Mõisted Areng- kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete muutuste protsess inimese organismis, psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhtuvate faktorite mõjul. Formeerumine- inimese isiksuse kujunemise protsess pärilikkuse, keskkonna mõjutuste, sihipärase kasvatuse ja isiksuse oma aktiivsuse objektiivse mõju tulemusena Pedagoogika- teadus inimese kasvatamisest ja õpetamisest tema ealise arengu erinevatel etappidel. Ealine pedagoogika- uurib inimese kasvatamise ja arendamise iseärasusi sõltuvalt tema east. Jaotatakse 1)eelkooli pedagoogika 2)koolipedagoogika 2a)noorem kooliiga 2b)keskmine kooliiga 2c)vanemkooliiga 3)täiskasvanu pedagoogika e. Andragoogika- uurib täiskasvanu arengu seaduspärasusi ja koolitamise võimalusi Kasvatus- on Peeter Põllu järgi teadlik sihipärane tegevus, mis vanema põlve poolt ette võetakse, et viia arenemisele kasvava põlve kehalisi ja vaimulisi jõude...
otsuste tegemisel suur roll ka lähedaste toetusel ning tihti ka materiaalsetel võimalustel. Nii näiteks ei saa inimene, kel puudub raha, ehitada endale uhket villat merekaldale ega sõita kalli autoga. Sel juhul peab lihtsalt leppima ja soovi korral vaid unistama kõigest kättesaamatust. Valikute tegemine on meie igapäevase elu osa. Juba noores eas saame valida, kas õppida või mitte, kas teha trenni või hoopis rikkuda oma tervist. Kahjuks ei mõista paljud, et inimese elu on portsess, see on kõik omavahel seotud ning meie minevikus tehtud valikud võivad tulevikus meid veel väga palju mõjutada. Näiteks inimene, kes on oma liigsöömise põhjusel ülekaaluliseks muutunud ning ühel hetkel avastab, et see kõik on talle talumatu, on võib-olla juba hiljaks jäänud oma leppimatu suhtumisega, sest kõike siin elus ei saa tagasi muuta. On küll tore, et lõpuks inimene taipas, et ta pole
taimeraku kloroplastides. Klorofüll võimaldab valgus energiat kasutades sünteesida CO2 ja H2O-st orgaanilisi ühendeid. Assimilatsiooniprotsessi mille käigus see toimub, nim fotosünteesiks. Fotosünteesi kasutegur ja kiirus sõltuvad: a) Valguse tugevusest b) Süsihappegaasi konsentratsioonist c) Taimede varustatusest vee ja mineraal ainetega d) Temperatuurist Fotosüntees toimub nähtava valguse vahemikes 180 75 mm. Fotosünteesi portsess on maksimaalse efektiivsusega spektri punases või violetses osas. 1. Fotosünteesi valgusstaadium Toimub vee fotooksüdatsiooni ja ATP süntees. 2H2O -> 4H + 4e+O2 Vesinikud seotakse NADP-ga ja NADPH2 Valgusestaadiumis on valgusenergia muundatud keemiliseks energiaks ja hapnik on vabanenud atmosfääri. Reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid kasutatakse järgmistest etappides. 2
Üldajalugu 16) I MS tagajärjed demokraatia levik majanduskriis sõja nõudmistele vastanud majandus ei suutnud rahuajal tingimustega kohaneda, maailma kaubandus ei taastanud oddatud kiirusega, rahandus oli ebakindel. äärmuslus (kõva käsi) Komitern Oma II kongressil 1920. aastal kuulutas Komitern Avalikult välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule Proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaailmse nõukogude vabariigi loomisele uued piirid Euroopas (Versailles' rahuleping) USA Kiire areng, kasvas nii riigi väline võimsus kui kodanike jõukus. Kehtestati nn. kuiv seadus, mis ei lõpetanud Alkoholi tarbimist. Salaalkoholi toel rikastus maffia, suurendades sellega märkimisväärselt oma mõju. Tagasilöögid aga ei suutnud esialgu Ameerika unelmat kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maa...
kultuurigeograafiaks. Sauerile tuntuse toonud too oli "Maastiku moifoloogia" (The morphology of landscape", 1925). Pooldas Vidali possibilismi. Elulaadi asemel kasutas mõistest kultuur, mille tähendus umbes sama. Käsitles regioone kui kultuurmaatikke. Keskmes oli inimene. Loodusmaastik oli vaid plats, kuhu inimene sai ehitada. Vajalik oli kultuurmaastikke uurides vaadata ajalukku, sest selliste maastike kujunemine on pikaajaline portsess ja lühiajalised nähtused (mood, subkultuurid) jälgi ei jäta. Richard Hartshorne (1899-1992). Tema 1939. aastal i1munud "Geograafia olemus" ("The nature of geography") on (euroopa1iku) regiooniparadigma parim süstematiseeritud esitus. Hartshorne rõhutas üle geograafilise regiooni kordumatust, sellest järelduvalt aga allumatust üldistele seaduspäradele, ja pidas sel alusel geograafiat rohkem kunstiks kui teaduseks. Hartshorne ja ta töö olid Ameerika ülikoolides vaga mõjukad
annaabi.ee 
