Esimene muinasjuturaamat ilmus 1697.aastal ja sisaldas jutte: "Punamütsike", "Saabastega kass", "Tuhkatriinu" Eesti muinasjutud Hakati uurima 19. sajandi teisel poolel Esimesed kogud: J Kunder" Eesti muinasjutud", Fr.R.Kreutzwald"Eesti rahva ennemuistsed jutud" Muinasjutu tunnused Väljakujunenud algus ja lõpp Sündmustiku kordumine, kindlad arvud Tegelased vastandlike omadustega Õnnelik lõpp Muinasjuttude liigid Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Rebane hanekarjas Siil ja rebane Tegelasteks tuntud Hunt ja hobune iseloomudega loomad(rebane- kaval) (jänes-arg) (hunt-rumal) Sagedasem tegelane rebane Imemuinasjutud Vaeslapse Sündmustik käsikivi üleloomulik Imelik peegel Kasutatakse Imesõrmus imeesemeid
teaduse doktoriks saada) 5. Loodusrahavaste (siberi, indiaani jms) muinasjuttude ülesehitus ei ole kujunenud nii reeglipäraseks ja etteaimatavaks kui euroopa rahvaste muinasjuttudel 6. Euroopast alguse saanud muinasjutukogumine ja kirjanduslik ümberjutustamine on tegelenud eeskätt imemuinasjuttudega, millel on vormunud väga kindel struktuur · Imemuinasjutud 1. V.Propi teooria järgi on imemuinasjuttudel sarnane struktuur ja tegelaste funktsioonide ühesugune järjestus: muinasjutu sõlmitus sisaldab hädaolukorda; peategelane lahkub kodust; peategelase kätte satub võluvõimega ese; tuuakse sisse uus tegelane-abimees; peategelane muutub passiivseks, tema eest toimetab abimees; eesmärk saavutatakse. Imemuinasjutud on üles ehitatud kindla skeemi järgi
pole tulpe,iga rida seob riim,rõhuta ja rõhulise silbi vaheldumine,värsirida,sarnased lõpud 3. Muistend, muinasjutt,naljand,pajatus,anekdoot,paroodia 4. Põhineb tegelaste vastandamisel,kolmarvul,kordusel,ühel peategelasel,õnnelikul lõpptulemusel,traditsioonilisel algusel ja lõpul, 5. Muistendid: *tekke- ja seletusmuistend *vägilasmuistend *ajalooline muistend *usundilie muistend Muinasjutu: *loomamuinasjutud *imemuinasjutud *jutud kus kangelane ei võida vastast üleloomulike vahenditega vaid osavuse ja nutikusega. 6. Naljand anekdoot *lühike koomilise sisuga lugu. *kokkusurutud sõnastus *sisuks on mitmesugused sündmused, *teravmeelne teemaarendus elukutsed ja inimlikud nõrkused. *püändiga ning vabastava naeruga lõpp *üllatuslik lõpp *lõdvema kompositsiooniga 7
(viimasel lohel on kõige rohkem päid). LÕPU SEADUS rahulik, enamasti õnnelik lõpp, mis selgitab kangelaste edasist saatust. Muinasjutud võivad olla: Rahvapärased - autor on teadmata; Töödeldud teadaolev autor on rahvapärasele muinasjutule lisanud omapoolse nägemuse; Kunstmuinasjutud puhtalt autorilooming. MUINASJUTTUDE LIIGID LOOMAMUINASJUTUD peategelasteks on loomad, linnud või loodusnähtused; lemmiktegelased on rebane, hunt, karu, koer; IMEMUINASJUTUD Sündmustik on üleloomulik eriliste võimetega inimesed, imeesemed ja üleloomulikud sündmused; Imeesemed torupill, kott, nui, vits LEGENDMUINASJUTT Sarnaneb imemuinasjutuga, kuid on seotud kiriku, kristlike pühakute, Jumala imetegude või taevaliku kogemusega; Sisu on moraliseeriv; Levinud Setumaal NOVELLMUINASJUTT Uuemad ja kirjanduslikumad muinaslood; Nutika võit rumala üle; Kangelane ei kasuta võluvõimeid, vaid oma mõistust MUINASJUTUD RUMALAST KURADIST
Autoriks kogu rahvas. >>RAHVALUULE JAGUNEMINE<< RAHVALUULE ? Rahvajutud Rahvalaul Lhivormid ? ? ? muinasjutud regilaulud vanasnad muistendid lppriimilised mistatused naljandid rahvalaulud kneknud pajatused >>MUINASJUTU LIIGID<< 1. Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, niad, libahundid jne), thtsal kohal mitmesugused vluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nhtamatuks muutev kntest kbar jne) 2. Loomamuinasjutud tegelasteks loomad, kes kituvad nagu inimesed 3. Tsielulised muinasjutud tegelasteks arukad ja kavalad talupojad, kes tnu oma nupukusele saavad rikkaks >>MUINASJUTTUDE TUNNUSEID<< *headuse ja kurjuse vaheline vitlus *arvude 3 ja 7 sage esinemine *nnelik lpp
Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjuttude tunnused: Väljakujunenud (õnnelik)lõpp ja algus (n Elas kord...) Sündmustiku kordumine. Muinasjutu tegelased on vastandlike omadustega inimesed. Hea-paha; ilus-inetu Maaglised arvud (3, 7, 12) Aeg ja koht on määratlemata Kordamine Muinasjutud jagunevad: Loomamuinasjutud Imemuinasjutud Tõsieluliste muinasjutud Kunstmuinasjutud Loomamuinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjutud Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tegelastel on üleloomulikud võimed või neid aitavad üleloomulike võimetega inimesed ja loomad. Tõsielulised muinasjutud Tõsieluliste muinasjuttude
kunstiliike. Sajandi peent maitset rahuldasid lühematest jutustavatest zanritest valm ja muinasjutt Valm- on õpetliku sisuga mõistu luuletus või mõistujutt, mis naeruväärtsustab inimeste ja ühiskonna pahesid. Tegelased on enamasti loomad. Sündmus Moraal-õpetlik järeldus Tuntumad valmi kirjutajad: Aisopos, Jean de la Fontaine, Ivan Krõlov, Jakob Tamm Muinasjutt-rahvaluule põhiliik mis pajatab väljamõeldud sündmustes Imemuinasjutud Loomamuinasjutud Tõsielulised muinasutud Üks vanimaid muinasjutu kogumikke on araablaste "Tuhat ja üks ööd" Üks esimesi muinasjuttude kirjanikke oli Charles Perrault (1628-1703) 1697 a avalas juttukogu mille pealkirjaks oli "mineviku lood ja jutsutused moraaliga", alapealkirjaga "Haneema jutud". Perrault oli mees kes andis üldtuntud lugudele kirjaliku élogieuse. Algselt oli Perraulti lood mõeldud täiskasvanutele: Kriitika aristkraatliku elu pihta tegelased on konkreetsed isikud
Kirjanduse kodune kontrolltöö 1. Mis on muinasjutt? Liigid ja tunnused. Muinasjutt on väljamõeldud jutt,milles väljendatakse inimeste unelmaid ja lootusi. Põhilisteks tunnusteks on paigad mitme maa ja mere taga,võlujõudu omavad esemed,kindlad arvud (tavaliselt 3 või 7),rääkivad loomad ja linnud,hea ja kurja võitlus,hea võitab alati ning kõik elavad õnnelikult siiani. Liigid : Imemuinasjutud, loomamuinasjutud, tõsielulised muinasjutud, kunstmuinasjutud. 2. Mille poolest erineb muistend muinasjutust? Muistend erineb muinasjutust,kuna muistenditel on seotud kindla aja,koha,eseme,sündmuse või uskumusega,muinasjutud aga mitte. Muistenditel pole autor teada. 3. Muistendi liigid ja selgitused. Muisteneid on kaheksat liiki. 1)Tekkemuistendidräägivad maailma ja inimeste tekkest.
Tööleht Kuidas muinasjutte liigitatakse? 1.Loomamuinasjutud 2.Imemuinasjutud 3.Novellilaadsed muinasjutud 4.Kunstmuinasjutud Mille järgi need ära tunned? (Tunnused) 1.Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnusjooned-rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. 2.Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üldloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele. 3.Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös
lõplikus 20 loost koosnev "Kalevipoeg" ilmus aastal 1857-1861. ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud" Teemad: · rikaste ja vaeste vastuolud ("Puulane ja Tohtlane"); · peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted ("Tänulik kuningapoeg", "Vaeslapse käsikivi"); · rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse ("Võlla- mehikesed"); · puhtakujulised imemuinasjutud ("Kullaketrajad") jne. "Vaeselapse käsikivi" "Tark mees taskus" "Paristaja-poeg" "Reinuvader Rebane" "Puulane ja Tohtlane" "Rehepapilood" "Paar sammukest rändamise teed" "Põhja konn" "Tuisulased" "Kullaketrajad" ,,Sipelgas" "Kilplased" "Viru lauliku laulud"
Vaesed, aga hea õnnega Rääkivad loomad Üleloomulikud võimed Muinasjuttude funktsioon: ülesanne on õpetad .. Loomamuinasjutud: Vanim kihistus eesti muinasjutuloomingus On seotud kohaliku olustikuga, kuid nende motiivid on rahvusvahelised Tegelasteks on isikustatud loomad 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal VALM Muinasjutt võib sisaladda tekkemotiivi „Muinasjutt, lapse arendaja ning lohutaja“ Imemuinasjutud: Ülsloomulikud võimed Tegelased kas inimesed või fantaasiaolendid Kasutatakse imetegevaid esemeid või abilisi Legendilised muinasjutud Piibli motiivid, pühakute lood Õpetlik põhitoon Novellilaadse muinasjutud: Tegevus areneb üldjoontes tõsielu piirides Inimene, kes tegutseb, on täiesti tavaprane, tavaliselt vaene Jutt kulmineerub erakordsetes sündmustes või üllatusmomendis
MUINASJUTT Muinasjutt on kunstiline väljamõeldis, mis ei eelda tõepärasuse uskumist kuulajate poolt.Muinasjutt taotleb eelkõige emotsionaalset huvitatust ja kaasaelamist. Muinasjuttudes on omad reeglid, aine ja tegelased. Muinasjutus valitseb tõde vale üle, hea kurja üle ja voorus pahe üle. Muinasjutu loojad ja edasikandjad kujutasid maailma sellisena, nagu ta olema pidi, mitte nagu ta tegelikult oli. Kõige vanemad on looma- ja imemuinasjutud. Loomamuinasjuttudes on tegelasteks loomad või linnud, kellele on antud kindlad tunnus-jooned rebane on kaval, hunt ahne ja rumal, karu tugev ja lihtsameelne. Imemuinasjuttudes on sündmustik üles ehitatud mõnele üleloomulikule, imepärasele sündmusele, asjale või olevusele (isejahvatav käsikivi, võlukepike, lohed) Novellilaadsetes muinasjuttudes areneb sündmustik enam-vähem reaalses miljöös (keskkonnas)
Aforismid Ufojutud Naljandid anekdoodid Rahvalaul - koosneb kolmest osast: tekstist, viisist ja esitusest. Lõppriimiline on uuem, värsirea lõpud riimuvad. Regilaul on vanem. ( peab olema 8 silpi, parallelism, mõttetera). Muinasjutt- Väljamõeldud jutt. Looma muinasjutud (nt Hunt ja 3 põrsakest), imemuinasjutud, tõsielulised muinasjutud(nt. Punamütsike, Tuhkatriinu). Mõistatus - koosneb kahest osast - ülesandest ja vastusest. Vanasti algas: "Mõista-mõista..." ja vastus oli ühesõnaline. Mõistatused on taibukuse proov. On ka piltmõistatusi. Muistend - tõsieluline. Ta on seotud kindla aja, koha või inimestega või sündmustega. Kõnekäänd - Folklooris kild e. parool. Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab edasi lühidalt piltlikult mingi olukorra või omaduse iseloomustuse.
andis talle Päikeseaia seemne, millest kasvas kuldne õunapuu. Johann Matthias Eisen, 1857-1934, kirikuõpetaja ja vanavara koguja on kirjutanud tõlkest kohandatud eesti muinasjutu ,,Pärandus," oma teoses ,,Talupojad kuningate väimeesteks" (1908, 1920). Jutt on imeseemnetest. Süzee esineb peamiselt iseseisvalt, üksikjuhtudel liitub juhutüüpidega ,,Läbitantsitud pastlad," ,,Tüli imeseemnete pärast" ja ,,Imeõunad." Süzee on rahvusvahelise levikuga (Eesti imemuinasjutud 1:2 : 2014 : 658-659). Eisenilt on ka teine õunateemaline lugu ,,Kõige parem kingitus," mis ilmus eesti muinasjutukogumikus ,,Eesti ennemuistsed jutud," millest on ilmunud trükke: 1911, 1920, 1995. Jutustuses annab üks kolmest kosilasest surevale neiule imeõuna maitsta ja neiu saabki terveks. Loos on ka imeseemnete motiiv. Kaasaegsest lastekirjandusest õunalood: Lüürika: Esopi, Erika. Edev jänku. Tallinn: TEA Kirjastus 2007 ,,Laps ja õunapuu." Kaplinski, Jaan. Õhtu on õunapuu
iseenda. Muinasjutud valmistavad ette lapse reaalseks eluks ning teevad nad õnnelikuks. 15. Muinasjutu seadused. Kindel algus: Elas kord...Seitsme maa ja mere taga...Oli kord vaen aga kaunis...Vanal hallil ajal..jne Kindel lõpp: Kui nad veel surnud ei ole, siis...Peale seda ei ole keegi näinud… Arvukordused: 3,7,9,12 16. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. Loomamuinasjutud “Reinuvader Rebane” Imemuinasjutud “Tuhkatriinu” Legendilised muinasjutud “Õnneliku inimese särk” Novellilaadsed muinasjutud “Keiser ja murdvaras” Kunstimuinasjutud “Nukitsamees” 17. Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. Charles Perraul “Punamütsike” “Pöialpoisike” H.C. Andersen “Väike merineitsi” “Lumekuninganna” Vennad Grimmid “Lumivalgeke” “Okasroosike” 18. Olulisemad eesti muinasjutuautorid ja nende teosed
Monumentae Estoniae Antiquae Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 Eesti rahavalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974, e-publikatsioon olemas Eesti Rahvamuusika antoloogia I-III. Piirkondlikud kogumikud: nt ,,Lähme Loojale loole" 10. loen Rahvajutud Muinasjutt. regivärsist netinaljadeni Muinasjutusüzeede tuntus, neile omased skeemid ; Muiasjutulik mõtteviis kultuuris (vrd seisklusfilmid ja -romaanid); Muinasjutt kui täiskasvanute zanr (imemuinasjutud) ja lasteznr (loomamuinasjutud); Lisaks jutule tähtis ka jutustamine (varem mehed, 20ndast sajandist alates naised); Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. (Grimmid, Perrault, Basile, Straparola); Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ; Kirjanduse mõju rahvamuinasjuttudele; Muinajututöötlused ja kunstmuinasjutud (vt Kreutzwaldi ,,Eesti rahva ennemuistsed jutud"); Muinasjuttude tüübikataloogid ja liigitus.
Muinasjutt on väljamõeldud jutt. Vanasti räägiti neid ajaviiteks. Sageli ei olnud need mõeldud lastele. Muinasjutt on traditsiooniline proosavormiline rahvaluuleteos imepärase või olustikulise sisuga, milles tähtsal kohal on kunstiline väljamõeldis. Muinasjutud kajastavad rahva elu ja uskumusi. Nendes esitatakse ka kõik ebatavaline või üleloomulik sündmustik loomulikuna ja võimalikuna. Muinasjutud jagunevad: · Loomamuinasjutud · Imemuinasjutud · Tõsieluliste muinasjutud Loomamuinasjuttude tegelasteks on loomad, keda kujutatakse nende iseloomule vastavalt. Eestis üks tuntuim loomamuinasjutu tegelane on rebane. Imemuinasjuttude sündmustik on üleloomulik, hea võidab kurja tänu mitmesugustele imeesemetele. Tõsieluliste muinasjuttude tegevus areneb tavaolustikus. Kangelased on enamasti lihtsad, vaesed, aga arukad, heasüdamlikud ja kavalad talupojad või talunaised.
Muinasjutt fantastiline või seikluslik rahvajutt, mida mõeldi välja enese lõbustamiseks ja milles väljendati endi soovunelmaid. Muinasjutt on rahvajutu üks peamisi liike ehk zanreid. Erinevalt müüdist on muinasjutt teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega
Kohapärimus on koha(nime)keskne, enamasti proosatekstina esitatud folkloor, mille hulka kuuluvad (koha)muistendid ja kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldus, ajalooline pärimus, mälestused jm. Väljaandeid: Mari-Ann Remmel ,,Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus" ja ,,Päritud paigad: Kohajutte ja legenda Rae vallast" Valdo Valper ,,Metsast leitud kirik" 34. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on sarnase skeemiga lood. Imemuinasjuttu kuuluvad imed, mida tegelikkuses ei leidu lendavad vaibad, imelised rännakud jne. Imemuinasjutus on ka üleloomulikke tegelasi. Imemuinasjutus kohtuvad tavaliselt kaks tegelast, üldjuhul naine ja mees. Üks on passiivne, teine teeb midagi. Üldiselt koosneb sisu mingist pahateost, kahjustusest; 2-3 proovilepanekust ja positiivsest lõpust, mil mingi halb asi kõrvaldatakse (ehk probleemist ja probleemi lahendamisest, kõrvaldamisest).
Eesti loomamuinasjuttudes esineb mitmeid linde (just eesti muinasjuttudes!): kaaren, ronk, harakas, vares jt. Loomamuinasjutt on väga palju mõjutanud Euroopa kirjandust, näiteks 17. sajandil tekkis loomamuinasjuttude põhjal valm (kui mitte arvestada antiikaja suuri valmimeistreid). Ka valmis (nagu muinasjutuski) on tähtis loomade kaudu edastatud "iva"; valm on aga lastele raskesti mõistetav, sest seda peab selgitama, muinasjutu sõnum on seevastu läbipaistev. · Imemuinasjutud fantaasial on suur osakaal, samuti väljamõeldud imemomendil; miljöö on üleloomulik, väljamõeldud (ehkki võib esineda ka reaalset olustikku). Imemuinasjuttude tegelaskond omab imelisi, üleloomulikke võimeid. Kasutatakse esemeid, millel on imettegevad võimed. Eesti folklooris on imetegelasteks puugid, kratid, koerakoonlased, pisuhännad (kõik need on negatiivsed kangelased); haldjad, merinäkid, murueided ja nende tütred (positiivsed kangelased)
Muinasjutu tunnused - Traditsiooniline algus (elas kord..., Seitsme maa ja mere taga...) Traditsiooniline lõpp, mis on õnnelik(kui nad surnud pole elavad õnnelikult elu lõpuni) Tegelaste vastandamine(ilus-inetu, rikas-vaene, tark-rumal.) Enamasti üks peategelane(punamütsike;...) Maagilised arvud(3,7,9,12) Tegevus kordused (kolme takistuse ületamine) imeasjad (peegel) Muinasjutud jätavad harilikult ütlemata tegevuseaja. Muinasjutud jagunevad: imemuinasjutud, loomajutud, kaval-Antsu ja vanapagana lood. Muistend Muistend on rahvajutt mis on seotud aja, koha, eseme, sündmuse, isiku, või, uskumusega.Tänapäeva muistendeid nimetatakse kuulujuttudeks, kõlakateks, linnajuttudeks jne. Muistend on tavaliselt lühike, kokku surutud stiiliga. Muistend jaguneb: koha muistend(Kivi), seletus muistend(miks jänesel mokk lõhki), vägilas
Ülemiste järv tekkis pisaratest. 28. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Too näide kohasidusa folkloori ja mõne kohapärimuse väljaande kohta. Kohapärimus kui kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused. 29. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. Imemuinasjutud on ebareaalsed, alati hea ja halva võitlus ja hea võidab. Laialt levinud tüübid on näiteks vaese tüdruku rikkaks saamine, kellegagi (nt lohega) võitlemine. 30. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust. Nii muinasjutt kui turismireis viivad tegelase oma ''maailmast'' minema, avastama uusi kohti ja uut ''maailma,'' panevad inimese
tema poolt kunagi antud vormilised jooned võivad mälust sõltuvatena säilides üle elada ka järske muutusi. Luuletaja on üpris sõltumatu oma keskkonnast. Suuliselt edasikanduva runo loojal ei tasu minna oma kollektiivi vastu või lüüa sellest lahku. Ajaviitena kasutatud · Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle- euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja-püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom
Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3.Rahvaluule-allikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj) reisikirjad (17-18.saj.)
