enamasti jõulude ja ülestõusmispühade teemalised. Kõige esimesed näidendid toimusid kirikus ja näitlejateks olid preester ja koor ning rändnäitlejad. Kui näitlejaid hakkas juurde tulema ja kirikusse enam ei mahtunud, tehti kiriku ees ning hiljem linnaväljakutel, kus hakkasid osalema ka linnakodanikud. Enamasti lavastati müsteeriume ja miraakleid, müsteeriumid olid tavaliselt tegevused piiblist ja mikraalides näideldi pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendati ka ilmalike müsteeriume, näiteks Trooja sõjast. Kannatusmängus oli tavaliselt peaosaline jeesus näideldi tavaliselt Jeesuse piinadest ja kannatustes, mil ta löödi risti ning tema ülestõusmisest taevasse. Näideldi ka koomilisi lühinäidendeid, mida kutsutakse farsiks, neist kõige tuntuim on ''Farss isand Pathelinist'', mis on prantsuse näidend ning seda mängitakse ka tänapäeval.
rahvakeeles ja kujunesid välja keskajale iseloomulikud kirjandusliigid ja zanrid. Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus, peaaegu ainuke raamat, mida loeti oli piibel. 2. Munkade tegevus kirjanduse vallas. Tähtis roll oli kloostritel, millest said omamoodi kultuurikeskused. Munkade kaudu kandus antiikajast nii mõndagi edasi (näiteks näidend), koostati ka pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest. 3. Boccaccio 'Dekameron'. Teose üldiseloomustus. Milline on sisu? Tähtsus. Boccaccio peateos on 'Dekameron' (raamjutustus, mis koosneb sajast novellist). Kümnel päeval räägiti kümme lugu, kokku 100 lugu. Põhiteemaks on armastus ja erootika, räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, pilkab rumalust ja liiderlikkust, ülistab armastust ja elurõõmu. 4.Novelli mõiste. Novell on tiheda sündmustiku ja väheste tegelastega jutustus, mis piirdub harilikult ühe
Teda tuntakse ka Georgiuse nime all. Ta on märter ja patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Püha Jüri oli kristuse rüütel, kandis tema auks punase ristiga lippu ja pühendas oma elu nõrgemate kaitsmisele ja saatana võimu hävitamisele. Kaasajal tuntakse teda peamiselt legendi järgi, milles ühes linnas käis iga aasta lohe, kellele tuli ohverdada üks tütarlaps. Kui printsessi kord kätte jõudis, kutsuti Jüri appi. Ta tappis lohe torgates oda läbi looma kõri ja sellega päästis ta printsessi. Kogu linn sumiseb ja inimesed on täis indu Püha Jürile
Lisaks näitlejatele tegid tükkides kaasa ka vaimulikud ja käsitöölised. Tekkis histriooni ehk rändnäitlejate staatus. Teatritükkide teemad käsitlesid peamiselt piiblilugusid või kujutasid pühakute imetegusid. Keskaja kiriklikud teatrizanrid olid; -liturgiline draama (seletus) piiblitekstide ettekanne dekoratsioonide ja kostüümidega -müsteerium on piibliaineline etendus keskajast, kus vahelduvad kõnes esitatud osad muusikas esitatud osadega. - miraakel näidendid imetegudest, näiteks neitsi Maarjast. -passioon on vaimulik oratoorium, mis põhineb evangeeliumi tekstil. ( teemaks Kristuse kannatused) Lihavõtete ajal kannatusmängud. -moralitee õpetlikud näidendid, mille tegelasteks olid üldistatud allegoorilised kujud. Keskaja teatri teise, nn rahvaliku zanrivaldkonna moodustasid 1) farss ja 2) narrimängud. Farssi esitati alguses (millal? kus?) rahvapidustustel. Narrimängud kuulusid (mille?) karnevalipidustuste juurde.
· Teater on teesklus, tembutus; vaatamisväärne sündmus. Teatri algus · Antiik-Kreekas umbes 2500 aastat tagasi pidustused Dionysose auks · On teada, et 534 e. m. a. korraldati esimene tragöödiate võistlus. · 10. sajandil hakkas katoliku kirik korraldama pühade ajal kirikus või kiriku ees väljakul piibliainelisi vaatemänge. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". · 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. · 14. saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume · 15.saj. esitati juba puht ilmalikke müsteeriume. · 19. sajandi alguses oligi valitsev romantiline suund · 19. sajandi lõpus seadis naturalism eesmärgiks argise tõetruuduse. Tragöödiavõistlused · Tragöödia mõiste võeti esimesena kasutusele Vana-Kreekas, sõna ennast tõlgendasid kreeklased kui ,,sokulaulu" (kr.k. tragos sokk ja ode laul) .
ülestõusmispühade teatraliseeritud jumalateenistustest, lavastati müsteeriume ja miraakleid. Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibliainelisi näidendeid. · Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Etendust saatis muusika. Kasutusele võeti rekvisiidid ja lavamehhanismid. · Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. · Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti farssideks, mille süzeed
tulekahjusid). · Lavastused olid tõetruud(seetõttu jõudsid lavale koguni elusad loomad). · Näitlejate kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. · Etendust saatis tavaliselt instrumentaal või vokallmuusika. 15. Keskaja draama põhiliigid: · M üsteerium vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. · Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ja imetegudest. · Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. · Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peidus tihti poliitiline satiir. · Moralitee allegoorilismoralistlik draama, mille ainestik pärines kirikukirjandusest ja
Liturgilise dramakõrval hakkas arenema ka ilmalikdraamakirjandus. 12-13 sajandi müsteeriumides esinesid juba tavalised linnakodanikud. Näiteks müsteerium kujutas endas Aadama mängu, Kaini ja Aabeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Seda teost iseloomustad dialog ja huvitavad koomilised karakterid. Teine näidendi liik miraakel arenas eriti Prantsusmaal. Allikaks oli siin legendid jumalaema ja pühakute imetegudest. Miraakleid esitatti turuplatsidel, maalilistes kostüümidse ja ja rohke butafooriga. Pärast varasel keskajal populaarseks saanud narripühade keelustamsi 15. sajandil jätkasid nende traditsioone teiste üritustega. Frass oli algselt pikema usulise näidendi jämekoomiline vahemäng, kuid arenev 14.sajandil iseseisvaks draamaliigiks. Kujutamisobjektiks oli argielu. Ettekanded sisaldasi rohkeld nii sõnu kui ka situatsioonikoomikat.
Solveig tuleb Peeri juurde elama, on oma vanemad ja õe maha jätnud. Peer läheb puid tooma ja kohtab eite, kes on tegelikult seesama rohelises kleidis tüdruk. Eidel on kaasa Peeri poeg. Eit tahab, et Peer Solveigi maha jätaks ja temaga abielluks. Peer läheb koju tagasi ja näeb, et Åse on suremas. Jutustab emale, kuidas nad Sooria-Mooria lossi lähevad. Ema sureb. Peer sööb Marokos õhtust koos Master Cottoni, Monsieur Balloni ja härrade Eberkopfi ja Trumpeterstrålega, räägib oma imetegudest. Kreekas on mäss. Härrade jaoks on see hea uudis, nad tahavad sellest kasu lõigata; Peer toetab türklaseid. Mehed röövivad Peeri laeva, see läheb põhja. Peer leiab keisrilt röövitud asjad, mis on peidetud kaljulõhesse ning saab araablaste prohvetiks ja valitsejaks (Gyntiana). Ta armub orjatar Anitrasse, kuid Anitra võtab talt kõik ehted, riided ja hobuse ning põgeneb. Peer rändab Egiptuses, peab sfinksi Kõveraks. Kohtub Begriffenfeldtiga, kes ta Kairosse keisri juurde viib
lepinguid mis jumal tegi enda rahvaga. Vana testamendi teema maailma loomine, pattu langemine, jüngrid ja nende lood, veeuputus, jumala leping noaga, Taaveti ja Koljati võitlus. Uus testament jaguneb neljaks, evangeeliumid, ajalooline raamat, õpetus raamat, prohveti raamat. Evangeelium ehk rõõmusõnum põhisisu. Rõõmustati jeesuse sünni üle. Räägivad kristusest. Evangelistid on apostlid. Räägivad kristuse elust, õpetusest, imetegudest. Ajalooline raamat on apostlite ajalooline raamat. Prohveti raamat on ennustusraamat. Piiblil on olemas ka lisad: Apokriiva-salapärane varjatud raamat. Piiblis on esindatud enamus kirjandus zanre ja stiile. Piibel on olnud suureks inspiratsiooni allikaks kogu kultuuris. Väljendid: · Küünalt vaka all hoidma oma teadmisi, oskusi, võimeid varjul hoidma. · Mitte ainult leivast inimene on terve siis kui vaim on terve .
Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
18.Iseloomusta keskaegse teatri arengut. -Liturgiline ehk kiriklik 10.-11.saj. -Toimus kirikus sees, kiriku ees ja hiljem linnaplatsil. -Keeleks oli alguses ladina keel, siis rahvakeeles -Näitlejateks olid alguses vaimulikud, hiljem tavakodanikud -Lavaehitus oli 3-osaline:põrgu, taevas, maa -Lavakujundus oli tinglik; simultaanlava-tegevus liikus ühes kohast teise -Liigid: müsteerium(piiblilood, episoodid, „Aadama mäng“) miraakel(juttu imetegudest, „Jumalaema“) moralitee(õpetlik, allergoorilised tegelased)
· Uues zanrid: · lüürika kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss · eepika uut tüüpi kangelaslaulud, romaan, novell · dramaatika tekivad uued draamazanrid(müsteerium, miraakel, moralitee, farss jne), mis keskaja lõpul jällegi kaovad, andes ruumi tragöödiale ja komöödiale. · Periodiseering: · Varakeskaeg (5-10 saj) o Ladinakeelne kirjasõna, mis on valdavalt religioosse sisuga: pühakute elulood, legendid imetegudest, kirikulaulud ja jutlused. o Rahvakeelne kirjandus keltide, skandinaavlaste ja anglosakside rahvaluule kirjapanekud: Iiri saagad, Islandi ,,Vanem Edda" (eepiliste laulude kogumik), anglosaksi eepos ,,Beowulf" · Klassikaline keskaeg (11 15 saj) o kengelaslaulud ehk kangelaseeposed (11-13 saj) rahvaluulel põhenev kirjandus prantslaste ,,Rolandi laul"
Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Lisaks kirikule ja vaimulikele korraldasid näitemänge ka kaupmehed. Neid peeti suuremate pühade eel. Tänaseni on mõnedes maades säilinud vastlapühade aegsed maskirongkäigud. Need rahvapidustused kujunesid koomilise teatri alguseks. Jämekoomilisi lühinäidendeid kutsuti
11.Müsteerium "Aadama mäng". Vastus: See kujutas Aadama ja Eeva pattulangemist, Kaini ja Abeli lugu ning Kristuse tulekut kuulutavate prohvetite rongkäiku. Teost iseloomustasid elav dialoog ja huvitavad koomilised karakterid (lihtsameelne Aadam, kerglane Eeva, osav vaidleja Kurat) 12.Miraakli mõiste ja iseloomulikud jooned. Milline oli kõige kuulsam süzee? Vastus: Miraakel - religioosse näidendi üks liik. Miraakli allikaks olid legendid jumalaema ja pühakute imetegudest, kasutati ka olustikusüzeid. Miraakleid esitati turuplatsidel maalilistes kostüümides ja rohke butafooriaga ning nende usuline sisu hakkas varakult ähmastuma, omandades ilmalikke ja realistlikke jooni. Tuntuim süzee seondub Doktor Faustiga, see ilmus kirjandusse 16.sajandi lõpul ühes saksa rahvaraamatus ja sealt ainet ammutanud inglise kirjaniku Christopher Marlowe' näidendis "Doktor Faustuse traagiline lugu". 13.Farsi mõiste ja iseloomulikud jooned.
