sellest, kas need visatakse minema või siirdatakse mõnele teisele isikule (siirdatavad organid). Eraldatud kehaosad võivad omandada asja kvaliteedi (äralõigatud juuksed paruka tegemisel, organite siirdamisel). Suur osa asjaõiguse sätetest on sõnastatud mitte asjadest, vaid kinnis- ja vallasasjadest lähtudes. Asju liigitatakse: 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad Asjade jaotamisel kinnis- ja vallasasjadeks on lähtutud kinnisasja mõistest. Kinnisasi maapinna piiritletud osa (maatükk). Vallasasjad on kõik asjad, mis ei ole kinnisasjad. Vallasasjad, mis on muutunud kinnisasja oluliseks osaks, ei ole enam vallasasjad. Asja sätete puhul TSÜS-is on piirdutud ühe vastandliku mõiste defineerimisega, jättes teise tuletatavaks. Vallasasjad on asendatavad või asendamatud. Asendatavad on näiteks käibivad rahatähed ja sama äriühingu väärtpaberid, seeriaviisiliselt
See hõlmab riigi- ja kohalike eelarvete kehtestamist ja vastuvõtmist, riigi vahendite kulutamise korda, maksude sissenõudmise korda. Finantsõiguse normid reguleerivad ka suhteid kodanike ja vastavate riigiasutuste vahel maksunduse valdkonnas. Finantsõigus on avalikku õigusesse kuuluv õigusharu, mis kasutab autoritaarset reguleerimismeetodit. 4) Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Karistusõiguse normid ja instituudid määravad kindlaks kuriteod ja väärteod ning näevad ette karistused ja muud mõjutusvahendid, mida võib kohaldada neid tegusid toimepannud inimeste suhtes. Seega näitab karistusõigus ära keelatud teod ja ka selle, kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Karistusõiguse kõige üldisemad põihmõtted sisalduvad põhiseaduses. Karistusõiguse normid on sätestatud
2. Haldussanktsioonid (halduskaristused) on sunnivahendid, mida kohaldatakse väärtegude (varasema nimetusega haldusõigusrikkumiste) eest. Neid rakendab selleks volitatud haldusorgan (politsei, amet, inspektsioon) või kohus. Sätestatud karistusseadustikus ja teistes seadustes. 3. Distsiplinaarsanktsioonid on karistused distsiplinaarsüütegude, st töölepingu seaduses ettenähtud süütegude eest. Kohaldab tööõiguslikes suhetes tööandja või tema poolt selleks volitatud isik. 4. Varalised ehk tsiviilõiguslikud sanktsioonid on mõjutusvahendid, mida rakendatakse tsiviilõiguslike üleastumiste eest. Sanktsioonide iseloom sõltub sellest, kas üleastumine 11 Õiguse alused seisnes lepingu rikkumises või toimus kahju tekitamine lepinguvälises suhtes kahju tekitamisena
mõjutusvahendid, mis kuuluvad rakendamisele vastava normi rikkuja suhtes. Liigitamine rakendatavate vahendite iseloomu ja neid rakendavate organite järgi: · Kriminaalõiguslikud sanktsioonid kuritegude eest, karistusseadustik, kohtu poolt rakendatavad · Haldussanktsioonid väärtegude eest, karistusseadustik, rakendab politsei, amet, inspektsioon · Distsiplinaarsanktsioonid töölepingu süüteod, kohaldab tööandja või volitatud isik · Varalised e tsiviilõiguslikud lepingus ettenähtud vastutus, rakendab suhte teine pool 12 Liigitamine määratletuse astme järgi: · absoluutselt määratletud ühene, täpne ja konkreetne valikuvõimaluseta sunnivahend · suhteliselt määratletud fikseerib sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid · määratlemata jätab sunnivahendi normi rakendaja otsustada Liigitamine struktuuri järgi:
68. Asjade liigitamine ja selle tähtsus. Asja osad. Asju liigitatakse:1) kinnis-ja vallasasjad 2) asendatavad asjad 3) äratarvitatavad asjad. Asja osad: reaal- ja mõtteline osa, oluline osa, maatüki olulised osad, ehitis ja selle olulised osad. 69. Kinnisasi ja vallasasi. Kinnisasi on maatükk koos selle oluliste osadega (nt maatükil olevad ehitised/kasvav mets). Asi, mis ei ole kinnisasi, on vallasasi (mis on nö maast lahus- auto/metsamaterjal). Kes asja valdab, on selle omanik. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid. Pant on asi, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek
eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. 69. Vallasasjad ja kinnisasjad Kinnisasi on maatükk ehk maapinna piiritletud osa. Vallasasi on asi, mis ei ole kinnisasi. Asendatav on vallasasi, mida käibes määratakse arvu, mõõdu või kaalu järgi ja millel puuduvad seda teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. 70. Pant. Vallaspant ja selle liigid Pant on õiguslike kohustuste täitmise tagamise üheks olulisemaks vahendiks. Pantida võib põhimõtteliselt kõike, mis on üleantav ja mille pantimine pole seadusega keelatud. Asjaõigus tunneb kahte pandi liiki: 1. vallaspant ehk vallasvara tagatisel antavat panti 2. kinnispant (hüpoteek) ehk kinnisvara tagatisel antavat panti Vallaspant jaguneb omakorda: 1
Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes
subjektide spetsiifikat. 2. Normatiivne reguleerimine. Inimeste käitumist korraldatakse üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, etalon, mida kasutatakse kõikide vastavat liiki käitumisaktike või subjektide suhtes. Seda üldist käitumismudelit peavad järgima kõik indiviidi, kes kuuluvad reegliga hõlmatud subjektide liiki, sõltumata nende konkreetsetest individuaalsetest eristustest (nt töötaja peab täitma töölepinguga kindlaks määratud töökohustusi, kaitseväeteenistusse kutsutud isik alluma kaitseväes kehtivatele õigusnormidele). Moraalinormid on mingis inimeste kollektiivis või kogu ühiskonnas käitumisreeglitena tunnustatud kõlbluspõhimõtteid. Need normid mõjutavad inimese käitumist tema kõlbelise teadvuse kaudu ja sisaldavad selle käitumise hinnangut eetiliste kategooriate kaudu (aus-ebaaus, õiglane-ebaõiglane)
Realiseerub õigussuhetes riigi ja õigusrikkuja vahel. Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Õigusrikkumiste liigitamine õigusharulise kuuluvuse, aga ka nende kahjulikkuse astme ja rakendatavate mõjutusvahendite iseloomu järgi: 1) Kuritegu – Karistusseadustikus sätestatud karistatav tegu – tegevus või tegevusetus, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või sundlõpetamine. 2) Väärtegu ehk haldusõigusrikkumine – Karistusseadustikus või muus seaduses sätestatud süütegu, mille eest on põhikaristusena ette nähtud rahatrahv või arest. 3) Tsiviilõigusrikkumine – Lepinguliste kohustuse mittetäitmine või kahju tekitamine lepinguvälistes suhetes. 4) Tööõigusrikkumine ehk distsiplinaarsüütegu – Seisneb tööõiguslpeingust tulenevate kohustuste rikkumises. //
teistest sama liiki asjadest eristatavad tunnused. 5 äratarvitatavad asjad. Äratarvitatav on vallasasi, mis otstarbe kohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse. Asjaosad Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad nagu ehitised., kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. Asjaõiguse lõppemisel muutub maatükile jäänud ehitis maatüki oluliseks osaks. Kinnisasja olulised osad on ka kinnisasjaga seotud asjaõigused, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. Mõttelise osa puhul asja reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad.
ühisvara põhimõtete järgi. 249. Mis on sugulus? V: Kui üks isik põlvneb teisest, on nad sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. 250. Mida tähendab põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus? V: See, et kui mehel ja naisel sünnib ühine laps, on nad kohustatud teda üleval pidama. 251. Milliseid ühiskondlikke suhteid reguleerib tööõigus ja mida tähendab turvalise paindlikkuse põhimõte tööõiguses? V: Seaduse eesmärk on reguleerida tööandja ja töötaja suhteid. Turvalise paindlikkuse põhimõte tähendab, et osapooled looksid töösuhte kus arvestatakse parimal võimalikul viisil mõlema osapoolte huvide ja heaoluga. 252. Mida reguleerib töölepingu seadus? Seaduse eesmärgiks on reguleerida töötajate ja tööandjate suhteid nii, et tagada töötajaile heaoluriigi põhimõtteid arvestades piisav turvalisus ja anda ettevõtjatele võimalus realiseerida enda äriidee. 253
ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust).
Koormatud asja omanik võib piiratud asjaõiguse seadmise eest saada kokkuleppelist tasu või muid hüvesid. Piiratud asjaõiguste hulgas eristatakse kolme tüüpi: 1) Need mis kindlustavad õigustatud isikule võimaluse saada mingi asja omanikuks. 2) Need mis õigustavad isikut kasutama võõrast asja 3) Need mis annavad õiguse rahuldada mingi nõue võõra asja arvel.(tagatisõigused) Omandamist tagavatest piiratud asjaõigustest tunneb eesti asjaõigus kinnisasja ostueesõigust. Ostu eesõigus toimib selliselt ,et kui kinnisasja omanik sõlmib kinnisasja võõrandamise lepingu kolmanda isikuga võib selles lepingus sisalduvate tingimuste kohaselt kinnisasja omandada ostu eesõigust omav isik. Kasutust tagavad piiratud asjaõigused võimaldavad õigustatud isikul kasutada omaniku asemel. Kuulub hoonestusõigus. Hoonestusõigusele kohaldatakse kinnisasja kohta käivad
Sisaldab ka instituute, mis reguleerivad organite tegevust riigile kuuluva majanduse suhtes. AUTORITAARNE meetod. Üldpõhimõtted on kindlaks määratud põhiseaduses. 3.Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Eelarvete kehtestamine ja vastuvõtmine, riigivahendite kulutamine ning maksude sissenõudmine. Suhted kodanike ja riigiasutuste vahel maksude valdkonnas. Autoritaarne 4. Karistusõigus suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Näitab ära keelatud teod ja kuidas peavad riigiorganid nende toimepanijate suhtes käituma. Autoritaarne, karistusseadustik 5. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, kohtu ja prokuratuuri tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Autoritaarne, kriminaalmenetluse seadustik 6. Tsiviilõigus varalised suhtes ühiskonnas,sõltumata subjektidesr, ja mittevaralised isiklikud suhted. AUTONOOMIA, põhiseadus jpm 7
Riigiõigus ( konstitutsiooniline õigus) on õigusnormide- ja instituutide kogum, mis reguleerib riigivõimu suhteid ja määrab ühiskonna sotsiaalmajandusliku ja poliitilise süsteemi. Haldusõigus ehk administratiivõigus on üks suuremaid õigusharusid suhete mitmekesisuse ja mahu poolest. Finantsõigus reguleerib riigiorganite tegevust rahandussuhetes. Karistusõigus kui õigusharu on suunatud võitlusele süütegude vastu, rakendades karistusi süüteo toimepanijate suhtes. Kriminaalprotsessi õigus reguleerib uurimisorganite, prokuratuuri ja kohtu tegevust kriminaalasjade menetlemisel. Tsiviilõigus reguleerib varalisi suhteid ühiskonnas, sõltumata subjektidest ( üksikisik, organisatsioon, riik), aga ka mõningaid mittevaralisi isiklikke suhteid ( näiteks autorsust). Tsiviilprotsessiõigus reguleerib kohtuorganite ja protsessiosaliste tegevust füüsiliste ja juriidiliste
üleandmine ei oe toimunud heauskselt. 8.6 Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsendused? Kinnisomandi kitsendused on seadusjärgsed või need seatakse kohtulahendi või tehinguga. 8.7 Mis on reaalservituut? Kuidas ta tekib ja õpeb? Servituut on võõra vallasaja kitsendatud kasutamise õigus ja servituudi puhul eristatakse valitsevat ja teenivat kinnisasja. Reaalservituudi seadmiseks vajalik asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Reaalservituudi lõpetamine valitseva kinnisasja omaniku nõudel Reaalservituudi lõpetamine teeniva kinnisasja omaniku nõudel 8.8 Kasutusvalduse mõiste, tekkimine ja lõppemine Kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks kasutusvaldus on seatud, on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvalduse seadmiseks sõlmitav asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõpeb kasutusvaldaja surmaga, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 8.9 Mis on isiklik kasutusõigus?
passiivselt hoiduma keelatud käitumisest, nt. mootorsõiduki juhina mitte ületama lubatud piirkiirust. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivse õiguse realiseerimine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigustavad normid, mis annavad isikule mingi õiguse, lubavad tal teataval viisil käituda. See toimub igapäevases tegevuses (nt. isikliku omandi hulka kuuluvate esemete kasutamine, töötasu saamine). Paljudel juhtudel saab aga isik oma õigusi kasutada vaid juriidiliselt vormistatud aktide kaudu (kinnistu ost-müük, pärandamine, laenu võtmine või andmine jms). Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne.). Õiguse realiseerija seisukohalt on
lisakaristusi, või leevendab mõnel muul viisil isiku olukorda. Süüteod inimsuse vastu ja sõjasüüteod on karistatavad sõltumata teo toime panemise ajast, so.nimetatud süüteod on aegumatud. Karistusseaduse ruumiline kehtivus ulatub tegudele, mis on toime pandud: 1) Eesti territooriumil; 2) Eestis registreeritud laeval või õhusõidukil (või selle vastu), sõltumata laeva või õhusõiduki asukohast süüteo toimepanemise ajal ja asukohamaa karistusseadusest (KarS § 6). Eesti Karistusseadus kehtib ka väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi, ja seda teo toime panemise koha õigusest sõltumata, kui see tuleneb välislepingust (§ 8) või kui on toime pandud esimese astme kuritegu, millega kahjustati Eesti elanikkonna elu ja tervist või Eesti riigivõimu teostamist ja kaitsevõimet või keskkonda (§ 9).
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
Perekonnaõigus reguleerib abielu ja perekondlikke suhteid, mis tulenevad abielust, sugulusest, lapsendamisest jne. See õigusharu reguleerib varalisi suhteid, mis tulenevad abikaasade varalistest vahekordadest. Tööõigus reguleerib tööandjate ja töövõtjate töösuhteid ja mõningaid nendega seotud suhteid. Reguleerib töösuhte loomist, kasutamise, lõppemist, töötasu, puhkeaega, pensionikindlustussuhteid jne. Rahvusvaheline õigus on eriline õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide vahe, mis tekivad poliitilise, majandusliku, kultuurilise suhtlemise pinnal. Rahvusvahelise õiguse normid on väljendatud rahvusvahelistes lepingutes, paktides. Sanktsioonid võivad olla poliitilised, majanduslikud, moraalsed. Erinevused riikide õigussüsteemidees ei anna põhjust sõjaks. Erinevuseks teistest õigusharudest: 1) Subjektid on riigid
Õigust realiseerivatki inimesed, kes nad on valinud ja lähtutakse seega enamuse moraalinormidest 20. Sotsiaalsete suhete normatiivne ja kasuaalne reguleerimine.- Kasuaalne- in.käitumine määratakse kindlaks ühekordsete personaalsete aktide abil.Iga konkreetne küsimus lahend.antud ettekirjutuse järgi. Normatiivne- in. käitumist korrald.üldise reegli abil, millega määratakse kindlaks käitumismudel, mida kasutat.käitumisaktide või subjektide suhtes(nt. töötaja peab kinni töölepingust) 21. Õigusnormi mõiste ja koht sotsiaalsete normide süsteemis.- Sotsiaalse normi ühe alaliigina on õigusnormile omased kõik sotsiaalsete normide liigi-tunnused: 1. Ta on inimeste käitumise reegel.2. Ta on üldise iseloomuga reegel, mis on suunatud teatud liiki suhete üldisele reglementeerimisele.3.Sisu on määratud ühiskonna sotsiaalse, majandusliku ja poliitilise elu tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega. 22
Õigusnorm on üldise iseloomuga ja formaalselt määratletud käitumisreegel, mis kehtestatakse riigi poolt ja tagatakse riigi sunniga. Koosneb hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Hüpotees on eeldus(ed) või tingimus, mille esinemisel on see norm kohaldatav. Dispositsioon on õigusnormi selline osa, milles määratakse konkreetne tegu või tegevusetus, mis tunnistatakse õigusrikkumiseks. Karistusliku õigusnormi element on sanktsioon st seaduses ettenähtud karistus dispositsioonis toodud teo eest. 26. Õigusakti kehtivus ajas ja ruumis. Seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. 27. Välislepingu parafeerimine, ratifitseerimine ja denonsseerimine. Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib EV lepingud: 1) mis muudavad riigipiire; 2) mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastuvõtmist, muutmist või tühistamist;
karistatavad. Sellistele tegudele kehtestatakse karistused ja muud mõjutusvahendid ning korra, kuidas neid vahendeid kohaldatakse isikutele, kes on pannud toime teo ja on selles ka süüdi mõistetud. Karistusõigus - eesmärk on takistada kuritegevust ning kaitsta ühiskonna põhiväärtusi. Karistusõigust reguleerib karistusseadustik (KarS). KarS sisaldab karistusi kuritegude ja väärtegude eest. Karistusõigust mõõdetakse süüteo mõiste abil, mis on üldmõiste karistatav tegu. Süüteod jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Kui isik paneb toime teo, mis vastab väärteo- ja kuriteokoosseisule, karistatakse isikut üksnes kuriteo eest. Kui kuriteo eest karistust ei mõisteta, võib isikut karistada väärteo eest. Kuritegu - on süütegu, mille eest on füüsilisele isikule põhikaristusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule rahaline karistus või
KORDAMISKÜSIMUSED 2. KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuskohustuse järgimata jätmisel? Töötaja hoolsuse määr tähendab - Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Juriidiline tagajärg - Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetusse saata?
Kirjalikus vormis tehtud tehingule kirjutavad alla mõlemad lepingu osapooled. Lihtkirjaliku lepinguga on võrdne poolte kirjavahetus. Seaduses ettenähtud lihtkirjaliku vormi või notariaalse vormi nõude järgimata jätmisel on tehing kehtetu (tühine). 10. Esindamine. Esinduse liigid. Füüsiline isik teeb tehingu isiklikult või esindaja kaudu. Esindaja kaudu ei või teha lepinguid, mille isiklik tegemine on seaduses ette nähtud. (näiteks. tööleping, abieluleping). Juriidiline isik teeb tehingu esindaja kaudu. Esindaja kaudu tehtud tehing, mis on tehtud esindajale antud volituste piires, tekitab õigusi ja kohustusi vahetult esindatavale. Esinduse liigid on seadusjärgne ja tehingust tulenev esindus. Esindaja võib olla ainult teovõimeline füüsiline isik või ka piiratud teovõimega, kui see on seaduses nii sätestatud. Vahel määrab seadus ära, millised teovõimelised isikud ei või olla esindajateks (näiteks
Sugulus on siis kui üks isik põlvneb teisest, sel juhul on nad sugulased otsejoones. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased alanejad sugulased on nende lapsed ja järglased, kui isikud põlvnevad samast isikust, kuid ei ole sugulased otsejoones on nad sugulased külgjoones. Lapsed kellel on ühine ema ja isa, kusjuures lapsendatud ja nende alamad sugulased loetakse võrdseks sugulastega. Abikaasa sugulased on teisele abikaasale ja tema sugulastele hõimlased. Hõimlus ei lõpe abielu lõpemisega. Kord hõimlane siis igavesti hõimlane. Isiku osalemine juures määrata kindlaks tema elukoht(nõude esitamisel, kohustuste täitmisel). Tsiviilõiguses määratakse isiku elukoht tegeliku elukoha järgi ja selleks loetakse kohta, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Eeldatakse, et isiku elukoht on seal, kuhu ta on selle kandnud(rahvastikuregistrikanne tsüs 14 ja 15) Piiratud teovõimega alaealise elukohaks on tema vanemate või eestkostja elukoht
Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Käsirahaks on ühe lepingupoole poolt teisele lepingupoolele lepingu sõlmimise tõendamiseks ja selle täitmise tagamiseks antud rahasumma. Leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. 16. Töölepingu mõiste. Töölepingu vorm. Tööleping on töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu 17. Mida tähendab võrdse kohtlemise põhimõte töösuhtes? Tööandja peab tagama töötajate kaitse diskrimineerimise eest, järgima võrdse kohtlemise põhimõtet ning edendama võrdõiguslikkust vastavalt võrdse kohtlemise seadusele ja soolise võrdõiguslikkuse seadusele. 18. Kui kaua peab tööandja töölepingu kirjalikku dokumenti säilitama?
Kohustavate normide puhul peab subjekt sooritama aktiivseid tegusid, nt esitama nõuetekohaselt ja õigeaegselt tuludeklaratsiooni. Õigusnormide kasutamine seisneb õigussubjekti poolt oma õiguste aktiivses teostamises, see on subjektiivsete õiguste teostamine õigussuhtes. Selles vormis realiseeritakse õigusnorme, mis annavad isikule mingi õiguse teataval viisil käituda , nt töölepingulises suhtes töötasu saamine. Õigusnormide rakendamine ehk kohaldamine on selline õiguse realiseerimine, mida teostavad pädevad riigiorganid (haldusorganid, kohus, politsei jne). Õiguse rakendamise vajadus tekib: kui õigussuhte iseloom on selline, et see ei saa tekkida ilma pädeva riigiorgani abita, nt: · avaliku teenistuse ametikoha täitmine; · õigusliku vaidluse korral subjektiivsete õiguste kasutamise võimalikkuse üle (nt töövaidlus vms)
· 18. a. Saanud teovõimeline füüs. Isik. N: turvatöötaja peab olema vähemalt 18.a isik. Erandjuhtudel on lubatud töötada v. tööle võtta ka alaealist isikut. Tuleb silmas pidada, et alaealiste töösuhte reg. Erineb oluliselt täiskasvanute tööreg.st. See tuleneb sellest, et kaitsa alaealiste tervist ning võimaladada täita neil koolikohustust. Alaealistega töölepingu sõlmimise kord on sätest. töölepinguseaduse paragrahvides 7;8 Üldreegel: tööandja ei tohi töölepingut sõlmida v. tööle palgata alla 15. a. isikut. Lisaks vanuselisele piirangule, näeb TLS ette absoluutset piirangut töö tegemiseks. Nimelt alaealine ei või teha tööd, mis · Ületab alaealise kehalisi ja vaimseid võimeid · Ohustab alaealiste kõlblust · Sisaldab ohte, mida alaealine ei suuda õigel ajal märgata ega ära hoida kogemuse v. Väölja õppe puudumise tõttu · Takistab alaealise sots. Arengut v. Hariduse omandamist
andmisest alates, kui esindatav ei ole määranud teisiti. VOLIKIRI on esindatava poolt esindajale antav kirjalik dokument, mis väljendab esindaja õigust. Kui volitus on antud volikirjas, peab volituse tuhistamiseks enne tähtaja lõppu volikirja tagasi nõudma või avaldama vastava teate üleriigilises ajalehes. Ka esindaja on kohustatud sel juhul volikirja tagasi andma. Kui keegi on teinud tehingu teise isiku nimel volituseta, on tehing tühine TÖÖLEPING kujutab endast kokkulepet töötaja ja tööandja vahel, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes seejuures tema juhtimisele ja korraldustele. TÖÖTAJA võib olla 18 a. saanud teovõimeline või piiratud teovõimega isik. Mõnedel töökohtadel võidakse ette näha ka kõrgendatud vanusemäär (president - 40). Erandjuhtudel võivad töötajaks olla ka 15 a. Saanud alaealised, kui selleks on ühe vanema või hooldaja nõusolek ja 13-15 a. alaealine, kus on samuti vajalik vanemate nõusolek
Registrimenetlus erineb tavapärasest: 1) pankrotimenetluse korral ( kanne registrikaardil); pankrot- võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus 2) ärikeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel); ärikeeld- pankrotiõiguslik õiguskaitsevahend, millega piiratakse isiku õigust tegeleda ettevõtlusega 3) ettevõtluskeelu korral (nimekiri äriregistri veebilehel) ettevõtluskeeld karistusõiguslik abinõu, mida kohaldatakse füüsilisele isikule lisakaristusena süüteo toimepanemise eest Äriühingu ühinemine · Ühinemine toimub siis, kui kaks või enam äriühingut liituvad. · Ühinemise viisid: 1. A + B = A (B lõpeb ja kustutatakse registrist) 2. A + B = C (A ja B asutavad uue ühingu ja nad ise lõpevad) · Ühinevateks ühinguteks võivad olla Äriregistrisse kantud sama või eri liiki äriühingud. Nt. OÜ ei saa ühineda MTÜ-ga · Erand: tulundusühistu võib liituda vaid tulundusühistuga. Äriühingute jagunemine
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? Hoolsuse määr: Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Tagajärg: Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? Tööandja võib lähetada töötaja tööülesannete täitmiseks väljapoole töölepinguga ettenähtud töö
KORDAMISKÜSIMUSED II KONTROLLTÖÖKS 1. Mida tähendab töötaja hoolsuse määr? Milline on juriidiline tagajärg hoolsuse kohustuse järgimata jätmisel? 2. § 16. Töötaja hoolsuse määr 3. (1) Töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. 4. (2) Töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. 2. Mis on töölähetus, millistel tingimustel võib töölähetuse saata? (2) Töötajal on õigus nõuda töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamist
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
