hormoon - aine, mida toodavad sisenõrenäärmed ja millel on kindel toime teistele rakkudele ja organitele humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks - immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk immuniseerimine - mingi antigeeni viimine organismi sisekeskkonda, mille tagajärjel organismi immuunsüsteem paljundab vastava spetsiifikaga lümfotsüüte ja produtseerib antigeniga reageerivaid antikehi
Immuniseeerimine, vaktsiinid Immuniteet · Mittespetsiifiline · Kaasasündinud · Liigiline · Aktiivne · Humoraalne · Loomulik · Sünnipärane · Spetsiifiline · Omandatud · Adaptiivne · Passiivne · Tsellulaarne · Kunstlik · Naturaalne Passiivne immuniseerimine Patogeen-spetsiifilisi antikehi sisaldavat antiseerumite või rakkude ülekandumisel kujunev ajutine immuunsus. Immuunsuse passiivset ülekandumist Tlümfotsüütidega nimetatakse adoptiivseks immuunsuseks. Elusvaktsiinid Vaktsiinid, mis sisaldavad atenueeritud või heteroloogilist infektsiooni tekitajat Atenueerimine haigustekitaja virulentsuse nõrgestamine Komponentvaktsiinid Komponentvaktsiinid (subunits) patogeenide puhastatud protektiivsed komponendid nagu proteiinid ja epitoobid
järglaste tekkimine. MERISTEEMPALJUNDUS- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. RAKUTERAAPIA- kahjustunud või hävinud kudede ja elundite funktsiooni pranadamine või taastamine vastavalt diferentseerunud rakumasside siirdamisega. TÜVIRAKK- hulkrakse looma jagunemisvõimaline rakk, mille tütarrakud võivad diferentseeruda eri tüüpi koerakkudeks. HÜBRIDOOMITEHNOLOOGIA- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. HÜBRIDOOM- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. MONOKLOONNE ANTIKEHA- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübriidoomikloon.
kuigi kehatemperatuur on normaalne. Kõigepealt ilmneb mälumis ja miimiliste lihaste kramp, mille tõttu näib, et patsient naerataks risus sardonicus ehk irooniline muie. Haiguse arenedes tekivad toonilised krambid üle kogu keha. Haige on teadvusel, krambid on väga valulikud ning võivad tekitada ka luumurde. Surm võib saabuda hingamislihaste tugeva haaratuse tõttu. RAVI JA PROFÜLAKTIKA Haava korrastus Antibiootikumiravi Immuniseerimine immunoglobuliiniga, anatoksiiniga Võimalik vältida vaktsineerimisega immuunsus kestab 510 aastat, kasutatakse teetanuse anatoksiini. Riskirühm täiskasvanud, 95% lastest vaktsineeritud.
Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel. B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus: Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon: T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud). Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks. Aktiivne immuniseerimine (antigeen, haigustekitaja) – tekib pikaajaline immuunsus. Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel. Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm. - loode saab emalt antkehad. Kunstlik passiivne imm
inimesi. 3. Vaktsineerimine vähendab haigusjuhte. • Kommuunides, kus vanemad on otsustanud oma lapsi mitte vaktsineerida on haiguspuhangute arv suurem. 4. Vaktsineerimine on odavam. • Vaktsineerimine on tunduvalt odavam, kui haiguse ravimine. Igal inimesel on õigus olla vaktsineerimise poolt või vastu. Kasutatud allikad: • www.kliinik.ee/teemalehed/vaktsinee rimine/aid-29728/seitse-pohjust-mik s-immuniseerimine-on-oluline • http://www.terviseamet.ee/nakkushai gused/vaktsineerimine.html • http://vaktsiin.ee/lapsevanemale/ • http://www.vaktsineeri.ee/fileadmin/ dok/Nakkushaigused/lugemist/vaktsiin isustistonabi.pdf • http://web.zone.ee/vaktsineerimises Tänan kuulamast!
LASTE NAKKUSHAIGUSED 1. Mõisted: Milliste haiguste vastu vaktsineeritakse lapsi, toetudes plaanilisele immuniseerimise kavale? 2. Eestis vaktsineeritakse lapsi ja noorukeid tuberkuloosi, B-viirushepatiidi, rotaviirusnakkuse, difteeria, teetanuse, läkaköha, punetiste, leetrite, mumpsi, lastehalvatuse, HPV ja b-tüübi hemofiilusnakkuse vastu. Immuniseerimine- Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. Revaktsineerimine- Vaktsiini korduvmanustamine mingi ajaperioodi vältel. Immuunsuse tugevdamiseks või immuunreaktsiooni tugevdamiseks. Kunstlik immuunsus- Kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste järel kujunenud immuunsus). Loomulik immuunsus- Immuunsus, mis on olemas kohe sündides
türeodiit. Diagnoosimine toimub põhiliselt vereanalüüside põhjal. Värskele nakkusele viitavad IgM või IgG antikehad. Teiste meetoditega ei ole võimalik täpselt diagnoosi määrata. Ravi. Spetsiifiline ravi puudub. Trombotsüütide arvu vähenemise korral manustatakse immunoglobuliini (i/v). Profülaktika. Eestis immuniseeritakse punetiste vastu koos mumpsi ja leetritega 12 elukuul ja 13 eluaastal, kuid on olemas ka monovaktsiin punetiste vastu, kui mingil põhjusel plaanijärgne immuniseerimine ei ole toimunud õigeaegselt. (http://inimene.ee/p/punetised, Ülle Pärm, Viia Parv, 2002, Nakkushaigused, Härmamaetsa Talu kirjastus)
JAGU SAADA KAITSTA INIMEST EDASPIDI SELLE NAKKUSHAIGUSE EEST ANTIKEHASID EI HAKATA TOOTMA KOHE, KUI INIMENE NAKA- TUB, VAID SELLEKS KULUB AEGA. SENI VÕIVAD HAIGUSTEKITAJAD INIMESE KEHAS PÕLETIKKU TEKIDADES JA MÜRKAINEID TOOTES TEHA PALJU KAHJU. JÄRGMISEL KORRAL SAMADE HAIGUSTEKITAJATEGA NAKATUDES ON IMMUUNSÜSTEEM ÕPPINUD NEID ÄRA TUNDMA JA NENDEST JAGU SAAMA- HAIGUS EI TEKI VÕI TEKIB KARGEMAL KUJUL ehk INIMENE MUUTUB IMMUUNSEKS. VAKTSINEERIMINE VAKTSINEERIMINE EHK IMMUNISEERIMINE ON NAKKUS- HAIGUSTE ENNETAMINE ANTIGEENI VÕI VASTAVATE ANTIKEHADE VIIMISEGA ORGANISMI. VAKTSINEERITUD INIMENE EI NAKATU ÜLDSE HAIGUSESSE, MILLE VASTU VAKTSINEERIS, VÕI NAKATUDES HAIGUSSE PÕEB SEDA KERGEMALT, SEST IMMUUNSÜSTEEM ON KOHE VALMIS ORGANISMI KAITSMA. RAHVAMEDITSIIN SOOVITAB VIIRUSHAIGUSTE VASTU: KADAKAMARJU TARUVAIGUKUULIKESI (hügieen) TARUVAIKU KÜÜSLAUKU SIBULAT PETERSELLI KIBUVITSAMARJATEED PÄRNAÕIETEED BAKTERIAALSED HAIGUSED
põdejad( haava-,nina-,genitaal difteeria); haigusetekitajad hakkavad erituma inkub.perioodi viimastel päevadel; NÜ Piisknakkus; süljega Röga piiskade või õhk-tolm kontam.joogi-, sööginõud: nakkus Nakatumist Mittetäielik immuniseerimine; soodustab reisimine epidohtlikkesse aladesse; immuunpuudulikkus; ülerahvastumine Inkubatsiooni periood 2-5 ( 1-10) päeva; 15-90 päeva ( 15 päeva-12 näd) Kliiniline kulg mikroobikandja- krooniline Nii äge kui krooniline
b kontrolltöö lk 19-36. Raku- ja embrüotehnoloogia 1.mõisted: kloonimine- DNA-fragmentide, rakkude või organismide geneetiliselt identsete järglaste tekitamine. kloon- isendi, raku või DNA molekuli kloonimisel tekkiv geneetiliselt identne järglaskond. meristeempaljundus- taimede vegetatiivne paljundamine meristeemkoest. hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunuloogiline testimine ja monokloonsete antikehade produtdeerimine antiseerum- immuunseerum, mis sisaldab antikehi kas ühe või mitme antigeeni vastu, iga antigeen on põhjustanud mitme erineva antikeha tekke. transgeensed organismid- geneetiliselt muundatud organismid GMO. Organismid, kelle genoomi on siirdatud mõne võõrliigi geene, mis neid organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad.
Biotehnoloogiaks nimetatakse 8.Hübridoomitehnoloogia, hübridoomid, rakendusbioloogilisi meetodeid ja protseduure, monokloonsed antikehad mille puhul elusorganismidele omaseid protsesse Hübridoomitehnoloogia - Rakutehnoloogiliste kasutatakse tehnilistes seadmetes mitmesuguste võtete kogum hübridoomide loomiseks ainete tootmiseks ning organismide sigimise ja immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine; pärilikkuse muutmiseks. Viimastel aastakümnetel immunoloogiline testimine ja monokloonsete on neile lisandunud tehnilis-matemaatilised antikehade podutseerimine. rakendused bioonika ja küberneetika näol. hübridoom antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja 4.Biokeemia ja biofüüsika müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse
Neid eristatakse arenguvõime ja päritolu järgi: 1)Lõigustusrakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks 2)Embrüonaalsed rakud: võivad areneda mistahes rakutüübiks, ei saa kasvada organismiks 3)Nabaväädivere tüvirakud: võivad areneda kindla koe rakkudeks 4)Täiskasvanu tüvirakud: võivad areneda ainult kindla koe rakkudeks Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiiliste võimete kogum hübridoomide loomiseks- immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogiline testimine ja monokloosete antikehade produtseerimine. Hübridoom- antikeha sünteesitava lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Monokloone antikeha- kitsa antigeenispetsiifikaga antikeha, mida produtseerib kindel hübridoomikloon.
kes viib läbi vaktsineerimise. Vaktsineerimiseks kasutatakse vaktsiini VERORAB. See on inaktiveeritud vaktsiin, mis on mõeldud marutõve vältimiseks kõrge riskiga isikutel ja pärast kokkupuudet marutõve viirusega. Eelnevalt mitte-immuniseeritud isikute vaktsineerimine: Lastele ja täiskasvanutele annustamises suurt erinevust pole. 0,5ml annustena tehakse teatud ajavahedega 5 süsti. Kui marutõve oht on suur, viiakse esimesel päeval läbi samaaegne passiivne immuniseerimine, mille jaoks kasutatakse marutõvevastast inimese immunoglobuliini või siis marutõvevastast hobuse seerumit. Praktikas loetakse patsient mittetäielikult vaktsineerituks, kui viimane vaktsiiniannus on manustatud üle 5 aasta tagasi või vaktsineerimisskeemi ei ole täielikult järgitud. - Vajalik info VERORABist: Kokkupuute-eelset vaktsineerimist ei saa teha kui on palavik või äge haigestumine Kõikidel juhtudel tuleks kaaluda riski ja kasu suhet
juba mikrovõrseid. Mikrovõrsete juurdumiseks muudetakse söötme koostist.Hakati kasutama viirusvabade taimede ja raskesti paljunevate taimede tootmiseks. 2. Hübridoomiatehnoloogia ja monokliinsed antikehad Somaatiliste rakkude hübriidimise meetod imetajate rakkude liitmine üheks rakuks, mille ühendtuumad sisaldavad mõlema lähterakke ja kromosoome. Hübriidtehnoloogia Rakutehnoloogilste võtete kogum hübridoomide loomiseks. Nt. immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine jne. LK 21 JOONIS!!! Kordamisküsimused: 1. Milles seisneb kloonimise erinevus looduses ja biotehnoloogias? Looduses tekivad kloonid looduslikult (vegetatiivsed taimed ribosoomide abil). Biotehnoloogias tehakse kloonid tehislikult. 2. Millistel bioloogilistele nähtustele tuginedes sai võimalikuks meristeempaljundus? Taimedel on kasvukuhikus, pungades jms. Algkude, mis samas parandab ka haavu. Samuti pole meristeemi rakud diferentseerunud
Tahtsamateks riski maandamismeetoditeks on: •• lepingu teise osapoole analuusimine; •• riski diversifitseerimine; •• avatud riskipositsiooni limiteerimine; •• riskipreemiate kasutamine pangatoodete hinnastamisel; •• reservide moodustamine oodatavate kahjumite katmiseks; •• mitteoodatavate kahjude katmine panga omakapitaliga; •• aktiva-passiva struktuursete proportsioonide muutmine, sh bilansilise portfelli immuniseerimine ning rahavoogude valuutastruktuuri kooskolastamine; •• riskikindlustus labi riski kompenseeriva positsiooni votmise ehk peamiselt bilansivaliste tuletisinstrumentide abil (hedge); •• kindlustusfirmaga kindlustuslepingu solmimine (insurance); •• riskivarade muuk jt. 40. Intressimäärariski põhjused Intressimaarariski voib pohjustada nii uldine intressimaarade muutumine kui ka intressimaarade struktuuri ning intressispreedide muutumine
7. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäärariskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. 8. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. Puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima GAP nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 9. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel. DGAP on vahe aktivate ja passivate kaalutud keskmiste kestuste vahel. Vastavalt kontseptsioonile on intressitundlikud need varad ja kohustused, mille intressimäär on
GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes bilansis intressi tundlike varade ja/või kohus-tuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressi-positsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 30. Avatud intressiriskipositsioon DGAP mudeli alusel.
