Konservatism Liberalism Sotsiaaldemokraatia Tugineb eelkõige Parempoolne ideoloodia, Mõõdukas vasakpoolne traditsioonilistele väärtustele. mis lähtub kõigi inimeste ideoloogia. Eesmärk on Ühiskonda hoiavad koos vabadustest ja õigustest, tagada inimestele traditsioonid, rahvuslikud mida kaitseb riik. võrdsed võimalused Juhtidee väärtused ja kristlik moraal, eneseteostuseks mitte mõistuse jõud. sõltumata inimeste sotsiaal-maj. olukorrast Esindab p...
Sissejuhatus. Fasistlike ideoloogiate üldpõhimõtted Erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest jäi fasistliku ideoloogia levik Suurbritannias 1920. ja 1930. aastatel marginaalseks. Kuigi näiteks Suurbritannia fasistlike liikumiste lipulaeva British Union of Fascists ülesehitamine toimus loogilise ja ammendava programmi alusel - rahva poolehoidu taotlevad aktsioonid järgnesid alles hiljem - , ei suudetud pikaajalise demokraatiatraditsiooniga brittidelt leida piisavat toetust. Mark Hagopian nimetab pärast Esimest maailmasõda Itaalias ja mujal Euroopas tekkinud fasistliku ideoloogia olulisimateks põhimõteteks etatismi, karismaatilist juhtimist, elitarismi, hüpernatsionalismi, voluntarismi, antiparlamentarismi ning antimarksismi (Hagopian 1993, 388). Lisaks on erinevad autorid nimetanud fasistliku ideoloogia põhitunnustena veel antikonservatismi, antiliberalismi, parteilisi võitlussalku ja eesmärki totalitarismile. Kahtlemata sobinuks...
Poliitilised ideoloogiad Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogiad jagunevad: 1. Mittepoliitilised ideoloogiad, mis pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega (budism, ateism, darvinism). 2. Poliitilised ideoloogiad, millest lähtub erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, mis annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ja pakuvad nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitilised ideoloogiad jagunevad: 1. parempoolsed, mis pooldavad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. 2. Vasakpoolsed, mis tähtsustavad avalikku sektorit ja võrdsust ühiskonnas. Vasakpoolsed ideloogiad sotsiaaldemokraatia Keskne väärtus võrdsus võrdsed võimalused kõigile Majandused pooldatakse segamajandust Valitsus reguleerib majandust maksusüsteemi abil Suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse Riik peab pehmendama turukonkurentsi mõju ning tagama igale inimesele väärika ela...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majanduasarvestuse õppetool JA11KÕ Marje Hindriksoo PLATON Referaat Õppejõud Raine Linnas Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS Oma referaadis uurin filosoof Platonit ning tema õpetusi eri valdkondades. Samuti annan lühiülevaate platonismist. Uurin Platoni ideeõpetust, tema arvamust riigiõpetusest ning kunstikäsitlusest. Miks just valisin Platoni?, kuna minu arvates on tema maailmavaade väga loogiline ning tahan sellega lähemalt tutvuda. 1. PLATONI ELULUGU Platon elas umbes 427 eKr umbes 347 eKr Ateenas ning oli vanakreeka filosoof. Ta oli Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja. Rajas Lääne esimese kõrgkooli...
Seminar 1 POLIITILISED IDEOLOOGIAD Poliitilised ideoloogiad on maailmavaated, millest tulenevalt ühiskondlikke poliitikaid (majanduspoliitika, hariduspoliitika jne) kujundatakse. Ideoloogiate mõistmine aitab mõtestada ühiskonda, kus me elame. Eksamil osata selgitada liberalismi, konservatismi ja sotsiaaldemokraatia olemust. LIBERALISM rõhutab, et iga inimene peab olema vaba vahelesegamisest ja tal peab olema võimalus tegutseda nii, kuidas ta iganes soovib. Üksikinimene on liberaalide silmis alati olulisem kui kollektiiv/riik. Inimese vabaduse rakendamise üks tingimusi on võimalikult ,,vähe" riiki. Samas ei tähenda see riigi täielikku puudumist
IDEOLOOGIAD Parempoolsed ideoloogiad liberalism, konservatism, kristlik demokraatia (sots.liberalism, uusparempoolsus, natsionalism) Liberalism indiviidi vabadus, vabaturumajandus, avatud turg, konkurents, minimaalne riigi sekkumine, igaüks on ise oma õppe sepp, riik peaks motiveerima inimesi rohkem töötama. Konservatism traditsioonid, rahvuslus, kristlik moraal. Kollektiiv on tähtsam kui indiviid, sotsiaalsete erisuste säilitamine. Rahvusliku kapitali ja ettevõtja kaitse. Uusparempoolsus elatustaseme peab määrama indiviidi isklik pingutus. Vasakpoolsed ideoloogiad sotsiaaldemokraatia (kommunism, rohelised, uusvaskapoolsus) Sotsiaaldemokraatia võrdsus, võrdsed võimalused kõigile, ühiskond peab tagama hariduse, arstiabi. Valitsus reguleerib majandus maksusüsteemi abil, suurema tulu saajad peavad maksma kõrgemaid makse. Igale inimesele tagatakse väärikas elatustase. Kõigil on õigus tasuta meditsiini- ja haridusteenustele. ...
Fasism Natsionalsotsialism Kommunism *Reaktsiooniline terroristlik diktatuur *Totalitaarne *Totalitaarne *Totalitaarne *tugev diktaator *tugev diktaator *tugev diktaator *sõjaväega riigikord *rahvuse ühtsus *võrdsuse põhimõte ja maa *riigi ja rahvuse austamise tähsus *inimelude ohverdamine riigi nimel ühisomand - rahvus on prioriteet number 1 (poliitiliste vastaste mõrvamine) *töölisklassi tähtsus - indiviidid kaovad, rahvus jääb - rahvuslike huvide edendamine - inimelude ohverdamine riigi nimel (poliitiliste vastaste mõrvamine) Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast Kriis I maailmasõjast -hukkunud ...
Äri ja majandamisega tegelevad üksused, kes tunnevad ennast poliitikast kõrvalejäetutena. Prantsuse revolutsioon, valgustusfilosoofid, kelle kriitika suunatud kiriku vastu (Voltaire), samas mitte antimonarhistlik; ka Montesquie käsitlust võib tõlgendada kui ettepanekuid monarhia arendamiseks, mitte kukutamiseks. Liberalismi esilekerkimine kui põhi konkureerivate ideoloogiate sünni jaoks 19.sajandil. Ajastu poliitiliselt keskne idee. Ajastu lõpus lisanduv rahvuslus. Radikaliseerumine. Iseloomulik surve varasematele ühiskondlike normidele, soov neid ümber mõtestada ja kõrvale heita. Katsed kujundada poliitikat uute süsteemide järgi. Olukord, kus otsustajaid rohkem kui eales varem. Privaatsfääri ajastu. II ms järgne aeg. Seniajani poliitilised otsused ja tegevus avaliku
Ühiskonna õpetuse I perioodi arvestus 12.klass 1. Ühiskond- suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Nüüdisühiskonna tunnused: 1) ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus 2) tööstuslik kaubatootmine 3) rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises 4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sur...
Poliitiline ideoloogia: · seletab ja hindab olemasolevaid tingimusi · orienteerib inimesi ühiskondlikkus elus · pakub neile programmi ON SEOTUD VÕIMU JA VALITSEMISEGA! Ülesanded: · pole kunagi neutraalne · seletab ühte ühiskonna viisi, peab seda ainuõigeks · annab hinnangu eksisteerivale olukorrale, seda õigustades või hukka mõistes (selet,hind,õig) · loob pildi ideaalsest ühiskonnast ning pakub teid selle saavutamiseks Ideoloogiate levikut mõjutavad: · pakutavate ideede sobivus oma aegruumi · oskuslik propaganda Propaganda on oma ideedele või uskumustele toetuse hankimiseks arendavat tegevust. Ideoloogiate põhiteemad: · erakonna või liikumise teoreetiline platvorm · ideoloogia struktuuri neli koostisosa: maailmavaade valitsemine ja rahvusvahelised suhted majanduspoliitika soltsiaalpoliitika ja võrdsusküsimus
kultuurilised erinevused. Ta leiab, et see nn ,,tsivilisatsioonide kokkupõrge" oma tsivilisatsioonide vahelise konflikti näol on nüüdismaailma konfliktide evolutsiooni viimane faas. Seda seletab ta nii, et kui Vestfaali rahule järgneval ajaperioodil oli konflikt enamasti printside ja monarhide vahel, pärast Prantsuse revolutsiooni toimus konflikt riikide vahel ja pärast Vene revolutsiooni toimus konflikt peamiselt ideoloogiate vahel, siis nüüd, külma sõja järgsel ajal toimub konflikt kultuuride vahel. Oma töös jagab Huntington maailma kaheksaks ,,suureks" tsivilisatsiooniks: Hiina (sinna alla kuulub ka Vietnam ja Korea), Jaapani, Hindu, Islami, Ortodoksi, Lääne, Ladina-Ameerika ja Aafrika. Ta seletab, et enne 1500a olid erinevad tsivilisatsioonid omavahel geograafiliselt eraldatud ning ideede ja tehnoloogia levimine võttis aega sajandeid. Teaduse ja tehnoloogia
Institutsioonid peegeldavad ühiskonnas eelistatud alusväärtusi ja üldisi käitumismustreid, lihtsustavad inimeste otsuseid ja käitumismustreid. Poliitiline kultuur: Arengu kolm faasi(Lauristin, Vihalemm, Tallo, 1997): Müütiline - tugev kogukonnatunne, ühtehoidmine Ideoloogiline - polootika kui vastasseis, poliitlised lühed Ratsionaal-kriitiline - kriitikal ja kokkuleplused rajanev ühistegevus Poliitiline kultuur on poliitilist elu mõjutavate hoiakute, ideoloogiate, tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitiline kultuur: kui tsiviilreligioon, kui kodanikukultuur. Kultuuri hinnanguline ja anlüütiline(rahvusele tuginev) lähenemine. Valitsemiskultuur: Kujunevad ajalooliselt. Mõjutegurid: religioon, riigitraditsioon, tööstuse modernseerimine vs demokraatia ideede ajastus, rahvuslik ärkamine. Valitsemiskultuurid - 1.põhjamaad(kodanikukesine riik;kogukondlikud;konsensuslik otsustamine;reeglite läbiräägitavus) ; 2
konföderatsioon(riikide liit ühiste, tavaliselt väliskaitse- ja majanduspoliitiliste eesmärkide realiseerimiseks, nt Euroopa Liit. 26. Mis näitab riigivõimu iseloom? Kuidas riiki juhitakse, kas võim on rahva käes(demokraatia), või võim on ühe isiku/institutsiooni käes(diktatuur) 27. Kuidas eristub ideoloogia poliitilisest ideoloogiast? Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. 28. Millest on tingitud ideoloogiate paljusus? Kuna maailmas on kõik inimesed erinevad, on ka kõigi maailmavaade mingil määral erinev. Ideoloogiad ühendavad inimesi, kellel on sarnane maailmavaade ning sellest tuleneb ka ideoloogiate paljusus. 29. Kuidas erinevad üksteisest maailmavaateliselt sotsiaalliberaalid ja sotsiaaldemokraadid? Põhjendage vastust.
1946 aasta veebruaris mainis Stalin vajadust valmistuda uueks sõjaks lääne imperialistidega. USAs aga vormistati 18. aug 1948 ametlikult Külma sõja alustamiseks VNSVga. Hirmu tõttu tuumasõja ees otsest sõjategevust, aga vastaspoolte vahel ei toimunudki. Küll aga sekkusid mõlemad pooled üle maailma toimuvatesse riigisisestesse konfliktidesse ning need paisusid tõelisteks kriisikolleteks. Oma vahel võisteldi aga propaganda ja ideoloogiate levitamise, mõjupiirkondade laiendamisega ning võidureldvastumisega. Üldiselt loetakse Külma sõda kahe tolleaegse maailma kõige mõjuvõimsama riigi: USA ja VNSV vaheliseks sõjaks. Võidu koostati liite ja jagati toetusi peamiselt II MS tugevalt laastatud euroopas. USA teostas toetusi Marshalli plaani kohaselt ning pakkus seda kogu euroopale, kuid realselt kätte said selle vaid lääneeuroopa riigid. VNSV
mõju poliitika õpingutele. See toob nähtavamale vajaduse paljastada teadmised ja arvamused, mis me poliitikasse toome. Need arvamused on juurdunud poliitilisse ahnusesse või traditsiooni mida kutsutakse ,,poliitiliseks ideoloogiaks". Need kõik poliitilised vaated (liberalism, sotsialism, konservatism, feminism, fashism jne) on intellektuaalsed teosed või pradigmad ning kõik need pakuvad erinevat poliitilist reaalsust poliitilist tõde. Samas esinevad sügavad ebakõlad ideoloogiate ja nende rollide vahel kas teatud ideoloogia on halb või hea, mida kasutatakse poliitilises elus. Kuid mis on poliitilised ideoloogiad? Ideoloogia on üks kõige vastuolulisemaid ning enim vaidlust tekitav kokkupõrkeid poliitilises analüüsis. Kuigi seda terminit kasutatakse nüüd naturaalses kontekstis, et viidata arenenud ühiskonnafilosoofiale või maailma vaatele, on sellel olnud minevikus suur negatiivne või lausa halvustav tähendus. Sellest tulenevalt on ideoloogia
Mobilisatsioon ebaõnnestub Ahas põgeneb Tartust Satub kokku oma sõpradega ja liitub väega Pikk ja raske sõda kaotuste ning võitudega Eesti saab iseseisvaks Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film § Tegelaste mõttemaailm § Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel § Arutletakse pikalt § Ei tooda välja kõiki erinevate ideoloogiate Ahase kõhklusi üle § Toodud sisse uus § Ei ole põimitud tegelane Marta erinevaid suhteid § Näiliselt on sõjaaeg § Sõjategevus on lühike § Ahas satub vastakuti pikaajaline oma vennga § Ahas ei kohtu sõjas
· Massimeedia · Otsuse tegemise hetk on seotud nii grupikuuluvuse kui ka massimeedia tegevusega 19. Mis on erakond? Miks on erakondi vaja? Erakonnaseadus Eestis Erakond on ideoloogiline rühmitus mis tegeleb poliitikaga. Erakondi on vaja selleks, et koondada teatud sotsiaalsete gruppide huvid ja propageerida valijate hulgas oma ühiskonnaprogrammi. Lisaks ka see , et demokraatlikus ühiskonnas, kus on erakonnad, on poliitikakeskkond hoopis teistsugune. Seda iseloomustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakonnaseadus?????? 20. Erakondade tüübid: liikmeskonna ja ideoloogiate järgi · Kus parteiliikmete arv on suur, neid nimet massiparteideks. · Ideoloogiate järgi jagunevad parteid: vasakpoolseteks ja parempoolseteks, samuti ka populistlikud parteid, kes väidavad end esindavat kogu rahva, mitte aga mõne klassi huve. 21. EV koalitsiooni ja opositsioonierakonnad-nimeta.
võitudega Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: Priit Võigemast Argo Aadli Ott Aardam Karol Kuntsem Hele Kõre jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma vennaga vennga Koostaja Kai Tiitsaar Kilingi-Nõmme Gümnaasium L Õ P P
Eesti saab iseseisvaks Film Film valmis 2002. aastal Lavastaja Elmo Nüganen Osades: – Priit Võigemast – Argo Aadli – Ott Aardam – Karol Kuntsem – Hele Kõre – jpt. Filmi ja raamatu erinevused Raamat Film Tegelaste mõttemaailm Ei näidata paljusid välja toodud erinevusi tegelaste vahel Arutletakse pikalt Ei tooda välja kõiki Ahase erinevate ideoloogiate üle kõhklusi Ei ole põimitud erinevaid Toodud sisse uus tegelane suhteid Marta Sõjategevus on pikaajaline Näiliselt on sõjaaeg lühike Henn ei kohtu sõjas Ahas satub vastakuti oma vennaga vennga Koostaja Kai Tiitsaar Kilingi-Nõmme Gümnaasium L Õ P P
Kommunism Sõnad ,,Kommunism" ja ,,kommunist" Tulid kasutusele Prantsusmaal. Sõna ,,kommunism" tuleb prantsus keelsest ja seda võib tõlkida kui kommuun või ühisomand. Sõna ,,kommunism" tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu. Sõnal ,,kommunism" oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele sotsialism. ,,Kommunist" on kommunismi ideoloogiate toetaja. Tuntuks on sõna ,,kommunism" teinud Nõukogude Venemaal valitsenud reziim. Kommunistlik riik : Kommunistliku partei ainuvõimu all. Enamik kommunistlike riike ei nimetanud ise ennast kommunistlikeks,vaid sotsialistlikeks. Kõik kommunistlikud riigid on tekkinud vägivaldselt või vägivallaga ähvardades. Esimene kommunistlik riik oli Nõukogude Venemaa. Ekspansioonipoliitika. Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d :
Kunst 19. ja 20. sajandi vahetusel Uusromantisimi ideoloogia · haritlaste jagunemine erinevate ideoloogiate vahel · esimene põlvkond: uskus, et maailm on müsteerium, mida teaduslik mõtlemine ei suuda haarata · pettumine kaasajas, teadus ja tehnika ei muuda õnnelikuks · tugevnes religiooni autoriteet usundid + parateadused · filosoofid: Schopenhauer, Nietzsche, Bergson · kunst kui omaette väärtus, lahendab elu tühisust Sümbolism · põlgasid nähtava maailma erapooletut jäljendamist · suured ja igavesed teemad: sünd, erootika, armastus, elu
hakkas võitlema töötingimuste parandamise ja tööäevade lühendamise eest. 5) Trantspordi ja raudtee arneg. 1825. a. rajati Inglismaale esimene raudteeliin. Positiivsed küljed: tegi inimestele tarbekaubad kättesaadavamaks, alandas kaupade hindu, suurendas tööviljakust, tööliste elu ja töötingimused paranesid, elanikkonna kiire kasv, soodustas hariduse levikut. Negatiivsed küljed: suur tööpuudus, inimesed hakkasid masinaid purustama, 16) Ühiskonna mõtestamine. Poliitiliste ideoloogiate sünd. Konservatism, liberalism, majanduslik liberalism. Adam smith. Sotsialism. Marksism. Konservatism: (Parempoolne ideoloogia) 1) Tuleb säilitada kõike, mis juba loodud 2) Oluline on inimese usklikus 3) Poliitilises elus domineerib eliit, mitte kõik ühiskonna liikmed 4) Ei pooldatud naiste valimisõigusi 5) Pooldati tugevat riiki 6) Rahvuslik kapital – rahvuslus Liberalism: (Parempoolne ideoloogia) (Sündis vastukaaluks absolutismile) John Stuart Mill “Vabadusest”
Kui seame eesmärgiks Eesti jõudmise viie rikkama Euroopa riigi sekka, ei saa jätta analüüsimata, millised tagajärjed toob see kaasa keskkonnaseisundile, eesti keelele ja kultuurile ning ühiskonna sidususele. Strateegias analüüsitakse ka Eesti arenguvalikuid kolme võimaliku arengustsenaariumi terminites: · jätkustrateegia; · konservatiivne arengutee; · sotsiaalne partnerlus. Huvitaval kombel vastavad need kolm arengustsenaariumi täpselt poliitiliste ideoloogiate klassikalise kolmnurga kolmele tipule: liberaalne, konservatiivne ja sotsiaaldemokraatlik. Analüüsi tulemusena pakutakse SE21s välja sünteesstsenaarium teadmusühiskond. See stsenaarium kujutab endast püüdu ühendada kolme nö puhta stsenaariumi tugevaid külgi. Teadmusühiskonna stsenaariumi kandev idee on lähendada Eestit arenenud riikides kujunemisjärgus oleva teadmusühiskonna (knowledge based society) põhimõtetele
Kunst 19. Ja 20. Sajandi vahetusel. Kunst muutus MITMEKESISEMAKS: · Kuna osa ametlikke, aga mõõdukalt uuenduslikke kunstnikke võttis omaks realistide ja impressionistide saavutused, järjekindlad konservatiivid aga jäid truuks akadeemilisele klassitsismile. · Kuna sõltumatus kunstis ilmnes samuti erinevaid, isegi vastandlikke taotlusi. · Kuna haritlased jagunesid erinevate ideoloogiate pooldajateks Uusromantismi ideoloogia kujunes välja, sest pettuti kaasajas, arvat, et teaduse ja tehnika areng polnud muutnud ühiskonda humaansemaks ega teinud inimesi õnnelikumaks! Kunsti ei näind uusromantistid enam kui teaduse liitlaste vaid omaette väärtust, mis suudab lahendada inimeste olemasolevaid probleeme või vähemalt ületada igapäevase elu tühjust. Nad pidasid kunsti ülimaks väärtuseks ja elule mõtte andjaks -> ESTETISM
POLIITILISED IDEOLOOGIAD Ideoloogiate roll: võivad ühiskonna arengut pidurdada või kiirendada. Laia levikuga on ideoloogiad, mis pakuvad lahendusi paljudele probleemidele. Ideoloogia on korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Ideoloogia ei ole erapooletu:ühtesid nähtusi taunib, teisi peab soovitavaks. Poliitiline ideoloogia annab oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Parempoolsed ideoloogiad soosivad erasektorit ja sotsiaalseid erisusi. Need on: 1. LIBERALISM Ülim väärtus indiviidi vabadus. Riik peab kindlustama vabaduse seaduste ja kohtusüsteemi abil. Majanduses pooldavad vabaturumajandust, konkurentsi, avatud turgusid, riigi minimaalset sekkumist. Sotsiaalvaldkonnas-inimese elujärg sõltub inimese enda jõupingutustest. Maksud madalad, inimene otsustab ise, millele kulutab. Sotsiaalliberaalid: vabadus on isiksuse arengu tingimus, aga mitte omaette eesmärk. Pooldavad riigi sekkumist...
tegutseti ühtse eesmärgi nimel, koos. Ühtlustus ka kirjakeel ning laienes kubermangude vaheline suhtlemine ja ühine asjaajamine. Valiti saadikud üle-Eesti, kes seadsid prioriteediks Eesti iseseisvumise. Koos, ühtse meeskonnana tegutsedes suudeti kiiresti ja arukalt langetada tähtsaid ostuseid, mis määrasid kogu rahva edasise saatuse. Kaudsemaks eelduseks oli tõsiasi, et Eesti oli üks haritumaid piikondi tsaari-Venemaal. Meil oli suur hulk haritlasi, kes hoolitsesid rahvuslike ideoloogiate levimise eest. Just iseseisvumisele eelnenud aastatel tõusis rahvusluse tähtsus ning ühtekuuluvustunne. See aga omakorda suurendas soovi oma riigi loomiseks. Eesti iseseisvumine sai võimalikuks mitmete asjaolude kokkulangemise tõttu. Seda soodustas segane olukord Venemaal ning nende nõrgenenud sõjavägi. Kaasa aitas ka eestlaste endi ühine tegevus alustades kubermangude ühendamisest lõpetades rahvusliku ühtlustunde kasvamisega
Näiteks muutus roheline ideoloogia populaarseks 1970ndatel aastatel, mil kiire tööstuskasv tõi loodushoiu probleemid selgelt nähtavale. Ideoloogia on korrastatud ideedekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi. Seega pole ideoloogia erapooletu seletusviis, vaid peab ühtesid nähtusi ja suhteid soovitavateks, teisi aga taunib. Kõik ideoloogiad pole seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole iga ideoloogia poliitiline. Selliste mittepoliitiliste ideoloogiate näiteks on budism, feminism, asketism, sürrealism. Poliitilised ideoloogiad, millele tugineb erakondade ja sotsiaalsete liikumiste tegevus, annavad hinnangu eksisteerivale poliitikale ning pakuvad oma nägemuse ideaalsest ühiskonnakorraldusest. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada majandust ja sotsiaalseid suhteid, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Need ideoloogiad, mis pooldavad pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi, on
*Majanduslik surutis (üle Euroopa tugev) -Saksamaa hüperinflatsioon -1924 rahareform-USA andis suure laenu Saksamaale, sealt algas Saksamaa majandustõus *Demokraatia levik -valimisõiguste laienemine(naised said õiguse valida) -tsensus-valimispiirang -liigne demokraatia *USA tõus juhtriigiks -1920.aastatel majandustõus *Püüd hoida rahu -Rahvasteliit -1925 Locarno konverents-hakkati arvestama Saksamaaga -1928 Briand´i-Kelloggi pakt *Äärmuslike ideoloogiate tõus -tulemusena tekkisid 30.aastatel Euroopas diktatuuririigid -Kominterni tegevus- maailmarevolutsioon (20ndatel aastatel) -Natsionaalsotsialism Saksamaal (1922 Hitler) *Suur majanduskriis (puhkes Ameerikas 29.okt 1929) Põhjused-(õpik 77-78) ületootmine, raharinglust ei olnud, ettevõted pankrotis, alkoholi keeld, laenamine(tagatiseta laenamine, pank ei kontrollinud laenu saajat jne ), ameerika ideaaliks oli vaba turumajandus ja see tähendab, et riik on
Milles avaldus üliriikide vastasseis külma sõja ajal? Külmaks sõjaks nimetatakse kahe üliriigi - USA ja Nõukogude Liidu - vahelist vastasseisu pärast II maailmasõda. Mõiste "külm sõda" võttis kasutusele USA riigitegelane B.Baruh. Vastasseisu vormid olid mitmekesised: ideoloogilised, majanduslikud, sõjalised. Vastandusid demokraatia ja totalitaarne valitsemine, turumajandus ja plaanimajandus ning ideoloogiate arv riigis. Põhiline kahe riigi vastasseis seisnes aga võidurelvastumises, mille käigus kumbki Külma sõja osapool püüdis üksteist üle trumbata. Esimese tuumarelva sai endale USA, ja kui ka NSV liit sai endale 1949 aastal endale esimese tuumarelva, pani see aluse võidurelvastumisele. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud
Enesemääratlusel on neli määratlust: keel, tavad, religioon ja ajalugu. Samuel Huntingtonil, Francis Fukuyamal ja Pippa Norrisel on kõigil omad maailmavaated ja arvamused tsivilisatsioonidest ja nende kokkupõrke võimalikkusest. Tsivilisatsioonide kokkupõrke hüpoteesi alustas Samuel Huntington. Ta kinnitas 1996. aastal ilmunud sama pealkirja kandvas raamatus, et pärast külma sõda ei domineeri maailmapoliitikas enam konkureerivate ideoloogiate konfliktid, vaid tsivilisatsioonide ja kultuuride konfliktid. Huntington ütles, et kultuuri jõud on suurem kui üleilmastumise lõimiv jõud ja et inimeste lojaalsuse määravad lõplikult kindlaks kogukondlikud sidemed, mille aluseks on religioon, rahvus ja ühine ajalugu. Huntingtonil oli õigus, sest maailmapoliitikas on mitmeid näiteid kultuurilistest konfliktidest. Näiteks Belgia, kes esimese Euroopa riigina
otsuse viimasel nädalal. Pikemaajalist tähtsust omab mitte kandidaatidele antud toetus, vaid hääletamas käinute osakaal ja selle muutumine aastate lõikes. Et seda tõsta, on muudetud reegleid paindlikumaks kasutatakse nt eelhääletust. Mõned riigid on muutnud valimise kohustuslikuks (Austraalia, Belgia, Brasiilia, Kreeka, Uruguay) 12 Ü Erakonnad tänapäeva poliitikas Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Erakondade funktsioonid: · koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida oma ühiskonnanägemust. Selleks koostatakse programm - erakonna üks põhidokumente, milles esitatakse oma nägemus ühiskonna arendamisest ja ideoloogiast (parem-vasak). · Pääseda võimule läbi valimiste. · Oma nõudmiste realiseerimine poliitikas valitsemine. Selleks on oluline luua
Kuivõrd oluline on sallivus tänapäeva maailmas? Sallivus ehk tolerantsus on omadus, mis tähendab teiste inimestega arvestamist ning erinevate kultuuride, ideoloogiate ja vaadetega leppimist või nende tunnustamist. Ilma sallivuseta ei saaks ühiskonnad toimida, kuid on näha, et selle olemus inimeste seas väheneb. Viimane faktor on ühiskonda kaasa toonud palju konflikte ja probleeme, millele püütakse leida ühiselt lahendusi. Milles ikkagi seisneb sallivuse tähtsus? Sallivust saab liigitada kahte moodi tõrjutus ja ühtekuuluvus. Eestlaste jaoks on tõrjutus liialt tuttav. Venelaste ja meie rahva suhted pole kunagi olnud eriti lähedased
rahvad sellesse taasühendatud Euroopasse kindlasti kuuluma peaksid, pole praegugi selge. Nii on Euroopa Liit põhiliselt koondanud liikmeid läänekristluse ehk siis ajalooliselt Rooma paavsti mõjualadelt. Sellesse rühma kuulub ELis ka Eesti. Idakristluse, Bütsantsi aladelt on ainult üks liige, Kreeka. Bulgaaria ja Rumeenia tee Euroopa Liitu pole veel lõppenud, Türgi oma (kes praegu islami-usu ühiskond) lausa algusjärgus. Väidetakse, et ristiusuline kultuur on kõrgeim ideoloogiate seas ja Eesti, Euroopa ja kogu maailma arengulugu võlgneb tänu kristlusele. No ega ikka võlgne küll. Kultuuride võrdlus skaalal parem-halvem, kõrgem-madalam jms on ääretult kahetsusväärne, ebateaduslik ja kahjulik. Vaatamata ajaloo vältel sagedasele ekspluateerimisele usumeeste ja ka poliitikute poolt, on seesugune vassing üldjoontes viinud vaenule ja vihale rahvaste ja tsivilisatsioonide vahel ning jõudnud ka rassismini
1) Esimene mailmasõda ei lahendanud riikidevahelisi vastuolusid ja seetõttu peetakse Teist maailmasõda Esimese jätkuks. 2) Hitleri-Saksamaa agressiivne poliitika, taotlus eluruumi laiendamisele. 3) Lääneriikide lepitus-ja järeleandmispoliitika (kokkuleppepoliitika). 4) Nõukogude Liidu maailmarevolutsiooni idee elluviimise kava 5) Ülemaailmse majanduskriisi mõjud 6) Totalitaarsete reziimide teke, nende agressiivne välispoliitika, äärmuslike ideoloogiate mõju 7) Müncheni sobing ja MRP leping soodustasid sõja alustamist 3. Millised alad okupeeriti Saksamaa poolt peale 1.sept. 1939 1940 ? Poola, Taani, Norra, Pariis, Põhja- ja Lääne-Saksamaa 4. Millised alad okupeeris NSVL MRP salajase lisaprotokolli järgi? Eesti, Läti, Leedu, Poola, Karjala(Soome), Bessaraabia 5. Talvesõja puhkemise põhjused ja tulemused. NSVL tahtis baaside lepingut, aga Soome keeldus sellele alla kirjutamast. Tekkis Mainila juhtum,
väiksem lugejaskond ning vahel peavad ka kvaliteetlehed kirjutama artikleid, mis auditooriumit lugema kutsuksid. Nii Eesti kui ka välismaa ajakirjanduses, raadios ning televisioonis peegeldub ühiskond., eriti kui räägitakse poliitikast. Kõik, mis maailmas toimub on selgelt väljaloetav meediast. Kuna meedia ülesanneteks on info edastamine, järelvalve, ühiskonna osade sidumine, avaliku arvamuse kujundamine, ideoloogiate väljendamine ning viimakse ühiskonnaelu kajastamine, siis võibki meediat nimetada ühiskonnapeegelduseks. Kõik ühiskonna probleemid leiavad kajastust meedias. Kuna meedia kaudu levib info väga kiiresti, siis saab iga inimene ükskõik, millises maailma osas infot mõnes teises riigis toimunu kohta ning suudab selle abil välja lugeda riigi probleemid ning õnnestumised.
2.aug 1990 sai alguse, võimule sai diktaator Hussein. Pärsia lahe pärast võideldi. Kuna NSVLiit ei kaitsnud enam Iraagi alasid ja ÜRO otsustas nüüd vastu võidelda. 2. Miks oli USA sunnitud sõlmima vaherahu? Millised olid selle tagajärjed? Eesmärk oli juba saavutatud, kuid sõditi edasi. Tagajärjed Hussein jäi edasi diktaatoriks. MAAILM KÜLMA SÕJA JÄREL LK 150-151, 156-157. 1. Selgitage F-Fukuyama väljend ,,ajaloo lõpp"? Mõtles selle all seda, et erinevate ideoloogiate vahelised võitlused on läbi. Demokraatia ja turumajanduse võit kogu maailmas. 2. Millele toetudes Fukuyama sellisele järeldusele jõudis? Paljudes riikides algas demokraatlik ajastu, üle mindi turumajandusele, lõppes KÜLM SÕDA. 3. Kas järgnev ühiskonna areng vastas Fukuyama ennustustele? Põhjendage. Ei ole, sest maailmas tekkisid uued probleemid terrorism; kahe tsivilisatsiooni kokkupõrge (islam kristlus) EUROOPA LK 158-159
· Eesti avalik teenistus ÕPIVÄLJUND ÕPETAMISTEGEVUS ÕPITEGEVUS HINDAMISMEETOD Aine/õppeülesande läbimisel üliõpilane ... selgitab riigi, erinevate poliitiliste Selgitamine, seminari/väitluse Loengus osalemine, seminaris Vaba/valikvastustega kirjalik töö, reziimide ja ideoloogiate olemust ja juhtimine, kirjalike tööde (diskussioonid, rühmatööd, hinnanguline tagasiside iseseisvatele toimimispõhimõtteid sh Eesti riikluse ja tagasidestamine harjutused) osalemine, kirjalike ülesannetele ja seminaridele konstitutsiooniliste aluste kujunemist tööde koostamine, iseseisev töö kirjandusega.
...........................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia.........................................................................................................6 2.2. Sotsiaaldemokraatia..............................................................................................................6 2.3. Rahvademokraatia................................................................................................................7 2.4. Kristlik demokraatia.....................
Iga inimene võib kaasa aidata tsivilisatsioonide vaheliste konfliktide ära hoidmisele, olles ise sallivam ja vastutulelikum teiste suhtes. Mingil hetkel saavad Lääne tsivilisatsiooni esindavatel riikidel nt. USA-l enda kütuse varud otsa ning suundutakse taas mõne ettekäände abil otsima paremaid jahimaid islami riikides, mis toob kaasa laiaulatusliku sõjategevuse riikides nagu Afganistan ja Iraak. Sõdade põhjused ei pruugi olla üldse kultuuride ja ideoloogiate tasandilt. Tsivilisatsioonide kokkupõrked on toimunud aegade algusest saati ja toimuvad ka edasi, kui suurel määral, seda oskab öelda vaid aeg ning inimesed, kellel on võimu. Kõige suurem oht on, et konfliktid toimuvad arenenud riikide ja arengumaade vahel. Peamised põhjused võivad olla kultuuride erinevused kui ka mõne riigi omakasupüüdlik tegevus.
KEELESÜSTEEM üldkeeleteaduse kui ka üksikkeelte põhiline uurimisobjekt KEELETÜPOLOOGIA keelte struktuurijoonte võrdlemine ja sellele toetuv üldine liigitamine DIALEKTOLOOGIA murdeuurimine VARIEERUMINE vaheldumine TEKSTILINGVISTIKA uurimisobjektiks on terviktekstid VASTLUSANALÜÜS uuritakse reaalseid vestlusi PRAGMAATIKA uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälistest situatiivsetest faktoritest KRIITILINE LINGVISTIKA püüab seletada keele ja ideoloogiate ning keelekasutuse ja võimukasutuse seoseid PSÜHHOLINGVISTIKA keskendub keeleprotsessi selgitamisele empiiriliste, eelkõige psühholoogias kasutavate meetoditega. Tähtsamateks uurimisobjektideks on kõne tootmine ja tuvastus: Mis juhtub meeles, kui keegi räägib või mõistab keelt? LOGOPEEDIA keele- ja kõnehäirete uurimine KLIINILINE KEELETEADUS kõnehäirete uurimisel kasutatakse lingvistilisi analüüsimeetodeid FILOLOOGIA keeleteadus
Erakondade kujunemine tänapäeva poliitikas Aleksander Kohlap 12C Miks on erakondi vaja? Demokraatilist ühiskonda iselouumustavad ideoloogiate paljusus, valimiskonkurents ja kodanikuorganisatsioonide kaasatus poliitikasse. Ajalooliselt kujunesidki parteid ehk erakonnad välja kui valimisvõitluse agentuurid, mille olulisimaks ülesandeks oli koondada teatud sotsiaalsete gruppide huve ja propageerida valijate hulgas omas ühiskonnaprogrammi. Programm annab olulist teavet erakonna ideoloogiliste orientatsiooni kohta. Tavaliselt vaatavad erakonnad oma programmi üle just enne valmimis,
Need meeleolud võttis kokku USA filosoof Fukuyama oma teoses ,,Ajaloo lõpp ja viimane inimene", kus ta väitis , et demokraatia annab kõige rohkem võimalusi rahuldada inimese tunnustusvajadust ning seetõttu viib areng paratamatult demokraatiani, millest edasi enam ei minda, sest ükski teine kord inimese vajadustele nii hästi ei vasta. Edasi arenevad majandus, tehnika, inimeste heaolu jpm, kuid ajalugu , kui võitlus erinevate ühiskonnamudelite ja nendega seotud ideoloogiate vahel saab läbi sellest ka väljend ,,ajaloo lõpp". Mis leidis aset Euroopas 1. Euroopa liidu laienemine 2. 1997. aastal tuli Inglismaal võimule Tony Blair. Tema programmis kuulutati sihiks ,,sotsiaalne õiglus", kuid selles esines hulk konservatiivide põhimõtteid ja seetõttu kujutas tema poliitika endast parem- ja vasakpoolsete meetmete põimimist, mida hakkati kutsuma kolmandaks teeks. 3. Ameerika Ühendriikide ja Inglismaa erisuhted. Teineteist toetasid kõigepealt Reagan ja
Meedia ja selle erinevad aspektid Meedia roll ühiskonnas suureneb pidevalt ning on seda teinud juba oma tekkest saati. Kuid mis meedia üldse on? Meedia kõige lihtsamas mõttes on arvamuste vahendusviis, ideoloogiate väljendamine ja infoallikatest teabe edastamine läbi meediakanalite, kust info jõuab vastuvõtjani, kelleks on tavaline inimene. Meedia oma olemuselt on riigikorra ja ühiskonna peegeldus. See tähendab, et meedia sisu oleneb sellest, kas riigis valitseb demokraatia või totalitaarne kord ning kas meediakanali lugejatel, kuulajatel või vaatajatel on rohkem huvi pehmete või kõvade uudiste vastu. Samal põhjusel on
originaalsest liberaalsusest kasvab välja uuem versioon ja täiendub eelkõige vastavalt ühiskonnas asetleidvatele sündmustele, mis just liberalismi kaugemasse dimensiooni algupärasest võib viia. Seetõttu üha enam tüürib liberalismi ideoloogiline fenomen kustuma, mida võib põhjendada nii pidevate ühiskonna update-ga, globaalse majanduse langusest kui ka riikide valitsuste erinevate tõlgendustega liberalismi. Kui Fukuyama leidis, et „Ajaloo lõpp“ liberalismi ja teiste ideoloogiate vaheline võitlus lõppes Külma Sõja ja II Maailma sõja järgse perioodiga. Siis kahjuks leian, et pigem on ja oli tegemist hetkelise pöördepunktina, kus liberalism sai eelkõige uuema kuue, ehk endise liberalismi väärtused sobisid kõige paremini sõjajärgse perioodi lõpp-punktiks. Ehk liberalismi väärtused nagu isikuvabadus, kodanike kaitse jms sulandus kõige paremini iseloomustama sõjajärgset uut perioodi, kus
Ajaloo lõpp või tsivilisatsioonide kokkupõrge: Fukuyama versus Huntington Põhjused: Ajaloo lõpu teooria (Fukuyama) 1989 Fukuyama väitis, et külma sõjaga koos on lõppenud ka ideoloogiate aeg ning sellega kaasnevalt inimkonna ideoloogiline evolutsioon: liberaalse demokraatia näol on jõutud viimase ja parima maailma ühendava valitsemisvormini. Kuigi maailm muutub jätkuvalt, ei ole edasine progress võimalik. Tsivilisatsioonide kokkupõrge (Huntington) 1992 Huntington nõustus Fukuyama teesiga, et ideoloogiate aeg maailmas on külm sõda lõppenud. Vastanduvalt väitis ta, et maailm on oma läbikäimistes normaliseerunud ja oma tavapärasesse
vaadelda kooseksisteerivatena kui nad on ühendatud antud sotsiosemiootilises ühtsuses. Kultuurisemiootikal (näiteks J. Lotmani poolt esitatuna) on seega ülesanne tegeleda semantilise universumiga – ja, peamiselt, selle kahe makrosemiootilise* komponendiga: loomuliku keele* ja loomuliku maailmaga*, käsitledes seega semantilist universumit kui objektsemiootikat, et konstrueerida metsemiootikat, mida nimetatakse kultuuriks. See on tohutu ülesanne, kuna suhestub terve hulga aksioloogiate, ideoloogiate ja sotsiaalsete praktikate tähistamise kirjeldustega. Järelikult on uuring tavaliselt limiteeritud nende konstruktsioonidega — ulatuselt tagasihoidlikum ja kvalitatiivselt ambitsioonikam — mis konstitueerivad episteemide* kirjeldusi. Sellistes olukordades on episteemid vaadeldavad kas semiootiliste süsteemide hierarhiatena või konnotatiivsete metasemiootikatena. 2. Kultuuri kontsept on nii suhteline kui universaalne. Kui enamikel juhtudel on
Ei tunnistanud Eestit Saksa ei küüditanud Repressioonid Saksa ei teinud massirepressioone Ideoloogia pealesurumine Saksa hävitas juute ja mustlasi Tsensuur Saksal eestlaste suurem toetus Juhikultus Ideoloogiate erinevus Kontroll Saksa ei teostanud natsionaliseerimist Saksa käitus paremini 4. Nimeta tegureid, mis põhjustasid Eesti elanikkonna vähenemist 1940-1949 *2 massiküüditaist I 14 juuni 1941 10 000, II 25.märts 1949 20 000 *suurpõgenemine 1944 80 000 *sõjategevus *hukkamised *Baltsakslaste lahkumine 12 000 1939 oktoober 5
tekitanud tavakodanike seas vastakaid arvamusi. Toimub sõda nii erakondade kui ka poliitiliste rühmituste ja rahva vahel. Üks raskema kaaluga relvi poliitikas sõdijate arsenalis on propaganda. Juba maailmasõdade ajal oli propaganda eluline osa rahva kaasahaaramiseks ja oma eesmärkide selgitamiseks. Natsionaal- sotsialistide ja kommunistide plakatid on kõigile tuttavad ja nende sisu igale inimesele arusaadav. Nende ideoloogiate levimise ajal kuulati öö-päev läbi riigi heakskiidetud raadioprogramme, kus kõlas valitseva võimu propageerimine ja teiste valitsusreziimide maha tegemist. Propaganda varitses rahvast igal pool ning paratamatult langesid massid selle ohvriks. Tänasel päeval tehakse seda intensiivsemalt ja palju tõhusamalt, kuna psühholoogia on arenenud ja tehnoloogia, mille abil informatsioon levib on kümneid kordi efektiivsem.
Külastasin 7. detsembril Kumu kunstimuuseumit, kus oli üleval näitus ,,Eesti kunstiskeenede arheoloogia ja tulevik". See on koostatud 4 kuraatori poolt ning see annab ülevaate eesti kaasaegse kunsti tegemistest. Selle näituse idee autor, Kumu kunstimuuseumi kuraator Eha Komissaarov on öelnud: ,,Näitus mängib maha ühe võimalikest stsenaariumidest, kuidas valitseva pluralismi tingimustes teha nüüdiskunsti arenguid kokkuvõtvat ülevaadet ja kaasata erinevate tehnoloogiate või ideoloogiate alusel grupeerunud kunstnikke ja institutsioone". Selle näituse parim töö oli minu arvates Mart Viljuse eksponaat, mis kandis nime ,,TM". See koosnes ühest suurest poeriiulist, mille peal oli väga palju erinevaid toiduaineid. Kuid nende kaubamärgid olid ära vahetatud. Näiteks kassitoit oli müügil sokolaadibatooni ,,Snickers" logo all, Pepsi pudel oli endale saanud hoopiski telefonitootja ,,Nokia" logo ning kassitoidu ,,Kitekat" logo ilutses sokolaadi ,,KitKat" peal
põhimõttel. Juhtorganid asuvad Brüsselis. Brüsseli pakt (1948) - 5 riiki 50 aastaks poliitilise, majandusliku, sõjalise koostööleppe, et seista vastu NSVL ideoloogilisele ja sõjalisele ohule. Külm sõda (19451990) enne II MS lõppemist oli NSVL kehtestanud Ida-Euroopas oma võimu ja ideoloogia ning hävitas sealse demokraatia. Lääne-Euroopa hakkas tihedamat koostööd tegema USA- ga, kartes NSV Liitu. Külma sõja teljeks oli USA ja NSVL vastasseis (nende ideoloogiate demokraatia ja diktatuuri - vastasseis). Külma sõja avalik formuleering oli 1946. Aastal Churchilli kõnes, kus ta kõneles liitlaste vastuoludest) Trumani doktriin (1947) kommunismi pidurdamise poliitika. USA-s tunnetati NSVL poolt kommunismi leviku survestamist. kui maailmas rikutakse sojalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo´d, siis ei saa USA sellega leppida. Hakati abistama ohtu sattunud riike ja rahvaid Marshalli plaaniga.
annaabi.ee 