Patric pöörab iirlasi ristiusku, ja sattudes ühe tigeda kuninga vastupanule, hakkab Jumalat paluma, et see teeks imet. Avaneb kalju sees olev sügav koobas. Sinna söandab tungida rüütel Owen, kes jõuab lõpuks hiiglaorgu, kust kostub valje oigeid ja karjeid. Tegemist on puhastustulega, kus patuseid praetakse varda otsas, lastakse neil külmetada jäätunud järves. "Jumalaema zonglöör" on legend surmajärgsusest ning teispoolsusest, eriti räägib neitsi Maarjast ning tema imetegudest. Kloostris esineb zonglöör-veiderdaja, kes ei oska ladinakeelset palvet ja avaldab seetõttu jumalaemale austust oma kunstiga: teeb trikke, kuni langeb väsimusest oimetuna kokku. Siis astub jumalaema alla ja lehvitab ta näole taevalikku jahedust. Kes oli pühak ning kuidas nende nimesi kasutati? Pühak oli püha isik või inimene, keda religioosselt austati. Erinevates religioonides oli pühakutel erinevaid tähendusi
(mida julmem, seda kaugemal kirikust) · liturgiline draama kirikus toimunud piiblistseenide esitamine. · Koos näitlejaga võis laval näha ka etenduse lavastajat, kes etenduse käigus näitlejaid juhendas. · Keskaegsel teatril oli vaatemängulisus kohal number 1. (väga tõetruu) · Näitlejad olid linnakodanikud, üliõpilased, õpipoisid, sellid. (enamasti nooremad) · Linnaväljakutel esitati miraakleid, mis on näidend pühakute ja jumalema imetegudest. · Teine näidendi liik oli müsteerium, see on piibliaineline näidend. Moralitee 15. saj õpetliku sisuga näidend, levinud eelkõige Inglismaal ja Prantsusmaal Keskaja komöödiazanrid: 1. sotii (narrimäng, kritiseerib ühiskonda) 2. farss (koomiliste olukordade ja koomiliste tegelastega naljamäng) Tunnused · Keskaegne teater oli vabaõhu teater, spetsiaalseid hooneid ei olnud. · Kasutati simultaanlava
Müsteerium ongi liturgiline jumalateenistus, kus etendati Piibli-ainelisi näidendeid, etendustes kasutati uhkeid dekoratsioone ja kostüüme. Vanim 12. sajandi keskelt pärit müsteerium on teadaolevalt "Aadama mäng". Lihavõtete ajal etendati kannatusmänge ehk passioone. On teada, et 15. sajandil loodi ka ilmalikke müsteeriume, näiteks Orleans´i piiramisest ja Trooja sõjast. Miraaklis räägiti pühakute elulugudest ja imetegudest. Aja jooksul kandusid teatrietendused kirikutrepile ja sealt edasi linnaväljakuile ning neis hakkasid osalema linnakodanikud. Omaette koomiline zanr oli hiliskeskajal narrimäng, milles pilgati kõrgeid võimukandjaid, ja mis kuulus karnevalipidustuste juurde. Sellepärast võitlesid rahvaliku teatri vastu kirik ja kuningad. Nii kujunes keskaja teater rahvalikuks. Siis ei olnud eraldi teatrihooneid. Teatrietendus oli pigem
J.W. Goethe “Faust” (1808; 1832/33) Palun kirjutada vastused vihikusse 1. See teos on Goethe elutöö. Miks? Tuleta meelde Goethe varasem looming. XVII ja XVIII sajandil levis Saksamaal palju rahvaraamatuid doktor Faustist ning pole midagi imestada, et legend väsimatust, uljast ning õnnelikust targast doktor Faustist pani rahva kujutlusvõime liikuma. Suust suhu liikusid rahva seas jutustused uskumatuist imetegudest, millega olevat doktor Faust hakkama saanud. „Fausti“ kallal töötas Goethe üle kuuekümne aasta. Suure tõeotsija kuju erutas teda juba noorusest peale ja saatis kuni elu lõpuni. Gothe võttis seda rahvalegendi sügavalt filosoofilises käsituses ning tegi suurejoonelise rahvuseepose. Poeet ei muutnud ka žanri, milles Fausti kuju oli rahva teadvuses omandanud. 2. „Fausti“ saamislugu (ainestik, eeskujud, valmimine).
