Kordamisküsimused- Ajalugu 1. Külmsõda. Külm sõda oli lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaaegne vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Külmsõda oli aastatel 1945- 1985. 2.Marshalli plaan. Marshalli plaan oli USA abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ning kommunismi pealetungi ennetamiseks. 3. Turmani doktriin. Turmani doktriin oli USA välispoliitika põhimõte toetada vabasid rahvaid võitluses kommunismiga. See oli aastal 1947. 4. Võidurelvastumine. Riikide püüd saavutada teiste riikide suhtes sõjaväe ja relvastuse üleolek, toimus 1950-1980.aastatel. Kasutusel olid massihävitusrelvad e. suure
Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA Teise maailmasõja tulemused, tagajärjed 1. Maailm jagunes kaheks vastandlikuks leeriks (bipolaarne maailm): sotsialistlikuks ja kapitalistlikuks Külmsõda 2. USA ja Nõukogude Liit muutusid üliriikideks 3. Tekkis sotsialismileer ehk Idablokk. 4. Lõhenesid kapitalistlikuks ja sotsialistlikuks: Saksamaa, Korea, Vietnam, Hiina. Hiljem ühinesid Saksamaa ja Vietnam 5. Loodi ÜRO 6. Tekkisid uued sõjalised- ja majanduslikud liidud: a. NATO kapitalistlik b. VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) sotsialistlik sõjaline liit c
Emajõgi,Siber,Peipsi järv,Munamägi,täht Sirius,planeet Jupiter,Suur Vanker,Lõvi tähtkuju. · Riigil:Eesti Vabariik,Rootsi Kuningriik, · Asutusel: Tartu Miina Härma Gümnaasium,Tartu Ülikool,Kumu,Kullasepa Kelder. · Perioodikaväljaandel:Eesti Ekspress,Kroonika,Eesti Päevaleht, · Tootel:Mercedes-Benz,Sprite,Tallinna peenleib,Kakao Meie Mark · Ajaloosündmusel: Teine maailmasõda,Vabadussõda, Külmsõda, Väikse tähega kirjutatakse: · Keelkondade,keelerühmade,keelte ja rahvuste nimetused:eesti keel, inglise keel,venelane,türklane,inglane,setu murrak. · Kuude ja nädalapäevade nimetused:veebruar,küünakuu, heinakuu, reede, laupäev · Pühade ja tähtpäevade nimetused: jaanipäev,jõulud,sünnipäev,kadripäev. · Üritusete nimetused:X olümpiamängus,Tartu maraton,esimene üldlaulupidu
AJALUGU KT PT 15-17. Mõisted: Raudne eesriie-NSVL katse eraldada ennast ja oma liitlasi muust maailmast. Külmsõda-NSVL ja USA vahel toimunud sõda kus otsest kontakti üksteisega ei toimunud vaid toimus poliitiline, majanduslik ja ideoloogiline võitlus. Trumani doktriin-Harry Trumani seisukoht, et riigi välispoliitka juhhtmõtteks peab olema vabade rahvaste toetamine nii sise,kui ka välissurve vastu. Marshalli plaan-George Marshalli kava mis nägi ette Euroopa taastamise ning USA ulatusliku abi sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele.
Külmsõda, termin, millega iseloomustatakse pärast II maailmasõja lõppu tekkinud konfrotatsiooni kahe leeri USA juhitud kapitalistliku leeri (leeri kuulusid USA, kaitalistlikud lääneriigid, Jaapan) ja NSVL juhitud sotsialistliku leeri (SDV,Poola, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, Tchehoslovakkia, Jugoslaavia, Albania, Hiina, Mongoolia, Põhja-Korea, Laos, Vietnam ja Kuuba) vahel. Terminit kasutas esimest korda 1947 USA majanduspoliitik ja presidentide nõuandja B.Baruch (1870 1965). Külm sõda oli kahepooluselise maailma pikaajaline vastasseis, mis ähvardas kujuneda tõeliseks sõjaks. Kestis 1945 - 1990, lõppedes Saksamaa ühinemisega. Moodsate relvade hävitusjõud ja sellega seostuv tuumakatastroofioht hoidsid mõlemat leeri oma ideoloogilisi ja jõupoliitilisi vastuolusid lahendamast otsese sõjalise kokkupõrkega nn.kuuma sõjaga. Selle asemel püüti sõjaliste blokkide loomise, võidurelvastumise pealesurumise, diplomaatilise surve, majandusühendu...
juht mõttesk peab olema vabade rahvaste toetamine(trumani doktriin).samal aastal pakkus USA välisminister George Marshall välja kava mis nägi ette euroopa taastamise(Marshalli plaan). Niiet mõlemad pidid andma USA-le eelise võitluses Nõukogude liidu ja kommunismi vastu. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed mis ühendasid lääne saksamaad berliiniga(berliini blokaad) see ei andnud moskvale tulemust ja mõne aja pärast see lõpetati. 1949 Saksamaa lõhenes, külmsõda sai hoo sisse. Võidurelvastumine: USA-s võeti 1945. aastal kasutusele tuumapomm, 1949 katsetati ka NSV Liidus. Mõni aasta hiljem loodi nii USA-s kui ka NSV liidus veelgi võimsam vesiniku ehk termotuumapomm. Külmasõja aastail täiustati võidu kõiki massihävitusrelvade liike. 1950 aastal hakati NSV liidu tootma esimesi kontinentidevahelisi rakette, veidi hiljem ka USA-s. 1980. Aastal alustas USA nn tähesõdade kava väljatöötamist, see plaan jäi siiski teostamata. 1950-60
Pingelõdvendus 1980 I poolaastal teravnes vastasseis NSVLiga, tehti suuri sõjalisi kulutusi b) sisepoliitilsed probleemid: hirm kommunismi levimise ees viis makartismini st. Vasakpoolsete ja liberaalsete ühiskonna tegelaste tagakiusmiseni 1950. aastate algul mustanahaliste võitlus võrdsete õiguste eest 1960 aastail, mida juhtis M.L. King 7. Nimeta Saksamaa lõhenemise põhjused! Külmsõda Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks Berliini blokaad 8. Nimeta sotsiaalse turumajanduse tunnused! tugev sotsiaalpoliitika eraettevõtlus suured maksud raha stabiilsus avatud turg 9. Iseloomusta Jaapani sise-ning välispoliitikat ja majandust II maailmasõja järel! 1951. aastal sõlmisid Jaapan ja USA San Franisco rahulepingu, mille tulemusel Jaapan vabanes USA okupatsioonist.
dokumendid ja 1949. Aastal katsetas NSV Liit edukalt oma pommi, lõpetades sellega Ühendriikide tuumamonopoli. 1952. Aastal katsetas Ühendriigid senisest veelgi võimsamat relva vesiniku ehk termtuumapommi. Järgmistel aastatel lõhkas oma termotuumapommi ka NSV Liit. Tuumarelvad levik seadis maailma ühelt poolt hävimise ohtu, teiselt poolt hoidis nende olemasolu ilmselt ära kolmanda maailmasõja puhkemise. 1990 tunnistati Külmsõda lõppenuks, kuid sellega ei lõppenud lääneriikide ja NSV Liidu omavaheline vastasseis. NSV Liit soovis endiselt haarata võimu kogu Euroopas (kui ka maailmas); suruda peale kommunismi; olla relvastuses, majanduses kui ka poliitikas igati üle USAst. NSV Liit tahtis juhtpositsiooni kogu maailmas, kommunismi levikut; ja Stalin pingutas selle nimel kõvasti hoides endiselt ühiskonda pidevas hirmuseisundis, mis sest et ühiskond oli kõvasti nõrgenenud. .
Sõja tulemsed : euroopas muutused poliitilisel kaardil , NL domineerimine Ida- Euroopa üle, kommunismi leviku pidurdamine Lääne riikide poolt ja demokraatia toetamine( Marsshali plaan, Trumani doktiin ) Aasias kommunistliku reziimide katkestamine( põhja-korea,hiina,põhja veatnam) , Jaapani demokratiseerumine . Maailmas 2poolulise maailma kujumine poliitilises mõttes USA<->NSVL, tulemuseks ÜRO teke rahvasteliidu asemel, rahvusvaheliste suhete pingutamine - külmsõda Teheran 1943nov-dets. osalesid Stalin( nsv ), Rossvelt( usa), Churchill ( UK ) , Arutleti teise rinde avamise võimalusi. NSV sõja plaanid Jaapaniga Jalta 1945 4-11 veebruar , usa,nsvl,UK, otsustati euroopa tulevik. Demokraatliku korra kehtestamine vabade valimiste teel kõikides Saksa okupatsioonist vabastatud maades. Maailma jagamine mõju sfäärideks. Koos kõlastati lõplik saksa purustamis kava
Trumani doktriin oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 Marshalli plaan/aeg/ versus VMN /aeg/ Marshalli plaan oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. bipolaarne maailm, riikide jaotumine. külmsõda on bipolaarne maailm(Nõukogude Liit ja tema satelliidid või Usa ja tema...) kujunemine : Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas Lääne-Berliini blokaad /aeg/ NSVL sulges kõik Lääne-Berliini Sakamaa läänetsooniga ühendavad maismaa- ja raudteed. Ainus viis välismaailmaga ühendust pidada oli õhu teel, Blokaad kehtestati 24. Juuni 1948. Põhjus: Lääne Berliinis viidi läbi rahareform ning elujärg oli parem, kui Ida-Berliinis NATO ja VLO /ajad/
rahvaste toetamine nii sise- kui ka välissurve vastu. Ehk et takistada kommunismi levikut. Marshalli plaan - USA toetab majanduslikult Euroopa lagunenud riike, et Euroopa riikide majandust taastada. Berliini blokaad (1948 1949) Nõukogudeblokaad blokeeris maismaaühenduse Lääne- Berliiniga (õhusild tehti). Raudne eesriie - Ida-riigid üritasid Läänemõju nendes maades piirata e. nad nn eraldati muust maailmast. Külmsõda Lääne demokraatia ja kommunistliku reziimi pikaleveninud vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Nad üritasid üksteist üle trumbata relvade tootmises, majanduse arendamises, kultuuri- ja teaduselus jne. Võidurelvastumine - USA ja NSV hakkasid omavahel võitlema, kumb toodab paremaid ja rohkem relvasid. Lõpuks viis see selleni, et tummalõhkepeade arv ületas mõistlikkuse piiri ja nendega oleks saanud hävitada mitu korda kogu elu maakeral. See nõudis suuri kulutusi, mida
) 7. Kes oli Ants Kaljurand ,,Hirmus Ants"? Ants Kaljurand ehk "Hirmus Ants" oli üks tuntumaid Lääne- ja Pärnumaa metsavendi. 2.Huvide konfliktid: osapooled: riigid, riikide grupid, riigisisesed jõud Erihuvid: majanduslikud; välispoliitilised ;rahvuslikud; religioossed või sisepoliitilised Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil · Multipolaarses süsteemis eksisteeris suurvõimude paljusus-koalitsoonid · ,,Sõda on poliitika jätkamine teiste vahenditega" Clausewitz · Külmsõda Rahvusvaheline julgeolek 20.sajandil Rahvasteliit(1919)järeltulija ÜRO (1946) Kollektiivne kaitse NATO VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon)- Ida-Euroopa kommunistlike riikide sõjalis- poliitiline organisatsioon 20. Sajandil Uue maailmasõja ärahoidmine põhines tuumarelvaheidutusel- Kuuba kriis 1962, relvastuskontroll 1967 Unipolaarsus-USA >> tänapäeval unipolaarseks tõusmas Hiina, mujal kriisid
Def. USA abistab kõiki riike kes võitlevad kommunismi vastu o Mashalli plaan USA majandus abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. (viidi ellu järgneval aastal) Et abi saada: · Riigis pidi olema eraettevõtlus · USA kontrollis kuidas raha kasutada · 1948-1949 o Berliini blokaad saksamaa lõhestumine kaheks riigiks Külmsõda oli ajajärk kui saksamaa oli lõhestatud kaheks. · 1949 o Lõhkes kaks pommi Nõikogude liit teatas oma I aatompommi katsetusest II pomm oli hiinlaste, lõppes hiina kodusõda ning hiina jagunes kaheks · Mandri-Hiina (kommunistlik Hiina rahvavabariik)kommunistliku toetusega · Taivan (Hiina Vabariik) USA toetusega. o Tekkisid sõjalised blokid:
Ei võetud arvesse, et täitsid kellegi käsku. Vastutus sõja alustamise eest pandi täielikult Saksamaale. Stalini tegudele vaadati n.ö. läbi sõrmede, kuigi ta oli sama palju süüdi kui Hitler. Tagajärjed · Sõjas hukkus vähemalt 60 miljonit inimest · Esmakordselt sai sõjas surma palju tsiviilelanikke (linnade pommitamine, holokaust (umbes 7 miljonit juuti), genotsiid) · Kommunismi mõju kasvas · Tekkis kahepooluseline maailm · Algas külmsõda Mõisted seoses II MS-iga: Kollaporandid kaasajooksikud ehk pugejad, kes pakkusid end kohe uute võimudega koostööd tegema. La Resistance kuulus Prantsuse vastupanuliikumine, luure, sabodaaz, abi partisanidele (,,Allo, Allo") Raoul Wallenberg Rootsi miljonär, kes aitas ja toetas II MS juute. Hukati NL poolt, kui USA spioon. Stalini naiskotkad kuna mehed olid sõjas ja kaotused olid suured, kasutas Stalin naispiloote.
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele
Nende eneseväärikust alandati. Probleem oli revansism. Tingis Hitleri võimule tuleku, agressiivsuse ja tingis II Msi. Peale II ms oli uus küsimus, et mida teha kaotajatega, eriti Saksamaa. Ta 1 tükeldati neljaks okupatsiooni tsooniks. Berliin ja Austria olid ka neljaks jaotatud. Saksamaa küsimus oli päris keeruline. Kõigepealt rindejoon teisenes väga kiiresti idabloki ja läänebloki vahel. Külmsõda Venemaa ja USA. NL ekspansionism. Raudne Eesriie hakkas tähistama eraldusjoont ida- ja lääne-euroopa vahel. Meie jäime ida poole. Läks mitukümmend aastat enne kui see läbi sai. Euroopa jagunes kaheks valitsevaks blokiks. Suured ähvardused, relvad. Külm sõda kestis kuni 80.aastate lõpuni. NL kuulutas oma poolt välja Ida-Saksamaa. Saksamaa lääneosas loodi uus demokraatlik turumajandus riik, hakkas end rehabiliteerima
annaabi.ee 
