: Glükogenees (glükoos glükogeeniks) Lipogenees (glükoos triglütseriidideks) 2. Lipiidide ainevahetus · Lagundab rasvhappeid (-oksüdatsioon) · Sünteesib uusi lipoproteiide, kolesterooli ja fosfolipiide · Kolesteroolist sünteesib sapphappeid 3. Valkude ainevahetus · Sünteesitakse vereplasma valkusid · Asendatavate aminohapete süntees ­ transamineerimine · Deamineerimine ­ aminorühma (NH3) eraldamine · Toksilise NH3 muutmine vähetoksiliseks uureaks IV. Detoksikatsioon · Alkohol · ravimid süsivesikute seedimine ja imendumine. Disahhariidide lõhustavaid ensüüme nim. disahharidaasideks. Nad on väga olulised, sest disahhariidide molekulid on

Bioloogia
57 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun