pärilikkusõpetuse ja biotehnoloogia alal. Tööstusliku tootmise laienemine põhjustas selle, et 20. sajandi teisel poolel sai keskkonna saastamine ülemaailmseks probleemiks. Teadlased hakkasid rääkima kasvuhooneefektist , mis on tinginud kliima ülemaailmsest soojenemise. 1980.aastal avastasid teadlased suured augud Maad ümbritsevas osoonikihis, mis kaitseb elusolendeid ohtliku päikesekiirguse eest. III osa: §32B Eluolu idablokki maades iseloomustas tarbekaupade puudus. Kiire majanduskasv, mis lääneriikides algas 1940.aastate lõpul ja 1950. aastate algul , toetus nii valitsuste maj. poliitikale kui ka rahvusvahelistele maj. meetmetele. Inimeste ostuvõim kasvas ning inimeste kodudesse ilmus üha uusi asju. Täiustati juba tuntud kaupu: autosid, mööblit jne. 20.saj hakkasid arvutid pakkuma inimestele järjest uusi teenuste liike nt. Internetipanka. Idablokkimaades oli elatustase lääneriikidega võrreldes
Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud. Kõige ohtlikum konflikt, milleni Külm sõda ja sellest tingitud võidurelvastumine viisid oli Kuuba kriis. Kui varasemalt oli olnud suurriikidel hirm tuumakatastroofi ees, mis ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda, siis nüüd oldi valmis sellest hirmust loobuma, ja nii
,,Miks puhkes külm sõda?" Arutlus Suurriikide seast langesid mõneks ajaks välja Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ning Inglismaa osatähtsus. Seevastu muutusid üliriikideks USA, kes asus demokraatlike lääneriikide etteotsa ning kommunistlikke riikide e. Idablokki juhtinud NSV Liit. Tekkis vastasseis riigi korralduses ja mitmetes eluvaldkondades. Rahvusvahelised suhted arenesid külma sõja tähe all. Euroopas, Lähis-Idas, Kagu-Aasias ja mujal tekkisid mitmed kriisikolded. Peale II maailmasõda jagati Saksamaa NL ja USA vahel. USA sai Lääne-Saksamaa e. SLV, NL sai SDV. Kommunismi leviku piiramiseks asusid USA väed 1950 a. Sõtta Korea, Vietnami ja Afganistaaniga. Suhted olid halvad, kuna USA tahtis taastada endist Euroopat, kuid
Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA- Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas. Ühiskond Eesti Vabariigi 3-sambaline pensionisüsteem.
välissurve vastu (kommunismi vastu). Marshalli pl. - abiandmisplaan sõjas kannatada saanud riikidele. 1948-52 andis USA 17. EU riigile 13 miljardit $. Raudne eesriie NL eraldas Kesk- ja Ida-Euroopa riigid muust maailmast RE-ga, tõkestades sedasi nende läbikäimist lääneriikidega. Neutr riigid: Soome, Rootsi, Sveits, Jugoslaavia, Austria NATO asutajad: 1949: USA, Belgia, Holland, Island, Itaalia, Kanada, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Taani Idablokki kuuluvad riigid:Riigid, mis RE-st idapool (lk 19 map) NSVL, Poola, Jugoslaavia(natuke vabam seis, nõustus Marshalli plaaniga), Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, P-Vietnam, P-Korea, Mongoolia. Berliini blokaad 1948 juunis alanud BB käigus lõikas NL L-Berliini ära välismaailmast, elektrist, toitainetest jms, lootes teda endaga liituma sundida. USA suutis L-Berliini varustada õhusilla abil. 324 päeva möödudes blokaad lõpetati.
------------------------------------- 1. SELGITA MÕISTED: 1) Helsingi protsess- 2) Idalepingud- 3) Prantsuskeelne sõna détente- 4) Terve maailmasüsteem- 5) Põrandaalused organisatsioonid- 6) Solidaarsus- 2. KES OLID: 1) Tadeusz Mazowiecki- 2) Václev Havel- 3) Edward Gierek- 4) Charles de Gaulle- 5) Leonid Breznev- 6) Richard Nixon- 3. VASTA KÜSIMUSTELE! 1) Millised riigid kuulusid Idablokki? 2) Mille nimel asusid võitlema haritlaste poolt moodustatud põrandaalused organisatsioonid? 3) Milliseid nõudmisi esitas võimudele Walese juhtimisel moodustatud tehastevaheline streigikomitee? 4) Millega lõppesid 1989. aasta algul alanud ümarlauakõnelused? 5) Mida tähendas valem 2+4? 6) Kuidas nimetati relva, mida 1952. aastal Ühendriigid katsetasid? 7) Milliseid lubadusi lubas anda Richard Nixon?
