IMIKUEA HAIGUSED (0)

IMIKUEA HAIGUSED
Annika Toomik 2013
Pitsunud song
Kubemesonga esineb 1—3% lastest (just imikueas), sagedamini poistel (80—90%). Enneaegsetel esineb kubemesongasid ca 30%.
Kui esineb mittereponeeritav esilevõlvumus kubemes, laps on rahutu ja oksendab, on song pitsunud. Ca 60% pitsumistest tekib esimesel 6 elukuul. Kui songa reponeerida ei õnnestu, on vajalik erakorraline kirurgiline ravi.
Invaginatsioon
Üle poole kõikidest invaginat­sioonidest on kirjeldatud enne esimest sünnipäeva ja ainult 10—25% juhtudest peale teist eluaastat . Invaginatsioon esineb sagedamini poistel.
Parimaks diagnostiliseks võtteks on kõhuõõne UH-uuring, kus invaginatsioon on diagnoositav ligi 100%-lise täpsusega. Invaginaadi ristilõikes eristuvad hüpo- ja hüpereh­ho­geensed ringid meenutades “märklaua” kujutist, tabades invaginaati pikisuunas meenutab sonogramm neeru – “pseudoneer”.
Tüüpilise leiu puhul on otstarbekas jätkata röntge­no­loo­gi­liste uuringutega – irri­gograafiaga. Anaalselt sisse viidud kateetri kaudu täidetakse jämesool õhuga. See annab võimaluse täpselt näha kui kaugele ulatub invaginaat ja annab ka võimaluse õhu abil invagineerunud sooleosa reponeerida. Kui sooleseina turse on väga väljendunud, pole õhuga reponeerimine enam võimalik. Ebaõnnestunud reponeerimise korral on vajalik kohene kirurgiline ravi. Peritoniidi tingimustes ja septilise seisundi korral, kui võib eeldada invagineerunud sooleosa nekroosi, ei ole õhuga reponeerimine lubatud perforat­sioo­niohu tõttu!
Kirurgiline ravi: laparotoomia järel reponeeritakse invagineerunud sool. Nekroosi korral tuleb nekrotiseerunud sool resetseerida ja rajada anastomoos. Kui on tegemist invaginatsiooniga, kus juhtpunktiks on Meckeli divertiikul, polüüp vms, tuleb see kindlasti eemaldada. Enamasti teostatakse selle operatsiooni käigus ka appendectomia.
Püülorostenoos
Püülorostenoos on imikueale iseloomulik kirurgilist ravi vajav haigestumine. Kongenitaalset püülorostenoosi esineb 1,5—4 juhtu 1000 vastsündinu kohta, seejuu­res poistel neli korda sagedamini.
Parim diagnostiline võte püülorostenoosi kahtluse korral on UH-uuring. Diagnoosi kinnitab püüloruse seina paksus üle 3mm, kitsenenud püüloruse kanali pikkus üle 15mm ja tihenenud paksu mukooskihi olemasolu. UH-uuringu sensitiivsus on 97% ja spetsiifilisus 100%.
Püülorostenoosi ravi on kirurgiline – ekstramukoosne püüloromüotoomia.
Malrotatsioon
Soole mittetäielik pööre (malrotatsioon) on oluline lastekirurgilises praktikas, kuna võib olla volvuluse tekke põhjuseks varajases lapseeas , eriti just elu esimesel poolaastal.
Seoses anatoomiliste vormide rohkusega on malrotatsiooni esinemissagedus tead­mata. Klassikaline, raskeim ja enam levinud, on malrotatsioonist tingitud volvulus. 50—75% selle juhtudest esineb esimesel elukuul ja ca 90% esimesel eluaastal . Tavaliselt avaldub see varem terve imiku ägeda haigestumisena korduva oksendamisega, seejuures oksemassid sisaldavad sappi . Lapse läbivaatusel esineb lisaks oksendamisele rahutus , ärevus („laps on vaevas“), ülakõht võib olla ette võlvunud seoses sulgusega duodeenumi distaalses osas. Soole limaskesta isheemiast tingituna võib esineda nii veriokse kui ka veriroe. Kiiresti süvenevad dehüdratatsiooninähud.
Malrotatsioo­nist tingitud volvuluse diagnoosimise valikmeetodiks on mao-sooletrakti röntgenuuring kontrastainega – kontrastaine peetub kaksteistsõrmiksoole alumises osas („linnunoka sümptoom“) või kui obstruktsioon pole täielik, on sedastatav spiraalne duodeenumisse ja peensoole algossa sattunud kontrastaine jälg („korgitseri sümptoom“).
Imik volvulusega vajab kiiresti lastekirurgi konsultatsiooni ja seejärel kohest kirurgilist sekkumist, et soolekeerd likvideerida . Kui laparotoomial selgub, et on tegemist volvulusest põhjustatud kesksoole nekroosiga, likvideeritakse volvulus ja jälgitakse soole seisundit ja verevarustuse paranemise piirkondi – iga sentimeeter on tähtis, et võimalikult vähem soolt resetseerida. On isegi soovitusi kõhuõõs sulgeda peale volvuluse likvideerimist ja teha „second look “ operatsioon 12—24 tunni möödudes. Kuna ussripiku asetsus on ebatüüpiline, soovitatakse malrotatsiooni korral teha ka apendektoomia.