säilitasid iseseisvuse. 4. Kuidas muutusid riikide jõu vahekord peale I maailmasõda, näited. Usa mõju kasv Euroopas, Prantsusmaaa, Inglismaa suurenemine, Itaalia sai suurriigiks, Vene tsaaririigist sai Nõukogude Venemaa, Saksamaa nõrgestamine. 5. Miks teravnes rahvusvaheline olukord 1930 aastatel, põhjused? Jaapan muutus väga sõjakaks tahtes kogu Aasia valitsejaks saada, Rahvasteliit keelas teda aga ta ei võtnud kuulda, Rahvasteliidu nõrgenemine. 6. Kriisid/ sõjakolded 1930 aastatel? Aasias: Jaapan 1931- tungis Mandzuuriasse, tagajärg- Jaapan lahkus Rahvasteliidust. Euroopas: Itaalia 1935- tungis Etioopiasse, tagajärg- Itaalia lahkus Rahvasteliidust Hispaania 1936-1939kodusõda- võõrriikide sissetung, tagajärg- Franco diktaatur, Hisp. oli II maailmasõjas erapooletu. 7. Mõisted Rahvasteliit- Pariisi Rahukonverentsil loodud rahvusvaheline ühendus ( ülemaailmne
W.Wilsson ja V.Orlando. 2)Pariisi rahukonverents - See korraldati, et saavutada sõja lõpetamine ja ,, võitjateta`` rahu sõlmimine. Pariisi rahukonverentsi avamispäev oli 18.jaanuar 1919. kaotajaid konverentsile ei kutsutud.Sinna kuulusid USA president W.Wilson , Prantsusmaa peaminister G.Clemenceau, Suurbritannia peaminister S.Lloyd George ja Itaalia peaminister V.Orlando.Versailles` rahuleping Antandi riikide ja Saksamaa vahel sõlmiti 28.juunil 1919. aastal. 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. 4) Maailma majandus kahe maailmasõja vahel - Kahe sõja vahel oli majanduse seis väga hea. Majanduslik tõus tähendas ka elutingimuste paranemist. Inimesid
1. PARIISI RAHUKONVERENTS: MILLAL, MIKS, KES OSALESID. PARIISI RAHUKONVERENTS TOIMUS 18.01.1919-20.01.1920 EESMÄRGIKS OLI RAHULEPINGUTE KOOSTAMINE SAKSAMAA JA TEMA LIITLASTE ÂAUSTRIA,UNGARI,BULGAARIA JA TÃœRGI JAOKS. OSALESID VÕITJA RIIGID  27 RIIKI. SAKSAMAAD JA TEMA LIITLASI KONVERENTSILE EI KUTSUTUD. EEMALE JÄI KA NÕUKOGUDE VENEMAA. EI KUTSUTUD KA BALTI RIIKE. ISTUNGEID PEETI VERSAILLES`LOSSIS. 2. UUED RIIGID PÄRAST I MAAILMASÕDA. SAKSA VABARIIK, AUSTRIA, UNGARI, TSEHHOSLOVAKKIA,POOLA, EESTI, LÄTI, LEEDU, SOOME. (KAART LK. 9) 3. VERSAILLES`RAHULEPINGU TINGIMUSED, MIDA OTSUSTATI JA MIS OLID SELLE TAGAJÄRJED. TOIMUS 28.06.1919 KÕIGE RASKEMATE RAHUTINGIMUSTEGA PIDID NÕUSTUMA SAKSLASED. TINGIMUSED *SAKSAMAA PIDI LOOBUMA PALJUDEST PIIRIALADEST. · KEELATI OMADA SUURI SÕJALAEVU, TANKE, OLI LUBATUD VAID 100000 VABATAHTLIKKU ELUKU...
investeeringute võimaldamist maa majanduse taastamiseks. 1928.a. Briand-Kelloggi pakt-sõjad kuulutati riikliku poliitika teostamise ebaseaduslikuks vahendiks ning agressiivne sõda kuulutati kuriteoks. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48 riiki. Pakt ei näinud ette karistusi ei sõjaõhutajate ega süüdlaste suhtes.USA üritas tugevdada rahu ja stabiilsust, kuid ei soovinud võtta enda peale vastutust tagada Inglismaa ja Prantsusmaa domineerimine Euroopas ja kogu maailmas. Sõjakolded: 1931- Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935- Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks.1936-1939 -Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. 1930. aastatel hakkasid kõik suurriigid taas hoogsalt suurendama oma sõjalist jõudu. Sõjaks hakkasid valmistuma nii need riigid, kes I ms olid kuulunud võitjate leeri, kui ka kaotajad riigid. 1930. aastate teisel poolel
), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena
), Woodrow Wilson( USA), Lloyd George( inglismaa), nemad otsustasid enamiku asju, teistel riikidel otsustada ei lastud. W.W. tahtis teha humaanse rahulepingu, aga Prants. Tahtis Saksamaa täiesti maha suruda ja Saksale pandi peale väga akrmid reparatsioonid, talt võeti ka palju alasid. Konverentsi avamise päev, allakirjutamise päev ja koht olid Sakslastele koha kättenätamiseks, kuna need olid seotus Saksamaaga. 1930-date aastate sõjakolded- Saksamaa viis oma väed Reinimaale aj vallutas tagasi teised käest võetud piirkonnad, Antant ei teinud selle vastu midagi ja Saksamaa tegutses edasi ja tegi tulevikuplaane Jaapani sõda Hiina vastu- J tahtis saada kogu aasia valitsejaks, kui rahvasteliit jaapani agressorisk kuulutas, astus j rahavsteliidust välja ning jäi hiinasse edasi. Itaalia sõda Etioopai vastu- itaalia tahtis taastada Rooma keisririiki, esimesena
Esimese maailmasõja koledusi näinud inimesed lootsid ära hoida taoliste sündmuste kordumise. Nii mõnigi riikidevaheline tüli suudeti lahendada Rahvasteliidu abiga. Rahu kindlustamiseks Euroopas sõlmiti ka mitmesuguseid lepinguid. Mõnda aega tundus, et rahulootused võivad isegi täituda. Kuid 1930. aastatel hakkas rahvusvaheline olukord Euroopas ja kogu maailmas järsult teravnema ning Aasias ja Euroopas tekkisid mitmed sõjakolded. 1929. aastal tabas maailma võimas vapustus  puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis kestis mitu aastat. Tuhanded ettevõtted üle kogu maailma läksid pankrotti, miljonid töölised jäid töötuks. Paljudes maailma riikides halvenes järsult peaaegu kõigi elanike olukord. Kui veel mõni aeg tagasi tundus, et on saabunud püsiva majandusliku õitsengu aeg, siis pärast majanduskriisi puhkemist valdas inimesi masendus ja hirm homse päeva ees. 1930
Pariisi rahukonverents  Sooviti kättemaksta Saksamaale, mis ei langenud kokku Wilsoni 14 punktiga. Kõiges püüti kättemaksta, isegi konverentsi avamispäev oli Saksa keiserriigi välja kuulutamis päev. Tähtsamad otsused võeti vastu Wilsoni, Clemenceau ja Lloyd George salajastel läbirääkimistel. Sakslased olid kohustatud alla kirjutama, kuigi polnud nõus lepingu tingimustega, muidu ähvardati sõjalise jõuga. 1930.ndate sõjakolded  Halvenes Prantsusmaa olukord, keda hakkas ähvardama Saksamaa. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan, kes tahtis Aasia valitsejaks. Rünnati Hiinat, Rahvasteliidu nõuet viia väed välja eirati ning Jaapan kuulutati agressoriks, mistõttu lahkus RL'st. Saksamaa alustas Versailli süsteemi lammutamist, lõi liidu Inglismaaga. Itaalia vallutas Etioopia, itaaliat hakkas toetama Saksamaa. Hispaania kodusõda kasvas üle rahvusvaheliseks sõjaks
III. 1919 loodi Komintern- eri maade komparteisid ühendav organ IV. 1922 Genova konverents, kus sõlmiti Rapallo leping Saksamaa ja Nõukogude Venemaa vahel koostöö tegemiseks RAHVUSVAHELISED SUHTED 30NDATEL 1. 1929-33 ülemaailmne majanduskriis 2. hakkasid tugevnema äärmusliikumised ja paljudes riikides demokraatia asendus diktatuuride või autoritaarsete reziimidega 3. tekkisid erinevad sõjakolded I. 1931 Mandzuuria kriis Hiina kirdeosas a. jaapanlased vallutasid Kirde-Hiina, kuulutasid seal välja Mandzukuo riigi, eesotsas Hiina kukutaud keisriga b. 1933 astus jaapan rahvasteliidsust välja 4. Abessiinia kriis II. 1935 viis Itaalia oma väed Abessiiniasse III. Rahvasteliit rakendas majanduslikke sanktsioone IV
Sammhaaval uue sõjani: · Austria anluss- 1938a esitas Hitler Austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside · 1935 a tühistas Saksamaa versailles lepingu. vabastamist,austria alistus,Saksa väed marssisid riiki ning teatasid Austria liitmisest · Astus välja rahvasteliidust Saksamaaga.Rahvahääletus näitas austerlaste toetust ühinemisele. · Viis oma väed demilitariseeritud Reini tsooni · Kehtestas üldise sõjaväekohustuse · Müncheni sobing- Hitler nõudis ...
· Loodi uusi töökohti ja korraldati hädaabitöid · Töötutele hakati maksma abiraha, toetati ka vaesemaid peresi ja maksti pensione Suure depressiooni tulemuseks oli see, et see aitas kehtestada või kinnitada mitmes Euroopa riigis diktaktuuri(nt. Saksamaa, Eesti, Itaalia). Majanduskriisi lõpuks peetakse aastat 1933, sest siis hakkas olukord täna Roosevelti reformidele paranema. PT 1b Sõjakollete kujunemine 1930 aastail Sõjakolded. Jaapan 1931- Eesmärk oli saada kogu Aasia valitsejaks. 1930. Ründasid Hiinat ning vallutasid Manzuuria, kuhu lõid Jaapanist sõltuva Manzuko riigi. See ei olnud meeltmööda Rahvasteliidule ning Jaapan lahkus sealt. Itaalia 1935- Eesmärk oli taastada Rooma impeerium. 1935 tungisid Itaalia väed(eesotsas B. Mussolini) Etioopiasse. Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks. Rahvasteliidule see ei sobinud ning Itaalia lahkus sealt.
kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa  Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA  leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia  Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv · poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu
kõrvale (et nad ei kasutaks ära võitjariikide omavahelisi vastuolusid) · Prantsusmaa  Saksamaa peab vastutama sõja eest, karm leping, mis muudaks Saksamaa ,,murust madalamaks" · USA  leping ei tohiks olla liiga karm, Saksamaa võib tulevikus kätte maksta · Suurbritannia  Saksamaad tuleb ,,õiglaselt" karistada. Seisukort Pr. ja Usa vahel · Balti riike rahukonverentsile ei kutsutud 3.Sõjakolded: Sõjakollete kujunemise aeg. Jaapan tekitab sõjakolde Aasias ja Euroopas hakkab sõjaks valmistuma Saksamaa ja Itaalia Hiina-Jaapani sõda: Põhjused: · 20. sajandil Jaapani ühiskonnas toimus kiire areng. · Ühiskondlik struktuur muutus · majandus elavnes ja tööstuses kiire kasv, · rahvastiku enneolematu juurdekasv · poliitiliste struktuuride jäikus ja neis lokkav korruptsioon pakkusid soodsa pinna armee mõjuvõimu
. alustas Austria- Ungari, nemad olid süüdlased. Mis oli Reini demilitariseeritud tsoon ? Mis oli selle loomise peamine eesmärk ? Seal ei tohtinud olla Saksamaa sõjaväge ega kindlustusi. Eesmärk oli tagada see et Saksamaa täidaks Versailles'i tingimusi. Mis aitas kaasa Prantsuse majanduse kiirele taastumisele pärast I maailmasõda ? Kuna ta sai tagasi Elsess-Lothringi ja Saksamaa maksis talle reparatsiooni. Nimeta 1930.aastate sõjakolded maailmas. Hinda Rahvasteliidu rolli nende kriiside lahendamisel ? Aasias  Jaapanlased ründasid Hiinat. Mandzuuriasse lõid nad Mandzukuo riigi. Rahvasteliit nõudis et Jaa- pan oma väed välja viiks. Tokio eiras seda nõuet ja sellepeale kuulutas RL Jaapani agressoriks. Jaapan lahkus Rahvasteliidust aga mitte Hiinast. Algas Rahvasteliidu allakäik. Lahkusid ka Itaalia, Saksamaa ja NL. Ka ne- mad suurendasid oma jõude, vallutasid võõraid alasid ja eirasid RL hukkamõistu.
................................................................... 1) ..................................... .................................................................... .................................................................... .................................................................... Sõjakolded maailmas 2) ..................................... .................................................................... .................................................................... .................................................................... 3) ..................................... .......................................
aga sellest liidust välja kuna keeldusid tunnustamast Rahvasteliidu põhikirja. Väikeriikide tülisid hoiti ära Rahvasteliiduga.Saksamaa ei suutnud enam maksta reparatsioone ning ta oli ka suurriikide hulgast välja jäetud. Venemaa küsimuseks oli maailmarevolutsioon, kommunistide võimul olek ja poliitiline isoleeritus. 4. Rahvusvahelised suhted 1930. aastatel. 1929. aastal algas ülemaailmne majanduskriis ning teravnesid ka riikidevahelised vasuolud. Tekkisid mitmed sõjakolded. Demokraatia varises kokku ning valitsema hakkas diktatuur. Diktaatorid lahendasid tülisid sõjajõuga. Rahvasteliidu tähtsus langes. 1933. aastal Saksamaal võimule saanud Hitler alustas võitlust Versailles` rahulepingu tingimuste tühistamise eest. Tema eesmärk oli taastada Saksamaa võimsus. Rahvasteliit ei suutnud muud kui vaid humanitaarabi saatmist korraldada. Jaapan ja Itaalia polnud rahul sellega et nad ei saanud piisavalt asumaid. Tekkis
2) sõjalised piirangud: a) Saksa sõjavägi saadeti laiali b) Saksamaal tohtisid olla ainult piirivalve väed ja sisekaitse väed c) seal ei tohtinud olla lasekrelvi:piirikindlused,laevastik,tangid,lennuvägi,laske suurtükid d) Reini jõe paremal kaldal loodi 50 km laiune relvavaba tsoon 3) majanduslikud piirangud: a) Saksamma pidi hüvitama kõik sõjakahjud b) tema kolooniad jagati võitjate vahel 3) 1939ndate aastate sõjakolded - Kõige suurem ,,sõjakolle`` oli 1939ndalal aastal alanud Teine maailmasõda, mis tekitas maailmas uue majandusliku olukorra. Sel aastal lõppes ka Hispaania kodusõda vabariiklaste lüüasaamisega.Nagu näitasid järgnevad sündmused, osutus Hispaania kodusõda Teise maailmasõja eelmänguks. Aasias-Jaapan 1931- eesmärk tugevdada oma mõjuvõimu Aasias; sissetung: Kirde-Hiina; tagajärg:moodustati Jaapanist sõltuv riik ja Jaapan astus Rahvasteliidust välja. Euroopas: Itaalia
*1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa idee eluviimine *1938 Austria liitmine Saksaga (Austria ansluss) *1938 Münchenis sobing (Saksa, Itaalia, Pr, Ing) Sudeedimaa Saksale, ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus *1939 nõudmised Leedule ja Poolale (võeti tagasi Klaipeda) *14.03
muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929
II MS 1.sept 1939 -2.sept 1945 (Jaapan kapituleerus) 8.-9.Mai (Saksa kapituleerus, sõda lõppes Euroopas) Rahvusvah. Suhted 1930ndatel aastatel (118-123) 30ndad aastaid nim. sõjakollete kujunemise ajaks (Aasias ja Euroopas). Rahvasteliit kaotab oma tähtsuse. Sõjakolded: (kriisipiirkonnad) 1)Mandzuuria kriis(1931-1933) Jaapan tungib Hiinasse ja okupeerib Hiinale kuuluva Mandzuuria. Loodi Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist. Jaapan lahkub Rahvasteliidust 1933, hakkab valmistuma Aasia vallutuseks.Jaapan VS Hiina 1937-1945. 2)Abessiinia (Etioopia kriis) 1935 Itaalia ründas ning vallutas Etioopia. Itaalia koloonia 1937a. astus Itl. Rahvasteliidust välja. 3)Hispaania kodusõda 1936-1939 Rahvuslik  revolutsiooniline sõda demok. Pooldavate
muutus rahvusvaheliseks konfliktiks. Rahvarinde pooldajad ehk vabariiklasi toetas Nõukogude Liit. Francot ja sõjaväelasi toetas saksamaa, Itaalia, Portugal. Hispaaniasse tuli relvastust, sõjavarustust, vabatahtlikke ja ka võõramaiseid vägesid. Välisriigid kasutasid kodusõda uute relvade katsetamiseks. Kodusõda lõppes 1939 vabariiklaste lüüasaamisega ning riigis kehtestati Franco diktatuur. Hispaania kodusõda peetakse II maailasõja eelmänguks. Sõjakolded: 1931 Jaapani kallaletund Hiina aladel Mandzuurias. Jaapan lõi sinna Mandzukuo riigi, mis sõltus Jaapanist. 1935 Itaalia sissetung Etioopiasse. Soov muuta Vahemeri oma sisemereks. 1936-1939 Hispaania kodusõda. Franco diktatuur. Küsimused: 1. Miks hakkas 1930. aastatel Rahvasteliidu tähtsus langema? 2. Too näited, kuidas Saksamaa rikkus Versailles' lepingut? SUUR DEPRESSIOON 1929
(1.sept1939-2.sept1945) kahel rindel,Poola, pr ja ing). Ainus variant saksale oli stalin. -sõja puhkemist soodustanud rahvusvaheline olukord Molotov-Ribbendropi pakt – stalin oli valmistunud selleks ajaks 1930.aastatel(diktatuuride rünnata lääneriike, mille nõrgestamiseks otsustas ta riigid tekkimine,agressioonid/sõjakolded,RL,liitlaste omavahel sõtta lükata. 1939 olid Staliniga koostööst huvitatud nii kujunemine,lepituspoliitika-II MS aeg ja sõja põhjused lääneriigid kui ka Hitler, Stalin pidas läbirääkimisi Pr ja Inglismaaga Demokraatia asendumine diktatuuriga. Versailles süsteemi kuid, samal ajal olles mestis ka Hitleriga. MRP(1939)-saksa ja NSV kokkuvarisemine. 1935 tühistas saksamaa ühepoolselt versailles mittekallaletungipakt
* kehtestati reparatsioonid  kohustati Saksamaad maksma võitjatele 132 miljardit kuldmarka. Saksamaad ja tema liitlasi konverentsile ei lubatud ja nemad otsustamise juures ei olnud. Nemad kutsuti alles pärast rahulepingute projektide valmimist. Saksa rahvas ei tundnud, et neid oleks alistatud ja ei mõistnud, miks neile nii liiga tehti. 3. 1920ndad aastad olid patsifistlikud ja usuti, et on võimalik elada ilma sõdadeta. 4. 1930ndatel hakkasid tekkima sõjakolded (tekkisid võimukad diktaatorid, keda valiti majanduslanguse tõttu; demokraatia oli noor ja ei olnud end tõestanud). Jaapan tekitab sõjakolde Aasias (Jaapanis oli agressiivne reziim; nähti, et on hea võimalus laieneda, võita maad, kui Prantsusmaa ja Inglismaa ei saa oma maid kaitsta), Rahvasteliit ei suuda enam tagada sõjalise jõu mittekasutamist rahvusvahelistes suhetes. Saksamaa alustab relvastumist
1. 1935. Saksamaa taganeb Versaille lepinust: Keshtestab üldise sõjaväekohustuse-lennuvõgi ja sõjalaevastik. Hakati tootma uut sõjatehnikat-tankid, lennukid, sõjalaevad. Saarimaa liitub Saksamaaga. 1936 hõivati Reini tsoon ja viib sinna sõjatehnika. Astub välja rahvasteliidust. Sõjakolded maailmas: 1931 a Japan ründab Hiinat. P-Hiina vallutatakse. 2. 1935 Itaalia ründab Etioopiat. Vallutab ära. 3.Hispaania kodusõda. 1936-1939. Vabariiklased ja fankistid. Kindral Franco juhtis neid. Rahvasteliit ei lubanud teistel riikidel sekkuda kodusõtta. Saksa ja Itaalia toetavad frankiste ja NSVL toetab vabariiklasi, sest tahtsid levitada kommunismi euroopas. Kindral Franco võidab ja kehtestatakse Franco diktatuur. Hispaania ei selle tagajärjel ei sekku II maailmasõtta
Vähenes üldiselt inimeste ostujõud (s.h tööpuudus) ning ettevõtete tegevus oli piiratud majandusliku seisu halvenemise tõttu. 2. Loodusest tingitud piirangud - Islandi vulkaanipurse 2010 a. aprillis mõjutas negatiivselt Euroopas reisimist, samuti viimase paari aasta tugevad lumetormid Euroopas. Tsunamide ja veeuputuste tõttu on turism mõjutatud kogu maailma ulatuses. 3. Sõjakolded (üle maailma) 4. Maailmas ja ka Eestis lisaks majanduskriisile ka transpordiühenduste vähendamine  lendude arvu vähenemine, mitmete lennuliinide sulgemine. Turismi kasv: 1. Majandusolukorra paranemine kogu maailmas  inimeste ostujõu suurenemine, ettevõtetel on võimalik palgata rohkem tööjõudu ning teha rohkem reklaami turismi suurendamise eesmärgil, samuti
1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda
+ kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku keelatud olid allveelaevad, suured lahinglaevad, tankid, lennukid, rasked kahurid. Reini tsoon demilitariseeritud -> saksamaa ei tohtinud rajada kindlusi ega sõjaväge sinna. 3) Kohustused teiste riikide ees pidi maksma reparatsiooni ehk kahjutasu 4) saksamaa kui sõjasüüdlane ta on sõja puhkemises süüdi · Sõjakolded 1930 aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) · Kaug ida -eesmärk: Jaapani soov saada Aasia valitsejaks -tegevus: 1931 tungis Jaapan Mandzuuriasse (Kirde-Hiina) -tagajärg: Mandzukuo riik, mis sõltus Jaapanist (vasallriik) -rahvasteliit: nimetas Jaapani agressoriks ja Jaapan lahkus Rahvasteliidust · Aafrika -eesmärk: Rooma impeeriumi taastamine -tegevus: tungis sisse Etioopiasse 1935-36 (Itaalia vs Etioopia) -tagajärg: Etioopia muudeti Itaalia kolooniaks
Põhja Schleswig  Taani Klaipeda  Leedu Lääne Preisi, Poznan  Poola 2)relvastusalased piirangud sõjaväekohustus kaotati maavägedes 100 000 vabatahtlikku mereväes 15 000 vabatahtlikku ei tohtinud olla allveelaevu,sõjalennukeid,tanke, suuri sõjalaevu ja kahureid 3)demilitariseeritud Reini tsoon  Saksalsed ei tohtinud omada seal sõjaväge ega ka kindlustusi 4)kohustused teiste riikide ees  reparatsioone pidi maksma 5)Saksamaa ja Keskriigid sõjasüüdlased 3.pilet Sõjakolded 1930.aastatel Tekkis 3 sõjakollet 1)Aasia Rahvasteliit: Mandzuuria *nimetas Jaapanit agressoriks-Jaapan lahk- 1931 us Rahvasteliidust Jaapan ründas Hiinat Eesmärk:Aasia vallutamine Tagajärg:Loodi Jaapanist sõltuv Mandzuuria riik 2)Aafrika Rahvasteliit: Etioopia *kehtestas majanduslikud sanktsioonid
Ajalugu V II maailmasõja algus ja sõja esimesed aastad 1930. aastate pollitiline olukord  eelmise perioodi materjal. Saksamaa ja Versailles'i süsteem  Saksamaa lõhkus Versailles'i süsteemi, Saarimaa liitus Saksamaaga, oli sõjaväekohustus, arendati sõjaväge ehk laevastikku ja lennuväge, mindi Reini demilitariseeritud tsooni. Olid sõjakolded  Hispaanias kodusõda, Mandzuurias konflikt. Rahvasteliit tegeles rahustamispoliitikaga. Saksamaa ja Jaapan tegid Antikomiterni-pakti kommunismi vastu. Itaalia ründas Etioopiat. 1937. aastal tutvustas Hitler oma uut välispoliitikat  välissakslaste kaitsmist. Ansluss tähistab Austria liitmist Saksamaaga, aga selle kava ,,Otto" oli tehtud juba 1936 ja 1937 aastal. 1937. aasta novembris tegi Hitler Austriale ettepanek sõlmida sõja- ja tolliliit, kuid nad ei olnud huvitatud.
Kõik sinna üheaegselt ei kuulunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis Sveitsis. Sveitsi neutraliteet deklareeriti Viini kongressil 1814. Reaalsed sanktsioonid agressori vastu puudusid. Ainuke sanktsiooniliik oli majanduslikku laadi (nt ei arendata kaubavahetust agressorriigiga), aga ka see ei mõjunud enamasti. Oma sõjaväge samuti polnud. 1920ndatel tuli Rahvasteliit toime väiksemate konfliktide lahendamisega, aga kui tekkisid suured sõjakolded, siis enam toime ei tuldud. 1922 kutsuti kokku Genova majanduskonverents. See oli esimene konverents, kuhu kokku kutsuti ka Saksamaa ja Nõukogude Venemaa. Saksamaa kutsuti reparatsioonide pärast, N Venemaa aga sellepärast,e t teada saada, kas tsaari ajal võetud laenud saavad tasutud ja kas N Venemaa kompenseerib välismaalastelt ära võetud varanduse. Mõlemale vastas Nõukogude Venemaa eitavalt, kuna tema ei vastuta tsaari võlgade eest ning on täiesti uus riik.
Nii siis sõlmis ta selle Nõukogude Liiduga. Nõukogude Liit tahtis kommunismi kogu Euroopasse. Natsi-Saksamaa hakkas ka kokkuleppeid sõlmima. 1936. aastal sõlmis Saksamaa Itaaliaga sõjas-poliitilise liidu, mida hakati kutsuma Berliini-Rooma teljeks. Varsti sõlmis Saksamaa kokkuleppe ka Jaapaniga. Selle eesmärk oli võitlus komiterni vastu, sellepärast hakati kutsuma Komiterni-vastaseks-paktiks. 1937.aastal ühines sellega ka Itaalia hiljem Ungari, Hispaania jne. Sõjakolded 1930. aastatel (Mandzuuria, Etioopia, Hispaania) 1929. aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis. Kuna see mõjutas paljusid riike, siis vaadati üle otsused, mis olid tehtud Pariisi rahukonverentsil. Saksamaa ei pidanud enam reparatsioone maksma ning võis taastada oma sõjalise jõu. Suurriigid hakkasid üha enam võitlema mõjuvõimu pärast. Kaug-Idas muutus sõjakaks Jaapan  tahtis saada kogu Aasia valitsejaks. 1930
Versai rahuleingu koostis osaks oli Rahvasteliidu loomine, see oli rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti rahvusvaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majandusliku ning kultuuriliste koostöö korraldamist rahvaste vahel. Aastatel 1929-1933 toimus ylemaailmne majandus kriis, mi sai alguse USAs. Kriisi peapõhjuseks oli ületootmine, kriis puudutas ka valusalt Eesti majandust. 1930ndatel aastadel tekkisid maailmas mitmeid sõjakolded, mis viisid välja teise maailmasõja valla pääsemisemini · 1931a tungis Jaapan kallale Hiinale vallutas Manzuria · 1933a tuli saksamaal võimule Hitler, kes vasrti hakkas rikkuma Versai lepingut. · 1935-1936a vallutas Itaalia riigi Etioopia keisririigi Aafrikas · 1936-1939a toimus vähemalt 1 000 000 ohvirit nõudnud Hispaania kodusõda, mille võitis kindral Franco, vabariik hävitati. Vabariiki
1932 avati desarmeerimiskonverents ametlikult (2.veebruar). Sellest konverentsist võttis osa 63 riiki. Tegelikkuses hakkasid need riigid vaidlema erinevate probleemide üle: 1) kuidas defineerida mõistet agressor; vastuseni ei jõutud 2) kas läbi tuleb viia täielik või osaline desarmeerimine. Tegelikkuses suubus desarmeerimine riikidevahelistesse vaidlustesse. Desarmeerimiskonverents lõppes 1934.aastal ilma igasuguse tulemuseta. 1930ndatel aastatel tekkisid erinevad sõjakolded. Esimene sõjakolle tekkis 1931 Kaug-Idas. Sel aastal tungis Jaapan Kirde-Hiinasse ehk Mandzuuriasse. Kuna Hiina oli kodusõjas, läks Mandzuuria vallutamine Jaapanil lihtsalt. Mandzuuriat ei liidetud otseselt Jaapangia, vaid sellest moodustati Jaapanist sõltuv Mandzuko riik. Mõnda aega valitses seal rahu. 1937 alustas Jaapan sissetungi Hiinasse ja algas Jaapani-Hiina sõda. Jaapani sissetung Hiinasse sundis erinevaid osapooli leidma kompromissi, et ühiselt Jaapani vastu võidelda. Jaapani-
ründab. Põhjenda iga oma valikut. 2. Järjesta sündmused: 1. Rahvasteliidu asutamine 2. Locarno konverents 3. Hitleri võimuletulek 4. Anschluss Rahvusvahelised suhted 20. ja 30. Õpikust paragrahv 11 ja 12 3. Nimeta 1935. kuni 1937 toimunud kuus teemakohast sündmust ja kirjuta need tabeli lahtrisse sobiva üldnimetuse alla. Ühte aastaarvu võid kasutada mitu korda. Aastad: 1935; 1936;1937 Üldnimetus Aasta Sündmus, kriis, leping Sõjakolded maailmas 1935 Itaalia  Etioopia sõda 1936 Algas Hispaania kodusõda 1937 Jaapani-Hiina sõda Teljeriikide vahel sõlmitud 1935 - lepingud 1936 Berliin-Rooma telg Prantsusmaa ja Jaapani leping 1937 Saksamaa ja Itaalia vaheline
Austria-Ungari keisririik lakkas olemast. Selle asemele tekkis kolm riiki: Austria, Ungari ja Tsehho-Slovakkia. Pariisi rahukonverentsil koostatud rahulepingutega loodud poliitilist korraldust euroopas hakati nimetama Versailles'i süsteemiks. Pariisi rahukonverentsil loodi Rahvasteliit, mille ülesandeks oli riikide vaheliste tülide rahumeelne lahendamine, majandusliku ning kultuuri korrastamine rahvaste vahel. 1930. aastatel hakkasid tekkima maailmas sõjakolded, mis lõppkokkuvõttes viisid välja teise maailmasõja puhkemiseni. 1931- Jaapan tungis kallale Hiinale ja vallutas Mandzuuria. 1933- Saksamaal tuli võimule Hitler. 1935-1936  Itaalia vallutas Etioopia (Agresiinia). 1936-1939  Hispaania kodusõda, see oli sõda Hispaania Vabariigi kindral Franco vahel, kes juhtis ülestõusnud sõjaväge. Sõda nõudis 1 000 000 ohvrit, Saksamaa ja Itaalia toetasid Francot.
annaabi.ee 
