Referaat Mood enne ja pärast 1. maailmasõda (0)

Narva Eesti Gümnaasium
Referaat
Mood enne ja pärast esimest maailmasõda
Katti Tširkova
9.klass
Narvas
2007
Mood enne ja pärast esimest maailnasõda(moekunst)
Esimene maailmasõda vajutas pitseri 1910 .aastatele,kümnendile,mille omapäraks oli jagunemine kaheks täiesti erinevaks,enne-ja pärastsõjaaegseks ühiskonnaks.
Enne esimest maailmasõda oldi vaimustatud eksootikast.Paul Poiret ,hüüdnimega Pariisi Paša,lõi riietusstiili,mida mõjutas tugevasti Vene balleti külaskäik Pariisi 1909.aastal.Sellest hetkest alates nägi terve euroopa mood välja,nagu oleks see olnud pärit Bakseti lavakujundusest.Toimus täielik värvide plahvatus ning liivakellasiluetile iseloomulik talje ja puus rõhutamine hakkas kaduma.Sellest hetkest ronis vöökoht ülespoole rinna alla,luues uue ampiirjoone,ning vastavalt sellele kerkis pisut ka kleidiserv .Vedik kadus ning siluett koosnes osadest-sirgest seelikust jua puusi rõhutavatest detailidest.
Kõik need rõivad ilmusid rikkalike ja toredate idamaiste värvide šokeerivas ja eredas uues värvipalettis,isegi sukkade üsaluine viktoriaanlik must vahetus punase ja kuldse vastu.Poiret kasutas ona rõivastes ka karusnahku.Veidi hiljem kuulutas Poiret ,et kõige moodsam on tema uus looming-hobble skirt,põlvede juurest kitsas seelik .Naised pidid üleöö õppima kõndima nagu geišad.
Esimese maailmasõja algus pani moele punkti ja mõnda aega domineerisid mundrin ning utilitaarsed rõivad.
Esimene maailmasõda viis ellu Chaneli ideed-lihtsusest sai moe tuum.Paljusid spordirõivaid,nagu näiteks sviitereid ja seelikuid,hakati kandma iga päev.Pärast sõda püüdsid paljud minna tagasi endiste aegade juurde,aga oli juba liiga hilja .Paistis , et enamik naisi tahtis olla aktiivsemad,nad eirasid vanu reegleid,heitsid ült liigse rõivalasti,ja uus nooruslik imago tõusis fookusesse tervisliku ela ja keha.
Tolleaegne soengute mood(juuksed&peakatted)
Juuksed sümboliseerisid sel aastakümnel naiste seisundit ühiskonnas samavõrd kui kotsett ja muutusid tugevaid tundeid äratavaks teemaks.Uue puhta ampiirjoone rõivasiluetis muutusid polsterdised ha võlisjuuksed liigseks.Eelmise aastakümne juuksemoe tipp ei sobinud kuigi hästi uue,rohkem klassikast mõjutatud joonega,ning kõrgendatud vöökoht nõudis uut soengumoodide repertuaari.Kümnendi edenedes leidis üha rohkem naisi end militaarses või poolmilitaarses mundris ja see mõjutas moodi kuni 1920.aastateni.
Tehes vabrikutes tagalatööd,lasksid paljud naised oma juuksed puhtpraktilisel põhjusel lühikeseks lõigata,et aga samal ajal esindasid naised rahva südametes vagadust ja kaitsetust,siis kandsid sõtta minevad mehed oma südameis madonnalike juuste idealiseeritud kiujutist.
„Kardinasorng” oli kompromiss pika ja lühikese soengu vahel.Juuksed kammiti keskelt lahku ja tõsteti ehispaela.Õhtul kaunistati see sulega või vääriskividega ja kaarena põskedele langevad juuksed seoti taha lõdvaks sõlmeks või rulliks .
Lühikesed juuksed ei võtnud omaks mitte ainult need,kes töötasid.Seda peeti šikiks ja paljud noored naised näitasid sellega oma moekust.
Lühikesed juuksed said otsustava võidu,kuna need tundusid leinaajal sobivamad.See oli traditsiooniline leina väljendus,ja paistis,nadu oleksid pärast sõda tahtnud kõik väljendada nii kollektiivset leina kui emantsipatsiooni.Pärast sõda sai kihk juuksed maha lõigata õhutust kinotähtede eeskujust ning üldisest soovist olla moodne.Fläpparid-vabameelsed neiud -,panid asjale ounkti,ja õige pea olid need,kes muutusele vastu seidid,pigem eramd kui reegel.
Meikimine(kosmeetika)
Meikimise järkjärguline aktsepteerimine ühiskonna poolt katkes sõja-aastatel.Sõjaeelne seltskond oli kaasa läinud teatraalse stiiliga, mida esindas Poiret,kes nadu Chanelgi oli huvitatud oma parfüümide ja kosmeetika turustamisest,kuid aastatel 1914-1918 valitses meeleolu,mis sisendas soovi annetada isamaa hüvanguks ning loobuda kosmeetika kasutamisest praktilisemate vajaduste kasuks.Tagasihoidlikult tarvitatult oli pisut ruuži lubatud, ja sellega asi piirduski.Hiljemtuli meik jälle kasutusele.
Hiljem kujunes välja plastilikekirurgia.Plastikakirurgid kuulutasid, et korrigeerivad kondist kaela,inetut nina,kõrvu või huuli,ebatervet näonahka lõtvunud põski,isegi problemaatilisi kulmukortse,kõike „ilma sees olemata”.
Esimese maailmasõja ajal,kesk koletuid tapatalguid,tehti kosmeetilise ja plastilise kirurgia vallas suuri edusamme,ning tõelised kirurgid said võimaluse palju juurde õppida põletushaavade ning naha ravimise meetodite alal.
Francois Coty oli selle kümnendi tuntuim nimi.Ta astus kosmeetikamaailma pärast Pariisi maailmanäituse külastamist 1900 aastal.Coty oli korsiklane,kellel oli kunstniku romantiline hing,kuid kes kasutas seda nagu sündinud ärimees,kes ta ka oli.Ta uskus,et kui leiutada hõrgutav lõhn ja müüa seda ilusas pudelis mõistliku hinna eest, pole võimalik alla minna.Selle teooriaga sai ta väga kiiresti ja väga rikkaks.Coty tuntuimad aroomid on Le Muguet aastast 1910 ning hiljem L`Aimant ja Complice.
Ajastu siluett( figuur &pesu)
Siluett oli enne sõda peaaegu valdavalt „tuubi ja tuunika” kombinatsioon,mille olid loonud Lucile ja seejärel Poiret.Sõja algusest kuni 1918.aastani domineerisid riietuses militaarsed mõjud,seejärel saavutasid tunnustuse sportlikud ,kaasaegse väljanägemisega riided.
Tantsumaailmal oli selle kümnendi moejoonele tohutu suur mõju,kõigupealt tänu Iasdora Duncanile,kes hülgas korseti,ja siis uitele moeloojatele nagu Pioret ja Lanvin,kes eelistasid valdavalt ampiirjoont ja idamaiseid vorme,mis said alguse pärast Vene balleti kuulusrikast külaskäiku Pariisis.Lisaks tanyjatar Irene Castle `i mõju,kes aitas populariseerida uusi tantse nagu bunny hug ja tango -kõik see tähendas ,et liikumisvabadus oli nüüd ülima tähtsusega ning pahkluu paistmine vältimatu.
Sõjaaegsel normeerimisel oli oma kasuliku mõju asjade üldisele mõjule,sest naised pidid loobuma nii isiklikust rasvapolstrist kui korsetist,ning ajastu siluett muutus tütarlapselikumaks ja nooruslikumaks.
1920ndate lamedam vorm sai alguse tollasest aluspesust. Korsetid polnud enam toestikuga figuuri vormivad ,kuid neil polnud ka üldse või oli ainult veidi elastsust .Nad olid enamasti atlass -või žakarsiidist ning neil olid külgeõmmeldud tripid.Hollywoody täht Theda Bara põhjustas suuri vapustusi seltskonnas,rääkimata aluspesutööstusest,sest teda kujutati tavaliselt paljastavates kostüümides,mis paistsid seljas seisvat peaaegu ilma igasuguse pisepunktita,ja vaid üksikud strateegilistesse kohtadesse paigutatud litrid või lilled säilitasid napilt tema kombekuse.Nii mehed kui nailed olid šokeeritud,aga naised lid ilmselt ka sügavalt armukadedad.
Just siis,kui naised olid korsetid minema heitnud,pidid nad kahhama komberdama.Seelik,mis kitsenes järsult põlve ja pahkluu vahel ning lubas teha ainult kõige lühemaid samme, oli lühiajaline mood,sest naised olid sõja ajal harjunud väga praktilise riietusega,mis andis neile liikumisvabaduse.
Aluspesu jäi üldiselt õhemaks ega nõudnud enam nöörimist ,aga selle disainile mõeldi veel vähe. Populaarsed olid nii kitsa kui laia säärega aluspüksid. Rinnahoidja olevat leiutanud Caresse Crosby ,kes improviseeris selle koos oma prantslannast toatüdrukuga kahest taskurätistja pikast paelast 1912 aastal. Esmalt läks see moodi Prantsusmaal,siis Ameerikas,kuid tunnustust Caresse ei leidnud.
Uued alusseelikud olid kergemad ja neis kasutati vähem pitsi ,et hoida puusad moodsalt saledad .
Paul Poiret´ õhtukleit,1912.
Lühikesed juuksed ja
rikkalikult ehitud pea-
pael-1910.aastate ide-
aalne väljanägemine.
Vornon ja Irene Castle-nad tegid sagedasi,suure meediakäraga
Reise Inglismaale ,kus neid võtsid vastu nii kõrgseltskond kui
teatrimaailm.
Oma moepiltidel
kujutas Poiret meiki
glamuurse ja eksootili-
sena .
Aluspesu aastast 1917, Gerda
Wegeneri illustratsioon .
Hollywoody staar Theda
Bara.
Kasutatud teosed:

• Raamat „Meie sajandi iluideaalid-Naiste imago 1890-1990”autor Kate Mulvey & Melissa Richard .Leheküljed 46-61