Referaat: Vaktsineerimine koostaja: Saks, Birgit Tartu Kivilinna Gümnaasium 10.a klass 20.05.2011 Sisukord: Vaktsineerimine ehk immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamine antigeeni või vastavate antikehade viimisega organismi.Vaktsineeritakse inimesi, loomi, linde ja kalu. Vaktsiini ajalugu: Vaktsineerimise ajalugu pole eriti pikk. Vaktsineerimise mõisted on kasutatud nüüdseks kaks sajandit. Tänu sellele on saadud kontrolli alla paljud nakkushaigused. Mõned levinumad nakkushaigused on järgmised: pärisrõuged, difteeria ehk kurgutõbi, teetanus
kaudu · immuniseerimisega ei kaasne haigestumist, kuid esilekutsuv immuunvastus vähendab või takistab haiguse sümptomite ilmnemist · vaktsineerimine on suhteliselt loomulik ja odav viis takistada nakkushaiguiste levikut 16.Passiivne ja aktiivne immuunsus Passiivne immuunsus: · organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi enda immuunsüsteem neid ei tooda · passiivne immuniseerimine on ajutise iseloomuga · jaotatakase: 1. Loomulik passiivne immuunsus antikehad emalt lootele raseduse ajal transplatsentaarselt või immuunglobuliinid, mida vastsündinu saab rinnapiimaga Passiivselt ülekantud antikehad pakuvad kaitset infektsioonide vastu ca 3-6 kuud Aktiivne immuunsus: · immuunsüsteemi indutseeritakse ise tootma antikehi, tekitades kaitsevõime sisseviidud antigeeni suhtes · immuunsus kujuneb välja 3-7 päeva jooksul
Kui nt on väga väike 2,5 a, siis teha reielihasesse. 36. Millised on püsivad ja millised on ajutised immuniseerimise vastunäidustused? A. Püsivad vastunäidustused: 1. anafülaktiline reaktsioon vaktsiini eelmisele doosile. 2. anafülaktilist tüüpi ülitundlikkus vaktsiini mõnele koostisosale. 3. Raske üldreaktsioon pärast eelmist vaktsiinidoosi. B. Ajutised vastunäidustused: äge haigusseisund, progresseeruva iseloomuga närvisüsteemi kahjustus. C. Immuunpuudulikkuse korral on immuniseerimine elusvaktsiinidega (BCG, MMR) kas püsivalt või ajutiselt vastunäidustatud. Erijuhud: - enneaegne laps, hüübimishäiretega patsient, immuunglobuliine sisaldavate preparaatide manustamine, krambisündroom anamneesis, rasedus. 37. Mis on sagedasemad (lubatud) kõrvaltoimed ja millised on tõsised kõrvaltoimed immuniseerimisel? Sagedased (lubatud) kõrvaltoimed: lokaalsed nähud: süstekoha valu, punetus, turse. 2. üldnähud: lühiajaline palavik, nõrkus, peavalu, lihasvalu. 3
Kallus ehk haavkude, sisaldab ka meristeemi. Taimede meristeempaljunduse põhiline käik: 1) Võsu kasvukuhikust võetakse koetükid ning pannakse esmalt kasvusöötmesse. 2) Meristeemirakkudest hakkavad kasvama uued võrsed. 3) Mikrovõrsed viiakse seejärel juurdumissöötmele, mis stimuleerib juurte kasvu. 4) Juurdumissöötmel kasvatatkse taimi seni, kuni neist on arenenud istutamisvalmis istikud. Hübridoomitehnoloogia- rakutehnoloogiliste võtete kogumhübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, monokloonsete antikehade produsteerimine. Villu Hübridioom- antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku (kasvaja rakk) hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Lümfotsüüdid- on vere leukotsüüdide (valgevereliblede) hulka kuuluvad rakud. Organismi immuunsussüsteemi tähtsaimad elemendid.
(Mittespetsiifiline immuunsus) Omandatud immuunsus on antigeen-spetsiifiliste lümfotsüütide vastus antigeenile, mille käigus areneb immunoloogiline mälu. 29. Kaasas immuunsuse barjäärid-Anatoomiline barjäär: nahk ,limaskestad. Füsioloogiline barjäär;temperatuur, pH (madal),keemilised mediaatorid . Rakkudega seotud barjäär. Põletikuline barjäär-koe kahjustus ja infektsioon. 30. Immuniseerimine, vaktsineerimine-Teatud infektsiooni vastu resistentseks muutmine.Põhineb immuunrakkude mälu-funktsioonil.Lümfotsüüdid tunnevad ära võõra antigeeni, toodavad antikehi.Korduvad nakatumisel on antikehad organismis juba olemas: Passiivne-Emalt lootele antikehade üle kandumine- Antikehade ülekanne ravi oststarbel (Botulism, teetanus) .Aktiivne- Pärast haigestumist (puukentsefaliit),vaktsineerimine. Kasutatakse nõrgestatud organisme, surmatud organisme 31
· rasedate ja rinnaga toitvate naiste kaitsmine töökohal · laste kaitsmine suitsetamise, alkoholi ja uimastite kahjuliku mõju eest · laste jaoks ettenähtud spetsiaalsete ravimite propageerimine · nakkushaiguste vastu immuniseerimine ja nende leviku jälgimine · parema toitumise propageerimine ja vaimse tervise hoidmine · õnnetuste ja vigastuste vältimine kõnealuses eas · turvameetmete ja asjaomaste õigusaktide ühtlustamine Euroopa Liidus, eelkõige toiduainete, mänguasjade ja lastele mõeldud toodete puhul Eakad 2050
lihastega. Kui on tegemist pea piirkonna lokaliseeritud teetanusega (kefaalne teetanus) ja kraniaalnärvide (eriti VII) haaratusega, on haiguse prognoos samuti halb, vastupidiselt muudele lokaalse teetanuse vormidele. Vastsündinute teetanus, mille väratiks on naba-haav, on arengumaades paljudel juhtudel nende surma põhjuseks. 41.C. tetani poolt põhjustad haiguste ravi ja ennetuse põhimõtted . Spetsiifiline profülaktika. · Aktiivne immuniseerimine anatoksiini e. toksoidiga. · Haava korrastus. · Antibiootikumide profülaktiline kasutamine. · Antibiootikumide profülaktiline kasutamine. 42.Botulismi tekitja morfoloogia ja füsioloogia. · Lühikesed (4 × 1 m), suhteliselt jämedad grampositiivsed batsillid, hästi liikuvad tänu peritrihhiaalsetele viburitele. · Kultuurides on sageli pleomorfsed, kasvavad rangelt anaeroobsetes tingimustes. · Esinevad paarides või lühikestes ahelates.
Milles seisneb tsöliaakia olemus? Tsöliaakia e. gluteenenteropaatia on haigus, mille vallandavad nisust, rukkist, odrast (ja mõnedel juhtudel kaerast) valmistatud toidud ja tooted. Nendes teraviljades sisalduvate valkude toimel kahjustub tsöliaakiahaigel peensoole limakest (järk-järgult hävivad limaskesta hatu kuni täieliku kaoni). Peensoole limaskesta hattude kaudu aga imenduvad oganismi toitained ning seetõttu kujuneb toitainete vaegus. LASTE NAKKUSHAIGUSED Mõisted: Immuniseerimine - vaksineerimine. Immuniseerimine on nakkushaiguste ennetamise viis. Selle all mõistetakse üldjuhul nakkushaiguste ärahoidmist vaktsiini manustamise teel ehk vaktsineerimist. revaktsineerimine - kordusvaksineerimine kunstlik immuunsus - kunstlikult tekitatud immuunsus e.kaitsesüstide (vaktsineerimiste) järel kujunenud immuunsus loomulik immuunsus - kaasasündinud immuunsus passiivne immuunsus - organismi viiakse konkreetse haigustekitaja vastu toimivaid valmis antikehi
- bakteriaalsed (brutselloos, leptospiroosid) - parasiidid (malaaria, amöbiaas, ehinokokoos) - medikamendid ja alkohol Ravi: - sümptomaatiline, voodireziim, lõpetada alkohol ja maksatoksilised ravimid - C-hepatiidi paranemine <50%, interferoon Profülaktika: - hügieen (A-hepatiit) - vereülekanded, ohustatud meditsiinipersonal ja i/v süstijad narkomaanid (B, C, D-hepatiit) - immuniseerimine (A, B, D- hepatiit) A-hepatiidi elektronmikroskoopia Krooniline hepatiit Hepatiit, mis kestnud üle 6 kuu Põhjused: viirused, autoimmuunne Patogenees: portaalväljade lümfotsütaarne infiltartsioon sagariku struktuuri säilimisega (kr. persisteeriv hepatiit - KPH) või säilimiseta ja sidekoe vohamisega (kr. aktiivne hepatiit KAH) Kulg: - KPH peaaegu kaebusteta, väsimus - KAH: valu artralgia, punetav keel, laienenud kapillaarid, palmaarerüteem, sügelus, ikterus,
Immuunpuudulikkus on immuunsuse häire, mis on tingitud immuunsüsteemi mõne lüli defektist. Kliiniliselt väljendub retsidiveeruvate või püsivate infektsioonidena. Tolerants võime mitte vastata antigeeni toimele. Organismil on tolerants enda antigeenide suhtes. Selle puudumisel võib immuunsüsteem hävitada organismi enda kudesid (autoimmuunhaigused). 19. Vaktsineerimine, vaktsiinid ja vaktsiinide jaotus. vaktsineerimine e kaitsepookimine e immuniseerimine: organismi immuunvastuse sihipärane muutmine. Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus: (1) Passiivne (loomulik, kunstlik): Organismi viiakse või satuvad valmis antikehad, organismi endasüsteem ei tooda antikehi. On ajutise iseloomuga, toime ajaliselt piiratud. Antikehi sisaldava seerumi manustamine, annab kiire kuid lühiaegse immuunsuse, Loomulik: emalt lootele; Kunstlik: immuunseerumi või gammaglobuliini manustamine: Kasutatakse botulismi,
kuupäevadel enne tähtaja saabumist võlakiri emitendile tagasi müüa. Lisaks võib siia asetada ka konverteeritavad e. vahetusvõlakirjad (convertible bond), mis annavad omanikele teatavad õigused võlakirjad vahetada emitendi aktsiate vastu. Võlakirja väärtuse leidmine. Võlakirjainvesteeringuga seonduvad riskid. Duratsioon (duratsioon kupong-, diskonto- ja perpetuiteetvõlakirja puhul); võlakirjaportfelli immuniseerimine. Võlakirja teoreetilise väärtuse arvutamise aluseks on raha ajaväärtuse kontseptsioon (vt lisa 1), mille kohaselt diskonteeritakse tulevikus saadavad rahavood adekvaatse diskonteerimismäära alusel. Diskonteerimismäärana kasutatakse kas investori nõutavat tulunormi (sellisel juhul on tulemuseks maksimaalne hind, mida konkreetne investor võiks maksta antud võlakirja eest) või sarnaste võlakirjade
HOX geenid - kõigile hulkraksetele loomadele omane tüüp regulaatorgeene, mille arv ja mitmekesisus on eriti selgroogsete evolutsioonis kasvanud. Paiknevad genoomis rühmiti; imetajatel on neli rühma (klastrit). Need geenid määravad organismi üldise ehitusplaani pea saba teljel. Hübridoom - antikeha sünteesiva lümfotsüüdi ja müeloomiraku hübriid; luuakse monokloonse antikeha saamiseks. Hübridoomitehnoloogia - rakutehnoloogiliste võtete kogum hübridoomide loomiseks immuniseerimine, rakkude liitmine ja kloonimine, immunoloogoline testimine ja monokloonsete antikehade produtseerimine. Hübriidrakk - eri kudedest, eri isenditelt või ka eri liikidelt pärit rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk. Humoraalne immuunsus - antikehadel põhinev immuunreaktsioon. Humoraalne regulatsioon - elundkondade talitluse regulatsioon hormoonide abil. Hüüf - ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit.
• Tervelt elatud eluaastad on suremuse ja haigestumise andmeid kombineeriv kontseptsioon, mis võimaldab mõõta tervisega seotud elukvaliteeti. • Hea tervis- piirangute puudumine igapäevategevuste • Haiguskoormuse e tervisekaotuse tõttu (Disability Adjusted Life Years - DALY) kaotatud eluaastad = YLL (enneaegne surm) + YLD (haiguskaotus) Haiguste ennetamise efektiivsus, seos heaoluga. Haiguste ennetamine: 1) primaarset preventsiooni – haiguse ärahoidmine (nt immuniseerimine) 2) sekundaarset preventsiooni – juba tekkinud haigusprotsessi peatamine või pidurdamine selle varajase avastamise (nt skriining) ja sobiva raviga, 3) tertsiaarset preventsiooni – väljakujunenud haiguse ägenemise või krooniliste seisundite väljakujunemise ärahoidmine efektiivse taastusravi abil. Ennetustegevus võimaldaks ära hoida 70% haigustest: Kroonilised haigused põhjustavad 86% surmadest ja 77% haigustest; nende hulk
3) keemiline haigustekitajate kasvu ja paljunemist pidurdav, kasutatakse antiseptikume (alkohol, soolad, 3% vesinikülihapendilahus, antibiootikumid, joodiühendid jne); Keemiline antiseptika jaguneb pindmiseks ja sügavaks. Esimesel juhul viiakse antiseptikumi haava, teisel juhul manustatakse seda haava- või põletikukolde lähedasse koesse. Sügava antiseptika alla kuulub ka antiseptikumi viimine kudedesse vere vahendusel 4) bioloogiline passiivne immuniseerimine (teetanuse puhul vastumürk); aktiivne vaktsineerimine (nt globuliin). Antiseptilised vahendid Antiseptikum on aine, mis mikroorganisme surmab (bakteritsiidne toime) või nende arengut pärsib (bakteriostaatiline toime). Neid tarvitatakse meditsiinis naha, limaskestade, haavade ja kehaõõnte antiseptikaks. Enamik antiseptilistest vahenditest toimib nii mikroobidele kui inimese koerakkudele, põhjustades mõnikord viimaste hävimist
• Külv spetsiaalsele veriagarile (tsüsteiin-telluriit-agar, milles telluriit inhibeerib enamiku ninaneelus elutsejate kasvu; võimalik ka Löffler). Või nagu ma Murrayst aru sain: mitteselektiivsele veriagarile ja siis selektiivsele tta-le. • Toksigeensuse testid Elek ja NAT. Elek on in vitro difusioonitest, enimkasutatav. • Enam merisigu ei süstita, nukleiinhapetel põhinevaid meetodeid veel pole. ravi ja profülaktika. Profülaktikas immuniseerimine formaliinis inaktiveeritud toksiiniga, kombineeritud vaktsiinide DTP ja dT komponent. Laste ja täiskasvanute vaktsiinis on erinev kogus anatoksiini – lastel suuremad antigeenikontsentratsioonid, neil d-ga immuunsust ei tekiks, täiskasvanul D-ga tugevad kõrvalnähud. See on efektiivne raskete haigusvormide vastu, kuid ei likvideeri tekitaja tsirkulatsioni. Vajalikud korduvad vaktsiinidooside manustamised iga 10 a järel.
Kehaline aktiivsus, suitsetamine, alkoholi ja uimastite tarvitamine. Teised tegurid: Ülekaalulisus/ rasvumine, lapsed institutsioonides, varane koolist lahkumine, haridustase, õhusaaste. Laste tervist mõjutavad tegurid Demograafilised ja sotsiaalmajanduslikud tegurid Lapse tervislik seisund (suremus, haigestumus, õnnetusjuhtumid, vaimne tervis) ja heaolu. Tervise riskitegurid. Laste tervise süsteem ja poliitika (tervishoiu korraldus, immuniseerimine, keskkonnahoid, koolikiusamine). Mis on: Tallinnas elanikke 429 899 (2014. a. seisuga), neist eestlasi 77,5% ja soomlasi 0,8%. Sündide arv 2010. aastal 5371, 2014. aastal 4651. Imikusuremuse näitaja langenud 3,3‰ (15,7). Rinnapiimatoidul on 6. elukuuni 53,4% imikutest (38,8%). Vanemate teadlikkus laste arendamisest on paranenud (?). Perearst-pereõde abisüsteem on välja arendatud (kaadri puudus).