loomuomadustega, ettevalmistus reaalseks eluks; teeb lapse õnnelikuks; annab julguse uskuda imedesse. 7. Muinasjutu seadused. Kindel algus, kindel lõpp, arvkordused, sümboolsed numbrid (3, 7, 12), välja mõeldud, pole kindlat aega ega kohta, proosateos, nimed on umbmäärased/tüüpilised, vastandid, kaksuse seadus (dialoogid; kolmas tegelane tumm kaaslane) 8. Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. loomamuinasjutud (nt lood kavalast rebasest), imemuinasjutud (nt Aladdini lood), legendilaadsed muinasjutud (seletavad millegi tekkimist, piiblimotiividest kantud muinasjutud), novellilaadsed muinasjutud (nt Kaval-Antsu lood), kunstmuinasjutud (nt „Nukitsamees”). 9. Mis on gradatasoon ja kuidas see avaldub muinasjuttudes? Kompositsioonivõte: üht liiki mõistete reastus mingi omaduse või hulga järk-järgult kasvavas või kahanevas järgnevuses.
○ tegelasteks on isikustatud loomad ○ “Reinuvader rebane” ○ “Kuidas harakas karjuks saanud?”- Rebane pettis ähvardustega harakalt kaks poega. Kui harakas nägi rebast maas lamavat, tahtis ta kättemaksuks rebase silmad välja nokkida. Rebane haaras haraka kinni ja tahtis ära süüa, katkus sulgi. Harakas pääses kavalusega lahti, aga uued suled kasvasid valged. ● Imemuinasjutud ○ tegelased omavad imelisi, üleloomulikke võimeid, esemeid või abilisi ○ “Lumivalgeke”, “Aladdin” ● Legendilised muinasjutud ○ piibli motiivid, pühakute lood ○ jõuluvana, päkapikud, trollid ○ “Õnneliku inimese särk”, “Jumal ja kirikuõpetaja” ● Novellilaadilised muinasjutu ○ inmene, kes tegutseb, on täiesti tavapärane, tavaliselt vaene ○ kasu saamisega seotud lõpp
Pulmalaulud Mõrsja ja tema ema puistavad üldiselt südant itkedes. Lahkumise kurbus. Karjala pulmarituaalidel on rohkesti seoseid slaavi traditsiooniga. Karjala pulmalauludes on napilt vihjeid mõrsja ja peigmehe romantilistele ja erootilistele suhetele. JUTUTRADITSIOON Loomamuinasjutud Jutupärimust jagatakse üldjuhul muinasjuttudeks, naljanditeks, muistenditeks ja legendideks. Muinasjuttude tähtsamad rühmad: loomamuinasjutud, imemuinasjutud, satiirilised muinasjutud. Soomes kirjapandud loomamuinasjuttudest on paljud ülemaailmsed, veel sagedamini üle-euroopalised. "Rebase kalasaak"- rebane kavaldab endale kalasaagi, teeseldes koolnut ja "Hänna abil kalastamine". Valmide ainestikus korduvad selged vastandusastmed: tark loom-rumal loom (rebane ja karu või hunt), koduloom-metsloom (koer -hunt), püüdja- püütav ( kass ja hiir, hunt ja lammas); linnud-neljajalgsed; inimene -loom. Soome valmid
läbi poeetilise võtme, aga ei hooli reaalse elu seadustest ja loogikast (Mihkla & Tedre, 1980). See on luulelooming kindlate poeetiliste võtete, reeglite, sündmustiku arenduse ja lemmiktegelastega (Kask, Nirk, Sõgel, Vassar & Vinkel, 1965). Samuti on muinasjutt on kõige rahvusvahelisem rahvaluule liik, sest erinevatel rahvastel on nendes lugudes sarnane sisu, kangelased ja lõpplahendus. Muinasjutud jagunevad järgmisteks alaliikideks: loomamuinasjutud, imemuinasjutud ning novellilaadsed ehk olustikulised muinasjutud (Mihkla & Tedre, 1980). Eesti muinasjutud peegeldavad reeglina rahva talupoeglikku maailma ning võrreldes rahvalauludega on muinasjutud mehelikumad, nende jutustajateks on olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja
30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis...). Seal juhtub midagi üleloomulikku, mille tagajärjel pahad saavad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. ATU kataloogi jaotus (muinasjututüübid): - Loomamuinasjutud - Imemuinasjutud - Legendilased muinasjutud - Novellmuinasjutud - Jutud rumalast vanapaganast - Naljandid - Vormelmuinasjutud 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust.
30. Iseloomusta imemuinasjutule omaseid tunnusjooni. Nimeta 1-2 laialt tuntud muinasjututüüpi. See on selgelt väljamõeldis- jutustaja ei usu seda tegelikult. Toimumiskoht ja aeg on umbmäärane (Ükskord ammu ühes kuningriigis...). Seal juhtub midagi üleloomulikku, mille tagajärjel pahad saavad karistuse ja muinasjutt ilusa lõpu. ATU kataloogi jaotus (muinasjututüübid): - Loomamuinasjutud - Imemuinasjutud - Legendilased muinasjutud - Novellmuinasjutud - Jutud rumalast vanapaganast - Naljandid - Vormelmuinasjutud 31. Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU? ATU on muinasjutukataloog. ATU- Aarne-Thompson-Utheri klassifikatsioonisüsteem. 32. Kõrvuta (R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile vähemalt kolm nende nähtuste sarnasust.
Eesti rahvaluule liigid on: Rahvalaulud Rahvajutud Lühi-vormid Usund/kombestik Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik jaguneb rahvakalendriks, perekonna-tavadiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne. 3. Rahvaluuleallikad rahvaluuleteaduse eelsest perioodist: allikate liigid, rahvaluuletekstide kirjapanemise põhjused, nende sisu, allikakriitika. 11.-18.sajandi I pool - rahvaluule juhuslikud kirjapanekud, allikateks: kroonikad kohtu- vm ülekuulamisprotokollid juhumärkmed (16.-17. saj.) uurimuslikku laadi tööd (16.-17. saj) pastorite aruanded (17. saj.) eesti keele sõnaraamatud (nt Gösekeni ja Helle omad)(17. saj)
.., Kaugel maal elas kord kuningas... , Muiste…, Vanal hallil ajal… jne) *kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud...jne); *arvukordused: 3, 7, 9, 12 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde *kaksuse seadus: dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. *Loomamuinasjutud (,,Reinuvader rebane”). *Imemuinasjutud (,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”) *Legendilised muinasjutud („Õnneliku inimese särk“, „Jumal ja kirikuõpetaja“) *Novellilaadsed muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses. * Charles Perrault „Haneema muinasjutud“"Uinuv kaunitar","Punamütsike","Sinihabe","Tuhkatriinu ehk Kristallkingake","Pöialpoisike"
Eesti rahvaluule liigid on:
Rahvalaulud
Rahvajutud
Lühivormid
Usund/kombestik
Liikidel võivad esineda alajaotused, nt Rahvalaulud jagunevad vanemateks ja uuemateks, usund/kombestik
jaguneb rahvakalendriks, perekonnatavandiks jne. Zanrid mahutuvad liigi ja alajaotuste alla nii on näiteks
muinasjutt ja naljand rahvajuttude liigi alla kuuluvad zanrid. Esineda võib ka allzanreid, nt muinasjutu
allzanriteks on loomamuinasjutud, imemuinasjutud jne.
Rahvajutu liigid:
· muinasjutt muistend Märchen , Sagen
· naljand pajatus isikuloolised ja olustikulised jutud inimesed räägivad oma külaelanikest,
esivanematest, naabritest jne. <
• Muinasjuttudel ilmnevad teatud seaduspärasused: kordused, kolm tegelast, lavaline taksus(kaks tegelast on laval), võideltakse kas nõu või jõuga, põhijutuks on millegi võitmine või raskuse ületamine, eelduseks on mingi häda. Muinasjuttude liigitud: • 1)Looma muinasjutud- peategelasteks linnud, loomad( rebane, hunt, karu, kass, koer, vares) • Tavaliselt ühe episoodilsed e lühikesed • 2) Imemuinasjutud- lemmik tegelaseks suure jõuga poiss; vaeslaps erandlikult tüdruk • Abiliseks mingi koer(hunt) • Kõrtsis kohtuvad talupoeg • Muinasjutud: Kuningatütar Klaasmäel, Vanapagan kosimas, Tuhkatriinu, • 3) Legendmuinasjutud- peategelased pärinevad kristlikest religioonist(jumal, kristlus, peetrus) • Iseloomulik moraliseeriv, õpetlik, manitsev lõpp. • ...............
tekstuaalne stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne- Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - „päris” muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused: alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema.
stabiilsus ja väiksem variaablus 15. Laenulisuse oluliselt suurem osakaal nii tekstis kui muusikas 16. Kokkupuutepunktid kirjaliku meediumiga, ilukirjandusega 17. Teadlikkus autorlusest Esitajaiks enam mehed (regilaulude puhul naised) 15. Rahvajuttude alaliigid ja neile iseloomulik (Aarne-Thompson, E. Laugaste) Rahvajuttude liigitus Aarne-Thompsoni kataloogis: - loomamuinasjutud - ,,päris" muinasjutud o Imemuinasjutud o Legendilaadsed muinasjutud o Novellilaadsed muinasjutud o Muinasjutud rumalast kuradist - naljandid - vormelmuinasjutud - liigitamata Rahvaluule/jutu eepilised seadused: alguse ja lõpu seadus See on kivinenud vorm, kus muinasjutt ei alga liikuva tegevusega ega lõpe järsku. Rahulikust olukorrast siirdutakse üle tegevusele. Lõppsündmuse järel (katastroofiline iseloom) peab erutusseisund mingil viisil lahenema
..", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja tülitsevad ning muidugi kõnelevad nii omavahel kui ka inimestega.
..", "Kui nad surnud ei ole...", "Sõin ja jõin seal minagi, kõhtu ei saanud midagi"), oluliste sündmuste rõhutamine mitmekordse kirjeldamise kaudu (näiteks 3 päeva tuleb võidelda, 3 takistust ületada), sümboolsete arvude (eriti 3) esinemine loo struktuuris või kirjeldustes (kolmarvu seadus; olulised on ka arvud 3, 7, 9, 12). Klassikaline vendade Jacob Grimmi ja Wilhelm Grimmi rahvajuttude zanrijaotus jagab rahvajutud müütideks, muistenditeks ja muinasjuttudeks. Liigitus : Imemuinasjutud tegelasteks imelised olendid (haldjad, nõiad, libahundid jne), tähtsal kohal mitmesugused võluesemed (iseenesest kattuv laudlina, tantsimapanev vilepill, nähtamatuks muutev küüntest kübar jne) Loomamuinasjuttudeks - Loomamuinasjutte on lihtne määratleda kui jutte, milles mets- ja koduloomad, harvem linnud, isegi putukad ja taimed on inimlikustatud: nad ehitavad maju, käivad kosjas ja katsikul, sõbrustavad ja
Kunst: Kr. Raua söejoonistused. Seda on tõlgitud ja tutvustatud teistele rahvastele. Kreutzwaldilt lisaks: “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (44 muinasjuttu, 18 muistendit)- rahvasuust kuuldud juttude põhjal. Neid on säilinud ehe rahvaluuleline põhi. Teemaks on rikaste ja vaeste vastuolu („Puulane ja tohulane”), peremeeste ja sulaste, perenaiste ja vaeslaste suhted (“Vaeslapse käsikivi”), rahva eitav suhtumine kirikusse ja usumeestesse. Lisaks puhtakujulised imemuinasjutud “Kullaketrajad”. Need on aidanud kaasa ka eesti kunstipärase proosa sisu- ja vormikäsitluse arengule. Luuletajana toetus valdavalt saksa eeskujudele. “Kasulisele kalendrile” kuusalmikuid- valgustuslik mõtteluule ning loodulüürika. “Angervaksad”, “Viru laulik”. Luuleparemik kogus “Viru lauliku laulud”- saksa luule mugandused, kuid ka isamaa-, loodus-, armastus-, ja mõttelüürika. Luules on kannatusi läbielava inimese sisemaailm: elurõõm ja õnneigatsus,
annaabi.ee 