Osad jagamisel anti alati "pühad osad" vaimulikele ja muid tegelasi mängisid käsitöölised. Keskaegse linna tänavapilti ilmestasid zonglöörid ehk mängumehed. Need olid erakordsete annetega rändnäitlejad. Nad oskasid laulda, deklameerida, tantsida, nalja teha ja erinevaid trikke korda saata. Eriti hinnatud olid aga kehalise puudega rändnäitlejad (kääbused, hiiglased, lombakad jne.) 13.saj. tõi endaga kaasa näidendid imetegudest ehk miraaklid. Kogu konflikt või probleem päästeti tänu pühaku õigeaegse vahelesegamisega. Miraaklite lõpp oli alati selline, mis andis võidu headusele kurja üle. Paljude miraaklite sisuks olid ka pühakute elulood. 14.saj. hakati keskaegsetes linnades esitama suuri vabaõhulavastusi müsteeriume Müsteeriumid kasvasid välja usupühade ajal toimunud rongkäikudest, kus näidati usklikele reliikviaid ja pühakute pilte ning korraldati pisikesi piiblilavastusi
mängu ka lihtkodanikud. Keskaja teatrit on üldiselt peetud lihtsaks, kuid hilisemad teatritekstid eeldasid keerulisi lavastusi. Lavastused pidid olema tõetruud. Kostüümid olid kallid ja fantaasiaküllased. Tavaliselt saatis etendust instrumentaal- või vokaalmuusika. müsteerium- algselt antiikaegne salajane usutalitus, 14. sajandil vaimulik näidend, mida etendati kirikus suurte pühade ajal. miraakel- keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. farss-keskaegse prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. sotii- narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. liturgiline draama- otsene piiblitekstide illustratsioon.
2. Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused. 3. Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale. 4. Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale. Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu. Apostlite tegude raamat, mis on ka järg Luuka evangeeliumile, on narrativ apostlite teenimistööst peale Kristuse surma. Stiil, fraseoloogia ja teised tõendid näitavad ning ka tänapäeva piibliteadlased arvavad, et Apostlite tegude raamat ja Luuka evangeelium on kirjutatud sama autori poolt. 13 Pauluse kirjadeks nimetatakse epistleid, mis on traditsionaalselt omistatud Paulusele,
Ristiusu teke Uue usuna tekkis Rooma impeeriumi aladel ristiusk ehk kristlus. Sellest sai maailma levinum usk maailmas. Juutide maa alistati Rooma võimule 1. sajandil eKr. Roomlased mõistsid juutide ainujumalausu erandlikkust teiste uskude seas ja ei nõudnud esialgu juutidelt rooma jumalate austamist (paljujumalalistes usundites lisati kohalikele austatavatele jumalatele ka rooma jumalaid). Ka jäeti Juuda valitsejale nimeline iseseisvus ja tavapärasest suurem sisemine otsustamisõigus. Alles Augustuse valitsemisaja lõpul nimetati Juudamaale asevalitseja (prokuraator) ja lõplikult liideti Juudamaa Roomaga velgi hiljem. Roomlaste leplikkusest hoolimata püsis juutides rahulolematus ja lootus Taaveti soost messia tulekule. Messias pidi tegema lõpu juutide hädadele ja looma maapealse jumalariigi. Sellistes oludes tegutses 1. sajandil pKr Palestiinas juudi soost rändjutlustaja Jeesus. Jeesus seletas p...
Huglaarid rändartistid ja muusikud keskaegsel Hispaanias. Spiilmanid rändartistid ja muusikud keskaegsel Saksamaal. Trubatuurid keskaegsed luuletajadrändlaulikud Prantsusmaal. Viljelesid eeskätt armastusluulet. Fabiloo värsivormis rahvanaljand keskaegses prantsuse kirjanduses. Liturgiline draama otsene piiblitekstide illustratsioon. Miraakel keskaegne draama jumalaema ja pühakute elust ning imetegudest. Farss keskaegses prantsuse teatris algul põhinäidendi jämekoomiline vahemäng, hiljem iseseisev tüüptegelastega lühikomöödia. Sotii narrimäng, sageli improviseeritud ülikoomiline stseen või lühinäidend, mille näiliselt süütute naljade taga peitus tihti poliitiline satiir. 2. Islandi eepika: Vanem Edda on Islandi vanade eepiliste laulude kogumik. ,,Vanem Edda" ei ole kindla süzeega tervik, vaid koondab 11.12
materiaalsed põhjused(kirjutusvahendite Valhallast, kuhu pääsesid vaid vapramad. algelisus ja kallidus) Uuema osa moodustavad kangelaslaulud, Gutenbergi trükipress kus tegelasteks on jumalikku päritoluga Suuline edasikandmine asendus raamatuga kangelased (Sigmundr) Ladinakeelne kirjandus kloostrites - Suuline traditsioon pühakute elulood, legendid imetegudest, Zonglöörid (Prantsusmaal); spiilmanid kirikulaulud, jutlused (Saksamaal) - rändlaulikud/jutuvestjad/ veiderdajad himuline, kade Rolandi populaarsuse üle, Harilikult värsivormis, aga ka proosas või ta vihkab Rolandi "edevust". segavormis Marsilius ülesanne on kehastada "kurja"
Nüüdses Burgundias panid nad kirja nn "asukoha klassifikatsiooni", mis on siiani osaliselt kasutatav. Tänu munkade kirjaoskusele laienes veinivalmistamise kunst kloostrite kaudu kogu Euroopasse. Kirikute suhtumine veini oli lõhestunud - ühelt poolt ei oldud rahul veini mõjuga inimesele, teisalt vajati seda aga armulaua jaoks. Kirikule oli vein püha: Noa rajas viinamarjaistanduse kohe kui ta oli ankru kinnitanud. Jeesuse üks esimestest imetegudest oli vee muutmine veiniks. Paulus soovis veini kasutada kõhuvalu vastu. Piiblis on refereeritud veini ja viinamarjavääti kokku 441. korral. (Möldstadt, 2001: 21) Keskaegsete avastusretkede ja koloniseerimise käigus rändas veinivalmistamise kunst Uude Maailma, sealt edasi Austraaliasse ning Uus-Meremaale. Skandinaaviasse saabus vein kogu muu Euroopaga võrreldes alles hiljuti kõigest mõnesaja aasta eest. Ülikallis
Märter ja Inglismaa patroon, kelle kultus oli levinud juba kristluse algusajal, on tunnustatud ida- ja läänekiriku poolt. Tema kohta on teada ohtralt imetegusid ja legende, mille ajalooline algupära on kaheldav. Püha Jüri on legendi järgi kolm korda surmatud, lõigatud väikesteks tükkideks, maetud sügavale maa alla, kuid tõusnud jumala väe läbi tervena üles. Lisaks kõnelevad legendid vägede peatamistest, lehtivatest sauadest, surnute elustamistest ja paljudest muudest imetegudest. Kaasajal on tema imetegudest tuntuim lohemao tapmine ja printsessi vabastamine, mille teemadel on uusima ajani kirjutatud raamatuid ja loodud näidendeid. Lohemadu on peetud saatana ja printsessi kiriku sümboliks, mistõttu lohetapmine on erakordselt sügava tähendusega. Süürias, Mesopotaamias, Egiptuses ja Tessaloonikas olid temale juba 4. sajandil pühendatud kirikud. Püha Jüri elukäik on ajalooliselt raskesti jälgitav. Arvatavasti on ta sündinud Väike-Aasias, kus ta isa olnud
või proosas. Valmi tegelasteks on enamasti loomad, kes kujutavad erinevaid inimtüüpe (näiteks rebane-kaval, jänes-arg inimene, hunt-kuri jne). Valmides naeruvääristatakse inimeste ja ühiskonna pahesid. Valm koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. - Legend 1. algselt pühaku elulugu; rahvajutt, mis räägib ajaloolisest isikust või sündmusest, eriti pühakute imetegudest (vagajutt) 2. kunstiteosele lisatav seletav tekst; diagrammi, kaardi seletuskiri. - Anekdoot - lühike, päevakajalise sisuga ning üllatava lõpuga naljalugu. 27. Mis on positivism? Kuidas positivistlik teadusfilosoofia mõjutab kirjandusuurimist? - Esimene kirjandusteaduslik suund tänapäevases tähenduses. - Positivistlik teadusfilosoofia tekib 19. sajandi keskel, levib eeskätt Saksamaal ja Prantsusmaal. Vaade, mille kohaselt vaid teaduslikult
Siis ta aga nägi, et see kägaras mees oli vend Edvin. Vend Edvin tänas jumalat, et ta oli Kristiina siia teele saatnud ning Kristiina aitas munga hobuse selga. Vend Edvin rääkis, et ta oli viimasel ajal üsna haige olnud ning nüüd on vist tema tund tulnud. Jørundisse jõudes viidi ta voodisse ning hoolitseti tema eest. Ühel keskööl, kui Kristiina istus vend Edvini voodi juures, ärkas viimane üles ja palus Kristiinal lugeda ette raamatut Neitsi Maarja imetegudest. Sel ööl suri munk. Kihluspidu otsustati pidada sügisel, kuid lükati mitmel põhjusel edasi ning see toimus alles uuel aastal. Kristiina polnud millegipärast nii õnnelik, kui ta oli lootnud. Ta kartis tuleviku pärast. Erlend külastas mitmeid kordi Jørundi talu. Kui aeg oli hakata pulmadeks valmistuma, mõistis Kristiina, et ta on rase. Mõni hetk pärast seda tuli Erlend neile külla, kuna tahtis juba praegu viia mõned asjad Raumsdali neemele
intriigidega- toovad esile ühiskonna hirmusid. Ülejäänud puhtalt ajaviitelised rahvajutud on novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid. Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased. · Legendid Jutustused Piibli tegelaste ja pühakute elust ja imetegudest. Põhiline osa soome proosalegendidest on talletatud õigeusklikust Karjalast. Paljud legendid on ühtlasi ka sünnilood: nähtuse põhjust ja algupära seletatakse, sidudes seda kristlike kangelastega ja Piibli sündmustega. Õpetus- ja hoiatuslegendid näitavad, milline on vaga ja Jumalale meelepärane käitumine. Imelegendides korratakse neid näiteid, mida pühad isikud on oma jumalikust võimust andnud. Ilmselt apokrüüfilite
antiikdraama kiriku jaoks liiga patune, draama lähtepunktiks jumalateenistus (et seletada ladinakeelset jumalateenistust)- · Liturgiline draama (ladinakeelne) näiteks jõulude ajal. · Kujunevad Piibli-ainelised näidendid ehk müsteeriumid nt ,,Aadama mäng". · Ka ilmalikud müsteeriumid nt trooja sõjast. · ,,Orleans'i piiramine" Jeanne d'Arc · Miraaklid- ilmalikumad näiendid Neitsi Maarja ja teiste pühakute imetegudest. · Moraliteet- õpetlik näidend allegooriliste tegelastega, nt isikuomadused ongi tegelased · Farss- jäme, koomiline näidend, sisuks linnaelanike juhtumid ,,Isand Panthelinient", sellest arenes hiljem commedia dell' arte · karnevalid ja narripühad- rahvapidustused · Sotii- kuulus karnevali juurde, improvisatsioon, väga rahvalik, pilgati võimukandjaid Etendusi mängiti turuplatsidel, simultaanlava- keskmine osa: taevas, maa, põrgu. Etendused
7. sajand eKr ning mis sirutub välja hilisantiiki 4.6. sajand pKr. Varakeskaeg Varakeskajal puudus peaaegu täiesti ilmalik kirjandus. Peaaegu ainuke raamat, mida loeti ja tunti, oli Piibel. Kirjandus oli usu teenistuse ja ladinakeelne, seepärast vähestele kättesaadav ja mõistetav. Munkade kaudu kandus siiski rikkast antiikajast mõndagi edasi (näiteks puhtusuline näidend, nn müsteerium; samuti koostati pühakute elulugusid ja pandi kirja legende nende imetegudest jms ). Kuid üldiselt oli varakeskaeg vaimuväsimuse ajastu, tardunud, värvitu ja vähe algupärane, seepärast ongi seda ajastut nimetatud PIMEDAKS KESKAJAKS. Kõrgkeskaeg Renessanss Kitsamalt antiikkunsti ja -kirjanduse taassünd (renessansi humanistid hakkasid ju nimetama aega enda ja antiikaja vahel `keskmiseks ajaks'). Laiemalt keskaegse elutunnetuse ja môtteviisi muutumine, inimese uuesti leidmine ja esiplaanile seadmine - HUMANISM (ld humanus `inimlik')
intriigidega- toovad esile ühiskonna hirmusid. Ülejäänud puhtalt ajaviitelised rahvajutud on novellilaadsed muinasjutud, satiirilised muinasjutud ja naljandid. Novellilaadsed muinasjutud on imemuinasjuttudest realistlikumad. Satiiris imetletakse meistervargaid ja leidlikke sulaseid; naerualuseks tehakse nii tondid, hiiglased, paharetid kui ka talupoegliku saamatuse kehastused- kilplased. Legendid Jutustused Piibli tegelaste ja pühakute elust ja imetegudest. Põhiline osa soome proosalegendidest on talletatud õigeusklikust Karjalast. Paljud legendid on ühtlasi ka sünnilood: nähtuse põhjust ja algupära seletatakse, sidudes seda kristlike kangelastega ja Piibli sündmustega. Õpetus- ja hoiatuslegendid näitavad, milline on vaga ja Jumalale meelepärane käitumine. Imelegendides korratakse neid näiteid, mida pühad isikud on oma jumalikust võimust andnud. Ilmselt apokrüüfilite evangeeliumide poolt mõjustatuna on sellest
riikide tekkimise Lääne-Rooma keisririigi territooriumil. Seetõttu algas kõikjal maailmas ka riigipiiride kujunemine. a) uued zanrid: luules kantsoon, sonett, ballaad, madrigal, romanss. Eepikas uut tüüpi kangelaslaulud, allegoorilised ja õpetlikud novellid, proosa põhizanrid romaan ja novell. Aluseks oli rahvaluule. Uued draamazanrid müsteerium (piibliepisoodidele üles ehitatud näidend); miraakel (näidend apostlite ja jumalaema imetegudest); moralitee (õpetliku sisuga näidend allegooriliste tegelastega); farss (koomiline lühinäidend) b) luulemuustused. Antiikne värsisüsteem kadus, asemele tuli silbiline süsteem, hakati kasutama lõppriimi. c) kirjanduse levik. Paberit hakati laiemalt kasutama varakeskaja lõpul. Suuliselt edasikantavat ja käsitsi ümberkirjutatavat sõnakunsti hakkas asendama raamat. Kirjasõna muutus Euroopa kultuuris väga oluliseks. d) ladinakeelne kirikliku sisuga kirjandus
usklikud (nii näiteks tähendas 19 Basiilikate Viielöövilise basiilika Basiilika ristlõige põhiplaane ristlõige lambatalle õlal kandev karjane ristiusu tähtsaimat tegelast, jumala poega Jeesus Kristust). Kujutati piiblistseene, lugusid Kristuse elust ja imetegudest, pilte pühakutest jne. Kristuse kujutamisel võeti eeskujuks Apolloni kuju. Esmakordselt kujutatakse kõhna näoga, pikajuukselist ja habemega Kristust (Pantokrator Kristus-valitseja) 4. saj katakombimaalil (varasel ajajärgul kohtame Kristust peaaegu eranditult kas imetegijast ravitseja, suure õpetaja või seaduseandja rollis. Rist ei seostunud mitte kannatuse ja surmaga, vaid see oli võidu ja ülestõusmise sümbol). Varakristlikus kunstis ei kohta me peaaegu üldse skulptuuri
Markuse evangeelium, mis on omistatud evangelist Markusele, kes kirjutas üles apostel Peetruse mälestused. Luuka evangeelium, mis on omistatud apostel Pauluse ihuarstile Luukale. Johannese evangeelium, mis on omistatud apostel Johannesele, Sebeduse pojale. Kolme esimest evangeeliumi klassifitseeritakse sünoptilisteks. Nad sisaldavad väga sarnasi seletusi Jeesuse elust. Johannese evangeelium erineb neist, sisaldades kirjeldusi mitmetest Jeesuse imetegudest ja ütlustest, mida mujal ei leidu. faalanks-Faalanks oli jalaväe formatsioon, mis on tuntud peamiselt kasutamise tõttu Vana- Kreekas. Faalanksis olevad sõdurid (Vana-Kreekas hopliidid) reastusid üksteise kõrvale, nii et nende kilbid moodustasid tiheda seina ja esimesed sõdurite read suunasid oma odad ettepoole. Faalanks oli eest hästi kaitstud, kuid haavatav külgedelt. Faalanksitega peeti lahinguid enamasti tasastel väljadel, kuna ebatasasel maastikul oli raske rivi hoida. Esimesed