Kaasasündinud immuunsus- mikroobid siseneb rakku ja fagotüsteeritakse dendriitrakkude poolt, aktiveertud dendriitrakk kannab mikroobid lümfisõlme. Omandatud immuunsus- Dendriitrakk on lümfisõlmes ja aktiveeritud dendriitrakk kutusb kohale T-raku, mis kinnitub dendriitraku MHC valkudega. Aktiveerunud T-rakk läheb infektsiooni kohta vereringe kaudu. Immunoloogia II. Omandatud immuunsus. Immunoloogia põhimõisted. Immuniseerimine – organismi viiakse võõrvalke koos molekulidega (n.n. adjuvant), mis kutsuvad esile nende rakkude mustrit äratundvate retseptorite aktiveerumise. Omandatud immuunsuse korral tekib kaks organismi vastust: antikeha vastus ja T- rakkude poolt vahendatud immuunvastus. Antikehad - vere plasma valgud, mis seostuvad spetsiifiliselt kindlatele molekulidele, mida kutsutakse antigeenideks. Igal antikeha molekulil on unikaalne struktuur, mis võimaldab tal
Kliiniline pilt 3 Lokaalne teetanus on haigus, mille puhul tetaanilised krambid piirnevad haava ümbruse lihastega. Kui on tegemist pea piirkonna lokaliseeritud teetanusega (kefaalne teetanus) ja kraniaalnärvide (eriti VII) haaratusega, on haiguse prognoos samuti halb, vastupidiselt muudele lokaalse teetanuse vormidele. Vastsündinute teetanus, mille väratiks on naba-haav, on arengumaades paljudel juhtudel nende surma põhjuseks. Profülaktika ja ravi § Aktiivne immuniseerimine anatoksiini e. toksoidiga. § Haava korrastus. § Antibiootikumide profülaktiline kasutamine. § Antibiootikumide profülaktiline kasutamine. Clostridium botulinum Clostridium botulinum põhjustab botulismi, mis kujutab endast C. botulinum'i eksotoksiini poolt tekitatud toidumürgitust. Botulism tekib sellise toidu söömisel, kus C. botulinum on kasvanud ja toksiini produtseerinud. Sagedaseimad on vürtsitatud ja suitsutatud vaakumpakendis või
• Molluscum contagiosum ja zoonoosid levivad otsesel kontaktil. Viirus võib algselt põhjustada raku kasvu stimulatsiooni, siis raku lüüsi. Viirus kodeerib tegevusi, mis aitavad immuunsüsteemi eest peituda: rakust-rakku levik, valgud, mis vähendavad interferooni-, komplemendi- ja põletikuvastust. Haiguse lahenemiseks on oluline rakuline ja humoraalne immuunsus. Rõugete elimineerimiseni viisid järgmised tema omadused: loomreservuaaride ja vektorite puudumine, üks serotüüp (immuniseerimine kaitses kõigi infektsioonide eest), kindla kliinilise pildiga haigus (nakkuse leviku tõkestamiseks), vaktsiin (stabiilne, odav, lihtsalt manustatav, õnnestunud vaktsineerimist näitas arm), WHO tubli töö. Haigused. • Rõuged. Hingamisteede infektsioon, siis lokaalsed lümfisõlmed, siis vireemia. 5-17 päeva inkubatsiooni, siis kõrge palavik, väsimus, tõsine peavalu, seljavalu, järgneb vesikulaarne lööve suus, üle keha, oksendamine, kõhulahtisus, ulatuslik verejooks.
taldadel. Lööve on algul roosa, hiljem intensiivselt punetav, kestab 5 päeva ja kaob samas järjekorras nagu tekkiski. Sagedasemad tüsistused on pneumoonia, otiit ja entsefaliit. Diagnostika: Haigus diagnoositakse kliiniliste sümptomite ja epidemioloogiliste andmete alusel. SEROLOOGILINE UURIMINE on peamine diagnostikameetod: spetsiifiliste IgM-antikehade määramine veres alates 4-5-st päevast pärast lööbe teket (ELISA). Profülaktika: aktiivne immuniseerimine 12. elukuul, revaktsineerimine 13.a.-l. Immuniseeritakse ka asümptoomsed HIV positiivsed lapsed. Alates 1994. aastast võeti kasutusele leetrite-mumpsi-punetiste liitvaktsiin (MMR). Punetised HAIGUSTEKITAJA on Rubivirus Togaviridae perekonnast (üheahelaline RNA viirus) Enamikul juhtudest levib viirus piisknakkusena. Raseduse ajal, kui ema põeb punetisi, kandub punetiseviirus transplatsentaarselt lootele (vertikaalne ülekandumine).
annaabi.ee 
