Sotsiaalsete probleemide kasv. Saksamaal oli raske tasuda reparatsioone. Algas hüperinflatsioon- raha väärtus langes kiiremini kui seda jõuti trükkida. Ületootmine- kaupu toodeti rohkem, kui neid jõuti osta. Võeti liialt laenu ja ei suudetud seda enam tagasi maksta. Valitsuse vead- kõrgete tollide kehtestamine ja vabakaubandusest loobumine. Majanduskriis ja rahva rahulolematus tõi noortes demokraatlikes riikides kaasa diktatuuri. Westminsteri statuud- 1931- Briti parlamendi poolt vastu võetud otsus, mis muutis senised dominioonid sise-ja välispoliitiliselt täiesti suveräänseks, pannes aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Diktatuur- valitseja piiramatu võim ja autoriteet. Puudub rahvamandaat. Puuduvad kodanikevabadused. Olukorrad, mis pärast I MS aitasid kaasa diktatuuri tekkele: Valimisõiguse laienemisega tekkisid uued valijad, kes olid kogenematud ja rahulolematud ning seetõttu kergesti manipuleeritavad.
salapolitsei, teisitimõtlejad arreteeriti ja saadeti koonduslaagritesse. Inglismaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, aeglane kaasaminek moodsa tehnoloogiaga, kaotas juht koha maailmas ning osatähtsus vähenes, aeglane areng, kõrge tööpuudus, esimene üldstreik, valimisõiguse suurenemine, leiboristide esile tõus, kriisist väljumine kiirem ja valutum, Westminsteri statuud, parlamentaarne monarhia, Iirimaa iseseisvumine, stabiilsete poliitiliste parteide tekkimine. Prantsusmaa võitja riik, demokraatlik, mitme partei süsteem, majanduskriis hiljem, stabiilne, pahempoolsed parteid, tugev majanduse areng, mis tõi Inglismaale lähemale, investeeringud hävitatud aladele, majanduskriis, tööpuuduse kasv, kiire valitsuste vahetumine, Rahvarinde idee (koostöö kodalike parteidega), parlamentaarne
kahjustada. 1929. aastal algas majanduskriis ja rahva Vaesumine. Roosvelti reformikava New Deal (Keynesi teooria). Isolatsionismi poltiika. Suurbritannia Kaotas maailmas juhtiva koha, osa maailmamajandusest kahanes, raskused traditsiooniltses tööstusharudes, nagu söe- ja tekstiilitööstuses. Aeglane kaasaminek moodsate tehnoloogiate ning uute tööstusharudega.Välispoliitikas oli sunnitud tegelema impeeriumi rahvaste iseseisvus- püüetega. Võeti vastu Westminsteri statuud, mis pani aluse Briti Rahvaste Ühendusele. Prantsusmaa Liitis endaga suure töösstusliku potensiaaliga piirkonnad, mis andsid majanduse arengule tugeva tõuke. Muutus tööstusriigiks. Poliitiliselt ebastabiilne (ei tekkinud stabiiliseid poliitilisi parteisid, valitsuste kiire vahetumine). Pettumus demokraatias ning majanduskriisi tulemuena halvenes olukord veelgi: äärmusliikumised tugevnesid, Rahvarinde loomine poliitilise stabiilsuse loomiseks. Välispolootika pürgis
· 1926.a Inglismaa esimene üldstreik · Tööpuudus püsis kõrgel · 1918.a valimisreformiga suurendati valimisõigust, mis tugevdas Tööpartei ehk leiboristide positsioone · 1923.a valimistel esimest korda pahempoolsete valitsus · Olukord oli ikkagi stabiilne · Inglismaa väljus kriisist kiiremini teistest · 1921. a. kompromiss Põhja-Iirima 6 krahvkonda Suurbritanniale, ülejäänud Iirimaa aga sõltumatuks · 1937. a. Iirimaa täielik iseseisvumine · 1931. Westminsteri statuud PRANTSUSMAA · Sõja võitjariik · Majanduse arengu tugev tõuge · Võimsad investeeringud purustatud alade ülesehitusse · Majanduskriis väiksem kui enamikes riikides · Enne sõda agraar-industriaalmaa, pärast sõda tööstusriik · Polnud aga stabiilseid parteisid · Kiire valitsuste vahetamine tekitas rahvas pahameelt · Lõpuks tabas ka Prantsusmaad majanduskriis · 1934.a Rahvarinde idee koostöö kodanlike erakondadega
a. ÜRO harta art 1 lg 2 ütleb, et kõik rahvad on võrdsed oma õiguste poolest ja omavad enesemääramisõigust Rahvusvahelise õiguse allikad Detsentraliseeritud rahvusvahelises õigussüsteemis puudub konkreetne hierarhiline õiguse allikate süsteem. Riigid on rahvusvahelise õiguse loojad, tõlgendajad ja rakendajad kui ka subjektid, st nemad ise peavad järgmina õigust mis on iseendale loonud. Rahvuvahelise Kohtu statuud art 38 lg 1 liigitab järgmiselt: 1) Rahvusvahelised üld- ja erikonventsioonid põhiallikas 2) Rahvusvaheline tava e õigusena tunnustatud üldine praktika põhiallikas 3) Õiguse üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad põhiallikas 4) Kohtuotsused ja erinevate rahvaste kõrgeima kvalifikatsiooniga autorite seisukohad kui abistavad vahendid õigusnormide määratlemisel abiallikas Tavaõigus
rahvusvahelisest kriminaalõigusest oli veel lapse kingades- seepärast anti nende karistamine saksa enda kätte- Leipzigi tribunal. See aga väga hästi ei toiminud, kuna anti oma rahva kätte, siis tuleb ikka poliitika mängu- saksamaal mõisteti enamus Leipzigi tribunalis süüdi. Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele
13. Suurbritannia a) 1918. aastal suurendati valimisõiguslike isikute arv (valmisõigust laiendati) b) 1923. aastal moodustati esimest korda pahempoolne valitsus c) väljus kriisist kiiremini kui ülejäänud Euroopa riigid, tänu naelstrilingu kiirele valuuta väärtuse vähendamisele teiste rahaühikute suhtes d) Iirimaa lahku löömine Suurbritanniast, kokkuleppena sai Suurbritannia endale Põhja-Iirimaa e) Westminsteri statuud muutis Inglismaa senised dominioonid (nagu Kanada ja Austraalia) sise- ja välispoliitiliselt suvenäärseks (iseseisvaks), mis on aluseks Briti rahvaste ühendusele 14. 15. Prantusmaa a) Sõjajärgsetel aastatel areng kiirem kui Inglismaal b) Majanduskriisi mõju väiksem, kuna suudeti ära kasutada Elsass-Lotringi piirkonna enda külge liitmist c) Agaar-industriaalmaalt muutus Prantsusmaa tööstusriigiks
See idee rahvusvahelisest kriminaalõigusest oli veel lapse kingades- seepärast anti nende karistamine saksa enda kätte- Leipzigi tribunal. See aga väga hästi ei toiminud, kuna anti oma rahva kätte, siis tuleb ikka poliitika mängu- saksamaal mõisteti enamus Leipzigi tribunalis süüdi. Seega otsustati et kui sellised asjad edaspidi toimuvad, sis ei saa anda seda selle rahva kätte. Nürnbergi ja Tokyo tribunalid. 1945. Aastal võeti liitlaste poolt vastu Londoni statuud, mis taotles eraldi tribunali loomist natiside üle kohtu pidamiseks. Selle statuudi olulisemaks komponendiks olid kuriteo koosseisud. Esiteks kuritegu rahu vastu, teiseks sõjakuriteod ja kolmandaks inimsusevastased kuriteod. Kuriteod rahu vastu. Brian kellogi paktiga võtsid osapooled kohustuse mitte kasutada sõda rahvusvahelise poliitika teostamiseks. Küsimus oli selles, et kui riik on endale selle võtnud, siis kas see laieneb üksikisikutele
annaabi.ee 
