ka büroo- ja sideseadmed), mis sooritavad infotöötlust. Infosüsteem infot andev ja jagav infotöötlussüsteem koos oma organisatsiooniliste ressurssidega (tehnoloogiad, inimesed, finantsid, protsessid). Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed); kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid); info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid); inimtööjõudu, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele,arendamisele jms. Programm (ingl. program) on üksus, mis vastab mingi tehiskeele reeglitele ning koosneb teatava töö teostamiseks vajalikest käskudest. Riistvara (ingl. hardware) - all mõistetakse nii arvuti füüsilisi komponente kui ka sisendväljundseadmeid ehk nn. "käegakatsutavad" osad: monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara (ingl
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid)
E- valitsus Cristofer Krik 8. Klass Lagedi Kool Mis on E-valitsus ? Valitsussüsteem, kus kasutatakse e-teenuseid. IKT (info-ja kommunikatsiooni tehnoloogia) kasutamine muudab valitsuse tegevuse tõhusamaks. E-valitsuse eesmärk Toetada ja lihtsustada juhtimist kodanikule,valitsusele ja ettevõtetele. E-teenuste kasutamine on kiire, kokkuhoidlik ja turvaline. E-valitsuse teenuste kasutamise suurendamine. E-valitsuse eelised Lihtne juurdepääs teabele Osalemine ülemaailmsetes võrkudes Info jagamine teiste asutustega Online juurdepääs avalikele teenustele Paljusid hõlmav meeskonnatöö Avalikele teenustele kerge juurdepääs puuetega inimestele E-valitsuse tegevuskava uuendamine Läbipaistvuse suurendamine Ettevõtjate sujuv teenindamine Piiriüleste teenuste osutamine kogu El-s Kodanike ja ettevõtjate kaasamine poliitika kujundamisse Keskkonnasõbralikud valitsemistavad Uuema tehnoloogia kasutuselevõtt valitsuse...
1. Mis vahe on tsentraal- ja paralleelprojekteerimisevahel? Tsentraalprojekteerimisel kasutatakse tsentraalseid kujutamiskiiri. Kõik kujutamiskiired väljuvad ühest punktist. Paralleelprojekteerimisel on kujutamiskiired omavahel paralleelsed. See on tsentraalprojekteerimise erijuht, kus kujutamistsenter on viidud lõpmata kaugele. 2. Kuidas jaguneb paralleelprojektsioon ja kuidas need projektsioonid üksteisest erinevad? Jaguneb kald- ja ristprojektsioonideks, vastavalt kas kiired langevad paralleelselt või kaldu. 3. Mis juhtumil tuleb sirgjoone projektsiooniks punkt? Kui sirgjoon ühtib kujutamiskiirega. 4. Mis juhtumil tuleb tasandilise kujundi paralleelprojektsiooniks sirglõik? Kui kujundit projekteerivad kiired asetsevad kõik kujundi tasandis. 5. Mis on sirglõigu moondetegur? Sirglõigu paralleelprojektsiooni pikkuse ja lõigu enda pikkuse suhe. 6. Millistes piirides võib muutuda sirglõigu moondetegur? a) ristisomeetrias Tegelikult kui si...
kursus Enda nimi JUHIABI/SEKRETÄRI TÖÖJUHIS Juhendmaterjal Juhendaja: Nimi Mõdriku 2014 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................3 2 IKT PÕHIMÕISTED..................................................................................................4 2.1 Arvutikomplekt.....................................................................................................4 2.2 Arvuti riistvara ja tarkvara....................................................................................5 2.2.1 Klaviatuuri klahvid........................................................................................9 2
IKT SEADMETES KASUTATAVAD MATERJALID Rasmus Roos JA NENDE OMADUSED VASK Vask on plastiline metall. Seda hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Sulamistemperatuur on 1083 °C eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m värvus varieerub punasest kuldkollaseni. NIKKEL Lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav, kuid juba vähesed lisandid, eriti väävel ja hapnik, halvendavad oluliselt mehaanilisi omadusi ja korrosioonikindlust. sulamistemperatuur on 1455 °C KROOM Kroom on tähelepanuväärne oma magnetiliste omaduste poolest. See on ainus tahke aine, mis näitab antiferromagneeti lisi omadusi toatemperatuuril. PLII Puhas plii on sinaka läikega hõbevalge, pehme raskemetall. Plii on halb soojus- ja elektrijuht. Plii pakub väga head kaitset radioaktiivse kiirguse ja röntgenki...
selle poolest, et viimane lhtub n territoriaalsest printsiibist. ige 2. Rahvatulu saadakse kui SKTst lahutatakse amortisatsioon ja lisatakse kaudsed maksud. vale 3. Lpptoodangu tarbijateks on majapidamised ja ettevtted; vahetoodangu tarbijaks on valitsus. vale 4. Akseleraator saadakse SKT jagamisel kapitaliga. ige 5. Puhasinvesteering on positiivne, kui koguinvesteering on suurem kui amortisatsioon ja elanikkonna juurdekasv. ige 6. IKT (isiklik kasutatav tulu) saadakse rahvatulust maksude lahutamise teel. ige 7. Kui RKT on suurem kui SKT, siis viitab see, et riigis on palju vliskapitali. ige 8. Arenenud riikidele on iseloomulik tertsiaarsektori domineerimine primaar- ja sekundaarsektori le. ige 9. SKT deflaator nitab tarbijahindade muutust jooksval aastal. vale 10. Varjatud majandus on ks osa varimajandusest. vale Teie tulemus: igeid vastuseid 9, ksimusi kokku 10 Andres Arrak - Majanduse alused (Majanduskasv) 1
SISUKORD SISSEJUHATUS Autor tegi 2010. aasta uurimustöö käigus kindlaks, et ettevõtluses mängib võtmerolli ettevõtte personal. Niisiis otsustas autor kirjutada uurimustöö personaliotsingust. Et aga töö omaks praktilist väärtust, on vajalik spetsialiseerumine, sest personaliotsing erinevates sektorites ja erinevatele ametikohtadele inimeste otsimise puhul võib olla väga erinev. Autor valis info- kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) sektori kahel põhjusel. Esiteks on Eestis IKT sektoris väidetavalt tööjõupuudus, mistõttu peaks olema personaliotsing komplitseeritum ning seetõttu oli see autorile väljakutsuv. Teisest küljest aga räägitakse Eestist kui infotehnoloogiliselt hästi arenenud riigist ning autor soovis võrrelda Eesti ja Euroopa Liidu IKT sektorit teiste suuremate IKT sektoriga riikidega. Autor valis just tegevjuhi ja projektijuhi ametikoha, sest neid võib pidada IKT sektori ettevõtte edukust silmas pidades kõige määravamateks. Selleks,
Koodipuu Intervjuu 1 – Juta ja Mati Intervjuu 2 – Mari ja Jüri 1. Millistest IKT vahendite kasutamisest uurimuses osalenud inimesed räägivad? KATEGOORIA: IKT VAHENDID KOOD TSITAAT/LAUSE Arvuti Jüri: Tähendab, et mul on arvuti Windows 10 ja need on ka kõik (osutab telefonidele) Windows 10ga. Mul on kõik sünkroonitud, mul on kaks laptopi ja need on kõik omavahel sünkroonitud. (Intervjuu 2) Mati: Arvuti on meil olnud tükk maad enne, kui see väike telefon tuli. (Intervjuu 1)
Analüüsi ülesanne Marion Demus Millistest raskustest IKT vahendite kasutamisel räägivad uurimuses osalenud inimesed? Esmalt tooksin välja mured keerulise süsteemi ees, mida mainiti nii Jüri ja Mari kui ka Mati ja Juta intervjuude transkriptsioonides. Mari lausus, et temale jääb keeruliseks arvutis erinevate lehekülgede sirvimine, sest on raskusi nn „akende” sulgemisega ning samuti ei oska ta puhastada history’t (ajalugu): „Mulle meeldib ikka, et kui ma lehe võtan, siis mulle tõsiselt meeldib rohkem,
mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena. 12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke. Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine knowledge management). 13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust. Sarnasused: · Erinevused: · Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms · IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega. · Infosüsteem keskendub infole, struktuurile, protsessidele. · IKT keskendub realiseerimisele 14. Selgita infosüsteemi kattega (ulatuse, suurusega) seonduvat.
juhtimiseks tarbijani. Teisalt on teadmusjuhtimine mõistetud kui teadmiste ning toodete loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonides, arvestades inimese võtmepositsiooni teadmuse kandjana · Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgetasemeline innovatsioon 13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust. · Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms. Samas, IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega. · IKT ei ole tihti kaetud reeglitega, seepärast ei saa seda alati lugeda tervikuna IS, samas on siiski piiritletud hulk valikuid ja vahest ka kirjalikult vormistatud reeglid. · IS keskendub infole, struktuurile, protsessidele
ROMANTISM KIRJANDUSE TUNNIKAVAD X KLASSIL 1.TUND TEEMA: Romantismi mõiste ja olemus TUNNI EESMÄRK: Selgitada õpilastele romantismi olemust ja õpetada leidma romantilisi jooni ka kujutavas kunstis ja muusikas. IKT AINETUNDI INTEGREERIMISE EESMÄRK: kasutada IKT vahendeid aktiivõppeks ning õppeprotsessi ilmestamiseks ja hõlbustamiseks. TUNNIKS VAJALIKUD VAHENDID JA MATERJALID: Õpik "Maailmakirjandus"II "Üldine kunstiajalugu" Köleri maali "Tütarlaps allikal" repro CD Mozarti 25. sünfooniaga Arvutivõrk, skanner TUNNI KÄIK: I Romantismi olemus 1) Loe läbi õpikust lk 7-12 2) Täida loetu põhjal arvutis järgmine tööleht. (Tööleht on õpetaja poolt
kiiremini teha ning võimaldab tööjõudu kokku hoida. 2) kaugsides (telefon, faks, internet jm infoallikad)- IT võimaldab tööd eri paikade vahel hajutada ning IT pakub uusi marketingikanaleid, sh ülemaailmseid. Väga populaarne kaugside töövorm on kaugtöö. 3) tootmises (tööoperatsioonide automatiseerimine)- IT võimaldab pakkuda hoopis uusi tooteid ja teenuseid; 4) arendused (uued IT lahendused). Näitena tooksin mõned IKT arendused Eestis: X-tee, ID-kaart, e-õpe, e-raamatukogu, e-valimised jne. Kuna infotehnoloogia areng on väga kiire ja tehnika ning tarkvara vajab tänapäeval pidevat uuendamist, siis nõuab see ettevõtetelt pidevaid investeeringuid IKT valdkonda. Sellest lähtuvalt tulevad välja infotehnoloogia tarbimise miinused ettevõttes: 1) IT uuemate rakendustehnoloogiatega kursisolek ja kaasaskäimine ei ole alati jõukohane. 2) IT arengut ei saa pikaks ajaks kuigi täpselt ennustada.
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid)
Küsimus 1 Hinne 1 / 1 Informatsiooni ja kommunikatsioonitehnoloogia (lüh. IKT) – on Vali üks või enam: a. info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid) b. infot andev ja jagav infotöötlussüsteem c. inimtööjõud, kelle töö on otseselt suunatud muude IKT vahendite toimimisele, arendamisele jms d. kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) e. arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) Õige vastus on: arvutustehnika (arvutid ja lisaseadmed) kommunikatsioonitehnika (arvuti- ja telefonivõrgud; heli-, video- jm nõrkvooluseadmeid) info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil (ka programmid)
Nende vahel toimub suhtlemine, kas siis suuline, kirjalik või zestikuleeriv. Seda suhtlemist saab nimetada teeninduskeeleks. Teeninduskeel toimub iga kliendiga Näitus on üks infoteeninduse vorm, mille kaudu muuseumid, raamatukogud, arhiivid toetavad kliendi e tarbija ligipääsu kultuurile. Nende asutuste eermärgiks on võimaldada nii kodumaistele kui ka välismaistele kultuuri huvilistele juurdepääsu kohalikele kultuurivaradele, kasutades täiel määral IKT (Information and Communications Technology) võimalusi. Erisugused näitused võimaldavad kultuuriliselt mitmekülgsele kohalikule kogukonnale ligipääsu teenustele ja ressurssidele, mis üldiselt ei ole kättesaadavad. Kultuurilise mitmekülgsuse toetamine suurendab haridus-, majandus- ja sotsiaalalast tulu, panustab elukestvasse õppesse, sotsiaalsesse hälvamisse ja majanduslikku taastamisse ning mängib võtmeosa kogukonna ühtekuuluvuse edendamisel.
struktuuritoetuste kaudu. Perioodil 2007–2013 toetatakse infoühiskonna arengut 62,6 miljoni euroga. 2014–2020 panustatakse eelkõige infoühiskonna arengukava elluviimisse, milleks on kavandatud koos EL vahendite ja omafinantseeringuga üle 200 miljoni euro. 2015.a Kiiremaks muutub väärteo menetlemine. Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi IT-arendused selle saavutamiseks maksavad kokku 930 000 eurot. Aastal 2020 töötab Eesti IKT sektoris 2013. aastaga võrreldes poole rohkem inimesi. Hiljutine statistika Tugev on IT kasutamine avalikus sektoris (6. koht) Suhteliselt nõrgad oleme infotehnoloogia kättesaadavuse osas. Võrreldes teiste riikidega on Eestis kõrge näiteks interneti lairibapüsiühenduse kuutasu (56. koht 143-st), samuti on nõrk ärikoolide tase (48. koht) ja õigussüsteemi efektiivsus (39. koht) Eestlaste jaoks, kes hindavad oma riigi IT-arengud teadupoolest väga kõrgelt, võib meie 21
Analüüsitakse Eesti Vabariigi võimalusi ja valikuid Teise maailmasõja eel ning ajal. Õpitakse tundma ajalooliste isikute elu ja tegevust. Suunatakse õpilasi ise informatsiooni otsima, erinevaid infokanaleid kasutama. Õpitakse tundma Eesti Vabariigi ajaloo põhisisu ning arengu põhijooni. Õpitakse tundma üldisi muudatusi nii maailma kui ka eesti kultuuri arengus. Õpilased koostavad esitlusi individuaalselt või rühmatöö tutvustamiseks IKT vahendeid kasutades. Ajalooalane uurimistöö võib olla elusolevate vanema põlvkonna esindajate või sugulaste elukäigu uurimine, seoste loomine õpitud lähiajaloo, pereloo ja kodukoha ajaloo vahel. Õpikeskkond 1. Ajalooatlas, kontuurkaardid, seinakaardid, skeemid ja tabelid. 2. Illustratiivne pildimaterjal, fotod, kroonikafilmid, näiteks filmid ,,Detsembrikuumus", ,,Nimed marmortahvlil". 3
1990. aastatel lõid Uganda, Kenya ja Etioopia USA toetusel liidu, et kontrollida Sudaani valitseva partei tegevust. Samal ajal kui Sudaan toetas Uganda valitsusevastaseid mässulisi, toetas Uganda Sudaani sisse. Sudaan ja Egiptus vaidlevad Hala'ibi kolmnurga kuuluvuse üle. Alates 2003. aastast on Sudaani välispoliitika keskendunud lõunaosa kodusõja lõpetamisele. DĀRFŪRI KONFLIKT Dārfūri konfl ikti on Sudaani lääneosas toimuv konfl ikt araablastest rändkarjakasvatajate ja neegritest põlluharijate vahel. Üks tüli peapõhjus on piirkonnas kasvav veepuudus ning kõrbestumine. Mõlemad konfl ikti osapooled on ühtmoodi islamiusulised ja tumedanahalised. Konfl ikt on põhjustanud piirkonnas näljahäda. Septembris 2004 arvati nälja ja haiguste tõttu surnud olevat 74 000 inimest. Ligi 2 miljonit inimest on pidanud oma kodudest lahkuma. DĀRFŪRI KONFLIKT
Ühiskonna valitsemine (riigi kui terviku juhtimine) Haldamine administreerimine (parlamendi ja valitsuse otsuste elluviimine) Demokraatlik valitsemiskord: 1) tuginemine põhiseadusele 2) võimude lahusus 3) kodanikuvabaduste ja -õiguste tagamine, kõigi võrdsus seaduste ees 4) regulaarne vabade valimiste korraldamine Põhiseaduslik valitsemine, mille puhul võimu teostatakse ja piiratakse, seadusega määraud viisil. Piirangud: a) sisulised ja b) protseduurilised Demokraatlik valitsemine: a) võim ei ole koondunud ühe isiku kätte b) võim on avalik ja kontrollitav c) võim seisab rahvale võimalikult lähedal Presidentalism riigipea ehk president täidab ka peaministri ülesandeid, st on administatsiooni (valitsuse) eesotsas. Uus administratsioon kinnitatakse pärast presidendi-, mitte kongressivalimisi; presidendil on õigus ministrid valida Kongressiga konsulteerimata ja selle koosseisu mittearvestades. USA näitel on seadusliku...
Massikultuur. 3 mõõdet: 1)majanduslik (rahvusvahelised korporatsioonid, majanduskriiside mõju)2)kultuuriline- (sarnased trendid, sümbolid, väärtused) ja 3)poliitiline üleilmastumine(tugevad rahvusvahelised organid) Internationaliseerumine e.rahvusvahelistumine- tihedam suhtlemine riikide ja rahvaste vahel.Ilmneb nt majanduses(kaupade liikumine), hariduses(õppijate vahetus) ja teaduses(teadlaste stazeerimine välismaal) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia e. IKT Kasvav mõju ehk digitaliseerumine- riikides,kus IKT valdkond on heal järjel, on ka arengutase kõrgem; riigid,kus IKT on mahajäänud, on ka sotsiaal-majandlikus mõttes mahajäänumad. Digitaalne lõhe- erinevus IKT tasemes ja kättesaadavuses(nii riikide kui põlvkondade vahel) Globaalprobleemid- Probleemid, mis ohustavad kõiki maid ja rahvaid, kogu maailmas- rahvastiku-, keskkonna- ja sotsiaalprobleemid Euroopa integratsioon. Liitmesriikide lähenemine, koostöö süvendamine.
jahelilisamineesitluselepresentation Fotod õppetöös http://www.cybernature.ee/herb/ Töölehed (harjutused, teadmiste kontrollimine, isikute äratundmine) Foto järgi jutustamine (emakeel, võõrkeel) Uute sõnade ja terminite õppimine (võõrkeel, mistahes õppeaine) Narratiiv ehk lugu fotode kaudu MULTIMEEDIA ÕPPETÖÖS KUIDAS FOTO VÕI PILT ARVUTISSE SAAB? Fotoaparaadist Skanneri abil Internetist MULTIMEEDIA KASUTAMIST MÕJUTAVAD TEGURID Õpilaste IKT alased oskused Õpetajate IKT alased oskused IKT olemasolu ja kaasaegsus Internetiühenduse olemasolu ja kiirus Autoriõiguse seadus AUTORIKAITSE , INTELLEKTUAALNE OMAND Autoriõiguse valdkonda reguleerivad Eesti seadused, rahvusvahelised lepingud ja Euroopa Liidu dokumendid. Autoriõiguse seaduse järgi saab teose autoriks olla füüsiline isik või füüsilised isikud, kes on selle teose loonud Autoriõigus tekib koheselt koos teose loomisega
töötajate värbamine rahvusvaheliselt tööjõu turult, kasutades töö koordineerimiseks kaugjuhtimist. E-õppe erinevad vormid (distance learning; online learning) pole enam nii kulukad kui varem ning on saanud tavapärasteks täiendavateks õppevormideks, mida oodatakse kõigilt ülikoolidelt. Sellised muutused on võimalikuks saanud tänu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) kiirele arengule. Sünkroonset ja asünkroonset kommunikatsiooni võimaldavad IKT vahendid muudavad virtuaaltöö võimalikuks ja praktiliseks. Innovaatorite jaoks on see piisav põhjendus virtuaaltöö kasuks otsustamisel; pragmaatikute jaoks on tavaliselt otsustamise piisavaks ajendiks muutused turul. Peamised põhjused, miks virtuaaltööd ja selle erinevaid vorme organisatsioonides järjest enam kasutatakse: Kulude kokkuhoid. Töötajad vajavad töö tegemiseks ametiruume, mis
tootmise, posti- ja telekommunikatsiooniteenused. Eesti peaks panema rõhku IT avalike pakkumise tõhustamisele. Eesti Infotehnoloogial on suur potentsiaal, isegi 2009. aastal kiitis suurfirma Microsoft Eesti IT arengut ning nimetas selle arengu Euroopa Liidu esikümnesse. Viimane Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu poolt läbi viidud küsitlus näitas, et Eestis on ainüksi IT-firmades juba praegu puudu üle 2000 IKT spetsialisti. Seepärast pakub Tallinna Tehnikaülikool lausa 200 tasuta kõrgõppe kohta. Eestis on veel võimalik Infotehnoloogiat õppida IT Kolledzis, Tartu Ülikoolis.
1950. aastal oli 51% Ameerika töötajatest hõivatud tootmises, 11% teenuste sektoris, 29% andmetöötluses ja 7% tegeles uue teadmise loomisega. 21. sajandi alguses olid vastavad proportsioonid järgmised: tootmine 24%, teenused 14%, andmetöötlus 43% ja teadmine 15%. Globaalne Infotehnoloogia Raport Alates 2001. a koostab Maailmapanga Infotehnoloogia Grupp Globaalsest Infotehnoloogia Raportit. Võttes aluseks IKT olulise ja üha määravama rolli riikide arengus ja majanduskasvus, võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ja reastab Võrdvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi. Võrguvalmidust vaadeldakse kolmel tasandil indiviid, ettevõte ja valitsus. Kõigi kolme puhul vaadeldakse eraldi valmisolekut IKT kasutamises ja selle reaalset kasutamist ning lisaks antakse hinnang
Eõppe korraldus Sisukord - Mis on e-õpe? - Mis on e-õppe eelduseks? - E-õppe korraldus - E-kursus - Miks valida e-õpet? - E-õppe eesmärgid - Võrdlus - Kasutatud allikad Mis on e-õpe? · Tehniliste vahendite kasutmine õppeprotsessis · Õpetamine osaliselt või täielikult arvuti ja internetivahendusel · IKT kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi · Õpe, mis toimub veebikeskkonnas Mis on e-õppe eelduseks? · Õpetaja huvi · Arvutite olemasolu · Hea interneti ühenduse olemasolu · ITK alaseid teadmised õpetajal/õpilasel · Õpetajatele tugiisikud tehnoloogia alal E-õppe korraldus ·E-õppe korraldus - administratiivse raamistiku ja regulatsiooni tagamine haridussüsteemi
juurdepääs on tagatud kõigile ühiskonna liikmetele. Geograafilised kaugused, nii riigisiseselt kui ka riikidevaheliselt, kaotavad oma senise tähenduse, kaotades *äärealasid ning ühtlustades eri piirkondade konkurentsivõimet. Väheneb piirkondlik ebavõrdsus ja pikas perspektiivis ka arenguerisused. Tehnoloogiline areng ja informatsiooniline infrastruktuur toovad paratamatult kaasa põhjalikke muutusi senistest sotsiaalsetes, majanduslikes ja poliitilistes suhetes. IKT arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma.
2) keskmine tarbimiskalduvus C APC 3) säästmine Yd S = Yd - C 4) keskmine säästmiskalduvus APS S Yd 5) säästmise piirkalduvus S MPS Yd T = AT + TPK * IKT T tarbimiskulutus AT autonoomne tarbimine TPK tarbimise piirkalduvus IKT isiklikult kasutatav tulu Multiplikaatori (võimendi) efekt 1 C M MPC MPCtarbimine piirkalduvus 1 - MPC Y
Tartu Kutsehariduskeskus Teeninduse ja IKT osakond Minu Nimi IT-106 Ülesande nimi Juhendaja Nimi Tartu 2009
Raamatuteadus Bibliograafiateadus Dokumenditeadus Arhiiviteadus 10. Mis on informatsioonikriis? Mis on infoüleküllus? Mis põhjustab ja mis aitab toime tulla? Informatsioonikriis on kas info olemasolu, aga kättesaadavus puudub või siis teatud infot ei olegi. Infoüleküllus – infot on liiga palju ja seda ei suudeta hoomata/hallata. Valel ja õigel infol vahet tegemine on raskem. Oluline põhjustaja on IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) areng. Põhjustas teadusliku kommunikatsiooni süsteemi mahajäämus teaduse ja tootmise arengust. Aitab teadusliku infotöö talituste ja meetodite täiustamine, arvutite ja muude infotehnika vahendite kasutamisel põhinevate automatiseeritud infosüsteemide rajamine, millel tuleb/tuli muutuda teadusliku kommunikatsiooni orgaanilisteks osadeks. 11. Mida kujutab endast informatsiooniline infrastruktuur?
Jõgede ja järvede tähtsus, kasutamine ning kaitse. Kalakasvatus. Põhimõisted: jõgi, jõesäng, suue, lähe, peajõgi, lisajõgi, jõestik, jõe langus, voolukiirus, kärestik, juga, suurvesi, madalvesi, järv, umbjärv, läbivoolujärv, rannajärv, tootjad, tarbijad, lagundajad, toiduahel, toiduvõrgustik, hõljum, rohevetikas, vesikirp, veeõitsemine, kaldataim, veetaimed, lepiskala, röövkala. Praktilised tööd ja IKT rakendamine: 1. Loodusteaduslik uurimus kodukoha veekogu näitel: probleemi püstitamine ja uurimisküsimuste esitamine, andmete kogumine, analüüs ning tulemuste üldistamine ja esitamine. 2. Kahe Eesti jõe või järve võrdlemine kaardi ning teiste infoallikate järgi. 3. Veeorganismide määramine lihtsamate määramistabelite põhjal. 4. Vesikatku elutegevuse uurimine. 5. Tutvumine eluslooduse häältega, kasutades audiovisuaalseid materjale. 6
kõrgtehnoloogia kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur ja hõivatute ülekaal teenindavas sektoris Ühiskonna sektorid Majanduslikud: Hankiv- kalur,marjuline, lüpsia jt. Töötlev-, teenindav Poliitiliseed: Avalik e. riigisektor: Nt: Politsei ja piirivalve Era- e. tulundussektor: Kodaniku- e. mittetulundussektor: nt mingid mittetulundusühingud Põhimõisted: Infoühiskond- 20. saj. viimase veerandi ühiskond, mida iseloomustab IKT kasutamine majanduses, valitsemises ja igapäevaelus Teadmusühiskond- Ühiskond, kus majanduses ja valitsemises kasutatakse teadusuuringute tulemusi, hiunnatakse paindlikust ja innovaatilisust
Lihttööliste osatähtsus väheneb ja suureneb oskustöölise osatähtsus. Nn tööliste kolmnurk pööratakse peapeale. 6. Globaalne infotehnoloogia raport Alates 2001. a koostatakse seda raporti Maailmapanga Infotehnoloogia Grupi poolt. Raport võtab kokku infotehnoloogilist arengut mõjutavad tegurid ning reastab riigid Võrguvalmiduse Indeksi alusel. Indeks mõõdab riikide kalduvust kasutada ära IKT poolt pakutavaid võimalusi ning hindab erinevaid tegureid, mis seda soodustavad. Vaadeldakse kolmel tasandil indiviidid, ettevõtte ja valitsus. Eraldi vaadeldakse nende valmisolekut IKT kasutamiseks ja selle reaalsest kasutamist. 7. 1) Interneti tekkimine alguses loodi ARPANET (omavahel ühendatud arvutite võrk), mis arenes tänapäevaseks internetiks. 1991 võeti kasutusele WWW (World Wide Web) 2) maailma online elanikkond interneti kasutavad inimesed
Minu roll infoühiskonna arendamisel kodanikuna? Eraisikina näiteks: - nt. Rahvaloendusel osalemine läbi eesti.ee keskonna. Säästab nii aega, paberikulu kui ka inimressurssi (kiire, kohe süsteemi ning inimene ei pea koju tulema). - Lugeda ajalehte läbi weebikeskonna. Säästab kül loodust, kuid vähendab inimeste tööhõivet.ühendus - Viia maale vanaema juurde internet ja õpetada talle tiigrit taltsutama. - Vahetama oma piraattarkvara legaalse tarkvara vastu ning samuti peaks piirama ning seejärel lõpetama filmide tõmbamise internetist (illegaalse). - Peaksin ka ise tutvuma avaliku sektori poolt pakutavate ning juba välja arendatud teenuste kohta. Ettevõtte alaselt: - pean orgunnima d´firma bronn süsteemi netipõhiseks. - arendama kodulehte - Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) http://et.wikipedia.org/wiki/Info%C3%BChiskond https://valitsus.ee/UserFiles/valitsus/et/valitsus/arengukava...
·kestus enamasti manustatakse ühekordselt erandid: kauakestvad operatsioonid, südame- ja kopsulõikused ·antibakteriaalne ravi, mida alustatakse enne mikrobioloogiliste vastuste saabumist · ·näiteks raske sepsis ravi alustada võimalikult kiiresti! ·tunne mikroobe! ·tea kohalikku ( osakonna, haigla, regiooni) olukorda resistentsuse osas! · ·abiks väljatöötatud antibiootikumravi juhendid olemas kõikides suuremates haiglates Kliinikumis IKT koduleheküljel, 2008 uuendatud versioon Koostas Vivika Adamson
programmeerijatest. IT-valdkonna vastu tuleks huvi tekitada juba maast-madalast ning kasutada koolis suure osa õppetöö tegemisel arvutit. Siis saabuks arusaamine, et see ei ole mõeldud ainult mängimiseks ning võimalused ise süsteeme ja kodulehekülgi luua on lõputud. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tööjõuturu prognoosis, mis ulatub aastani 2018, nähakse kiireimat tööhõivekasvu just IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia), energeetika ja tootmisvaldkondades. Praegu oleks meil juurde vaja juba umbes tuhat arvutispetsialisti. Olemasolevad programmeerijad peaksid keskenduma innovatiivsete lahenduste väljatöötamisele, kuid tänu valitsevale spetsialistide nappusele tegelevad nad ettevõtetes igapäevaste IT-alaste probleemidega ja peamiselt tarkvara uuendamisega. Tähelepanuta on jäänud elanike
Infotehnoloogia ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) arengul on märkimisväärne mõju tööle, tööprotsessidele, tööhõivele, õppimisele ja kõikidele teistele olulistele tegevusvaldkondadele. Suureneb produktiivsus ja võetakse kasutusele uued paindlikud töövormid. Muutub radikaalselt töö olemus ning kogu ühiskonna 3 struktuur. IKT revolutsioon on muutnud ja muudab meie tänast maailma tunduvalt, kuigi paljusid eesolevaid ümberkorraldusi me veel täielikult ei hooma. Silmapaistvat osa ülemaailmse infoühiskonna ideede arengus on etendanud UNESCO, kes lähtub oma tegevuses põhimõttest, et infoühiskond peab kindlalt toetuma inimeste põhiõigustele ja -vabadustele ning kindlustama õiguse haridusele, kultuurile ja sõnavabadusele tegelikkuses, kaitstes ja tugevdades teabe kui avaliku
Interactive Whiteboards and Learning 13.11.2010 Essee Puutetahvel ja õppimine Alguses tahan öelda, et IKT-vahendite kasutamine on hea ja kasulik. Õpilastele on see huvitav ja mõnes mõttes lihtsustab õpetaja tööd tunnis. Teiselt poolt jäävad aga ikka alles need õpilased, keda õppimine (ka IKT-vahendite abil) ei huvita ja kes segavad siis teisi. Samuti on miinus aeganõudev ettevalmistustöö. Selle miinuse saab aga plussiks muuta, kui mõelda, et kord sisestatud materjal jääb alles ja edaspidi on seda vaja vaid veidi muuta või kohendada. Kunstitundides saab puutetahvlit kasutada näiteks teemadest ülevaadete ja kokkuvõtete tegemiseks, tööülesannete tegemiseks, illustratsioonide näitamiseks, filmikatkendite ja piltide vaatamiseks, veebilehtede tutvustamiseks jms. Hea on ka see, et on õpilastel huvi käia tahvli juures ise kirjutamas ja harjutamas. Puutetahvlile materjali valmistamine on aga...
KOOL IKT OSAKOND NIMI HTTPS REFERAAT JUHENDAJA --- KOHT 2014 SISUKORD 1 HTTPS............................................................................................................................3 1.1 Mis on HTTPS?.......................................................................................................3 1.2 HTTPSi kasutus.......................................................................................................3 1.3 HTTP ja HTTPS erinevused....................................................................................3 1.4 SSL..........................................................................................................................3 2 KASUTATUD KIRJANDUS.........................................................................................4 ...
Luunja keskkoolist on ka suuremaid koole kus on ülekaalus vägivald ja õpetajate ja õpilaste tagakiusamine , see näitab et koolis puudub kindel kord , samas aga on õpetajatele seatud teatud piirangud mille piiridesse peavad nad jääma noorsugu distsiplineerides.Koolikiusamisest rääkides ,olen isegi olnud kõrval kui kaasõpilast on kas narritud või lausa füüsiliselt kiusatud aga pole julgenud sekkuda kartes langeda ise kiusatavaks.Tänapäeva koolides paljudesse õpingutesse kaasatud IKT vahendid ,mis muudavad õppimise palju lihtsamaks ja laiendavad õpilase silmaringi.Paljud õpilased on gümnaasiumi esimesel aastal juba keskkonnaga kohanenud ja õpiraskustega toime tulnud ning harjunud keskkooli õppesüsteemiga.Osad aga ei tea isegi mis nad keskkoolis teevad ja eelistavad niisama tundides istuda .Minu arvates tuleks koolisüsteemi lihtsustada nagu näiteks nüüd , et eksam sooritada tuleb saada 50% eksamist õige ,mina
jääb vabalt rippuma. Laevale antakse käik ja traallauad ühendatakse kinnituskettidest lahti. Tähtis on traalaluad läheksid vette õieti. Seepärast on kiirus sel ajal 4-6 sõlme. Kui traallauad on vees lisatakse traalimiskiirust kuni ca 100 m vaiereid on välja lastud, siis vähendatakse kiirust normaalseks Traalnoot on merepõhjal püügivalmis, vaierite sisselaskmine lõpetatakse ja traaler hakkab liikuma vajalikul püügikiirusel KAKS IKT R AALIMINE · 2 laeva veavad traali · Peatraalerilt lastakse traalnoot vette · Traallaudu ei kasutata · Tuleb jälgida, et mõlemad traalerid liiguksid paralleelselt ja ühesuguse kiirusega TÄNAN TÄHELEPANU EEST!
Infotehnoloogia kodutöö 1. Milline on Sinu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös? Arvan, et minu senine kogemus infotehnoloogia kasutamisel õppetöös on olnud üpris hea. Tänapäeva infotehnoloogia loob järjest uusi võimalusi inimeste omavaheliseks suhtlemiseks, eluks ja tööks vajaliku informatsiooni hankimiseks. Oma lasteaiaõpetajast ema kõrvalt olen näinud, kuidas tema teeb tööarvutis nädalakavasid, laste iseloomustusi, laste isiklikke arendukavasid ja ka koolivalmiduse kaarte ning palju muud. Veel suhtlevad õpetajad lastevanematega meilitsi või facebooki suletud grupis, kus saavad ka pilte jagada nädala tegemistest. 2. Millised võimalused on infotehnoloogia kasutamiseks õppetöös? Millisel eesmärgil neid võimalusi võiks kasutada. Igal lasteaial on erinevad infotehnoloogia kasutamise võimalused õppetöös kuid usun, et enamustes lasteae...
Kultuuriline - Seda on raske allutada konkreetsetele kriteeriumidele ja on raske eristada, milline on erinevuse aste, mis on seotud ühiskonna muutustega. 23. Milline on Eesti visioon infoühiskonnas ja läbi mille see plaanitakse realiseerida? Kõiki ühiskonnaliikmeid kaasav ning nende elukvaliteeti tõstev arenev infoühiskond ja konkurentsivõimeline Eesti majandus, kus kasutades ratsionaalselt loodud ja loodavaid IKT lahendusi saavutatakse suurem tootlikkus ning tööhõive määr. I: Isikukeskse ja kaasava ühiskonna arendamine Digitaalsele teabele tehniliste ligipääsuvõimaluste avardamine Inimeste oskuste ja osalusvõimaluste suurendamine II: Teadmistepõhise majanduse arendamine IKT tulemusliku kasutuselevõtu edendamine ettevõtluses Eesti IKT sektori konkurentsivõime suurendamine
õpikeskkond kaootiline (moodle...) - KHO ei suuda - õpingud toetavad tagada praktikad (HJ) tudengitele - õpihimulised praktikakohti tudengid - IKT tugiteenus - omanäoline puudlik ainulaadne - suurem haridus (rak bak) auditoorium osas (Eestis) puudu - vaatluspraktika - õppejõududel toimub napib
KUTSESTANDARDI ANALÜÜS Kutseoskusnõuded 1.Keeleoskus Üks võõrkeel-hetkel on minu võõrkeele tase väga nõrk. Palju on võõrkeelset õppematerjali, mis on kasulik ja vajalik lugeda enda täiendamiseks. Järgmisest poolaastast hakkab meil koolis võõrkeel. 2.Oskab kasutada IKT riist- ja tarkvara, sh õpiprogramme ja veebipõhiseid õpikeskkondi. Arvutit ma tunnen aga mitte põhjalikult. Küsin alati töökaaslastelt aga soovin tulevikus seda kõike ise osata. Kui lasteaed korraldab arvuti alaseid koolitusi siis kindlasti osalen. PÕHITEADMISED- JA OSKUSED: Töötan õpetaja-abina alles 7 kuud. Minu teadmised ja oskused on väga nõrgad. Aga ma õpin ja arenen, selleks ma kooli tulingi. Seadusandlusega me koolis tutvusime ja arutasime. KUTSEOSKUSED JA TEGEVUSED:
IKT-1. Lavsaan kui aine ja materjal Sissejuhatus Polüestrid on korrapärase estersidemega polümeerid, mis võivad olla nii termoplastilised või termoreaktiivsed. Termoplastseid polüestreid kasutatakse sünteetiliste kiudainete, kilede jne.tootmisel. Tuntuim termoplastne polüestermaterjal on meil seni tuntud lavsaani nime all (peam. kilena ja kiuna). Töö sisu · Lavsaani molekuli ehitus ja selle kirjeldus. Lavsaan on lineaarse ja tsüklilise ahelaga polümeer, mille monomeeriks (lähteaine, millest seda saadakse) on etüleentereftalaat ja elementaarlüliks ahelas etüleenrühm ning mille molekulmass on vahemikus 20000 kuni 40000. Lavsaani lähteaineteks on tereftaalhape ja etaandiool. Lavsaani molekuli võib kujutada järgmiselt: , kus n on polümerisatsiooniaste ja võib olla keskmiselt 156, elementaarlüliks on · Lavsaani kui aine füüsikalised omadused - Naturaalses seisundis värvitu poolkristalne vaik. Põhinede...
logistika - majandusharu, mis juhib ning koordineerib kauba ja reisjate vedusid suurima tõhususe saavutamiseks terminal - bussi-, raudtee- või lennujaam, sadam, mis täidab logistilise keti sõlmena järgmisi ülesandeid: kauba vastuvõtmine ja väljasaatmine, ladustamine, kogumine ja jaotamine, osaline ümbertöötlemine, kauplemine ja kontroll, kauba ümbersuunamine eri transpordiliikidele IKT ehk info- ja kommunikatsioonitehnoloogia - info, mida transporditakse, töödeldakse või säilitatakse IKT vahendite abil. See tagab inimeste ja veovahendite turvalisuse Mugav lipp ehk mugavuslipp - teatud maksu eest ühe riigi laevade registreerimine mugavuslippu pakkuva maa lipu alla, kus laevafirmade sissetulekuid maksustatakse väga madalalt Merevoorimees - teiste riikide kaupa vedav riik, kus veoteenuse pakkujaid on enam kui tarbijaid
aastal asutatud e-Ülikooli konsortsium, tõlgendades õppena selliseid kõrgkooli kursusi, mille puhul õpilase poolt ühe ainepunkti mahus õppetööst toimub 75% IKT-vahendeid kasutades. e-VÕTI uuringute raames on kasutatud suhteliselt laia e-õppe definitsiooni: ,,e-õpe on info- ja kommunikatsiooni-tehnoloogia (IKT) kaasabil toimuv õppetegevus, mis leiab aset nii klassiruumis kui ka väljaspool klassiruumi või ametlikku õppetundi. E-õppe läbiviimiseks kasutatakse IKT vahendeid (arvuti, projektor jne), internetti, digitaalseid õppematerjale, virtuaalseid õpikeskkondi jms. eesmärgiga tõsta õppe kvaliteeti ja efektiivsust tänu paremale juurdepääsule informatsioonile ja teenustele, paindlikumatele õppeviisidele, tõhusamale koostööle õppijate vahel ja uutele õpetamismeetoditele" [12] Erinevate inimeste poolt mõistetakse e-õppe tähendust väga erinevalt ning need
sektori tasandil. Suvel korraldatakse ka OK-festi, mis on Eesti ITT firmade suvine kohtumispaik, kus lisaks individuaal- ja meeskonnavõistlustele ning kultuurilisele meelelahutusele on tähtsal kohal erialased seminarid. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on autasustanud ka eraldi inimesi. Näiteks Aasta tegijaks 2006 valis ITL juhatus Allan Martinsoni töö eest arengufondi loomise eestvedamisel ja IKT valdkonna aastatepikkuse edendamise eest. Aasta tegu 2006 tunnustuse pälvis "Arvutikaitse 2009", era- ja avaliku sektori ühisprojekti käivitamise eest, mis muudab kolme aasta jooksul infoühiskonna teenuste kasutamise olulisel määral turvalisemaks.Aasta ideeks 2006 valiti "Mobiil-ID teenus", alternatiivse mobiiltelefonil põhineva autoriseerimislahenduse põhimõtte väljatöötamise eest. Ma arvan, et noored on vägagi huvitunud sellest erialast selletõttu, et sellel alal toimub pidev
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
