Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

I maailmasõda ja selle tulemused - sarnased materjalid

enamlased, ukogu, tsid, rahuleping, ukogude, vaherahu, sakslased, sakslastel, gisel, revolutsioon, lest, ukraina, tagaj, bulgaaria, iseseisvus, lenin, kongress, nnestus, rtsil, bresti, nnaku, kolooniad, vitada, esmalt, kahtluse, visla, rtused, rahvasteliit, kods, rahulepingud, jaks, gruusia, armeenia, uuenenud, mustafa, ivas, kaotatud, imalus, pangad
thumbnail
14
doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Prantsusmaa sõjaplaan – passiivse kaitse strateegia Maginot’, piirikindluse süsteem. Inglismaa sõjaplaan – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi. Venemaa sõjaplaan – rünnata vastaseid pikal rindejoonel. Lootis suurele armeele. 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu?  Läänerindel sõdisid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Belgia, USA + liitlased.  Positsioonisõda – sõja põhjustas sõjanduses selleks ajaks välja kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid ründerelvadest tõhusamad. Seetõttu oli hästi kindlustatud kaevikuliinidest peaaegu võimatu läbi murda. Positsioonisõjas ehitati välja 2-3 üksteisele järgnevat kaevikute liini koos kuulipildujapesade ja suurtükipositsioonidega

Ajalugu
28 allalaadimist
thumbnail
7
doc

1. maailmasõda ja Venemaa

Kindlustamata Prantsuse- Belgia piir Paaln 17. Venemaa: kasutada ära tohutu armee, tundiga peale pikal rindel. Armee kokkusaamine võttis suurte vahemaade tõttu kaua aega. Inglismaa: kasutada võimalikult vähe oma maismaavägesid, kasutada merevägee, finantseerida liitlasi 8. Miks kukkus Saksamaa sõjaplaan läbi? Suurbritannia armee saabus kiiresti belglastele appi. Venemaa alustas pealetungi kiiremini kui sakslased olid oodanud ­ osa vägesid tuli ümber paigutada idarindele. Prantsuse ja Briti armee suudeti ühiselt paisata Saksamaa vastu. Logistiline möödalaskmine ­ vägede ühendused tagala ja rinde vahed pikad. 9. Iseloomusta sõjategevust Läänerindel (sõdivad riigid, positsioonisõda, uute relvade kasutamine; Ypres'i, Verduni, Somme'i, Jüüti lahingute tähtsus). Sõdivad riigid: Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, hiljem USA

Ajalugu
51 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

paiskamise itta Venemaa vastu. Sest kui nad oleks otse läinud, oleksid nad kokku puutunud Prantsusmaa tugevate piirikindlustega, läbi Belgia nii ei oleks, Belgia oli neutraalne maa. Välksõda ­ sõda, mille vallandajad taotlevad kiiret võitu (mõne nädala või kuu jooksul). 7. Sündmused 1914 läänerindel? - 1914. aasta augusti lõpul toimus 250 km pikkusel rindel niiöelda piirilahing. Prantsuse armeed ja üks Inglise armee olid sunnitud taganema. Sakslased jätkasid pealetungi ning jõudsid Pariisi lähistele. Septembris alustasid Prantsuse armeed ülemjuhataja kindral Joffre`i juhtimisel Marne`i lahingu nime all tuntud vastupealetungi. Saksa väed paisati tagasi ning sellega nurjati lõplikult Schlieffeni välksõja plaan. Läänerindel algas positsioonisõda. 8. Mis on positsioonisõda? Mille poolest on ajalukku läinud Ypres? Mis oli nn Piirilahing? - Positsioonisõda ­ kaevikusõda, sõjategevus pikaks ajaks paigale jäänud. Ypres lahingus

Ajalugu
36 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Esimene maailmasõda ja selle tagajärjed

**Maailmasõja tagajärjed ja tulemused Liitlasteta jäänud Saksamaa olukord oli lootusetu. Sõjalise lüüasaamise mõjul lahvatas pikka aega kasvanud rahulolematus 1918.a.nov. revolutsiooniks. Wilhem II oli sunnitud troonist loobuma ja Saksamaa kuulutati vabariigiks ­ Weimari vabariigiks. 11.nov.1918 kirjutas Saksa delegatsioon Compiegne'i vaherahule alla, mis lõpetas Esimese maailmasõja. Compiehne'i vaherahu oli sissejuhatus veelgi rängemale rahulepingule. 18.jaan.1919 avati Pariisi rahukonverents, kus osales 27 riiki. Rahukonverentsi dokumentidest oli tähtsaim Saksamaaga sõlmitud Versailles'i rahuleping, mis kirjutati alla Versailles' lossi peeglisaalis 28.juuni 1919. Selle kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärel tekkinud uutele riikidele, nt Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia

Ajalugu
50 allalaadimist
thumbnail
8
docx

I Maailmasõda kordamisküsimused

võrdsustati, talupojad pidid ära andma enda vilja mida valitsuse arvates neil vaja ei lähe) terror: hirm Weimari vabariik: 1918. aasta revolutsiooni käigus troonist loobus Wilhelm II, Saksamaa kuulutati vabariigiks ja kuna kuulutati välja Weimaris siis riiki hakati nimetama Weimari vabariigiks interventsioon: ühe või mitme riigi sekkumine teise riigi siseasjadesse. Sõja lõpp 11. november 1918, Compiegne metsas, kindral Fochi vaherahu Versailles'i rahuleping: 28. juunil 1919 alla kirjutatud Versailles' lossis - Saksa pidi loovutama Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja järel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poole ja Tšehhoslovakkia. Saksa pidi vähendama oma sõjaväge, ei tohtinud olla lennu- ega allveelaevaväge, Suured reparatsioonid. Kaotajad ei saanud kaasa rääkida, otsustasid ainult võitjad. Revolutsioonid Venemaal: Veebruarirevolutsioon: Ajendiks on Petrogradi vilets varustamine

Ajalugu
27 allalaadimist
thumbnail
11
doc

KT II maailmasõda ja külm sõda

olnud sõjaks valmis. Usuti, et Hitler kordab 1914.a. Saksa sõjaplaani. Väejuhatus oli välja töötannud plaani, mille kohaselt tuli Saksa vägedel anda esiteks löök Belgia ja Hollandi pihta, meelitades nii Prantsuse-Inglise põhijõud Belgiasse, et tõrjuda pealööki. Tegelikult pidi Saksa armee põhijõud hõivama väikese Luksemburgi, tungima üle Ardennide ja jõudma lääneliitlaste põhijõudude selja taha, et need ühe hoobiga purustada. mai.1940 ründasid sakslased Belgiat ja Hollandit. Prantsuse ja Briti soomusjõud olid nõrgad, sakslastele jäi selgelt alla ka lennuvägi. Juuni alguseks suutsid inglased enamiku oma vägedes ' Prantsusmaalt evakueeruda. 22juuni.1940 sõlmiti Compiegne'i metsas Saksa ja Prantsusmaa vahel vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaad, sealhulgas Pariis, sattus Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata lõunasosas moodustati saksameelne valitsus, eesotsas marssal Petainiga

Ajalugu
41 allalaadimist
thumbnail
4
docx

I Maailmasõja ajend, põhjused

Idarindel oli maastik mägisem, künklikum, metsalisem, seetõttu ei saanud kaevikuid kasutusele võtta. Kasutati I Maailmasõjas Kaevikud, kuulipildujad ­ 1904-1905 toimunud Vene-Jaapani sõja ajal võeti esmakordselt kasutusele. Mürkgaas ­ 1915. aasta aprillis võtsid Saksa väed Ypres'i juures kasutusele mürkgaasi. Tankid ­ Somme'i lahingu ajal 15. septembril, 1916. Allveelaevad ­ Esimene allveesõda toimus 1915. aasta veebruaris. Sakslased võtsid esimesed allveelaevad. Kus ja millal need uuendused kasutusele võeti? (õ. lk. 44-49) Lahingud ja sündmused, mis olid I Maailmasõjas pöördepunktid. pöördepunkt ­ midagi sellist, mis muudab sõjakulgu, annab ühele või teisele poole eelise. Pöördepunktid Gorlice operatsioon, 1915. aasta 2. mai ­ Saksa armee avas ootamatult venelaste vastu tule ning vene kaitseliinidest murti sügavalt läbi. Suure vaevaga õnnestus venelastel

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
16
doc

I maailmasõda, Venemaa ja Eesti

Luxemburgi; välksõda Prantsusmaal ning Venemaa purustamine Prantsusmaa – passiivse kaitse strateegia Venemaa – rünnata vastaseid pikal rindejoonel, lootus suurele armeele Inglismaa – kasutada vähe maismaaväge, sõdida merel, finantseerida liitlasi 3. Millised riigid sõdisid Läänerindel? Mida kujutas endast positsioonisõda? Milliseid uusi relvi kasutati? Millal ja mis tingimustel sõlmiti Compiegne vaherahu? Prantsusmaa, Suurbritannia, USA + liitlased VS Saksamaa Positsioonisõda – kaevikusõda e. sõjategevus on pikaks ajaks paigale jäänud, tugevasti kindlustatud positsioonidel. (720 km) Kuulipildujad, suurekaliibrilised suurtükid, maamiinid 11. november 1918 Compiegne rahu, Saksamaa alistus ning pidi tagastama vangid, loovutama tehnika ja relvastuse ning viima välja väed okupeeritud aladelt. 4

Ajalugu
25 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimese maailmasõja puhkemise põhjused

20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate?

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Esimese maailmasõja puhkemise põhjused

20. Miks USA presidendi W.Wilsoni ideed ei realiseerunud rahulepingutes? 21. Kuidas mõjutas I maailmasõda Vene impeeriumi? 22. Miks kukutati Venemaal tsaar? 23. Miks kujuneb Venemaal välja kaksikvõim ja mida see endast kujutas+ Millal kaksikvõim lõppes? 24. Mida Ajutine Valitsus tegemata jättis? 25. Millised olid enamlaste võimalused ja eelised tõusta 1917.aastal võimule? 26. Kes olid kadetid, esseerid , vähemlased, enamlased? Kes oli kõige mõjukam rühmitus ning millised olid nende võimalused võimule saada? 27. Kas enamlaste võimu haaramine oli juhus? Põhjendage vastust. 28. Kes oli V.Lenin? 29. Kuidas hinnata enamlaste tegevus nende võimul oleku 1.aastal- Bresti rahu, Asutava Kogu küsimus, dekreedid, võimu kehtestamine? Põhjendage vastust. 30. Millised olid I maailmasõja tagajärjed? Millised nendest võiks olla positiivsed ja millised negatiivsed? Miks Te nii arvate?

Ajalugu
353 allalaadimist
thumbnail
14
docx

I maailmasõda: algus ja lõpp ning suhted

Antandi poole asus sõtta Rumeenia Venemaale tähendas see rindejoone pikenemist Keskriigid purustasid kiiresti Rumeenia armee (sealne nafta võimaldas allvee- ja õhusõda!) Sõjategevus merel 1915.a veebruaris alustas Saksamaa allveesõda Mais 1915 uputas saksa allveelaev suure inglise reisilaeva Lustania (süüdistati sõjavarustuse vedamises!) 1916.a mail toimus Jüüti merelahing, milles nii sakslased kui inglased kandsid raskeid kaotusi Suurim merelahing Osales 250 alust Lahingu tegelik võit kuulus aga inglastele, sakslastel ei õnnestunud Läänemerel läbi murda Aprill 1917 sekkus sõtta USA Verdani lahing (veebruar-november 1916) Algas pärast seda, kui Saksamaa oli idas serblased purustanud ja venelased tõrjunud 1916.a veebruaris murdsid läbi prantslaste kaitseliinid Vedruni kaitset juhtis kindral Petain

Ajalugu
4 allalaadimist
thumbnail
33
docx

11. klassi ajaloo üleminekueksam

· Prantslastele langes ootamatult lõunaosa suurte Saksa üksuste rünnaku alla, sakslastele oli seevastu ootamatu kokkupõrge Prantsuse vasakule tiivale ilmunud Briti üksustega. 21.-25.augustil 1914 toimunud nn piirilahingus said Prantsuse-Inglise väed lüüa ning paisati tagasi. · Marne'i lahing. Ägedates lahingutes pani inglaste poolt toetatud Prantsuse armee septembri algul Marne'i lahingus sakslaste edasiliikumise seisma. Sakslased olid sunnitud tagasi tõmbuma, Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud. Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel · Kriitilises olukorras määrati Saksa armeele idas uus juhtkond. Selle etteotsa asus kindral Hindenburg, staabiülemaks sai lääneringe esimestes lahingutes silma paistnud kindral Luddendorff. Nemad suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida.

