Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Karl August Hermann (0)

1 HALB
Punktid
Karl August Hermann
1851-1909
Lisbeth Vesselov
Elulugu

Karl August Hermann oli eesti helilooja, keeleteadlane ja entsüklopedist.

Aastatel 1874–1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878–1880 Leipzigis 
võrdlevat keeleteadust ja sai sel alal ka doktorikraadi. Seejärel asus ta elama Tartusse  
ning aastal 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 

 1885–1898 andis ta välja ajakirja Laulu- ja mängu-leht, mis aastatel 1898–1899 
ilmus Rahva Lõbu-lehe nime all

1886 ostis Hermann ära Perno Postimehe, tõi toimetamise Tartusse ja nimetas ajalehe 
ümber Postimeheks.

 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks.

 1896. aastal müüs ta Postimehe noorema põlvkonna rahvuslastele ja ajalehe 
toimetajaks sai Jaan Tõnisson.

Hermann oli äärmiselt aktiivne ning tal oli palju huvisid, 
muuhulgas tegeles ta näiteks muusika, ajaloo, keeleteaduse ja 
ajakirjandusega.

Ta komponeeris laulelduse "Uku ja Vanemuine ", mida on 
peetud ka esimeseks eesti ooperiks, samuti püüdis ta kindlaks 
teha eestlaste päritolu.

 Hermann asus välja andma esimest eestikeelset 
entsüklopeediat ning andis välja esimese eesti kirjanduse 
ajaloo ülevaate.
Miks on ta eesti keele ajaloos tähtis?

Tema tähtsaim keelealane töö lisaks 
doktoriväitekirjale on 1884. aastal ilmunud 
keeleõpetus ,,Eesti keele Grammatik’’, 
mille järjena ilmus 1896. aastal ,,Eesti keele 
Lause-õpetus’’.

Hermanni kasutatud keeleterminitest on 
paljud tänapäevani säilinud, näiteks ees- ja 
tagasõna , sidesõna, hüüdsõna, algvõrre, 
ülivõrre.
Mälestuse jäädvustamine

Karl August Hermanni kunagisele elupaigale 
Tartus Veski tänaval (tollasel Piiri tänaval) on 
paigaldatud mälestustahvel.

Tartus Tähtveres kannab tema nime Karl 
August Hermanni tänav. Tallinnas Kesklinna 
linnaosas Torupilli asumis on Karl August 
Hermanni tänav.

Põltsamaal on Karl August Hermanni 
monument ja Karl August Hermanni tänav.
Kasutatud kirjandus
https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_August_Hermann
Eesti keele õpik.
Vasakule Paremale
Karl August Hermann #1 Karl August Hermann #2 Karl August Hermann #3 Karl August Hermann #4 Karl August Hermann #5 Karl August Hermann #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-01-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor lisbethve Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Karl August Hermann
8
pptx

Karl August Hermann

1874­1878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 1878­1880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 1885­1898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 1898­1899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (1885­1898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja",

Muusikaajalugu
Karl August Hermann
3
odt

Karl August Hermann

Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud

Ajalugu
Karl August Hermann
2
doc

Karl August Hermann

KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K

Muusikaajalugu
Rahvuslik liikumine
3
docx

Rahvuslik liikumine

Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu ­ 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 ­ publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa,

Ajalugu
Karl-August Hermann
7
pptx

Karl-August Hermann

õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton

Muusika
Tähtsamad ärkamisaja tegelased
3
doc

Tähtsamad ärkamisaja tegelased

tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Miina Härma - eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastal 1903 siirdus Miina Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini.

Ajalugu
Eesti muusika
7
doc

Eesti muusika

Margit Järvsaar 11 k 1 MUUSIKAAJALUGU XI KLASS III kursus : Eesti muusika 1. Rahvalaul, runolaul ja selle liigid 2. Rahvusliku ärkamisaja muusikaelu, I laulupidu, esimesed eesti heliloojad. 3. XX sajandi alguse muusikaelu. 4. Karl August Hermann 5. Miina Härma 6. Rudolf Tobias 7. Artur Kapp 8. Rahvusliku suuna areng ja esindaja: Mart Saar, Heino Eller 9. Eduard Tubin 10. Gustav Ernesaks 11. XX sajandi II poole muusika, avangardism Eestis. Nimeta heliloojaid. 12. Arvo Pärt 13.Veljo Tormis 1. Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism

Muusika
Eesti muusika 18-sajand kuni 20-sajandi algus
2
doc

Eesti muusika 18. sajand kuni 20. sajandi algus

Nii Friedrich Reinhold Kreutzwald, Carl Robert Jakobson, Jakob Hurt, Villem Reiman kui ka Jaan Tõnisson olid pärit hernhuutlikest perekondadest. Baltisakslus tänapäevases mõistes kujunes välja 19. sajandil. Baltisaksa kultuur koondus Tartu Ülikooli ümber. Omane oli seltsiliikumine, kokku tegutses umbes poolsada baltisaksa seltsi (näiteks Tallinna Muuseumiühing). 1784. aastal rajas August Friedrich Kotzebue esimese asjaarmastajate teatri Tallinnas. Lisaks näidenditele esitati ka laulumänge ja ballette. 1804. aastal asustati Tallinnas proffessionaalne teatritrupp. 1860. aastal toimus esimene eesti publikule mõeldud ooperietendus. Baltisakslaste seas oli laialt levinud kodune musitseerimine. 18. sajandi teisel poolel tekkis tõsisem huvi Eesti rahvakultuuri vastu, levinud oli eesti keelsete laulude esitamine saksa viisiga. Viiul hakkas torupilli välja tõrjuma

Muusika




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun