WOMEN's IDEALS OF BEAUTY THROUGH THE AGES Renaissance 15th century High forehead In the warmer climate hair in plaits, jeweled turbans or caps Using bleach A few extra pounds of weight. Used white lead powder Elizabethan 16th century Queen Elizabeth Naturally pale complexion Red hair Healthy glow to cheeks 18th Century Women had trim Crimped or curled heads Powdered Decorated with garlands(vanikud) Wire cages Three feet in the air Feathers Ribbons Jewels Even ships, gardens Victorian Natural beauty Without makeup Used cosmetics less Hygiene and health 1840s heads were sleek, demure Heavy knot of curls Plaits in back 1920s "Bobbed" Waved or shingled hairstyles Louise Brooks Clara Bow Powder Circles to the cheeks Plucked eyebrows Penciled in thin arches Lips very red 1940s Feminine hairstyles Bette Davis' curls Rita Hayworth's gleaming waves A lock of hair that covered one eye. 1950s "Doe eye" Pale complexion Intensely ...
Need kaunistati erinevate paelte, lipsude, sulgede ning lilledega (vt joonis 4). Joonis 3. Karvast detailiga sall Joonis 4. Karvast detailidega kübarad 1910 ning müts 1910 Allikas: Allikas: http://sensibility.com/vintageimages/1900s/ http://carrieturansky.com/index.ph pagetwo.htm (15.05.17) p/2013/11/ (15.05.17) 3 Kättesaadav raamatust: Mulvey, Kate; Richards, Melissa 2000. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn: Varrak 4Kättesaadav Internetist: http://www.e- ope.khk.ee/ek/roivaajalugu/rivastus_aastatel_19101919.html 6 Eelnevalt käis naiste igapäevariietuse alla korsett. Selle minemaheitjaks sai sõja lõpp, sisendades naistele, et nad suudavad rohkem ning väärivad suuremat vabadust. Selle arusaamaga harjuti kiiresti. Riided, mida muidu kandsid maatüdrukud, ei jõudnud
dzemprit või trikotaazist · Pidulik ülikond oli tihti pluusi. teisest riidest vestiga. Pildid Meeste soengumood · Juukseid lõigati kõrva kohalt õhukeseks ja lühikeseks, kõrvatagune jäeti paksemaks. · Moes oli randiga kukal, siilisoengud, lokid ja sile üle pea kammitud soeng. · Pealt lõigati juuksed lühikeseks, kuklaosa jäeti pikemaks. Kasutatud kirjandus Kate Mulvey ja Melissa Richards. "Meie sajandi iluideaalid". Kirjastus Varrak, 2000 Ajakiri Siluett (sügis 2/1987, talv 3/1986)
Elu ilusaimad hetked Elu on ilus. Igal inimesel on elus hetki, mida ta rõõmuga meenutab. Mõnel on neid vähem, teisel rohkem. Ükskõik, kui tihti või harva neid hetki ka on, neid tuleb nautida. Igaühel on omad erilised hetked, mida keegi arvustada ega hukka mõista ei saa. Ilu on vaataja silmades. Mis ühe jaoks on inetu, võib teise jaoks olla imeilus või vastupidi. See on alati nii olnud ning see ei muutu mitte kunagi. Iluideaalid muutuvad ka inimese vananemisega. Vanuritele ei meeldi peaaegu kunagi see, mida noored lahedaks peavad. Igaühe jaoks on ilu midagi erinevat. Üks ilusaim hetk inimese elus on see, kui ta armub. Siis on terve maailm lilleline, kõhus lendlevad liblikad ning suu ulatub kõrvuni. Ilu on armastuse silmadega nähtud tegelikkus (Evelyn Underhill). Armunult vaatab inimene elu läbi roosade prillide ja roosa on ju ometi ilus värv. Armastus mõjutab inimese iluideaali tugevalt
Miss. Eesti linnas oli vilgas ehitustegevus klassitsismiajastul? Tartus 18.Miss. kirik Pariisis on täpne koopia Ateena Akropolis asuvast Parthenoni Templist? 19.Miss. linnas asuvad Brandenburgi väravad? Berliinis 20.Miss. meie naaberriigi pealinna südalinn on klassitsismi iseloom. Näide? Venemaa, Peterburg 21.Miss. ratsamonumenti peetakse kunstiajaloo üheks suursugusemaks ? autor? Vaskratsanik, ETIENNE FALCONET 22.Mis teemadel valm. klassitsismiajastu skulptorid oma teoseid? Antiikaegseid iluideaalid, tegelased antiikmütoloogiast. 23.Mida seostad sõnaga ,,ampiir"? Klassitsismi erivorm 24.Kes oli klassitsistliku maalikunsti teerajaja? JACQUES LOUIS DAVID 25.Miss. tarbekunsti esemed andsid infot antiikmaali kohta? vaasimaalid 26.Millest jutustab Davidi teos ,,Horatiuste vanne"? Kujutas auväärset Rooma patriitsi Horatiust 3 poega sõtta saatmas, neile mõõku ulatades, võtab isa neilt vande võidelda vapralt kodumaa eest. On väga lihtne, tõsine, ja patriootlikke tundeid sisendav 27
Kas kunst on kaotanud huvi ilu vastu? Keegi neiu kelle nime ma ei tea Ilu on vaataja silmades. Nii on see alati olnud ja arvatavasti jääb see nii ka edaspidi. Selle tuntud lause abil saab määratud ka kunsti suhe iluga. Meil, inimestel on selline huvitav omadus, et me kipume tihti asjadest ning omadustest tüdinema. Seetõttu on ka meie iluideaalid ja üleüldine arusaam ilust aja jooksul muutuv. Kunst, mis on kindlasti oluline osa inimeste elust (kuigi me tihti ei saa sellest aru), kohaneb märkamatult inimeste soovide ja vajaduste järgi ning seeläbi kajastab kunst ka ilu aeg-ajalt erinevalt. Alates sellest hetkest, mil kunst tekkis, on maailmas järjepidevalt toimunud erinevaid muutusi. Edasi on arenenud nii inimesed kui ka tehnoloogia. See on aga loonud kunstile rohkem eneseväljendusvõimalusi
Portree Nicholas Rubensist, 1625-1626, kriidijoonistus paberil *joonistus on poolprofiilis *ühevärviline joonistus *ei jää millegagi silma, miimika on tavaline, mõtlik *esmakordselt pilti vaadates silmab suurt mütsi, mis poisi lokkis juukseid katab *nina, huuled ja juuksed on hästi välja toodud, muu on kuidagi hajuv Kolm Graatsiat, 1628-1630, õlimaalitehnika *asub Florence Palatina Galeriis Itaalias *kujutatud on 3 alasti naisekeha, ilmselt selle ajastu iluideaalid *naised näevad üsna ühesugused välja, kõigil juuksed üles seatud *taustal on mõned inglid *värvid on mahedad ja pastelsed, mulle meeldib, sest on kuidagi rahustava toimega Helene Fourment lastega, 1635, õlimaalitehnikas puidul *asub Louvre'is Pariisis, Prantsusmaal *heledates toonides, taust ja inimesed sulanduvad kokku *on näha, et naine on jõukas- seljas on ilus pikk kleit ning pead kaunistamas kübar *mulle meeldib maal, sest see on perekeskne ja lihtsa ülesehitusega
Noored äraostetavad asjadega. Nad on valmis uuema ja vägevama asja nimel varastama ja isegi tapma. Ajakirjandusest võib leida palju lugusid, kus õpilased kiusavad kaaslasi, kelle pole kõige paremaid riideid või kallimaid asju. Asjade kummardamine on jõudnud ütluseni, et võidab see, kellel on surres rohkem asju. Inimesed ei anna endale aru, et asjades ei peitu õnn ning asjad on hakanud nende elu ja tegevusi juhtima. Moetööstus on seadnud inimestele iluideaalid, mille poole kõik püüdlevad. Kõik tahavad ju ilusad olla, aga kui selle nimel ollakse nõus end sandistama, siis on ilust saanud jumal, mis määrab normid. Ilusad on kunstripsmed, geelküüned, blondid juuksed, väike nina, ümar tagumik ning selle nimel ollakse valmis kannatama valu, rikkuma oma tervist ja keha. Üha nooremad lapsed kannavad kunstküüsi ja kunstripsmeid või augustavad oma keha. Nii mõnigi kord on selline tegevus viinud inimesi ohtliku tervisliku seisundini ja ka surma
Riisipere mõis. Kernu mõis. Saku mõis Harjumaal. Roosna-Alliku mõis Järvamaal (1786). Anija ja Pirgu mõisad Harjumaal. Kolga mõis Harjumaal, Lihula mõis Läänemaal (1820). Barclay de Tolly mausoleum Jõgevamaal. Samuel Greigh hauamonument Tallinna Toomkirikus. Carl Ludwig Engel. Helsingi Suurkirik. Kassitsistlik skulptuur. Antonio Canova. Kolm graatsiat. Skulptuur täielikult sõltuv antiikeeskujudest (Vanakreeka iluideaalid). Materjaliks marmor. Lemmikteemadeks antiikmütoloogia ja allegooria. Antonio Canova. Amor ja Psyche. Antonio Canova. Borghese Paolina Venusena. Bertel Thorvaldsen. Vasakul Hebe paremal Ganymedes. Bertel Thorvaldsen. Kolm graatsiat. Klassitsistlik maalikunst. Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Joonistus üksikasjalik ja täpne; koloriit värvivaene; Kunst pidi olema moraliseeriv ja õpetlik; Poliitilisi ja eetilisi ideaale püüdes jõutakse kõrgklassitsismi ajal
erinevus seisnes selles, et kui kümnendi algupoolel olid nad peadligi hoidvad vesilained ja selle variatsioonid, siis nüüd muutusid nad kohevamaks, tõstsid juust kõrgemale. Soengute naiselikumaks muutumisel mängis olulist rolli ka kübaramood. Kübarad olid enamasti madalad, baretilaadsed ning sellise kübaraga sobis kui juuksele oli antud naiselikum vorm lokkide abil. Kasutatud kirjandus: www.google.ee pildiotsing ,,iluguru ajalooblogi" ,,meie sajandi iluideaalid- naiste imago 1890-1990" ,,rõivad & mood- arengulugu"
suundadest väga kergesti mõjutatavad. Võtan näiteks televisiooni, mis on meelelahutuslik tarbekunst ja samal ajal ülemaailmselt eelistatuim vaba aja veetmise viis. Meile on teada televägivald, mis on pannud lapsed rõdult ämblikmehena alla hüppama ja lapsi mänguhoos õdesid-vendi või ennastki vanemate relvast kogemata tapma. Teiseks probleemiks on kujunenud kinokunsti loodud kangelastüübid ning iluideaalid, mistõttu näitlejatare (C. Flockheart) on süüdistatud noorte neidude anoreksias ja mehi (C. Farrell) noormeeste alkoholi- ja narkootikumiprobleemides. Loomulikult leidub ka positiivseid etalone kasvõi lastefilmides klassikaliselt esinevad loomaarmastus, kokkuhoidmistunde väärtustamine ja lootus õnnelikule lõpule. Kuid inimlike omaduste tõttu on nende mõju meie maailmamõistmisele väiksem. Kunst võrdub elu, sest see on kahesuunaline tee elu võrdub kunst
allakäiku. Üksikisikule peab ta aga ohtlikuks meelelahutuskultuuri arengut. (Tsitaat: ,,Inimene peab olema eesmärk, teda kasutatakse aga vahendina".) Ka rakusüsteemi käsitleb ta läbi inimese ja ümbruse keerukate suhete. (Hackenschmidti käsitlust rakusüsteemile võib pidada tõsiseltvõetavaks tänapäeva teadmistevaru arvestamata). Tänapäeval Tänapäeval, kui massimeedia ja ühiskonnanormid on välja kujundanud kindlad iluideaalid, mille poole suur osa meist püüdleb, on pädevad sporditeoreetikud vägagi vajatud. Eriti arvestades asjaolusid, et füüsilise koormuse osakaal linnaühiskonnas on väga väike ja pea kõikjalt võib leida kiirtoidukohtasid, mis sümbioosina on kujundanud igapäevased ebatervislikud elamisviisid. Vastukaaluks sellele on tekkinud mitmeid viise sportimiseks, just spordiklubide näol. Ka Hollywoodi kasvav trend on omada eratreenerit. Hackenschmidt
Reise Inglismaale,kus neid võtsid vastu nii kõrgseltskond kui teatrimaailm. Oma moepiltidel kujutas Poiret meiki glamuurse ja eksootili- sena. Aluspesu aastast 1917,Gerda Wegeneri illustratsioon. Hollywoody staar Theda Bara. Kasutatud teosed: · Raamat ,,Meie sajandi iluideaalid-Naiste imago 1890-1990"autor Kate Mulvey & Melissa Richard .Leheküljed 46-61
Rahvusvaheline CIDESCO-kool 45.grupp tasid. Kuidas saadi värve ning milline oli nende kasutamisviis. Kirjeldan kuidas teha erinevatest ajastustest inspireeritud meike ning kes olid sel ajal tähtsamad jumestus- kunstnikud või moeikoonid. Töö kirjutamiseks sain palju informatsiooni Katrin Sangla jumestamisraamatust ning Kate Mulvey ja MelissaRichardsi raamatust ,, Meie sajandi iluideaalid: naiste imago: 1890-1990". 1.JUMESTAMINE MUINASAEGADEL Loodusrahvad meikisid end peamiselt maskeeringuteks, sest nad elasid alatises hirmus nähtamatute ohtude ees. Näole kanti eredavärvilisi maalinguid, püüdes sel viisil endale võimalikult hirmuäratavat ja ähvardavat välimust anda. Sõjamaaling oli kohustuslik meestel. Naised, kes liikusid ainult kodupiirkonnas, ei jumestanud end. 1.1 Muinas-India
ee/helid?main_id=1216903) 6. Kokkuvõte 1960-ndad aastad olid ajaloos märkimisväärne aeg - maailm näis ühinevat lootuses saavutada vabam ühiskond ja suurem võrdsus. Arenes tehnoloogia, religioossus nõrgenes ja kasvas massiühiskond- need tegurid esitasid väljakutse ühiskonnale, kus inimese seisundit määras sotsiaalne seisund ja rahakott. See oli protestiaktsioonide ajastu, mis tõi suuri muutusi ka moemaailma. Ausse tõusis välimuse eest hoolitsemine, et saavutada edu. Muutusid iluideaalid, elustiilid, laienes ilu mõiste, hakati järgima moeikoone. (http://klassikaraadio.err.ee/helid?main_id=1216903) Tööd tehes õppisin palju 60-ndate moe kohta. Sain teada, kes disainis miniseeliku ning millal hakkasid naised kandma teksasid, mugavat pesu, sukkpükse. Töö tegemisel leidsin infot, et ka ,,Montoni" 2013 kevadkollektsioon oli inspireeritud 60-ndate minimalismist. 7. Kasutatud materjalid University at Buffalo http://www.acsu.buffalo.edu/~mwaltos/lis506/project/1960s/fashion
Suur osa tänapäeva maailma kultuurist baseerub antiikajal sündinud filosoofial, loodusteadustel, arhitektuuril, kultuuri- ja spordiüritustel. Ühelt poolt on see loomulik järgnev sõltub eelnevast ning tol ajal ei olnud Euroopas teist nii arenenud kultuuri lihtsalt mujalt võtta. Antiik-Kreeka kultuur sai eeskujuks hilisematele kultuuridele ja ajastutele. Vana-Kreeka loodusteadused, filosoofia, religioon ja kultuuritraditsioonid ning iluideaalid näitasid teed teistele ka siis, kui hiilgeajad möödas. Mina peatun pikemalt antiikaja sporditraditsioonidel ning nende mõjust praeguse aja sporditraditsioonidele. Sport ja spordivõistlused kuuluvad tänapäeva eurooplase igapäevaellu. Teame tipp-, harrastus- ja nn "tugitoolisportlasi", kes eelistavad jääda publiku sekka, ent teevad seda samasuguse fanatismiga nagu tippsportlased tegelevad väljavalitud spordialaga. Traditsioonilises mõttes sport on aga väike
(Ennuste 2008) Joonis 1. 1960Ndate moeikoon Twiggy Joonis 2. 1970Ndate moeikoon Farrah Facett http://buduaar.ee/Article/article/4528 http://buduaar.ee/files/Upload/Articles//70ndad.jpg 10 KASUTATUD KIRJANDUS Cosgrave, B. (2002). Rõivas ja mood. Varrak. London, Hamlyn Ennuste, L. (2008). Ajamasinal moemaailmas. URL=http://buduaar.ee/Article/article/4528 23. veebruar 2011. Mulvey, K. & Richards, M. (1998). Meie sajandi iluideaalid. Ootopus Publishing, Group Limited poot. London E114JD. Lk 136-169. 11
linnad olid lisaks Chicago kõrval veel: Philadelphia, Detroit, Cleveland, Boston, Baltimore ja Pittsburgh. Nood kõrghooned olid enamasti rohkete ornamentide ja skulptuuridega kaunistatud ning neil puudusid kaasaegsed postmodernistlikudklaaslahendused. Hoonete aknaavadega fassaadid olid valmistatud kivimaterjalidest, mida toetasid terasest raamsõrestikud. Kunstiliselt olid läbivad prantsuspäraselt toretseva beaux-arts ning eksootiliselt elegantse art déco arhitektuuristiilide iluideaalid, või muud historitsistlikud esteetikad, nagu algselt populaarne uusgootika. Tänapäeval kannavad need hooned endas ajaloomälestusmärgilist tähendust möödunud ajastustest. Sageli väidetakse, et maailma esimene pilvelõhkuja oli 1885. aastal Chicagos valminud Kodukindlustuse hoone. Siiski valmis New Yorgisjuba 15 aastat varem, 1870 Õiglase Elukindlustuse hoone, mis oli 7,5 korrust kõrge, poole kõrgem ümberkaudsetest hoonetest, ja milles oli maailma üks esimesi lifte
Tulid eraldi magamisriided, pükstel tuli esiklapp, tuunikas arenes välja särk. 18. Otsaesine pidi hõivama 1/3 daami näost, näeb tark välja. 19. Naistel oli pikk ja kitsas nina, väike ja korallpunane suu, sirge rüht, ei tohtinud olla paks ega peenike, kontsakingade eelkäijad. 20. Kasutati palju siidi ja sametit, juukseid kaunistati pärlite ja paeltega, kanti palju ehteid. 21. Pisikesed lapsed kandsid samasuguseid riideid nagu täiskasvanud. 22. Tekkisid täpsed iluideaalid. 23. Galileo Galilei konstrueeris termomeetri ja teleskoobi. 24. Blondid juuksed olid erit hinnatud. Pleegitati 25. Firenze 26. Suur katk 27. Shakespeare – „Kuningas Lear“, „Tõrksa taltsustus“ 28. Gutenberg leiutas trükipressi, nõudlus raamatute järgi suur 29. „Mona Lisa“, Leonardo Da Vinci 30. Sündis Karl V, kõige võimsam valitseja. 31. Itaalia õukonnas hakati harrastama balletti. 32. Loodi esimene botaanikaaed, Badova. 33
oma loomingut tooma ka lihtrahvale lähemale. Inimesed hakkasid hindama muusikat ja ka tantsu. Muutusi oli näha ka moes ning naised hakkasid ennast meeste seas kehtestama. Samal ajal toimusid samades valdkondades muudatused ka Eestiski. 16 Kasutatud kirjandus 1. ,,Lähiajalugu" 9. klassi õpik 1. ja 2. osa 2. TEA Laste ja Noorte Entsüklopeedia 3. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 4. ,,Meie sajandi iluideaalid naiste imago 1890-1990" 5. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kultuur 6. http://et.wikipedia.org/wiki/Kristjan_Palusalu 7. http://et.wikipedia.org/wiki/Paul_Keres 17
zen- budistlikke mungakloostreid (Kamakura engakuji kloostri kondo, 1285). Jaapanlik lihtsusetaotlus pärineb Kamakura ajastust. Eriti iseloomulik oli lihtsus Ashikagaehk Muromachi ajastul tekkinud shoin´i stiilile. Senisest valgusrikkamaks muutunud elamuis said üldkasutatavaks lükandpaneelid (shoji), põrandaid kaeti punutud õlgmattide tatami ´tega, ruumid olid värvimata, sisekujundusse kuulusid ilunurk tokonema ja pühade raamatute riiul tana. Ashikaga ajastu vaimsus ja iluideaalid avaldusid enim teetseremoonia majakese chaseki ja seda ümbritseva aia kujunduses. Alatised kodusõjad sundisid arendama kindlusearhitektuuri (nt. 1577 ehitati Himeji kindlusloss). Kaitseotstarbeta lossid olid Kinkakuji (Kuldne paviljon, 14. saj lõpp) ja Ginkakuji (Hõbedane paviljon, 1480). Tokugawa ehk Edo ajastu arhitektuuri tippteos on gongeni ehk yatsumune stiilis ehitatud Nikko templistik: hooned on seest ja väljast lakitud
Ühtsus mehe ja naise vahel saavutati seksuaalaktis. Kamasutra armastuse käsiraamat 4. sajandist eKr detailsed kirjeldused seksuaalvahekorras, aga ka nt 10 erinevat kirjeldust, kuidas suudelda. Samas oli Indias ka sekte, kes seksuaalsust eitasid. o Vana Kreeka ja Rooma seksuaalsust puudutavad teemad olid tähtsad nii kirjanduses kui ka kunstis. Iluideaalid, kehakultus. Seaduslikult oli fikseeritud intsestikeeld, samas võeti naisi kui muud vara, tal ei olnud rohkem õigusi kui orjal. Meestel võis olla mitu naist. Levis prostitutsioon. Seksuaalsust aktsepteeriti kui loomulikku osa inimese elust. Homoseksuaalsust tolereetiti, täiskasvanud mehe ja puberteediea läbinud noormehe vahelised seksuaalsuhted olid aktsepteeritud. Vanem mees oli nooremale õpetajaks
on, koliseb, kohutavalt libe tee jne) ja tasapisi tullakse isiklikele teemadele. Kõigepealt kombitakse teine inimene läbi nö ohututes ehk neutraalsetes teemades. Isikutaju: pilt teisest inimesest, seda mõjutavad faktorid Grupitaju: pilt eri rühmadest Sotsiaalselt vahendatud keskkonnataju. Looduse ja tehismaailma sotsiaalsus! Isikutaju Võtmetunnused Välimus. Riietus. Kõne. Käitumine. Stiil. Atraktiivsus. Tõmbab-tõukab! Iluideaalid. Sotsiaalne positsioon. Grupikuuluvus. Stereotüübid ja eelarvamused Stereotüübid kui taju vahendajad: välimuse, rassi ja rahvuse, tööala, rolliga seotud stereotüübid 10 See kui võetakse kontakti selle kaudu, ... Selle alusel kategoriseeritakse. Stereotüüpide roll sotsiaalses tajus. Maailma stereotüpiseerimine Stereotüüp püsiv, üldistatud suhtumine.
Poisid, kes tahtsid kaalus juurde võtta, tundsid oma kehakaaluga rahul olevatest oluliselt sagedamini ärevust, piinlikkust, viha, aga ka õnne, rõõmu, rahulolu ja ettevõtlikkust. Kaalu alandamise soov seostus üksilduse, piinlikkuse ja hirmuga. Kaalus juurde võtta soovivad tüdrukud tundsid sagedamini piinlikkust, maha võtta soovijad lisaks piinlikkusele ärevust, süüd ja viha ning teistest harvem õnne. Järeldused. Noortel on oma iluideaalid, mille poole püüeldakse. Tüdrukutel seostus see kõhnusega (ka alakaalulised soovisid kehakaalu vähendada), poistel kogukusega (sooviga kaalus juurde võtta). Kehakaalu muutmise soovi põhjusi selles küsitluses ei uuritud, kuid selles osas võib toetuda TPÜ terviseuuringute labori juures 1998. a kevadel läbi viidud kooliõpilaste toitumise uuringule. Küsitlus viidi läbi väikelinna kooli 106 õpilasega vanuses 12–17. Kehakaaluga rahulolematud olid 17% poistest ja 37% tüdrukutest
haigus (nt. vähk, alzaimeri tõbi jne), kuid võib tekkida teisi probleeme ja haigused, millest ei olda teadlikud ning mis võivad veel eluohtlikumad olla. Laste jaoks geenide valimine. See ei oleks eetliselt juba õige, kuna see kaotab individiaalsuse lapses, mis võib viia identiteedikriisini juba varajases eas. Samuti oleks ühe kultuuri populatsioon sel juhul ka suuresti ühesugune sealsete iluideaalide pärast (iluideaalid – tahetakse samu omadusi). Samuti võib see luua veelgi suurema ühiskonna kihistumiseni,kuna need kellel on raha,saavad muuta ka nt oma tulevase järglase intelligentsuse taset jne, kuid selleks puudub võimalus inimesel, kes tuleb vaesemast taustast. NÄRVISÜSTEEM – KOMMUNIKATSIOON MEIE SEES. ● Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg. ● Teadmised aju ja närvisüsteemi kohta on tulnud vigastada saanud aju uuringutest. ● Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondadest.
ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Kuulsaim kaasaegse sotsioloogia teadlane ja rajaja. Olulised on inimeste väärtused ja ideed. Religioonide uurimine ja võrdlemine- seos kapitalismiga. Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast". Weberi arvates võisid
tõelise sport-gläm stiili ja öelge veel, et naistele nokamüts ei sobi pange vaid kaela pärlikeed, kõrva kuldsed suured rõngad ning pähe pärlitega tikitud nokamüts, mille 38 nokka võib keerata kasvõi selja taha. KASUTATUD MATERJAL Rõivaste ajalugu Kai Malmstein www.e-ope.ee www.wikipedia.org www.hatsuk.com http://www.hatpatterns.com www.vikerraadio.err.ee ,,o tempora, o mores" ,,Meie sajandi iluideaalid" Kirjastus Varrak, 2000 39
suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 15. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp) Maailmapaljastus: "Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistentsi imest ja müstikast". Weberi arvates võisid tehnoloogia ja kaasaegsed organisatsioonid muutuda inimesele uut tüüpi vanglaks, teraspuuriks, kus pole seda maagiat mis aitab inimestel säilida minevikus.
Vara-renessanss 15 saj. Kerkis esile uus klass kodanlus: jõukad kaupmehed ja pankurid, kes soovisid elada luksuses nagu ülikudki. Hakati koguma antiiki. Antiigimatkimine sai elunormiks. Matkimise pärast nimetataksegi 15-16 saj kunsti ja kultuuri ,,taassünniks". Keskuseka sai Firenze. Kitsaste ja kokkusurutud elamute asemele palazzod (paleed). Esmakordselt tõuseb maalikunst kõrgemale teistest kunstiliikidest. Inimkeha kujutamine, iluideaalid. Donatello ,,Taavet" renessansiajastu iluideaal ja eluhoiak (julguse ja tubliduse hindamine). Kõrgrenessanss 16 saj. Arhidektuuri rajaja Donato Bermante, keda huvitas eelkõige kuppelehitiste projekteerimine. Eeskujuks võeti Rooma Panteon. Tema looming on mõjutanud kogu Euroopa hilisemat ehituskunsti. Silmapaistvamad kunstnikud: L. Da Vinci, Michelangelo, Raffael. Inimene hakkas teadlikuks saama oma vastutusest elus ja otsis
kirjanduse ja traditsioonide kaudu). · Sotisaalne ebakindlus/ärevus(social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Inimese omadus, kus inimene tunneb ennast ebamugavalt end teistele inimestele esitledes. Lähedussuhetes avaldub see mitteavamises, kinnisuses. Takistab inimesi püsisuhteid loomast, hoidmast. · Füüsiline lähedus. Suhetesse astumise ja suhete püsimise põhiline alus on füüsiline lähedus. (nt naabrus) · Iluideaalid. Toodetud atraktiivsus. Teatud inimtüüpe toodetakse kui etalone ja selle järgi otsivad inimesed omale suhteid. Erich Fromm Armastuse käsitlused Populaarne käsitlus 70ndatel. · Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamine kaudu. Vabaduseihaldus ja vabadusehirm.
organiseeritus, religioossed uskumused ja haridussüsteem pealisehituseks, mis toetab ja säilitab jaotust eliidi ja masside vahel ühiskonnas.. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 19. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema) KAASAEGSE SOTSIOLOOGIA TEADLANE JA RAJAJA MAX WEBERI MEELEST ON SOTSIOLOOGIA EESMÄRK FIKSEERIDA INIMKÄITUMISE SUBJEKTIIVNE MÕTE. (SELLE ALUSEL KUJUNEB VÄLJA NELI LIIKI: SIHIRATSIONAALNE, VÄÄRTUSRATSIONAALNE, AFEKTIIVNE JA TRADITSIOONILINE TEGEVUS.) TA LISAS, ET TULEKS KESKENDUDA TEGEVUSELE, MITTE SOTSIAALSETELE STRUKTUURIDELE
muutuda suhteliselt sõltumatult majanduslikust baasist ning isegi mõjutada majanduslikku süsteemi ennast. Majandus on BAAS, peale on ehitatud korrused (poliitika, majandus jms). Kui muutused toimuvad pealisehitises, siis need mõju baasile ei avalda. Aga kui muutused toimuvad korrustes, siis avaldab see mõju baasile. Näide: Kui kultuur muutub, muutuvad tarbimisharjumused. Muudab ka seda mida osta tahame majanduses. Lisaks iluideaalid näiteks. 17. Max Weberi roll sotsioloogias? (peamised mõisted ja teooriad nt maailmapaljastus, ideaaltüüp, võimu teema) Ta oli üks tuntumaid ja kuulsamaid kaasaegse sotsioloogia teadlasi ja rajajaid. 1. Maailmapaljastus - Kui teadus avalikustab loodusseadused, hävineb osa eksistensi imest ja müstikast. 2. Ideaaltüüp- sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid
piirid. Tallinn. Avita. Makina, O., Kuldma, K. 2006. Stiilist.Tallinn. Tallinna Raamatutrükikoda. Mallene, Ü. 2005. Müük ja müügikorraldus kaupluses, müügikorralduse käsiraamat. Tallinn. Kirjastus Koolibri. Mayo, A. 2004. Ettevõtte inimväärtus. Kuidas mõõta ja juhtida inimkapitali. Tallinn. Kirjastus Pegasus. Merino, L. 2009. Läbi raskuste ilu poole. Tallinna Raamatutrükikoda. Meel, M. 2003. Ärieetika. Tallinn. Kirjastus Külim. Mulvey, K., Richards, M. 1998. Meie sajandi iluideaalid. Tallinn. Kirjastus Varrak. Parts, E. Majanduse põhialused MJRI.07.054 - [WWW] URL http://www.scribd.com /Sirelye/d/18482772-kogunoudlus (2005) Peetamm, M. 1940 – 1950 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru. wordpress. com/category/moeajalugu/1940-1950-mood-ja-soengud/ (29.07.2009) Peetamm, M. 1990 – 2000 mood ja soengud - [WWW] URL http://iluguru. wordpress.com/category/moeajalugu /1990-2000-mood-ja-soengud/ (29.07.2009) Pärn, L
52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. Armastus kui seisund, suhtumine maailma Armastust ei määra "objekt"! Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus Armastuse õppimine Vt E. Fromm "Escape from Freedom" (1942), The Art of Loving" (1964) Helen Fisher: armastuse keemia H
52 Kasutatud Kirjandus: H. Palamets "Vanaaja kultuurist ja olustikust" H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Mait Kõiv, Ain Mäesalu, Krista Piirimäe, Märt Tänava "Inimene, ühiskond, kultuur" Umbreto Eco " Ilu ajalugu" Giovanni Caselli "Elu läbi sajandite" Cath Senker "Vana Kreeka igapäevaelu" Neil Morris "Vana Egiptuse igapäevaelu" Browyn Cosgrave "Rõivas & mood arengulugu" Kate Mulvey ja Melissa Richards "Meie sajandi iluideaalid" 53
puusaümbermõõdust). 10 000 aasta vanused taiesed, supermodellid, küsitlused. 70% = suurim shanss sünnitada?! Suhete mõjurid • Enesehinnang. Enesekindlus ja eneseväärtustamine. Vastastikuste ja tasakaalustatud suhete ootus. • Motivatsioonitüüp. Nint (need for intimacy), Naff (need for affiliation). Kultuurierinevused. • Sotsiaalne ebakindlus/ärevus (social anxiety) kui suurim suhtevaenlane. • Füüsiline lähedus. Naabrid on sõbrad. • Iluideaalid! Toodetud atraktiivsus. Armastuse käsitlused: Erich Fromm • Armastus kui üksinduse ületamine ühtsuse ja panustamise kaudu. Vabaduseihalus ja vabadusehirm. • Armastus kui seisund, suhtumine maailma • Armastust ei määra “objekt”! • Armastuse liigid: ligimesearmastus, emaarmastus, erootiline armastus, enesearmastus, jumalaarmastus • Armastuse õppimine • Vt E. Fromm “Escape from Freedom” (1942), The Art of Loving” (1964)
annaabi.ee 