Ajalugu
59 allalaadimist
thumbnail
11
odt

I maailmasõda

soldatite nõukogud eesotsas Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ning teise poole IV Riigiduuma koosseisu kuulunud kodanlike parteide baasil loodud Ajutine Valitsus, mille eesotsa sai vürst Lvov. 18. Asutav Kogu ­ enamlastele surmaohtu kujutav võimuorgan, 1917 aastal demokraatlikel vabadel valimistel valitud Venemaa riigikorralduse põhimõtete ning seadusandliku võimu organ (parlament), mille valimised toimusid 1917. aastal. 19. Enamlased - Bolsevikud ehk enamlased olid Venemaa Sotsiaaldemokraatliku Töölispartei koosseisu kuulunud poliitilise voolu esindajad töölisliikumises. VSDTP II Kongressil 1903 said revolutsioonilised marksistid, keda juhtis Vladimir Lenin, partei keskorgani valmisel häälteenamuse. Sellest tulebki nimetus "enamlased". 20. Esserid ­ sotsialistid-revolutsionäärid, kes olid liikmed Sotsialistide-Revolutsionääride Parteis, mis oli 20.sajandi alguspoolel tegutsenud partei Venemaal 21

Ajalugu
90 allalaadimist
thumbnail
19
docx

AJALUGU: I ja II maailmasõda

juures Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi Euroopa tsivilisatsioon ­ juhtpõhimõtteks oli isikuvabadus, eraomand ja demokraatia; käsitleti ainuvõimalikuna Kuigi ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka rahvaste enesemääramisõigus, ei tahtnud ükski riik oma territooriumi lahkulöömisest kuulda, v.a. Norra rahumeelne eraldumine Rootsist 1905 Poliitline rahvuslus ­ tekkis Lääne-Euroopas; tekkimist ja kujundamist mõjutas Prantsuse revolutsioon (19. saj lõpp); kõik inimesed peaksid saama võimaluse juhtida oma riiki o eestlastel tekkis 20. saj alguses Kultuuriline rahvuslus ­ oma keel; tekkis Ida- ja Kesk-Euroopas Kujunesid koloniaalimpeeriumid, koloniaalvallutusteks sobivad maad hakkasid aga otsa saama 20. saj alguseks -> vastuolud suurriikide vahel suurenesid, tehti katseid valdused ümber jaotada, eriti huvitatud oli SM

Ajalugu
21 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

Kanali tsoon kuulus Kolumbiale. Viimane ei tahtnud loobuda kanali piirkonnast. 1903 - USA saatis Panamas ülestõusnutele oma laevad appi. Selle tulemusena kuulutati välja Panama Vabariik. Sellega sai USA endale ka kanali tsooni. Kanali tsoon oli 16km lai mõlemile poole kanalit. Kogupikkus 81,6 km. Kanal sai valmis 1914, kuid ametlikult kuulutati avatuks 1920. Mehhiko - 1911. aastani valitses diktaator Diaz, kes nimetas parlamenti oma hobuse karjaks. 1910-1917 toimus Kuubal revolutsioon ja kodusõda. Ülestõsnud talupoegade juhiks oli Zapata ja Villa. 1917 võeti vastu demokraatlik põhiseadus. Talupoegadele jagati maad ja tööpäeva pikkuseks määrati 8 tundi. Piirati välismaalaste omandiõigust maavaradele. 1.9 INDIA Inglise kooloonia maa. 19. sajandi lõppus asutati India Rahvus Kongress. Rabinaranath Tagore (1913 sai Nobeli preemia) - kuulus India luuletaja. 1.10 AAFRIKA Jaotati suurriikide vahel ära. Maad anti prestiisi pärast. Koloniseerimisel oli 3 etappi:

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
43
docx

12.klassi esimese kursuse ajalugu

I MAAILMASÕDA 1914 -1918 Põhifaktid 28. juuni 1914 atentaat Franz Ferdinandile Sarajevos 28. juuli 1914 Austria-Ungari kuulutas sõja Serbiale August 1914, Euroopa suurriigid sõjaseisukorras. Üldmobilisatsioonid. Läänerinne: august 1914 Saksamaa tungis Belgiasse ja Prantsusmaale. Positsioonisõda Prantsusmaal läänerindel. 1916 Somme'i, Verduni, Jüüti lahingud.11. nov. 1918 Compegne'i vaherahu. Saksamaa kapitulatsioon. I maailmasõja lõpp. Armeede demobiliseerimine. Idarinne: august 1914 Venemaa tungis Ida-Preisimaale (Saksamaa) ja Galiitsiassse (A-Ungari). Manööversõda idarindel kuni 1918. a alguseni. Venemaa taganemine. 3.03.1918 Bresti rahuleping Venemaa ja Saksamaa vahel. Venemaa lõpetas sõjategevuse. 1919 Pariisi rahukonverents. Versailles' rahuleping 28. juunil 1919 Antanti ja Saksamaa vahel. Sõja põhjused 1

Ajalugu
31 allalaadimist
thumbnail
3
odt

I maailmasõda

võeti vastu uus Saksamaa konstitutsioon ja kuulutati välja vabariik. Tegemist oli esimese demokraatliku riigiga Saksamaa ajaloos Compiegne'i vaherahu- Esimese maailmasõja lõpetanud leping, millele Saksa delegatsioon 11.novembril 1918 alla kirjutas Versailles'i rahuleping-leping, mis sõlmiti 28. juunil 1919 liitlasriikide ja Saksamaa vahel Prantsusmaal. 10. jaanuaril 1920. aastal jõustunud rahuleping lõpetas ametlikult I maailmasõja reparatsioonid-sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt Rahvaste Liit-aastal 1919 rajatud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks oli edaspidiste sõdade välistamine ja riikide vahelise rahu tagamine interventsioon-ühe või mitme riigi (vägivaldne) sekkumine teise riigi

Ajalugu
30 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Venemaa 1917-1922, diktatuuride esilekerkimine, II ms.

4. VSDTP marksistlik organisatsioon (enamlased) ­ liikmete arvult teistest väiksem, kuid paremini organiseeritud, eesmärk kehtestada proletariaadi diktatuur ja vägivaldselt ehitada üles sotsialistlik Vm Enamlaste esiletõus: · suurenev segadus tuli kasuks enamlastele, kes ainsana lubasid rahvale, mida nad soovisid: rahu, leiba, maad. Eriti populaarsed suurlinnades, toetas Sm, kes lootis, et enamlased lammutavad Vm lõplikult ja toovad sõjast välja-->lasi Leninil ja teistel paguluses viibinud juhtidel läbi oma territooriumi Vm-le sõita ja toetas hiljem rahaliselt · Lenin käivitas kampaania AV vastu, nõudes Vm väljaastumist sõjast ja võimu üleandmist nõukogudele · 1917 ­ enamlaste esimene võimuletulekukatse suruti AV ustavate üksuste poolt maha: enamlaste juhtkond põranda alla

Ajalugu
687 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Ajaloo kordamismaterjal eksamiks

keskpaik (Taani valdus) Linnade tekkimine (9), Hansa Liit (4) Orduriik (jagunes komtuur- Liivi sõda 1558-1583, ja foogtkondadeks) Vana-Liivimaa poliitilise süsteemi 1202-1236 Mõõgavendade kokkuvarisemine, sõjas osalejad: Venemaa, Rootsi, ordu Poola, Taani, 1237 Liivi ordu Saksa ordu 1582 Jam Zapolski vaherahu (Poola-Venemaa), Liivimaa haruna 1583 Pljussa vaherahu (Rootsi-Venemaa), Sõja tulemusena kolme kuninga võimu algus b) alates 1346. aastast kolm Eestis riiki: Tartu piiskopkond (1558 venelased vallutasid) Saare-Lääne piiskopkond (1558-61 liideti Taani aladega)

Ajalugu
383 allalaadimist
thumbnail
27
doc

Ajalugu (Maailm 20-nda sajandi alguses)

USA Euroopasuunaline välispoliitika oli isolatsionalistik st, et USA püüdis kõrvale jääda Euroopariikide tülidest. Vene Impeerium 20. saj alguses valitses Nikolai II. Toimus mittevenelaste rahvaslik rõhumine ja venestamine. Elatustase oli palju madalam, kui lääneriikides. Enamus inimesi olid kirjaoskamatud. Lahendamata oli maaküsimus. Kodanlusel puudusid poliitilised õigused. 1904-1905 toimus vene-jaapani sõda, kus Venemaa ei võitnud ühtegi lahingut. USA vahendusel sõlmiti rahuleping, millega Jaapan sai Sahhalini saare lõunaosa ja Jaapanile anti vabad käed Koreas ning osalt Hiinas. 9ndal jaanuaril 1905 suundusid Peterburi töölised Talvepalee juurde, et anda üle palvekiri tsaarile. Sõjavägi avas rahva pihta tule ning seda nimetatakse Veriseks Pühapäevaks. Algas 1905a revolutsioon. Toimusid streigid, talurahva mässud, mõisate põletamised. 1905a. 17nda oktoobri manifestiga lubas Nikolai II Venemaa rahvale demokraatlikke vabadusi.

Ajalugu
617 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Lähiaeg 1914-1945

>suured erinevused Põhja-Itaalia (arenenum) ja Lõuna-Itaalia (mahajäänud, suur väljaränne, maffia tegevus) vahel >agressiivne välispoliitika: tahtmine saada suurriigiks =>püüd kolooniad vallutada (prestiiz, tooraine) =>sõda Etioopias ebaõnnestus =>1912. a Türgilt Liibüa (kulukas sõda=>streigid) >Itaalia polnud ühtne =>pettumus ja rahulolematus, tekkisid äärmuslikud rühmitused, nt revolutsiooniline grupeering, mida juhtis Benito Mussolini (idee: sotsiaalne revolutsioon kodanluse vastu) Hispaania >1898. a sõda USAga näitas Hispaania mahajäämust, allakäiku >20. saj alguses mõjukas jõud armeel, kloniaalpoliitikal tugevad toetajad >pole ühtne: vähemusrahvuslased moodustavad 1/3 elanikkonnast (nt baskid, kataloonlased) >vilgas kultuurielu: Picasso, Dali Skandinaaviamaad >suhteliselt rahumeelne piirkond, ei sõdi omavahel, ei ahnitse kolooniaid >raha kulutati sotsiaalsete probleemid lahendamiseks >Norra iseseisvub alles 1905. a (rahumeelselt)

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
222
doc

Nõukogude Liidu ajalugu

väitis, et tema eesmärgiks on luua Vm-st kapitalismi kasvuhoone. Selleks oli tal ka oluline vahend- välislaenud ja väliskapitali kaasamine, Vm tuli muuta väliskapitali jaoks atraktiivseks. 1890Ndad olid Vm tööstuse jaoks soodne arenguperiood, uue saj algus nii kena enam ei olnud, 1900-1903 tabas Vene tööstust I kapitalistlik kriis, sellele järgnes 1904-1905 Vene-Jaapani sõda ja 1905-1907 Vene revolutsioon, tegi olukorra veelgi raskemaks. Vapustustes toibumiseks kulus veel aastaid, uus industrialiseerimise laine 1910-1911, selle eest olid need aastad tormilise arengu perioodiks. Ilmasõja eel andis Vm tööstus u 28% SKT-st. Piirkondlikud eripärad olid olulised, arenenud tööstusrajoone polnud jalaga segada. Tööstuslik keskrajoon ümber Moskva, endise pealinna. Piirkond, kus oli varem alanud manufaktuurse tekstiili areng, jäi ka tekstiilitööstuse keskuseks.

Ajalugu
57 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Lähiajalugu I

Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada. 1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin. 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic. Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada, klassivastuolud likvideerida, diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada, järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased, vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky. 1879. liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid. Sõja eeldused:

Ajalugu
165 allalaadimist
thumbnail
48
docx

LÄHIAJALUGU

Mis on positsioonisõda, miks sai võimalikuks?  Positsioonisõda – rinne ei liigu ja on paigal, kaevikud ja kaitseehitised. See sai võimalikuks, kuna välja oli kujunenud olukord, kus kaitserelvad ja –vahendid olid muutunud ründerelvadest tõhusamateks, olord muutus kui kasutusele võeti tangid Tähtsamad lahingud Läänerindel  Marne’i lahing-sakslaste pealetung peatati  1915.a kasutasid sakslased esimest korda Ypres all gaasi  1916.a. Verduni lahing (11 kuud), kanti tohutuid kaotusi, surnud ca 1 mil  1916.a. Somme’i lahing esimest korda kasutati tanke  positsioonisõda Idarindel  Venemaa edu Austria-Ungari, kuid mitte sakslaste vastu  manööversõda  positsiooni sõda kujunes välja kui venelased peatasid sakslaste läbimurde Riia-Pinski joonel

Ajalugu
75 allalaadimist
thumbnail
6
docx

20.saj algus ja esimene maailmasõda

saj algul polnud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Neli suunda: 1) Revisionistid- leidsid, et Marxi õpetus on vananenud ja seda tuleb parandada e revideerida ning sotsialismi on võimalik jõuda järk-järguliste reformidega. 2) Vene enamlased- Lenini eestvedamisel Vene sotsiaaldemokraatlikus parteis juhtpositsiooni haaranud, toetasid parempoolsed nii omad kui bulgaarlased. Ainus tee sotsialismini vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine. 3) Tsentristid- eesotsas Karl Kautsky, eelnevate vahel kesktee, enamlaste teravad rünnakud 4) Anarhistid- kodanlik kord kukutada, klassivastuolud likvideerida. Ei poolda diktatuuri, lootsid oma eesmärgid saavutada atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. Kõik valitsemisvormid mõttetud. Taheti töölisklassile rohkem õiguseid.

Ajalugu
63 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

Sisukord Eesti XX sajandi algul..............................................................................................................................................1 Ühiskonna politiseerumise algus..............................................................................................................................3 1905. aasta revolutsioon...........................................................................................................................................5 Revolutsioonist Ilmasõjani.....................................................................................................................................10 Eesti Ilmasõjas........................................................................................................................................................14 1917. aasta...............

Ajalugu
87 allalaadimist
thumbnail
92
docx

Maailm 20. sajandi algul

Põhiseaduse järgi oli kõrgeimaks võimukandjaks rahvas. Seadusandlik võim Riigikogu 100 liiget. Täidesaatev võim kuulus valitsusele, kes vastutas Riigikogu eest. Valitsust juhtis riigivanem, kel olid ka mõningad riigipea funktsioonid. Riigipea puudus. (Tekivad olukorrad kus riik võib jääda ilma riigijuhita) Põhiseaduses : kultuuriautonoomia Vähemusrahvused said põhiseadusele vastavalt omale kultuuriautonoomia. Eestis oli 4 suuremat vähemusrahvust: venelased, sakslased, rootslased, juudid. (juudid ja sakslased kastutasid ära; rootslased ei vajanud seda, sest nad elasid kõik koos aga juudid ja sakslased elasid üle maa laiali) Kodanikuvabadused Kehtestati laialdased kodanikuvabadused, neid võid piirata kaitseseisukorra kehtimise ajal. (inimesed anti sõjakohtu alla) Erakonnad Põllumeestekogud Eesti Rahvaerakond Kristlik Rahvaerakond Eesti Tööerakond Asunike Koondis (esindas nende huve, kes olid Eestis maad saanud)

Ajalugu
45 allalaadimist
thumbnail
52
docx

Lääne-Euroopa Suurriigid

rahvusluse riigid). Oluline oli seal just see, et riigi rahvuslus oli just poliitiline rahvuslus. See mis sel ajal Lääne-Euroopa jaoks tundub iseenesest mõistetav ei ole seda Kesk- ja Ida-Euroopas. Riiklikud rahvused/poliitiline rahvuslus = Lääne-Euroopa rahvuslus = Moodne rahvuslik identiteet kujuneb (19.saj) kodanike poliitilise osalemise kaudu (hääleõigus jne). Kui Lääne-Euroopas paneb rahvas oma riigi juhtimise paika, siis Saksamaal teeb seda keiser. Kui Prantsusmaal mõjutab revolutsioon rahva osalemist riigi valitsemises, siis seal enam ei olegi sellist olukorda, et kodanik ei saaks riigi valitsemisesse sõna sekka öelda vms. Sama protsess toimub Belgias, Hollandis ja Põhjamaades. See on üheks põhjuseks miks neis riikides ei teki pärast I Maailmasõda demokraatia kaotamist/kadumist vms. Saksamaal on küll riigipäev, meeste valimisõigus jne, paraku siiski seal juhivad poliitilist tegevust ja riiki valitsejad. Valitsus allub valitsuskabinetile, mitte ei ole

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
18
doc

12. klassi ajalugu.

keskklassi omale. 19 .sajandi keskel oli revolutsioonilised sotsialistid ning Karl Marx kuulutanud klassivastuolude teravnemist ning kehtiva korra lammutamist revolutsiooni teel. 20. sajandi algul polnud aga paljud sotsiaaldemokraadid revolutsiooni vältimatuses enam nii veendunud. Rahvusvahelises töölisliikumises kujunes 4 suunda: Revisionistid ­ Marxi õpetus on vananenud, seda tuleb parandada ning nende meelest oli sotsialismi võimlik jõuda ka järk- järguliste reformidega. Vene enamlased ­ Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed. Anarhistid ­ kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
147
docx

Eesti XX sajandi algul

20. sajandi alguses jagunes Eesti territoorium kahe kubermangu vahel ­ Eestimaa kubermangu, mis omakorda olid jagatud neljaks maakonnaks: Lääne , Harju, Järva ja Viru kreis. Liivimaa kubermangu, mis jagunes Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu, Võru kreisiks. Maakonnad omakorda jagunesid valdadeks, mida 1866. aastal oli 366 tükki ja nad tasapisi vähenesid, kuna neid ühendati. Rahvastikuprotsessid: demograafiline revolutsioon, väljarändamine, linnastumine, vähemusrahvused: Eestis toimus demograafiline üleminek Prantsuse tüübi järgi ehk suremus ja sündimus hakkasid langema peaaegu üheaegselt. Eestis jõudis demograafiline üleminek lõpule enne Teist maailmasõda. Sellel ajal, 1850­1940 kasvas Eesti rahvaarv ainult 1,6 korda, mis on üks madalamaid näitajaid Euroopas. Rahvaarv 20. saj alguses on umbes 1 000 000, millest 90% on eestlased, 4,5% venelased ja 3,5% sakslased.

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
20
docx

Ajalugu I maailmasõda

Natsionalism ja imperialism Liidusuhete mehhanism neisse sisse kirjutatud automaatsus nt kui saksamaa midagi tegi siis prantsusmaa v venemaa pidi koheselt midagi tegema, ei tohtinud võtta aega et asju kaaluda ja mõtiskleda Valmisolek sõjaga riskida ammu ei olnud sõda olnud inimesed olid unustanud, mida tähendavad laibamäed ja hävingud jne sõda ei kardeta, peetakse vajalikuks, puhastaks ühiskonna Sakslased arvavad, et peale sõda oleksid riigid ühtsemad varem suudetud pinged maha võtta enne kui asi käest läheb Ohtu alahinnati! ei oldud sõdade vastu, oodati ja taheti sõda Serbial puudus ligipääs mere juurde 28. juuni 1914 Austria-Ungari lootis kiiret võidukat sõda, et Serbiale koht kätte näidata sõda oleks saanud ära hoida, aga taheti teha üks kiire lühike sõda 2. august 1914 Münchenis rahva kogunemine peale seda kui saksamaa on venemaale sõja kuulutanud ( v

Ajalugu
6 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Üldajalugu 20. sajandil

Pidevad vastasseisud Balkanil Majandus Sisemajanduse kogutoodangud suurenesid, levis liberalism. Riigid ja ettevõtted põimusid ja muutusid üksteisest sõltuvateks. USA ja Saksamaa kiire areng ning Suurbritannia taandumine. Prantsusmaa arenes aeglaselt, säilitades agraalse iseloomu. Ühiskondlikud liikumised Levisid marksistlikud ja sotsialistlikud ideed ning nende erivormid: revisionistid seadsid eesmärgiks sotsialismi saavutamise rahumeelselt järk-järguliste reformide teel; Vene enamlased soovisid võimu revolutsiooniga ja proletariaadi diktatuuri kehtestamist; anarhistid olid üldse mõttetud mehed. Samuti laines naisõiguslus, antisemitism. Rassism oli tavaline. Teadus ja tehnika Autode konveiertootmine (Ford T; Ford; 1908), õhulaevad (Ferdinand Zeppelin; 1900), lennuk (vennad Wrightid 1903), raadio (Marconi?, Popov?, Tesla?), sünteetilised värvid, raskekuulipildujad, kiirlaskerelvad, kaevikud, miinipildujad, kvantmehhaanika, erirelatiivsusteooria, freudism. Kultuur

Ajalugu
107 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Ajaloo riigieksami kordamine 2010

Viimaste mõju oli eriti suur sõja tõttu vaesunud tööliste ja väikekodanluse seas, kelle hulk oli sõja-aastail kasvanud just suurlinnades. 41* vähemusrahvuste iseseisvumispüüded. Sõda andis võimaluse relvastumiseks ja rahvusväeosade moodustamiseks. 2.1.2. Veebruarirevolutsioon: 20* 1917. aasta alguses puhkesid Peterburis ja Moskvas tööliste streigid ja massidemonstartsioonid, loosungiks "Maha sõda! Maha isevalitsus!". 21* Revolutsioon Peterburis algas näljaste naiste demonstratsiooniga 23.veebruaril v.k.j. (8.märts-naistepäev u.k.j.) ja kasvas kiiresti ülelinnaliseks mässuks. Ülestõusu ei õnnestunud lämmatada, sest sõjaväeosad läksid ülestõusnute poole üle. 22* 2.märtsil moodustati Ajutine Valitsus (AV). 3.märtsil tsaar Nikolai II loobus troonist. Sellega lõppes Romanovite dünastia valitsemine Venemaal (algas 1613). Ajutise Valitsuse juhiks sai algul G. Lvov, hiljem A. Kerenski. 2.1.3

Ajalugu
260 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun