50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2018-01-09
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
lisbethve
Õppematerjali autor
18741878 õppis ta Tartu Ülikoolis usuteadust, 18781880 Leipzigis võrdlevat keeleteadus 1882 sai temast Eesti Postimehe toimetaja. 18851898 andis ta välja ajakirja Laulu ja mänguleht, mis 18981899 ilmus Rahva Lõbulehe nime all. Ta tegutses ka mitmetes eesti seltsides, ka Aleksandrikooli komiteedes ning toetas üldse aktiivselt rahvuslikku liikumist. 1891. aastal muutis ta Postimehe nädalalehest esimeseks eestikeelseks päevaleheks. 1889. aastast oli Hermann ka Tartu Ülikoolis eesti keele lektor. MUUSIKA edendaja Kuni 19. sajandi lõpuni oli Hermann Eesti muusikaelu organisaator number üks, sealhulgas ka üks laulupidude korraldajaid (II, IV, V ja VI laulupeo üldjuht). Üle kümne aasta (18851898) andis ta välja eesti esimest muusika kuukirja "Laulu ja mängu leht" (koos noodilisaga), avaldas koorilaulukogumikud "Eesti Kannel" (I 1875, II 1883, III 1884), "Laulukaja",
Karl August Hermann Kunagise Liivimaa Kuningriigi pealinna Oberpahleni külje all sündis Karl August Hermann 1851.aasta 23.septemberis. K.A. Hermann suri 1909.aastal. Ema suri, kui poiss oli kahenädalane. Ei tea, kas just emalt päritud geenidest või lihtsalt kaasaantuna oli tal tahe juba varakult kirjatarkust õppida. Viieselt oskas ta lugeda. Oma lugemisoskust ja naabri Hannale lugemise õpetamist kujutab Hermann väga emotsionaalselt jutukeses''Kullerkupukene''- ''Väike mälestus õrnast lapsepõlvest''.Samas on ta kirjeldanud koduküla kaunist loodust suure hingehellusega.. Haridustee sai alguse Annikvere Külakoolis. Edasi kulges see Põltsamaal, Tallinnas, Tartus, Peterburis. Need olid piagad, kus käidi koolis trotsides ajuti suuri majanduslikke raskusi. Alustanud
riigivanem. 22.12.1868-1941 Elulugu Sündis 22.12.1868 Viljandi vallas, Mursi talus. Õppis 1878-1886 Tusti külakoolis, sooritas seejärel Tallinna kubermangugümnaasiumis eksternina küpsuseksamid ning astus 1888- aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1892-aastal õigusteaduste kandidaadi kraadiga. Tõnisson oli 1891-1892 Eesti Üliõpilaste Seltsi esimees. 1892-aastal astus ka Eesti Kirjameeste Seltsi ning hakkas kuuluma Karl August Hermanni toimetatud ajalehe Postimees toimetusse. 1894-1896 töötas Tõnisson kohtuametnikuna Orjoli kubermangus. Seejärel naasis ta Tartusse. 1896 ostsid Villem Reiman, Oskar Kallas ja Karl Koppel Hermannilt Postimehe ning nimetasid Tõnissoni selle peatoimetajaks. 1890-aastal tekkis Tõnissonil ja Postimehel vastasseis Ago Grenzsteini Olevikuga. Puhkes terav sulesõda, mis lõppes Tõnissoni võiduga. 1898-1918- Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi esimees. Ta propageeris ühistegevust, tema
kavatsusega katsetada tööd vabakirjanikuna. Oma võimetes polnud Eduard Viled põhjust kahelda, sest neil aastail oli talt ilmunud rida menukaid teoseid, esiteks ajalehes kohustusliku ,,abiteona" (,,Isand Ilvese kosjakäik", ,,Teravad nooled", ,,Linna-Mai", ,,Jobu" jne.), teiseks eri raamatutena, nagu ,,Norra rannas" (1885. aastal), ,,Musta mantliga mees" (1886. aastal) jne. Pärast ,,Virulase" juurest lahkumist saatis Vilde oma uudisloomingu avaldamiseks Karl August Hermanni ,,Postimehele", kus ilmusid ,,Kaks sõrme", ,,Kuhu päike ei paista", mõned lühijutud, följetonide sari ,,Ühe päevavarga kepijoonistused" jms. Eri raamatutena jõudis lugejateni ,,Töömehe tütar" (1887. aastal). Sama aasta sügisel asus Vilde Tartusse, kavatsusega saada ajalehe toimetajaks ning väljaandjaks. Küsimuses oli Tartu ajalehe ,,Postimees" omandamine, mis esimese Eesti ajalehena hakkas ilmuma kolm korda nädalas.
KARL AUGUST HERMANN(1851-1909) Karl August Hermann sündis 23. septembril 1851. aastal Põltsamaa vallas Võhma külas sepa pojana. Tema lapsepõlv möödus väga rasketes majanduslikes tingimustes. Õppimine algul Anikvere külakoolis ja hiljem Põltsamaa kihelkonnakoolis vaheldus kingsepa ja rätsepa õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. K. A .Hermann laulis ka Martin Vilbergi kooris. Samal ajal mängis ta kooli puhkpilliorkestris. 1867. a. lõpetas K
tüübid ja olud on andnud ainet tema humoristlikele külajuttudele. David Otto Wirkhaus - eesti seltsiliikumistegelane ja muusik. Ta oli David Wirkhausi poeg.Wirkhaus tegutses "Vanemuise" seltsis, Tartu Eesti Põllumeeste Seltsis, Aleksandrikooli liikumises ning juhatas Väägvere pasunakoori ning üldlaulupidude pasunakoore. Miina Härma - eesti helilooja, koorijuht ja organist. Ta oli eesti esimene professionaalne naishelilooja. 15- aastaselt alustas ta kompositsiooni- ja klaveriõpinguid Karl August Hermanni käe all. Aastal 1903 siirdus Miina Kroonlinna, kus osales Eesti Heategeva Seltsi tegevuses. Kroonlinnast lahkus ta 1915. aastal, sest Esimese maailmasõja ajal ei lubatud tsiviilisikutel linnas viibida. 1917. aastal sai muusikaõpetaja koha Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumis (praegu kannab nime Miina Härma Gümnaasium). Ta töötas seal elu lõpuni. Oma 60-aastase loomeperioodi jooksul kirjutas ta üle 200 koorilaulu ja 10 kavatiini.
Carl Robert Jakobson Karl August Hermann Ado Grenzstein (26. juuli 1841 Tartu 19. (23. september 1851- 11. kirjanikunimega Ado märts 1882 Kurgja) jaanuar 1909 Tartu) Piirikivi oli eesti ühiskonnategelane, oli eesti helilooja, (5. veebruar 1849 publitsist, kirjanik ja keeleteadlane ja 20. aprill 1916 pedagoog. entsüklopedist. Lõuna-Prantsusmaa,
õpipoisi ameti ning karjaskäimisega. Kihelkonnakoolis puutus ta kokku muusikaga, mis jäi tema armastatuimaks alaks elu lõpuni. Laulis kohalikus laulukooris ja mängis ka kooli puhkpilliorkestris. 19. saj viimastel aastakümnetel oli tihedalt seotud kultuuri- ning ühiskondliku eluga Eestis. Muusika, poliitika, ajaloo, keele, kooli, kirjanduse ja ajakirjanduse küsimused- igal alal on ta jätnud jälje, mille sügavus sõltub ajastu ühiskondlikest tingimustest. 1867. a. lõpetas Hermann kihelkonnakooli ja sai samasse abiõpetaja koha. 1868. a. sooritas ta vallakooliõpetaja ja aasta hiljem Tallinnas elementaarkooliõpetaja eksamid. 1869. a. õnnestus K. A. Hermannil viibida Tartus I üldlaulupeol. Noorukipõlves oli K. A. Hermannil kindel kavatsus pühenduda muusikale, nüüd andis lõpliku tõuke selleks üldlaulupidu. 1871. a. õnnestus Hermannil saada kooliõpetaja koht Peterburis. Seal läks ta kõigepealt konservatooriumi direktori Anton
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid