Jesuiidid Kool: Arte Gümnaasium Klass: 10B Koostajad: Hiljar Laansalu Mariann Toompark Mart Valter Ordu rajamine Rajas Ignatius Loyola Rajati 27. septembril aastal 1540. Ametlik nimi on Jeesuse vennaskond (Societas Jesu) Erinevus varasemate ordudega on kloostrireeglistiku (tunnipalved jms) asendamise kuulekusega ülematele Nende põhilause: Eesmärk pühitseb abinõu, kui eesmärgi saavutamiseks tehtud kahju on väiksem saavutatud kasust. Ignatius Loyola Click to edit Master text styles Second level Third level
Indulgents- patukustutuskiri mida müüdi paavsti nimel raha v kirikule osutatud teenete eest Reformatsioon- usupuhastusliikumine, martin lutheri algatatudkatoliku kiriku vastane usuliikumine. Protestant- reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvoolude pooldajad M.luther esitas oma seisukohad 31 okt 1517 95 teesina. Inimene sai õndsaks usu läbi mitte kiriku, tõe allikas piiber, sakramendid ristimine ja armulaud. 1524-26 - saksa talupoegade sõda 1555 - Augsburgide usurahu protestantide ja nende vahel kes uuendustega kaasa ei läinud kalvinism - jean calvini rajatud protestantlik usuvool, levis lääne europes puritaan- kalvinistliku kiriku pooldaja inglismaal hugenott- sama aga prantsusmaal anglikaani kirik- reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv inglise kirik, oli protestantlik, jumala teenistus sarnane katolikule 1534 kuulutas Henri 8 end inglismaa kiriku peaks. jesuiit - katoliikliku vaimuliku ordu jeesuse ühingu e jesu...
Ed McGowin, ,,Nime vahetus" Alates 24. oktoobrist saab külastada Tallinna kunstihoones ameerika kunstniku Ed McGowni näitust ,,Nimevahetus(Name change)." Näituse teeb huvitavaks see,et projekti käigus on kunstnik vahetanud oma nime kaksteist korda, luues iga nime all erinevaid kunstiteoseid. Sellest alates on ta arendanud ka nende kõigi kaheteistkümne kunstniku kunstnikukarjääri. Näitusel saab näha kõigi kaheteistkümne kunstniku loomingut koos nimevahetust tõestava dokumendiga. Serfikaatidele nõustus andma oma allkirja isegi kurikuulsa Watergate'i afääriga tegelenud kohtunik Serrica. Projekt on tänaseks kestnud juba üle kolmekümne aasta. Näitust hakkas Ed McGowni maailmale tutvustama, aga alles alates 2006. aastast. Näitus on olnud paljudes Ameerika Ühendriikide galeriides sealhulgas ka New Yorgis. Märkimisväärne on ka see, et Tallinnas ning ka kogus Euroopas on tema näitus esmakordselt just siin. P...
peagi toetust ka teistes Euroopa maades Sveitsis alustas usupuhastust Ulrich Zwingli Henry VIII (valitses 1509-1547) reformis kirikut 1534.a kuningas kirikupeaks Henry VIII valitsusaja lõpuks kujunes Inglismaal välja anglikaani kirik Jumalateenistus sarnanes väliselt katoliku kirikuga Missad inglise keeles Henry VIII oli kuus abikaasat Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus oma positsioonide eest Inkvisitsiooni kohtute aktiivne tegevus Jesuiitide ordu loomine rajas Ignatius Loyola (1491-1556) Keelatud raamatute nimekirja koostamine ja nende põletamine Trento kirikukogu tunnistas paavsti ilmeksimatust ja oli vastu detsentraliseerimisele Gregorius XIII (valitses 1572-1585) teostas 1582. aastal kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile Vastureformatsiooni tugipunktiks sai Hispaania eesotsas Felipe II (valitses 1556-1598) Martin Luther Ulrich Zwingli Henry VIII
Ta suri oma mõisas Kiltsis ja on maetud Tallinna Toomkirikusse. Lisaks 3-köitelisele reisikirjale ilmus rikkalikult illustreeritud ja seni suurim vene trükigraafika väljaanne "Krusensterni ümbermaailmareisi atlas": venekeelse tiitellehega 1813, saksakeelsega 1814. Kõik kaardid joonestas Bellingshausen, joonistuste autor oli Tilesius. 109 vaskplaadile graveerimine Peterburi Kunstide Akadeemias kestis seitse aastat ning tööd juhtas professor Ignatius Klauber. Atlase eksemplaril on Krusenstreni pühendus krahv Grigori Orlovile 1819.
Ei vaimulik ega ilmalik võim suutnud seda enam pidurdada. Tema õpetus pööras elu saksamaal lausa peapeale. Prooviti Lutheri õpetusest kasu püüda. Sellele järgnes aga Saksatalupoegade sõda (1524-1526). 1555. aastal sõlmitu Augsburgi usurahu ja see tagas mõlemale leerile võrdsed õigused. VASTUREFORMATSIOON Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sesemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks..... Ignatius Loyola (1491-1556) Rajas jesuiitide ordu ehk jeesuse ühingu. Tema tahtis võidele reformatsiooni vastu. Jesuiitide misjonitöö oli kõikjal edukas. Ordu liikmeid valiti rangelt. Vastu võeti agaraid mehi. Trento kirikukogu Põhalikud muutused tehti aastail 1545 1563. Üritati lepitada reformitud ja katoliku kirikut, aga välja ei tulnud. Paavsti võim tugevnes. Suurem muutus katolikus kirikus oli see, et keelati ametikohtade koondumine ühe inimese kätte.
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
Maadeavastused:Põhjused: 1alternatiivse meretee leidmine indiasse ja kagu-aasiasse 2tuntud kaubateed egiptuse ja punase merekaudu olid araablaste ja türklaste käes 3 ei tahetud kaotada idakaubandusest saadavat tulu, uued ühendused E: 1hisp ja portugali asend oli soodne, nii atlandi okea ja aafrika ranniku lhdal 2sealsetel rahvastel olid pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õig...
Selline jaotus provintsideks püsib kuni 1917. aastani: Liivimaa - Poola valdus Eestimaa - Rootsi valdus (lõuna-eesti) (põhja-eesti) Taani Saaremaal kuni 1645 Rootsi võidab taanit ühes lühikeses sõjas taanile kuulunud saaremaa läheb liivimaa külge 1917 ühendatakse eestlased ühte kubermangu seda hakkab valitsema Pätsi õpetaja Poska Jesuiitide tegevus Ignatius Loyola 1491-1556 Societas Iesu 1540 (võitlemaks reformatsioonide vastu) rajas Ignatius sellest saab alguse vastureformatsioon seisis katoliku kiriku kaitseks haiglavoodis toimus tal usuline pöördumine, tutvustas ideed rooma paavstile ja asutas ordu (Jesuiitide ordu) Tartu saadi aru, et vaja on haritud inimesi ja hakkas levima koolitöö ja -tegevus koolid ja kolleegiumid tõlkide seminarid usulisi tekste hakati tõlkima kohalikku keelde inimesi võideti tagasi katoliku kiriku poole nendekeelse tekstiga
Katoliku kiriku organisatsiooni tgevndamine. Selleks kutsuti kokku trento kirikukogu. 1545- 1563. otsused: Kinnitati veelkord oaavsti ilmeksimatuse põhimõtteid. Oldi vastu kiriku detsentraliseerimisele. Piibel tõlgendamise ainuüigus jäeti kirikule. Piiblikõrval tuleb jätkuvalt väärtustada kiriku õpetus traditsiooni. Tugevndati ordu/kloostri distsipliini Korrastati vaimulike ette valmistus. 13. milline on esuiitide ordu roll vastureformatsioonil. Selgitage mõne lausega. Jesuiidid- Ignatius Loyola (1491-1556) 1540 asutsas prantsusmaale oma jesuiitide ordu. Ordu põhimõted: vaesus, vallalisus, sõnakuulmatu, kuuletuda täielikult paavstile. Ordus olid andekad inimesed, kellest said kuninga pihiisad, nõunikud, troonipärijate kasvatajad, rjasid ülikoole ja koole. 14. Kes? Nimet. Retked millega on meresõidu ajalukku läinud: Christopher Kolumbus avastas ameerika Vasco de Gema avastas meretee indiasse Fernau de Magalhäes jõudis võrtsisaareni lääne suunas. 15
MÕISTED Indulgents patukustutuskiri, müüdi paavsti nimel raha või kirikule osutatud teenete eest. Reformatsioon-usupuhastusliikumine. Martin Lutheri algatatud katoliku kiriku vastane usu-uuendusliikumine. Protestandid reformatsiooni käigus katoliku kirikust eraldunud usuvooluude pooldajad. Augsburgi usurahu Saksamaa ühiskond oli jagunenud usuküsimuses kahte leeri. 1555. aastal sõlmitud usurahu tähendas mõlemale leerile võrdsete õiguste tagamist. Luterlased protestandid, kes lähtuvad Martin Lutheri õpetusest. Kalvinistid protestandid, kes lähtuvad Jean Calvini õpetusest. Hugenotid kalvinistliku kiriku pooldajad Prantsusmaal. Puritaanid kalvinistliku kiriku pooldajad Inglismaal. Prsbüterlased kalvinistliku kiriku pooldajad Sotimaal. Anglikaani kirik reformatsiooni käigus rajatud kuningale alluv Inglise kirik, õpetus sisult oli sisult protestantlik; kirikukorraldus Inglismaal. Dogma lause, tunnistatakse vääramatu tõena ...
*eesmärk ei ole uue usu loomine, vaid pöördumine tagasi algkristluse juurde *reformatsiooni käigus levivad kirjandus: Piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse. Eesti keelde tõlgitakse 1739. A Jüri kiriku pastori poolt. 2.Vastureformatsioon- katoliku kiriku abinõude kompleks taastamaks katoliikluse mõju terves Euroopas ning selle vormiks olid kirikukogude liikumine, kirikuordud ja ususõjad. *1540 SOCIETAS JESU Ignatius Loyola pääseb napilt eluga ning hakkab võitlema katoliikluse vastu Jesuiidi ordu eesmärk: veenda ümber ketserid ja paganad-misjonitöö Ordu eripära võrreldes teistega: *preestrite ordu *valiti välja hea välimuse, tarkusega inimesi sisse *rajavad palju koole, sest noori on lihtsam ümbervenda paljude uute õppeainete loomine *1542.a inkvisitsioon alustab Felippe II Hispaania kuningas *Trento kirikukogu 1546-1563- eesmärk lepitada reformatsioon paavsti õukonnaga...........
Reformatsiooni algataja Martin Luther (1483-1546) oli pärit Saksamaalt. Usupuhastus-nim. ristiusu õpetuse puhastamist. Võitlemaks reformatsiooniga, vallandas katoliku kirik vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöödud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordul(rajas baski päritoluga aadlik Ignatius Loyola) Aastatel 1618-1648 räsis Saksamaad Kolmekümneaastane sõda, milles osales kas protestantide või katoliiklaste poolel enamik Lääne- ja Põhja-Euroopa riike. Sakslastele tähedas sõda seninägematut vägivalda ja rüüstamist. Kui 1648. aastal Vestfaali rahuleping sõlmiti, ei saanud kumbi pool end võitjaks pidada. Vestfaali rahuga tunnustati katoliikluse ja luterluse kõrval ka kalvinismi ning muudeti Euroopa kaarti.
Apoteoos (kr apotheōsis jumalustumine) Mokša (sanskr vabanemine) hinduismis Nirvaana (sanskr vaibumine) budismis Pühak – Jumala riiki saanud inimene . Selle astmed: Ld. Beatus – õnnis , Sanctus – püha Zen-budismis - Satori (jaapani) kirgastus Märter – usukannatajana pühakuks saanu (ld, kr) martyr usutunnistaja Kontemplatsioon ja meditatsioon (mõtlus) – vaimuharjutused kirgastumiseks, ka müstikutel (sanskr dhyana/ hiina Chan/ jaapani zen ) - mõtlus Suuri Euroopa müstikuid: Ignatius Loyola, Hildegard Bingen, Meister Eckart Müstika astmed (Augustinuse järgi): - alandlik kuuletumine Jumalale - rõõmu- ja rahutunne - ekstaas, kirgastus ja ilmutus (näiteks prohvetlik) - müstiline seisund (ühenduses olemise tunne Jumalaga) 10. Püha osaduskond (usklike ühendus, kogudus) Koguduste liigid: - heterogeenne kogudus – näiteks kõik ühe usukogukogukonna liikmed (kristlased, muslimid, budistid jne)
sulgemine, kiriku ladinakeelsed missad maavaldus langes asendati inglisekeelsetega uusaadli ja kodanluse kätte Rootsi Saksa ordu ja katoliku Ignatius Loyola Pariisis TULEMUS: piiskopkondade mõttekaaslaste kalendrireform nõrgestamine ringi rajamine, ord 5. Madalmaade vabadusvõitlus, tulemused 1576 Holland ja Zeeland kuulutasid end Hispaaniast sõltumatuks, 1581 kuulutati välja ÜPV. 16. sajandi lõppu võib nimetada Hollandi kuldajastuks. Vabadusvõitlus sai alguse,
Vastus: a)valitsevaks sai luterlik kirik. b)säilisid rüütelkonnad,neid oli kolm: Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond ja Saaremaa rüütelkond. c)asjaajamine toimus saksa keeles. 6) Vaimuelu Poola ajal. Vastus: Jesuiitide õpetlikud põhimõtted: õpilas konkurents, võeti kasutusele eksamite ja arvestuste süsteem, õpilased pidid hästi süüa saama, õppeplaani võeti kehaline kasvatus. Jesuiitide ordu, mille rajajaks oli Hispaania aadlik Ignatius Loyola, ordu rajati 1534.a. Selles ordus olid meesliikmed, kes valiti välja tänu vaimsete võimete ja välimuse järgi. Ordu allus otse paavstile. Ordu kinnistati paavsti poolt 1540.a. Tähtsaks peeti noorsooga tegelemist. 1583.a.loodi Tartus jesuiitide gümnaasium, mille haridus taset polnud Eestis veel olnud. Tema haridustase oli väga kõrge. Gümnaasiumi kõrvale loodi tõlkide seminar.Seminari eesmärgiks oli preestrite
· Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis Inglismaa ehk anglikaani kirik · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks oli katoliiklaste ja protestantide vahelin7e võitlus · Kestis ligi 150 aastat Vastureformatsioon: · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jeuiitide ordu 1540 · Ignatius Loyola poolt loodud · Oluline kiriku tööriist läbi 16 sajandi · Eesmärgiks levitada usku läbi hariduse · 1583 rajati Tartusse jesuiitide kollegium · Kuulsaim põhimõte: eesmärk pühitseb abinõud · Trento kirikukogu 1545-63 · Üritati katoliku usku eristada luterlusest · Jäädi kindlkas dogmadele piibli tõlgendamise ainuõigus ja kiriku õpetus on ainuõige · Võeti kasutusele Gregoriuse kalender Ususõjad
Isikud ja mõisted Kes olid ja mida tegid? Martin Luther-teoloogiadoktor, algatas katoliku kiriku vastu usu-uuendusliikumine. Leo X-Paavst, heitis Lutheri kirikust välja, sest Luther ei loobunud oma ketserlikest väidetest. Ulrich Zwingli-endine palgasõdurite preester, ta soovis et pöördutakse tagasi algkristliku lihtsuse juurde, võitles ilmalike uuenduste eest . Jean Calvin-reformatsiooni jätkaja Sveitsis, lõi Calvini õpetuse e kalvinismi, mis oli väga range. Henry VIII-inglismaa kuningas, mõistis Lutherit hukka, kuulastas end inglismaa kiriku peaks ja nii tekkis anglikaani kirik, kloostrite tegevus lõpetati ning 7000 nunna ja munka pidid lahkuma. Thomas More-Euroopas üks harituim mees, sattus vastuollu Henry VIII-ga, kuningas lasi ta hukata. Elisabeth I-Inglismaa kuninganna, võitis usupuhastuse Inglismaal lõplikult....
???, NICCOLO MACHIAVELLI renessansiaegne itaalia filosoof ja teadlane, kuulsaim teos ,,Valitseja", ei uskunud, et valitseja saaks kasutada ainult ausaid ja õiglaseid meetodeid, GIORDANO BRUNO kinnitas Koperniku teooriat, süüdistati valeõpetuses, WILLIAM SHAKESPEARE inglise luuletaja ja näitekirjanik, inglise kirjanduse suurkuju, THOMAS MORE renessansiaegne humanist, tähtsaim töö ,,Utoopia" - terav ühiskonnakriitika koos julge nägemusega ideaalsest ühiskonnast, IGNATIUS LOYOLA jesuiitide ordu asutaja, IVAN IV JULM üks kõige verisemaid Venemaa valitsejaid enne 20. sajandit. 4) Reformatsiooni põhjused ja tagajärjed. Mõiste. Humanism. Vastureformatsioon ja selle erinevad suunad PÕHJUSED: katoliku kiriku kaugenemine algkristlusest ja rahulolematus katoliku kirikus toimuvaga. Valitsejad püüdsid vabaneda paavstivõimu kontrolli alt, kiriku kõlbeline allakäik indulgentside müük, vaimulike privilegeeritud seisund tekitas rahulolematust
pariisis. Siiski pinged jäävad püsima. 3. Reformatsiooni vastased: Paavst: otsene vastutegevus: inkvistsioon ja nn kirikusisene uuendusliikumine, et taastada kiriku ühtsus. Selleks kutsuti kokku Trento kirikukogu 1545-1563: korrastati vaimulikke ettevalmistust, tugevdati kloostri ja ordureegleid. Kuid kinnitati paavsti ilmeksimatust, piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule. Ordud: selles viimase oluline roll jesuiitide ordul. Rajaja Ignatius Loyola. Ordu võttis endale 4 kohustust: elada vaesuse, vallalisuse, sõnakuulmises ja täielikult kuuletuda paavstile. Liikmeid valiti väga hoolikalt(lk. 232). Riigid: põhivastane oli Hispaania. Luterlust peeti seal ketserluseks ja kõik kes vähegi seda meelt olid hävitati. 1556 saab valitsejaks Felipe II, kes oli fanaatiline katoliiklane. Oma valdustes ja neid oli palju(Ladina Ameerika jne) kaitsti katoliiklust tule ja mõõgaga. Ka välispoliitiliselt toetas
pärast asendatakse kõva kallusega. Alguses toimub intramembranoosne ja siis endokondraalne ossifikatsioon. Ebaliiges e pseudoartroos on luumurrujärgne seisund, mille puhul luufragmendid ei ole kokku kasvanud, vaid liiguvad liigese sarnaselt. Põhiliseks tekkepõhjuseks on ebapiisav murrufragmentide vaheline stabiilsus. 6 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Claes, L., Recknagel, S., Ignatius, A. 2012. Fracture healing under healthy and inflammatory conditions. 2. Marsell, R., Einhorn, T. A. 2011. The biology of fracture healing. 3. Giannoudisa, P. V., Einhornb, T. A., Marshc, D. 2007. Fracture healing: The diamond concept. 7
kohustuslikult jumalateenistustel käima, igasugused lõbustused olid keelatud, riietuda tohtis vaid musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. Vastureformatsioon usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. 1598.a. Nantes'i edikt: Prantsusmaa valitsevaks usuks tunnistati katoliiklus
Reformatsioon viidi läbi ka Taanis, Rootsis ja Rootsi võimu alla kuulunud Soomes. Luterlus leidis poolehoidjaid ka Liivimaal, ent seal jäi siiski püsima katoliiklus. Vastureformatsioonis võib eristada kahte suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus (inkvisitsiooni tugevnemine). Teine aga katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada ühtsus (oluline roll oli jesuiitide ordul). Jesuiitide ordu rajas Ignatius Loyola. Nende peamiseks kohustuseks oli kuuletuda paavstile. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas kaasa Trento kirikukogu. Kirikukogu otsused tugevdasid ordu ja kloostridistsipliini. Paavst Gregorius XIII teostas kalendrireformi, pannes alusele tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile. Hispaania jäi reformatsioonist peaaegu puutumata, luterluse pooldajad jõuti enne kõrvaldada, kui nende liikumine saavutanuks laiemat ulatust
Frangi riigi kuningas. (Merovingide dünastiast) 14.Karl Suur- Frangi riigi kuningas alatest aastast 768, keiser aastast 800. 15.Muhamed- Meka kaupmees, Islamiusu kuulutaja, kes sai ilmutuse Gabrielilt, peaingel Džebrail. 16.Allah- Araabia keeles tõlgituna “Jumal” UUSAEG (16-18 saj.) 17. Dante Alighieri- Itaalia kirjanik ja poliitikategelane 18. Martin Luther-Saksa reformatsiooni elluviija. 19.Philipp Melanchton- Saksa humanist, koostas Augsburgi usutunnistuse. 20. Ignatius Loyola-Ordukindral, määrati ametisse 1541. 21. Louis XIII, Louis XIV- XIII (1610-surm), XIV (1643-1715) Olid Prantsusmaa kuningad 22. Richelieu-Kiriku- ja riigitegelane. Louis XVI abiline ja “parem käsi” 23. Oliver Cromwell- Inglise kodusõja üks vägede juhtidest. Juhtis Inglismaad (1653-kuni surmani) 24. William III-William II poeg, Inglismaa üks kuningatest. 25. Robespierre, Danton, Marat- Jakobiinide liidrid, Prantsuse revolutsiooni populaarsed juhid. 26
Väike-Maarja Gümnaasium Kaspar Bork 11.klass Õigeusk Referaat Väike-Maarja 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.ÕIGEUSU TEKKIMINE........................................................................................................4 2.ÕIGEUSU KIRIK....................................................................................................................4 3.ÕIGEUSK EESTIS..................................................................................................................6 3.1Aleksander Nevski katedraal..............................................................................................6 4.ÕIGEUSKLIKE PALVERÄNNAKUD...................................................................................7 5.PÜHAKIRI.......................................
musta, kohustuslik oli töötamine. Kalvinistid olid väga sallimatud teiste usuliste vastu. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Vastureformatsioon – usuline ja poliitiline liikumine, mille eesmärk oli katoliku kiriku sisemine reformimine ja protestantidele kaotatud alade tagasivõitmine katoliku kirikule. Seoses vastureformatsiooniga tuli taas kasutusele inkvisitsioon. 1540.a. loodi uus mungaordu – Jesuiitide ordu (asutaja Ignatius Loyola). Jesuiidid pidid tingimusteta kuuletuma paavstile, ordu ainueesmärgiks sai ketserite ja paganate pööramine katoliku usku, võitlus reformatsiooni vastu. Nad rajasid koole, kus valmistati vaimulikke ette tööks protestantismist ohustatud piirkondades, tegutseti ka ilmalikes õppeasutustes, pihiisadena õukonnas, misjonäridena Ameerikas, Indias, Hiinas ja Jaapanis. - jõupingutused katoliku kiriku positsioonide taastamiseks
11.Vastureformatsioon Katoliku kirik vallandas vastureformatsiooni, milles võib eristada kahte suunda. Esimene neist oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantismi kui väärtõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamine. Teine suund oli katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540.aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola 12. 30-aastane sõda Kolmekümneaastane sõda oli sõda, mis peeti 16181648 põhiliselt Saksa-Rooma riigi territooriumil Kesk-Euroopas, kuid milles osales enamik Euroopa riike. Sellel oli palju põhjusi, kuigi algusest peale oli tegemist konfliktiga protestantismi ja katoliikluse vahel. Tähtsat osa mängis ka Praha defenestratsioon (Saksa-Rooma Riigi keisri Ferdinand II saadikute aknast välja viskamine Prahas 1648 Vestfaali rahu kinnitas Augsburgi usurahu põhimõtteid. 13
V: Firenze 7. Millise linna ajaloo kirjutas Machiavelli? V: Firenze 8. Kelle vahel toimusid Itaalia sõjad Machiavelli ajal? V: Saksa-Rooma keisririigi ja Prantsuse kuningriigi vahel 9. Kuhu on Machiavelli maetud? V: Firenze linna Santa Croce kirikusse 10. Mis on Machiavelli peateos? V: Il principe ehk Valitseja 11. Mis on makiavellism? V: võimuhuvide hoolimatu järgmimine, mille puhul ei põlata ära ühtki vahendit 12. Kas jesuiitide ordu rajaja Ignatius Loyola on öelnud: ,,Eesmärk pühendab abinõu"? V: Ei ole, aga see on väga levinud eksiarvamus 13. Milles seisneb Machiavelli filosoofia peamine mõte? V: Ideaalse valitseja ja parima riigikorra asemel kirjeldab Machiavelli sügava läbinägelikkuse ja usutavusega võtteid, mida inimesed kasutavad võimule saamiseks ja võimul püsimiseks, samuti erinevaid viise, kuidas võimu kaotatakse 14. Milliseid abinõusid peab Machiavelli arvates kasutama, et võimul püsida
Pärtliöö veresaun. Nantes'i edikt 1598 : valitsevaks usuks katoliiklus. MADALMAAD: põhjused eneseteadvuse kasv, kodanluse tõus, kalvinismi pooldamine (kogunesid relvajõud). 1561. algasid rahutused, 1566. pildirüüste, 1567 Alba terrorireziim (verenõukogu, metsagöösid), 1579. Arrasi unioon (katoliikluse taastamine) ja Utrechti unioon (sõja eduka lõpuni viimine). 1581. Utrechti uniooni alusel Ühendatud Provintside Vabariik e. Ühendatud Madalmaad. Kultuur. Jesuiidid: 1540 asutas Ignatius Loyola jesuiitide ordu, kes hakkas kaitsma katoliku kirikut. Tahtsid viia inimesed taas usu juurde, aktiivne tegevus väljaspool kloostrit.
VASTUREFORMATSIOON (16. saj. keskel) Katoliku kirik ei olnud reformatsiooniks valmis. Umbes paarikümne aasta pärast läksid katoliiklased vasturünnakule. Trento Kirikukogus (1545.-1563. a.) moodustati ka keelatud raamatute nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Trento rõhutas, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Põhikiri kinnitati 1540 .a. Ordu peamine eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: ela vaesuses, allu paavstile täielikult, ela vallaliselt ja usu jumalasse. Nende puhul oli plussiks kindlasti ka see, et Jesuiidid pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Rajasid oma Jesuiitide gümnaasiume.
võib esitada kahet suunda. Esimene oli katoliku kiriku otsene vastutegevus. See seostus inkvisitsiooni tugevnemisega, mis seadis eesmärgiks protestantism kui võõrõpetuse väljakununemise ning teisitimõtlejate hävitamise. Teine suund oli katoliku kiriku sisenemine uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, milles oli oluline roll 1540. aastal loodud jesuiitide ordu. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola. Kaasaegsete sõnul iseloomustas Loyola üleinimlik tahtejõud, terve mõistus ning võime loobuda isiklikest huvidest ideaalide nimel. Sattunud vastuollu Hispaania inkvisitsiooniga, läks Loyola Prantsusmaalane ning rajas Pariisis mõttekaaslaste ringi, mis sai ordu aluseks. Lisaks kolmele mungatõotusele võtsid jesuiisid veel neljandagi kohustuse, tõotades täielikult kuuletuda paavstile. Pihiisade, nõunike ja
Jesuiitide tegevus Eestis piirdus ainult Tartuga, kus tegutses korraga kuni 9 preestrit. 1583. asutatijesuiitide gümnaasium ja selle kõrvale ka tõlkide seminar, kus valmistati ette preestrikutseks sobivaid kanditaate kohalike hulgast. Miks katkes vastureformatsioon Eestis? 1625. vallutasid rootslased Tartu, mis lõpetas jesuiitide tegevuse ja ka kogu katoliku ajastu Eestis. Preestrid valiti haridustaseme järgi, roll ka välimusel. Räägiti kohalikus keeles. Ordu rajas Ignatius Loyola, hispaanlane, aadel. Luteri kirik Rootsi ajal Mis rolli etendasid luterluse juurutamisel.... ...Joachim Jhering? luteri kiriku organisatsiooniline ülesehitaja, andis välja esimese eestikeelse aabitsa, töötas välja range kirikukaristus süsteemi, ei aidanud luteri usku eestlastele vastuvõtlikumaks muuta. ...Hermann Samson? luterliku fundamentalismi esindaja, 1626. avaldas juhendi, kuidas nõida ära tunda Miks jäi Rootsi ajal luteri usk siiski eestlaste jaoks võõraks?
· Püsisid ka nõrgenenud katolikud piiskopkonnad ja Saksa ordu kuni Liivi sõjani. 4. Vastureformatsioon katoliku kiriku võitlus reformatsiooniga oma positsioonide tugevdamiseks. a) Katoliku kiriku otsene vastu tegevus: · Inkvisitsiooni tugevdamine protestantismi kui väärõpetuste väljajuurimine ja teisitimõtlejate hävitamine. b) Katoliku kiriku sisene uuendusliikumine kiriku ühtsuse taastamiseks: · 1540 rajas baski aadlik Ignatius Loyola Jesuiitide ordu, tõotades täielikku kuuletumist paavstile. · Haritud meestena jõudsid Jesuiidid mitmesse kuningakotta, mõjutades valitsejate tegevust põhimõttel "Eesmärk pühendab abinõu!" (appi võeti ka pistoda ja mürk). · 1583 jõudsid Jesuiidid Poola kätte läinud Riiga ja Tartu, kuhu rajasid hariduse edendamiseks kolleegiumi. · Trento kirikukogu otsused tugevdasid ordu- ja kloostri distsipliini,
Tauniti varastamist. On teada, et Saaremaal 1740-45 ühtegi kuritegu ei toimunud hernhuutlaste mõju tõttu. See liikumine samas õpetas talupoegi koostööd tegema, nt palvemajade ehitamiseks, kõik olid võrdsed sõna võtma, rahvalaulu asemel lauldi koosolekutel vaimuliku sisuga laule, tekkis ka mitmehäälne laul. Hernhuutlus andis tõuke kirjutama õppimiseks, sest liikmed pidasid kirjavahetust, nt Mango Hansu kirja panduna on säilinud laule ja jutlusi, Michael Ignatius tõlkis saksa keelest 1000 lk jutluseraamatu. Ka selles vennastekoguduses tekkis äärmuslikke rühmitusi, mis rääkisid, et kõik võrdsed, järelt mõisnike võim kuradist, inimesed peaksid olema kui vennad, elama ühise kogukonnana, jagama ühiselt vara. Ühe sellise grupi eesotsas oli Tallima Paap, tegutses Haanjas, tema salk hävitas rahvariideid, ehteid, üks liige olevat oma taluhoonel ukse eest ära põletanud, sest see oli ehitatud varastatud laudadest
2) katoliku kiriku sisene uuendusliikumine, et taastada kiriku kõikumalöönud ühtsus, mille soli oluline roll 1540.a loodud jesuiitide ordul. Sinna võeti ainult hea tervise, kena ja meeldiva välimusega, tasakaaluka ja inimestega sobiva iseloomuga inimesed, kel oli energiat ja kindle sihiteadvus. Kui hiljem tuli välja mõni iseloomujoon, mis ei sobinud, visati kohe välja. Ühestki ordust ei heidetud kedagi nii kiiresti välja, kui sellest. Jesuiitide ordu rajas baski päritolu aadlik Ignatius Loyola(1491-1556). Tartu jesuiitide kolleegium oli orgu põhjapoolseim. Katoliku kiriku organisatsioonilisele tugevnemisele aitas oluliselt kaasa Trento kirikukogu(1545-1563). Piibli tõlgendamise ainuõigus jäeti kirikule ning piibli kõrval tuli väärtustada ka kiriku õpetustraditsiooni. Paavst Gregorius XIII(1572-1585 valitses) teostas 1582.a kalendrireformi, pannes aluse suuremas osas maailmas tänapäevani kehtivale Gregoriuse kalendrile.
Kooli ajalugu ja tänapäev Pedagoogika ajalugu Pedagoogika ajalugu uurib: Pedagoogiliste ideede ja teooriate teket ning arengut Kasvatuse ja hariduse korraldust eri ajastutel Pedagoogika ajaloo allikad: 1. Maailmapedagoogika klassika J.A. KOMENSKY (Comenius) (1592-1670) "Didactica Magna" (Suur didaktika) J.J.ROUSSEAU (1712-1778) "Emile e. kasvatusest" J.H.PESTALOZZI (1746-1827) Kuidas Gertrud oma lapsi õpetab? (eesti k. Elavad sõnad) J. DEWEY (1859-1952) Õppimine läbi tegevuse (Learning by doing) "Democracy and Education" R. STEINER (1861--1925) waldorfkoolide rajaja 1919 avas esimese Waldorfkooli Stuttgartis Täna tegutseb maailmas 850 kooli ja 2000 lasteaeda, Eestis 6 kooli "Lapse kasvatamine vaimuteaduse vaatekohast" "Kasvatuskunst" M. MONTESSORI (1870-1952) Lõi alus- ja alghariduse metoodika, mis levis Itaaliast kogu maailma. 2. Eesti pedagoogika klassika Peeter Põld (1878-1930) Üldine kasva...
3.5. Vastureformatsioon ja ususõjad: Katoliku kirik ja paavst üritasid reformatsiooni levikut peatada, vallandades vastureformatsiooni. Ühelt poolt tegeleti katoliku kirikus enesepuhastusega: korrastati katoliiklikku õpetust, keelati kiriklike ametikohtade koondumine ühe inimese kätte, parandati vaimulike haridustaset ja tugevdati ordu- ja kloostridistsipliini. 1540 rajati Ignatius Loyola (1491 – 1556) eestvedamisel jesuiitide ordu, mille eesmärk oli katoliiklust tugevdada ja võidelda reformatsiooni vastu. Teisalt taasaktiveerus inkvisitsioon, et usuline teisitimõtlemine välja juurida. Hävitati ketserlike sisuga „musta” nimekirja kantud raamatuid. Euroopa erinevates piirkondades puhkesid ususõjad katoliiklaste ja protestantide vahel: Prantsusmaal sõjad hugenottidega (n Pärtliöö 1572, kui Pariisis ja Prantsusmaal tapeti ~20 000
autoriteks olid näiteks Kopernik, G.Bruno, Hobbes, Descartes, Pascal, Voltaire, Diderot jt. silmapaistvad Euroopa kultuuri esindajad. Hukkamõistetud raamatutele kuulutati anateem ja need põletati avalikult. See metsik komme kestis kuni Suure Prantsuse revolutsioonini. Eriline missioon katolismi puhtuse päästmise ürituses oli Jeesuse Seltsil 2 ehk jesuiitide ordul, mungaorganisatsioonil mille asutas hispaania aadlik Ignatius Loyola 1534 aastal Pariisis. Ordu loodi võitluseks protestantliku ketserlusega, tal olid suured volitused ja privileegid. Peale paljude euroopa maade said jesuiidid oma mõju alla ka Aasia, Aafrika ja Lõuna-Ameerika riike. Prantsusmaal olid nad ametlikult tunnistatud roomakatoliku kiriku esindajateks ja osutusid võimsaks toeks kuninga absolutismile. Jesuiidid mõjutasid ühiskonda ka laste kasvatamisega oma õppeasutustes kolleeegiumides ja seminarides. Neil koolidel 1
eriti arhitektuuris olid esikohal kiriku huvid. · Eelkõige Habsburgide dünastia võimu alused alad: Itaalia, Hispaania ja Austria, Lõuna- Saksamaa, Lõuna-Madalmaad (praegune Belgia), Poola-Leedu · Kunst vastas täiel määral baroki tunnustele. Kirik ja paavsti õukond soovisid, et kunst oleks esinduslik ja tore- pidi sümboliseerima usu ülevust ja jõudu. Jesuiitide ordu asutaja Ignatius Loyola soovitas, et kunst kujutaks usulist ekstaasi, märtsisurmasid ja imesid nõnda, et usklik saaks neid reaalseks pidada. ARHITEKTUUR ITAALIAS JA SAKSAMAAL 17-18.saj. Barokk-kirikute ülesehitus. Valitsevaks kirikutüübiks sai pikergune hoone, mis oli kohasem katoliku liturgiale. Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks vaid moodustas ühe avara saali. Külglööve asendasid sageli kabeliteread kiriku põhja-ja lõunaküljel. Põhiliseks valgusallikaks said aknad tambuuris
Trento Kirikukogus pandi kokku ka Keelatud Raamatute Nimekiri. Trento kirikukogu otsustas, et Paavst ei eksi kunagi. Kui protestantide puhul usutöö allikaks oli piibel, siis Trento rõhutas lisaks piiblile on olulised ka erinevate katoliiklike autorite tööd ja kirikuisade teosed. Trento rõhutas ka seda, et kõik protestandid on ketserid. Katoliku kiriku enda reformimise käigus loodi üks oluline organisatsioon: Jesuiitide Ordu. Jesuiitide ordu loojaks oli Ignatius Loyola. Kinnitati põhikiri 1540 .a. Põhimõtteliselt ordu ainuke eesmärk oli ketserite ja paganate pööramine. Jesuiitide ordul oli 4 tõotust: Ela vaesuses, Allu paavstile täielikult(ekstra), Ela vallaliselt, Usu jumalasse. Pidid olema heade vaimsete võimetega ja hea väljanägemisega. Jesuiitide ordu tegutses ilmalikus elus. Jesuiitide ordu liikmete eesmärgiks oli saada õukondades vaimulikeks, pihiisadeks, printside kasvatajateks, jne.
· 1534-Supremaatia akt (act of supremacy) · Inglismaa kuningas kuulutati kirikupeaks · Tekkis inglismaa ehk anglikaani kirik. · Algas kloostrite riigistamine · Kirikumaad jagati rikaste vahel laiali · Tulemuseks katoliiklaste ja protestantide vaheline võitlus · Kestis ligi 150 aastat. Vastureformatsioon · Nimetatakse katoliku kiriku hilinenud vastulöök · Oluline roll inkvisitsioonikohtul · Jesuiitide ordu 1540aasta · Ignatius Loyola poolt loodud · Eesmärgiks katoliku usu levitamine läbi hariduse · Eesmärk pühitseb abinõu · Trento kirikukogu 1545-63 Prantsusmaa · Kõige parem näide absolutismist · Nii positiivses kui negatiivses mõttes · Hakkas välja kujunema pärast ususõdu · Henri IV 1589-1610 · Peetakse esimeseks absolutistlikuks monarhiks · Louis XIII 1610-1643 · Kardinal Richelieu valitsemisaeg I mininstrina Louis XIII ja absolutismi välja kujunemine
kirikupeana, taunisid usulist pealiskaudsust, eesmärgiks seadusega kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli
vabaks siiralt uskudes või tööd tehes. Elisabeth I ajal muutus Inglismaa tugevaks protestantlikuks riigiks ja teiste protestantlike riikde kaitsjaks. Inglismaa sai tugevaks mereriigiks, purustati Hispaania võitmatu armaada. Inglased hakkasid arendama kaubandust Indiaga(Ida-India kompanii 1600.a). Inglismaale tõid rikkust kalevimanufaktuurid, mis põhinesid lambakasvatusel. (eraldi tootmishoone, töö oli jaotatud). Jesuiitide ordu Katoliiklik kirik tahtis oma võimu suurendada. 1540 loodi Ignatius Loyola poolt jesuiitide ordu, mis sai peamiseks vastureformatsiooni teostavaks organisatsiooniks. Korrastati kirikusüsteemi, loodi haridusasutused, vaimulike seminarid, kus vaimulikud said haridust. Harimatud heideti kõrvale. Kirik taaselustas inkvisitsioonikohtud ja hakkas võitlema ketserlusega. Nii hävitati katoliku kiriku vastased. Koostati ka keelatud raamatute nimekiri. Jesuiitide ordut juhtis kindral. Põhimõtteks oli-,,eesmärk pühitseb abinõu". Eesmärk saavutati iga hinna eest
Henry 8’dal oli 6 naist. 27. VASTUREFORMATSIOON Vastureformatsiooniks nimetatakse katoliku kiriku püüet taastada kaotatud positsiooni ja end reformida. Vastureformatsioon oli tugev seal, kus feodaalide võim tugev oli. Vastureformatsiooni juhtriik oli Hispaania - Elavnes inkvisitsiooni tegevus: püüti välja selgitada teisitimõtlejaid ja neid muuta. - Loodi jesuiitide mungaordu. Loojaks oli Baskimaalt pärit Ignatius Logola. 1540’dal aastal loodi ning see on vastureformatsiooni algusaasta. Ordu liikmed pidi olema hea välimusega ja vaimselt võimekad. Nad püüdlesid troonipärijate kasvatajateks- õpetajateks, et nende maailmapilti juba varases nooruses muuta. Nad ei pidanud pihisaladustest kinni pidama. Kui kirikul oli kasu, siis võis ka pattu teha. Pöörasid suurt tähelepanu haridusele. Jesuiidid rajasid Eestisse 1. gümnaasiumi.
Ajaloo arvestus AJ4 Kokkuvõte 1. Sõjad vara-uusajal. Liivi sõda(1558-1583), Põhjasõda(1700-1710/1721) põhjused, osapooled, tulemused ja tähtsus Eesti ajaloos. Peamised allikad pärinevad Balthasar Russow' kroonikast(käsitleb Liivi sõja sündmusi kuni aastani 1584; rootsimeelne; Ruccow päritolu pole kindlalt teada, kuid ta oli Pühavaimu eesti koguduse õpetaja). Allikana on ka Johannes Renneri kroonika. Liivi sõja põhjused: o peamiselt Liivimaa soodne asupaik(Ida- ja Lääne-Euroopa vahendaja) o Liivi ordu, Riia peapiiskopkond, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne piiskopkond ja Kuramaa piiskopkonna omavahelised pinged(nt. sõda ordu ja Riia ppk <> Poola- Leedu vahel 1556-1557) o Tugevad vastased: Moskva suurvürstiriik(Ivan IV Julm), Poola-Leedu, Taani, Rootsi Ajend: ,,Tartu maks". Moskva svr'i ja Liivimaa valitjejad tegid rahulepingu 15...
VAIMUELU POOLA JA ROOTSI AJAL Vaimuelu Poola ajal ● Vastureformatsioon: taastatakse katoliku usk, 1583 rajatakse Tartusse jesuiitide gümnaasium, rajatakse tõlkide seminar ● Jesuiidid katoliikliku mungaordu Societas Jesu liikmed. ○ Ordu asutati 1540. aastal paavst Paulus III bullaga. ○ Eestvedajaks Ignatius Loyola koos kuue sõbraga ● Aastaks 1600 oli Tartus juba 31 jesuiiti, neist 9 preestrid. ○ Üks nendes oli ka eesti päritolu ilmikvend Johannes Esto. Vaimuelu Rootsi ajal ● Luteri usk. ● XVII sjandi esimesel poolel jäi luteri usk eestlastele kohtai võõraks. Keskajal oli katoliiklus omaks võetud seda muinasusu tavadega segades. Luteri pastoritele see ei sobinud ja nad asusid rahvast ebausust võõrutama. Selleks hävitati näiteks taas kasutusele võetud ohvripaiku. ● Joachim J...
Reformatsiooni levik ja vastureformatsioon. Kalvinism levib Sveitsis ja Prantsusmaal; eestvedajateks on Ulrich Zwingel ja Johann Calvin. "Elu on karm kohusetäitmine!" 1534 kinnitab Inglise parlament kuninga kirikupeaks. Edward VIII. Anglikaani kirik. Sulges kõik kloostrid ja; ladinakeelsed missad muudeti ingliskeelseteks. Reformatsioon levis Skandinaavias ja Eestis pildirüüstajate liikumine. Katoliku kirikus võib eristada kahte suunda: avalik võitlus (inkvisitsioon Ignatius Loyota ja jesuiitide ordu; 1583 jesuiitide kolleegium ka Tartus) ja kirikusisene võitlus (Trento kirikukogu 1545-1563; Gregoriuse kalender 1582) Renessanss ja romantism XIV sajandil kujunes Itaalias järk-järgult uus maailmavaade ja ellusuhtumine. Antiikkultuuri taasväärtustamine andiski ajastule nime renessanss. Ausse tõusis kõik inimlik, seega võib seda perioodi nimetada ka humanismiks. XVI sajandil levisid need ideed Itaaliast üle kogu Euroopa.
kehtestada range usul põhinev distsipliin ning koguduse sõltumatus piiskopist. Osad põgenesid Hollandisse, seal kujunes välja baptism (täiskasvanute ristimine) Püüti Inglm taasatda ühtset kirikut, jne.1689 Inglm Oranje Vilhelm, kes kuulutas välja tolerantsuseseaduse, mis sätestas südametunnistuse- ja usuvabaduse. So seadusega kinnitatud usulise sallivuse algus Euroopas. Jesuiidid. 1534 hispaania ohvitser Ignatius Loyola asutas Jesuiitide Seltsi. Eesmärgiks: võidelda katoliikliku usu ja kiriku autoriteedi eest, misjonitöö. Ei eraldunud muust maailmast ega kandud mungarüüd. Misjonitöö Hiinas ja Indias, Lõuna-Ameerikas. Pärtliöö. Kartus hugenottide mõju kasvu kuningakojas: Navarra Henry (hug) ja printsess Margot' (kat), tapeti ca 2000. Kirik. 14. saj. paavstide Avignoni vangipõli rida energilisi paavste Roomast innukalt kujundama kirikule ja renessansiajale väärilist pealinna >
ja Saksa Rooma keisri vahel. Sõjad lõppesid Augsburgi usurahuga aastal 1555. ''Cujus regio, cjus religious'' kelle võim, selle usk. Martin Lutheri usupuhastusideed levisid ka mujale. 38) Vastureformatsioon See oli katoliku kiriku hüüd takistada kirikulõhet ja tuua tagasi protestantlikud piirkonnad paavsti võimu alla. Selleks taastas paavst inkvisitsiooni. Tehti keelatud raamatute nimekiri. Need raamatud hävitati. Rajati jesuiitide ordu. Selle rajajaks oli Hispaania munk Ignatius Loyola. Nende ordudel puuduvad kloostrid ja mungarüüd. Nad elavad omaenda kodudes, kuid pidid andma mungatõotuse. Nad pidid tooma ketserid tagasi emakiriku juurde.Jesuiitidest said enamiku Euroopa valitsejate pihiisasid. Kiriku kaasajastamiseks kutsuti kokku Trento kirikukogu. Hakati rajama vaimulike koole ehk seminare. Tänu vastureformatsioonile tekkisid. Prantsusmaa ususõjad. Seal olid prantsuse kalvinistid ehk hugenotid. Nad sõdisid katoliiklaste vastu. Nende mõlema pingehetk oli 24
matud puritaanid. Teisel poolel olid rahulolematud katoliiklased (iirlased). 17. saj-l toimus lahendus: anglikaani riigikiriku säilimine ja usuvabadus protestantidele (puritaanid, presbüterlased). Vastureformatsioon Protestantide väljajuurimiseks mood kat kiriku reformikomisjon (1536). Paavsti liitlaseks kujuneb Püha Saksa-Rooma keisririigi keiser, Habsburgi monarh Karl V (universaalriigi pea). Selles struktuuris toimub spontaanne sisemine uuenemine: Ignatius Loyola, kes paavsti nõusolekul rajas jesuiitide ordu (1540). Ordu andis lojaalsusvande otse paavstile ning katoliku usu kaitsmine oli vastureformatsiooni efektiivseim relv. Jesuiidid oli tõhus organisatsioon, kuna tegutseb varsti kõikides Euroopa riikides kas avalikult või salaja. Paavst uuendab inkvisitsiooni Hispaania eeskujude järgi: võideldi aktiivselt ketserite vastu. Esialgu oli taotluseks kat kiriku ühtsuse taastamine. Tulemuseks arenes Saksamaa ususõdade poole
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