Kommunistide võim püsis kas otsese terrori või selle tekitatud hirmu abil. 4) Majandus, nii tööstus kui ka kaubandus, oli valdavalt riigistatud. Mõnes riigis oli piiratud kujul lubatud ka eraettevõtlus, samuti oli riigiti erinev põllumajanduse kollektiviseerimise tase. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus. 5) Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid ka kulutused riigikaitsele, mistõttu elatustase oli madal. 5.Millised riigid kuulusid Idablokki Idablokki kuulusid 13 riiki: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea ja Mongoolia. 6. Võrdle NSV Liidu poliitikat Balti riikides. Mille poolest see sarnanes, kuivõrd arvestati kohalike olude erinevust? * Eesti ja Läti aladelt eraldati vastavalt Narva jõe tagune ala enamik Petserimaast koos Petseri linnaga (5% Eesti pindalast) ja Abrene linn ja selle ümbrus.
maadega. Kõigepealt paranesid NSV Liidu suhted Euroopa riikidega, seejärel ka Ühendriikidega. Lääneriikide ja idabloki suhete paranemise eesmärgil toimus ka Helsingi protsess, et arutleda erinevaid koostöövõimalusi ja allkirjastada lepinguid nii julgeoleku-, kultuuri- kui ka inimõiguste alaselt. Kuigi Lääne ja Ida koostöö ei leevendanud kommunistlikku reziimi ega vähendanud repressioone NSVL maades võrreldes 1960.aastatega, õõnestas see pikemas perspektiivis siiski idablokki ning inimõiguste ideed jõudsid ka raudse eesriide taha. Külm sõda mõjutas ka teadust ja kultuuri, ka nendes valdkondades proovisid läänemaailm ning sotsialismimaad teineteisest paremad olla. 1960. aastatel arenes teadus kiirelt mõlemas leeris, kuid kosmonautika arengus jõudsid Ühendriigid NSV Liidust ette ning esimese inimesena kuule astus ameeriklasest astronaut N.Armstrong 1969.aastal. Kui 60.aastatel oli konkurents USA ja NSV Liidus vahel olnud tugevam
Vahenditeks oli voidurelvastumine, kriiside yles2ssitamine, Algas Berliini blokaadiga 1948/49 ja loppes NSVL lagunemisega 1991. Moju laienemine Euroopas Poola,Eesti,Lati,Leedu,Ungari, Tsehhoslovakia,Rumeenia,Bulgaaria Aasias-Hiina,Pohja-Vietnam,Pohja-Korea,Mongoolia Sotsialismimaad alates 50ndatest. Siia kuulub NSVL, Poola, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Albaania, välja jääb Jugoslaavia, kellel NSVLga konflikt (eristub teistest sots maadest) Raudne eesriie - idablokki piirav välismaailmaga suhtlemist takistav piki SDV, Rumeenia, Bulgaaria ja Tsehhoslovakkia piire jooksev piir Trumani doktriin - '47, seadis USA eesmärgiks vabade rahvaste toetamise sise- ja välisvaenlase eest- kommunistide võimuhaaramiskatsete eest. Marshalli plaan -47, abiandmisplaan Euroopa riikidele, 17 riiki said abi. Berliini blokaad 48/49 Noukogude Liit loikas Laane Berliini ara valismaailmast, st.elektrist, kytusest, toiduainetest, Berliini müür 13.08
Skasa DV vanameelne juhtkond eesotsas Erich Honeckeriga ei läinud kaasa Ida-Euroopa uuenemisprotsessiga ja püüdis valitsevat reziimi kindustada. Poliitilised muutused teistes riikides ning siseriiklikud vastuolud vallandasid Ida- Saksamaal ulatusliku massiliikumise. 1989. aasta oktoobris astus Honecker tagasi ning 9. novembril lõhkus rahvamass Berliini müüri. 1990. aasta 3. oktoobril liideti Ida-Saksa alad Saksamaa Liitvabariigiga. Saksa Demokraatilikust Vabariigist sai esimene idablokki kuulunud riik, mis leidis koha läänemaailmas. See toimus rahulikul teel teiste suurriikide sealhulgas ka NSV Liidu nõusolekul. Nõukogude Liidu lagunemine vormistati lõplikult pärast vanameelsete jõudude ebaõnnestunud riigipöördekatset 1991. aasta Augustis. Esmalt tunnustas Moskva 1940. aastal ebaseaduslikult NSV Liiduga liidetud Eesti, Läti, Leedu iseseisvust. 1990. aastate algul tekkis pingeline olukord Pärsia lahe piirkonnas, kui Iraak okupeeris Kuveidi
Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksa linnades toimunud rahva väljaastumised surusid Nõukogude väed maha, eriti julmalt tehti seda Berliini ülestõusu ajal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Saksa DV piirivalvurid said käsu tulistada kõiki, kes üritavad riigist põgeneda.Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal surus N Liidu sõjavägi maha ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse ning lämmatasid tsehhide ja slovakkide vabaduspüüded. Korea sõda. Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis
kuna NSV Liit ega ka teised sotsialismimaad pööranud vastavatele sätetele mingit tähelepanu ning repressioonid teisitimõtlejate vastu ei vähenenud, vaid pigem suurenesid.Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ning idabloki vahel.Majanduslik koostöö tähendas peamiselt lääneriikide investeeringuid Kesk-ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri-ning teadusalane suhtlemine ja turism.Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Nimelt seadsid ebaotstarbekalt kasutatud laenud Kesk-ja Ida-Euroopa sotsialistlikud riigid Läänest sõltuvusse ning tekitasid neile tõsiseid majandusprobleeme.
Vaenutsevd pooled ei olnud omavahel otses sõjategevuses, kuid üritasid oma üleolekut majanduses, poliitikas, kultuuri ja teaduselus maksma panna. Esiteks prooviti vastast edastada uute võimsamate relvade tootmises ehk võidurelvastamises, teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulund ei demokraatlike lääneriikid hulka ega kommunistlikku idablokki. Seismaks vastu Nõukogude Liidu kasvavale agressiivsusele, asusid Lääne- Euroopa riigid senisest tihedamale koostööle. Märtsis 1948 sõlmisid Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Holland ja Luksemburg koostöölepingu ehk Lääneliidu. Ent Lääneliidu osalisi oli liiga vähe, et üles kaaluda Moskva võimsust. Seetõttu asutasid 10 Euroopa riiki koos Kanada ja Ameerka Ühendriikidega aprillis 1949 Põhja Atlandi Lepingu Organisatsiooni ehk NATO
alustamiseks (kuna NSVL oli võidurelvastumise nii kui nii kaotanud), loobuti 1987.a. Brežnevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. Idabloki lagunemise eeldused I • Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus alates 1985. a märtsist. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund. • Majanduskriis: tootmise langus kõikides majandusharudes, majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse, Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat, eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega, nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema, VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises puuduses ei tahetud oma tooteid enam
1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli eeskujul. Idablokki iseloomustasid Idablokile iseloomulikud jooned: võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus.
suruda. Vihatud diktaator arreteeriti, mõisteti kiirustades süüdi ja hukati koos võimuka naise Elenaga veel sama aasta lõpus. See oli kõige verisem kommunistliku reziimi taandumine Ida-Euroopas. . Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema
Adenauer. Maj. Olukord sel ajal raske. Okupatsioonivõimude vastuseisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Riik pidi kehtestama reeglid ,mida ettevõtjad jälgima peavad. Majan hakkas kiirelt kasvama, seda nim Saxa majanimex. Idablokk:Kommunismi mõjuvõimu laianemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idablokis nimetada. Idablokki kuulusid: NSVL, Poola, jugoslaavia, rumeenia, saksa dv, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, albaania, hiina, põhja-vietnam, põhja-korea, mongoolia. Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused.Kommunistid kontrollisid kogu elu riigis.Otsene terror või hirm.Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. Suur sõjaväestatus, riigikaitse. Korea sõda: 1950 - 1953a Esimene
CENTO) 5) ,,raudse eesriide" kujunemine 6) kriisid : Berliini kriisid, Suessi kriis, Kuuba kriis jt. ja lokaalsed sõjad ( Korea sõda, Vietnami sõda, ...) 5) Sotsialistliku maailmasüsteemi kujunemine Lk 19 need 5 punkti. 6) Kolmas maailm Kolmandasse maailma kuulusid riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki. 7) Sotsialistlik orientatsioon 8) Seletage mõisted: - Kahepooluseline(biopolaarne) maailm - Võidurelvastumine, ABC relvad ABC relvad on massihävitusrelvad(keemilised, bioloogilised relvad, aatompomm). Taheti välja töödata uusi ja võimsamaid relvi. - Raudne eesriie NSVL ei tahtnud, et ühiskond saaks lääneriikidega suhelda. - Uued sõjalised liidud
ning kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. 3.Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaardi tundmine. Raudne eesriie on NSVL poliitiline üritus kaitsta oma poliitilist mõjuala võõrmõjutuste eest, tõkestades sedasi nende läbikäimist ning suhtlemist lääneriikidega. 4.Idablokk(kommunismileer), sinna kuulunud riigid, selle riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustava jooned Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused
integratsioon ehk limumine - riikide majanduslik, kultuuriline ja poliitiline koost. julgeolekuorganid - nukoguliku vimustruktuuri luure ja repressiivorganid, nukogude vgivallapoliitika elluviijad koalitsiooniivalitsus - erinevate poliitiliste judude poolt moodustatud valitsus. kolhoos - pllumajandusettevte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete hisomand. kolmas maailm - klma sja aastate riigid, mis ei kuulunud ei demokraatlike lnemaade ega ka kommunistliku idablokki maade hulka. kolonialism - poliitika, mis taotleb vhem arenenud v. nrgemate maade kolooniateks e. asumaadeks muutmist vi nende allutamist muul viisil. kollektiviseerimine e.kolhoseerimine - talude vgivaldne hendamine hismajanditeks e kolhoosideks. kommunism - poliitiline petus, mis pab saavutada sotsiaalset vrdsust proletariaadi diktatuuri kehtestamise abil ja mille eesmrk on klassideta ja eraomandita hiskond. konservatism - alalhoidlikus, traditsioonilisi vaateid silitav ja ajaloolist
majanduslik ja tehniline abi, hoiti ära kommunismi 7. Berliini blokaas toimus 1948-1949 11 kuud, stalin lõikas lääne-berliini ära lääne maailmast (vesi, transport, söök, elekter, kütus jms). Üritatu lääne-berliin enda kätte saada, ebaõnnestuti. Usa tõi toitu õhusilla kaudu 8. NATO usa liit teiste lääneriikidega (kui nato ühele riigile minnakse kallale, siis teised nato riigid appi) VLO Warsavi lepingu organisatsioon, idablokki liit VMN vastastikuse majandusabi nõukogu e 1949-1991 tegutsenud NSVL majandusalane organisatsioon 9. külm sõda seisnes võidurelvastumises taheti koguaeg teisest rohkem ja ees pool olla. Võidurelvastus/jooks seisnes teaduses, relvades, tuumarelvades, kosmosesse joudmises, majanduses, luureteenistuses jne 10. võidurelvastumine koguti teadmisi/resursse kindlas valdkonnas, et olla vastasest koguaeg ees ja parem 11
Saksa majandusime: Saksamaa purustati sõjas põhjalikult ning jagati NSV Liidu, Ameerika Ühendriikide, Inglismaa ja Prant vahel okupatsioonideks. Okupatsioonivõimude vastusisusest hoolimata alustas kristlik-demokraatlik Valitsus radikaalselt majandusreformi, mis sai tuntuks sotsiaalse turumajanduse nime all. Selle eestvedajaks oli Erhard. Idablokk: Kommunismi mõjuvõimu laianemise tulemuseks oli terve maailmasüsteem, mida võib ka idablokis nimetada. Idablokki kuulusid: NSVL, Poola, jugoslaavia, rumeenia, saksa dv, tsehhoslovakkia, ungari, bulgaaria, albaania, hiina, põhja-vietnam, põhja-korea, mongoolia. Korea sõda: 1950 - 1953a Esimene suurem sõjaline kokkupõrge külma sõja käigus toimus Korea poolsaarel. 1950a juunis tungis kommunistlik Põhja korea NSV Liidu ja hinna toetusel Lõuna koreale kallale ja vallutas suurema osa selle territooriumist. ÜRO vägede juhatajaks määrati kindral Macarthur
positsioone kolmandas maailmas ja võidurelvastumises ; see protsess oli kasulik USA-le: Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sotsialismileeris ja suurendas avatust, läbirääkimist lääne maailmaga. -Pingelõdvenduse tulemused: tihedam läbikäimine idabloki ja lääneriikide vahel(lääneriikide investeeringud Eur satelliitriikidesse, tihenes kult ja teadualane suhtlemine, turism) ; õõnestas idablokki seest poolt, ebaotstarbekad laenud viisid Ida-Eur sotsialistlikud riigid läänest sõltuvusse ja tekitasid majandusprobleeme. -Külma sõja taasägenemine(1979-1985): USA väljatõmbumine Vietnamist oli NL võit ; NL ehitas üles oma tuumajõud, 1980 oli saavutanud USAst ülekaalu, NL jõud koos satelliidi Kuubaga saavutasid kontrolli Angoolas, Etioopias, Afganistanis ; Brežnev uskus, et võib teha, mida tahab ;
tuumakatastroofi ees ei lasknud vastasseisul otseseks konfliktiks paisuda. Võidurelvastumine mõlemad pooled üritasid välja töötada uusi ja võimsamaid relvi, millega loodeti ära hoida vastase võimalikku rünnakut. · Kosmose uuringud ning haridus ja teadus · Mõjuvõimu suurendamine arengumaades (Kolmandas Maailmas riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike lääneriikide hulka ega kommunistlikku idablokki) · Ideoloogiline võitlus (demokraatia vs rahvademokraatia ehk kommunism) · Sõjalised blokid (NATO, VLO) Kahepooluseline maailm: · LÄÄS USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Itaalia, Kanada · IDA NSVL, Saksa DV, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Jugoslaavia, Albaania, Hiina RV, Mongoolia, Põhja-Korea, Vietnam, Laos, Kuuba ,,Raudne eesriie" sümboolne piir (eraldusjoon) demokraatlike lääneriikide ja NSVL
Euroopa pinnal. 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne-Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. Kriisid toimusid ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades. 1956. aastal ajas N Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu. 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tsehhoslovakkiasse. Euroopas suurt vastuseisu ei olnud.
Varssavi Lepingu Organisatsioon . • 1960. aastate algul puhkes Ida-Saksamaal kriis, mis oli taas kord seotud Lääne- Berliiniga. Paljud idasakslased polnud rahul kommunistide valitsemisega Saksa Demokraatlikus Vabariigis. Ida-Saksamaalt hakkas rahvast palju välja rändama. 1961. aastal ehitati müür, mis eraldas Lääne-Berliini Ida-Berliinist. Berliini müür aga muutus pea kolmekümneks aastaks jagatud Euroopa sümboliks. • Kriisi kogeti ka teistes idablokki kuulunud Euroopa maades: • 1956. aastal ajas Nõukogude Liidu sõjavägi laiali ungarlaste kommunismivastase ülestõusu , • 1968. aastal tungisid Nõukogude tankid Tšehhoslovakkiasse . Psühholoogiline sõda Psühholoogilise sõja mõjutusmeetodid jaotusid mitmesse ossa: • avalik diplomaatia vastandina traditsioonilisele saladiplomaatiale • meediaründed (muuhulgas propaganda ja agitatsioon); • vastasriigi või riikide sisepoliitiline
Lääne- Saksamaal olid suured majanduslikud probleemid ja probleemid rahanduses: raha oli kaotanud väärtuse ning õitses must turg. Sotsiaalne turumajandus: Kehtestati reegleid, mida ettevõitjad peaksid järgima(Erhard); vaba konkurents, hinnad vabastati kontrolli alt. 1948. a toimus rahareform. Majandus hakkas kiiresti arenema. Saksamaa sai keerema majandusliku arenguga Euroopas. See on Saksa majandusime. 11, Nimeta vähemalt kolm idablokki kuulunud riigi tunnust. 1. Võim riigis oli koondatud kommunistliku partei kätte. Kui olid teised partied, siis neil võimu ei olnud. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 2. Kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis(võim, kultuur, haridus). Kommunistlik võim püsis julgolekuorganete abil. 3. Majandus oli enamuses riigistatud ainult mõnes riigis oli lubatud ka väike eraettevõtlus.
loobuti 1987.a. Breznevi doktriinist (millega lubati sekkuda Ida-Euroopa sotsialistlike riikide siseasjadesse juhul, kui kuskil sotsialismi põsimajäämine satub hädaohtu); sellega oli võimalik alustada reforme ka nendes riikides. 2. Idabloki lagunemise eeldused: (Vt. ka õpik lk.140-143) · Idabloki lagunemine on seotud muutustega NSV Liidus, kus 1985.a. märtsis sai uueks Kommunistliku Partei peasekretäriks M.Gorbatsov. Selleks ajaks oli kogu Idablokki tabanud selge kriisiseisund, mis väljendus: · Majanduskriisis: tootmise langus kõikides majandusharudes majanduse ekstensiivse arengu tulemusena oli kulutatud tohutuid ressursse Idabloki toodete kvaliteet ei kannatanud kriitikat eksport lääneriikidesse piirdus peamiselt toorainetega nafta hind, millega NSVL oli senini endal hinge sees hoidnud, hakkas langema VMN-ga loodud majandusintegratsioon hakkas lagunema , kuna üldises
Käik: *algselt ülekaal Guomindagi poolel *1947 initsiatiiv kommunistidel *agraarreform aitas kommunistidel tugevneda *1948 kodusõjas pööre *kommunistid vallutasid suurema osa Hiinast *1949 kommunistidel Naking, lahingud kandusid Lääne-Hiinasse *Guomindangi liider Kaishek taandusvägedega Taivani saarele *1 okt 1949 kuulutati välja Hiina Rahvavabariik eesotsas kommunistide liider Mao Zedong Tulemus: tugevnes kommunistide positsioon maailmas ja nende mõjuvõim laienes Aasias. Idablokki kuulusid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Albaania, Hiina, Põhja- Vietnam, Põhja- Korea, Mongoolia. Idabloki iseloomustus: 1) Võim riigis oli koondatud ühe kommunistliku partei kätte. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused 2) Kommunistlik partei korraldas kõike riigis 3) Tohutu võim oli julgeolekuorganeil 4) Majandus oli riigistatud, kehtis käsumajandus 5) Söjaväestatus oli suurim kui maailmas keskmiselt
väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Suurbritannias 1940ndatel hakkasid iseseisvuma Briti Asumaad Aasias, 1950ndatel Aafrikas. Prantsusmaal Charles de Gaulle. Saksamaal majandusime, põhiseadus jõustus seal 1949. Konrad Adenauer. Sotsiaalne turumajandus Ludwig Erhard. Riik ei pea majandust vahetult reguleerima, küll aga kehtestama reeglid, mida etevõtjad peavad järgima. Avatud turg, eraomand, stabiilne raha. India iseseisvus 15. august 1947. Idablokki iseloomustavad jooned: 1) Võim riigis koondatud ühe, kommunistliku partei käes. Kodanikel puuduvad demokraatlikud vabadused ja õigused. 2) Kommunistid kontrollisid kogu elu riigis. 3) Otsene terror või hirm. 4) Majandus, tööstus, kaubandus riigistatud. Kollektiviseerimine. Käsumajandus. 5) Suur sõjaväestatus, riigikaitse. Kommunistliku diktatuuri kehtestamine: Pärast Punaarmee saabumist moodustati ajutine
ta tööle Moskvasse. Ta töötas kuni pensionile jäämiseni 1990. a NLKP KK juures asuva Parteikontrolli Komitee liikmena. Välispoliitika 1945-1985. aastatel oli Eesti Moskva käsualune. Eesti volitused olid väga piiratud. Meil ei võinud eksisteerida välispoliitikat. Pidime osalema NSV Liidu välispoliitikas, kui Moskva seda soovis. Meie noorsõdureid saadeti pärast väljaõpet konfliktipiirkondadesse väljapoole NSV Liitu, et ,,rahustada" idablokki. 1956. aasta oktoobris osalesid meie noormehed Ungari ülestõusu mahasurumises ning 1968. aastal aitasid nad NSV Liidu vägedel Tsehhoslovakkias toimunud Praha kevade jõuga lõpetada. Paljud meie noorsõdruid saadeti 1980. aastatel ohvriterohkesse Afganistani sõtta. Kokku saadeti Eesti NSVst Nõukogude relvajõududesse 1940. aastate keskpaigast 1980. aastate lõpuni hinnanguliselt 350 000 meest. Eestlased osalesid aktiivselt NSVL koondise koosseisus 1980. aastal Moskvas
Pingelõdvenduspoliitika tulemused: NSVL saavutas kõik eesmärgid ja Lääs mitte ühtegi. NSVL kasutas paranenud suhteid ära oma positsiooni tugevdamiseks Kolmandas Maailmas ja võidurelvastumiseks. Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama läbikäimise lääneriikide ja idabloki vahel. Majanduslik koostöö eähendas lääneriikidele invensteeringuid Kesk- ja Ida-Euroopa satelliitriikidesse ning laene. Tihenes kultuuri- ning teadusalane suhtlemine ja turism. Kõik see õõnestas idablokki seestpoolt. Satuti sõltuvusse Läänest (laenude pärast) ARAABIA MAAD JA ISLAMIMAAILM Araabia maade vastasseis Iisraeliga: Araabia maid ühendas omavahel vastasseis Iisraeliga 1964 moodustas osa palestiinlasi rühmituse Palestiina Vabastusorganisatsioon, mille sihiks oli Iisraeli ,,merrepühkimine" ja selle asemel Palestiina riigi loomine. 1967 alustasid Süüria ja Egiptus + Jordaania avalikult ettevalmistusi sõjaks Iisraeli vastu, kuid juudid andsid
Külma sõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950.aastail hakati Nõukogude Liidus tootma esimesi tuumapomme. Kohe asuti ka USA-s selliseid pomme valmistama. Üha võimsamaks muutus tavarelvastus: tankid, suurtükid, lennukid jms. Teiseks soovisid USA ja NSV Liit saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati laiendada oma mõjuvõimu Kolmandas Maailmas ehk riikides, mis ei kuulnud ei demokraatlike lääneriikide ega kommunistlikku idablokki. Veel üheks külma sõja tunnuseks oli kindlasti Berliini müür ning Berliini blokaad. Külm sõda algaski peale Berliini blokaadi ja lõppes NSV Liidu lagunemisega. Toimusid ka igasugused vastastikused luuretegevused. Lääne-Saksamaal viidi läbi rahareform ning sinna kaasati ka Lääne-Berliin ja see tingis Ida-Saksamaa osa majanduse isoleerituse. See allutas pool linna majanduslikult Saksamaa lääneosale ja NSVL ei saanud seda linnaosa siduda majanduslikult enda piirkonnaga. NSV
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine
Osapooled Põhja-Ameeerika, Lääne-Euroopa, Jaapan, Austraalia <==> Ida-Euroopa, Hiina RV, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Kuuba. Avaldumisvormid 1) võidurelvastumine: see puudutas nii tuuma- kui ka tavarelvastust, sõjalis- poliitilised liidud ÜRO 1949, VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955. 2) USA ja NSV soovisid saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu. 3) üritati laiendada mõjuvõimu riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega kommunistlikku idablokki. Kuuba kriis okt 1962 USA vs NSVL. USA luurelennukid avastasid Kuubale paigaldatud Nõukogude Liidu lõhkepeadega keskmaaraketid, mis võinud väljatulistamise korral hävitada suurema osa USA-st. USA käskis raketid sealt ära viia ja lubas, et ei tee katset Kuubat enda kontrolli alla võtta. Hinnang: saavutati mõlemapoolne kompromiss ja seda võib pidada USA-Nõkogude Liidu vastasseisu haripunktiks külmas sõjas.
Külma sõja lõpuks võib pidada 1980.-1990.aastate vahetust, kui toimus idabloki ja NSV Liidu lagunemine ning Saksamaade taasühinemine. Külma sõja käigus prooviti vastast edestada uute võimsate relvade tootmises e. võidurelvastumises, teiseks soovisid USA ja NSVL saavutada jagatud Euroopas poliitilist ülekaalu ning kolmandaks üritati oma mõjuvõimu laiendada Kolmandas Maailmas e. riikides, mis ei kuulunud ei demokraatlike ega ka kommunistlikku idablokki. 4. USA sekkumine Euroopa küsimustesse. Trumani doktriin ja Marshalli plaan. Kellele mida lubati ja anti? Trumani doktriin Teise maailmasõja lõppedes alustas NSV Liit Ida-Euroopas nõukogustamist ning suurendas survet Kreekale ja Türgile, andes abi Kreeka kommunistidele sealses kodusõjas ning esitas territoriaalseid nõudmisi sõjas neutraalseks jäänud Türgile. Kuna USA nägi selles Teise maailmasõja lõpul kujunenud
üritas kallutada jõudude tasakaalu enda kasuks Teised arvavad, et Helsingi lõppakt aitas kaasa dissidentide tegevusele sots.leeris ja NLi läbikäimine Läänega lammutas NSVLi seestpoolt Pingelõdvendus tõi kaasa tihedama koostöö Ida ja Lääne vahel: elavnes koostöö majanduses, kultuuri. ja teadusalane suhtlemine ja turism -> õõnestas idablokki seestpoolt (K-ja I-E võtsid Läänelt laenu, sattusid Läänest sõltuvusse, tekkisid tõsised majandusprobleemid) 17. Teaduse ja tehnika revolutsioon Teadus arenes 20. saj viimasel veerandil, teadus ja tehnika kasvasid tihedalt kokku, saavutuste laialdane kasutamine muutus iseesenestmõistetavaks Muutused toimusid materjaliteaduses, bioloogias, elektrooniks, meditsiinis: vähenes laste suremus, keskmine
Majanduses bürokraatlik kontroll plaanide ja tulemuste üle, u20ml sõjavangi ja sunnitöölise rakendamine, satelliitriikide ekspluateerimine, rasketööstuse arendamine. 46-50' 4. viisaastakuplaan sõjakahjude kõrvaldamiseks, kiirendatakse relvastumist, kasvab tootmine ja polaaralade hõlvamine ja külvipinna laiendamine. 50' kuldrubla. 51'-55' – 5. viisaastakplaan : suurrajatised niisutamaks ja energia saamiseks, et toota kaasaegset relvastust (tuumapommid, raketid) Idablokki kaitstakse nn raudse eesriidega. Toetatakse kom ülestõuse. Raskeks tagasilöögiks Jugoslaavia väljalangemine 48'. Koostööst läänega loobutakse pärast 47' Marshalli plaani ja 48/49' Berliini kriisi. Peljati sõda siiski ja aktiivsus suunati itta (Korea ja Hiina). Tulemusteks: Nõuk. Võimu laienemine Euroopas. Maj struktuuriline kriis (tootmine ja sõjaline võimsus kasvavad küll, aga tööjõud ja kapital väheneb. Ka spetsialiste vähe). Elutingimused ei
rahvusvahelised kriisid: Berliini kriisi, raketikriisi jne. Mitmetes välispol küsimustes H ei võtnud oma nõuandjaid kuulda, vaid tegi oma heaks arvamise järgi. Eriti kaugele rahvusvaheline kriis arenes 1961 a-l seoses raketikriisiga Kuubal. Suurema konflikti vallandumise võimalus oli täiesti reaalselt olemas. Hruštsov ka 1962 kriisi puhul lõpuks ikkagi andis järele. Moskva poliitika Idablokis- Moskva suhtus esialgu pehmemalt idablokki, aga murrangumoment on suhetes kindlasti 1956 a. Tagasi viidav XX kongressil öeldusse, mis siseriiklikult tõi kaasa suuri muudatusi, mõju olemas ka välispoliitiliselt. Signaal oli idabloki suhtes selline, et tuleb hakata vanu staliniste võimult kõrvale tõrjuma ja vabamalt ise tegutseda, H arvates oli selline tegutsemine vale. Tõi kaasa suvel vallandunud Poola kriisi rahumeelsema lahenduse, okt-nov vallandunud Ungari
annaabi.ee 
