1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. (a) 3. Kasutatud töövahendid erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. 4. Katsemetoodikad 4.1 Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1 liitrilisse
Töö eesmärk:liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. Katsetatud ehitusmaterjalid: liiv - peenepurruline sete, mis koosneb põhiliselt mineraalide (kvarts, päevakivi, vilk, glaukoniit jne) osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Kasutatud töövahendid:erinevad sõelad liiva sõelumiseks, kaal katseproovide kaalumiseks, 500 ml mensuur liivaterade tiheduse määramiseks. Katsemetoodid. Puistetiheduse määramine. Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1-liitrilisse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Liiva puistetiheduse [kg/m3] leitakese valemist 1: = (1) kus m-anuma mass, g; - liiva ja anuma mass, g; V- anuma maht, ; Tabel 1. Puistetiheduse määramine. Li...
Üleujutustest kihitatud profiil on sarnane lammimuldade profiiliga. Eristatakse glei- ja turvastunud rannamuldi ning sooldunud ranna-madalsoomuldi. Soolalembeste taimedega rannamullad on kasutatavad karjamaadena. Rannamuldi esineb madalatel mererandadel nagu näiteks Pärnu linna äärsed rannad. Mullad, mida Eestis ei esine: Mustmullad Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Suure huumusesisalduse (valdavalt >5%) ja paksu (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki. Mustmullad on suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmuld Pruunmullad
2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidmiseks Kolb killustiku tugevusmargi leidmiseks vajalik ese, et muljumist tekitada Nihik nõeljate ja plaatjate terade täpsemaks eraldamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Puistetiheduse määramine killustikul Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga ja ruumala 10 liitrit. Anuma suuruse valik sõltus tera ülemisest mõõtmest. Killustik, mille tera ülemine mõõde on kuni 8, 16, 31,5 ja enam mm,
täitematerjal, silikaattoodete valmistamine; puiste- ja täitematerjalina teedeehituses; lisandina tsemendi-, keraamika- ja klaasitööstuses. 5. Kasutatud liiva liik ja päritolu Katsetatud liiv oli pärit karjäärist ning tegemist oli ehitusliivaga. 6. Kasutatud töövahendid 1-liitriline silindriline nõu Elektriline kaal- täpsus 0,1g Sõelad- avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm Kaalumis ja tõstmisnõud Muld, lehed, okkad Etalon huumusesisalduse määramiseks Mensuur (500- ja 250ml) mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. 3%-list NaOH lahus 2 7. Töökäik 7.1 Puistetiheduse määramine Liiv kallati 1-liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täideti kuhjaga, ülehulk eemaldati ning proov kaaluti. Enne proovi kaalumist pandi kaal silindri järgi nulli
hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuva vee toimel mullast ära uhutakse ja mille läbi mulla keemiline viljakus langeb. Lihtsam definitsioon - happeliste huumusainete vee toimel liikumine mulla sügavamatesse kihtidesse. Kõige rohkem levinud okasmetsas. 3.pruunmullad PRUUNMULD - Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp. Pruunmullad on suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga. 4.punamullad PUNAMULD - sisaldab rohkesti mittesilikaatseid raud- ja alumiiniumoksiide. Nad on levinud Aafrikas, Lõuna-Ameerikas, Kagu-Aasias, Vahemeremaadel ja Austraalias lähistroopilises, troopilises, lähisekvatoriaalses ja ekvatoriaalses kliimavöötmes. Üldiselt huumusevaene ja väheviljakas. 5.gleistunud GLEISTUMINE - mullatekkeprotsess, mis toimub pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses
katte ehk metsavarise kihiga, millest moodustub 2-3 kihiline metsakõdu. Rohurinde asemele võib hiljem koos võrastike liituse suurenemisega areneda samblarinne või hoopiski alustaimestikuta ala. Kõik see tingib kõdukihi all asuva mineraalse kihi pindmise osa leetumise ja teisese leethorisondi kujunemise metsakõdukihi alla. Leedemuldade puhul ei ole otstarbekas kasutada üldlevinud mulda iseloomustavat parameetrit mulla huumusesisalduse protsenti. Leedemuldade orgaanilise aine sisaldus hajub sügavuse suunas ja horisondi keskmist proovi on seetõttu raske võtta. Iseloomustamiseks oleks parem kasutada nii orgaanilise aine kui ka selle koosseisus oleva huumuse varusid, arvutatuna pinna- ja ajaühiku kohta. Erandi moodustab siinjuures sekundaarsete leedemuldade nn. reliktne huumushorisont, mille huumusesisalduse määramine annaks olulist teavet nimetatud mulla huumusseisundi kohta.
Rohtlad jaotatakse kaheks: *parasvöötme rohtlad *parasvöötme ja lähistroopilised rohtlad *jaotatakse päritolu järgi Pöhja Ameerikas kutsutakse rohtlaid preeriaks; Ukrainas, Hiinas,Venemaal kutsutakse stepiks Argentiinas kutsutakse rohtlaid pampaiadeks Ees Aasias kutsutakse pustaks. 4) Mispärast on mustmullad erilised? Rohtlates on valdavad suure huumuse sisalduse ja tüseda huumushorisondiga mustmullad, mis on kujunenud koos rohukamaraga.Nad on erilised oma hea mulla ja huumusesisalduse pärast. 5) Võrdle inimtegevust rohtlates ja metsvööndites. Metsa vööndis on pölisrahvad kes kasvatavad pötru ja toituvad peamiselt mereloomadest ja kaladest. Rohtlates tehakse palju pöllutööd toitutakse nisust, maisist, koduloomatest peetakse kõige rohkem veiseid. 6) millised keskkonnaohud kaasnevad rohtlate kultuuristamisega. Vee- ja tuule-erosioon 7) iseloomusta vabal valikul ühte rohtlat! Stepid-madala rohustikuga (-30cm) nad on puudeta tasandikud.
Temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine. Ferraliitmuld huumus- ja toitainetevaene punakaspruun muld troopikas ja lähistroopikas, sisaldab palju raua- ja alumiiniumiühendeid. Väga kuum ja palju niiskust. Kõik protsessid toimuvad kiiresti. Humifitseerumine. Kaitse ja hävimise probleemid: 1)muldade bioloogiline degradatsioon-olukord, kus mulla orgaanilise aine lagunemine on kiirem kui selle lisandumine mulda; see põhjustab huumusesisalduse ja mullaviljakuse vähenemist. 2) Muldade hapestumine- happevihmad, mulla reaktsiooni muutumine happeliseks, pH langeb alla 5,6. 3)Kõrbestumine- vihmametsade alal, kus mets võetakse maha, soe kliima muudab maapinna kuivaks.(Sahhaara kõrb).4)Sooldumine- vihm sajab pinnale, läheb maa alla, seal toimub reakstsioon soolaga NaCl-ga. Soolane vesi tõuseb mööda kapillaare üles ja soolavesi on nüüd pinnal, vesi aga aurab ära ja aint sool jääb pinnale v selle lähedusse. 1.kõdukiht 2
universaalset indikaatorit, peale loksutamist saadi värv, mida võrreldi universaalindikaatori värvide skaalaga ning määrati pH. Lõimise määramiseks võeti väike kogus mulda, mille peale piserdati kergelt vett, kuid muld ei tohi jääda vastu läikima. Edasi veeretati kuulike, ning vooliti nöör ja nööri prooviti keerata. Antud proovis keeramisel nööri voolimine oli peaaegu, et võimatu. Ligikaudse huumusesisalduse määramiseks on tarvis teada mulla lõimist, värvust ja niiskust. Antud proovi puhul on tegemist parasniiske mullaga, lõimis on kerge liivsavi ning värvus mustjashall. Liikuvate toitainete määramiseks kasutatakse Mehlich 3 meetodit. Selleks kaalutakse 2,5 grammi mulda ja mullale lisatakse 25 ml ekstraheerivat lahust. Järgmisena loksutatakse lahust 10 min. Peale loksutamist lahus filtreeriti. Lõpptulemus:
1. Töö eesmärk Liiva puistetiheduse, liiva terade tiheduse, tühiklikkuse, niiskussisalduse, terastikulise koostise ja huumussisalduse määramine. 2. Katsetatud ehitusmaterjalid Liiv peentäitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina 2.1 Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm liiva sõelumiseks Mensuur mahuti, kasutatakse erinevate katsete puhul. Kaal proovide kaalumiseks Etalon huumusesisalduse määramiseks Silindriline nõu puistetiheduse määramiseks. 3. Katsemetoodika kirjeldamine 3.1. Puistetiheduse määramine Sõelumise teel eraldatud osised, mis on väiksemad kui 5 mm, puistatakse 1- liitrisesse silindrilisse nõusse 10 cm kõrguselt. Nõu täidetakse kuhjaga, ülehulk eemaldatakse ning proov kaalutakse. Puistetihedus määratakse kaks korda, kusjuures iga kord võetakse uus kogus liiva. Erinevus kahe määramise vahel ei tohi ollas uurem kui 20 kg/m3. Suuremate
C http://nesoil.com/images/haven.htm Lehtmetsamullad · Pehmem kliima soodustab lagunemist. · Lehevaris sisaldab palju toiteelemente (Ca), see laguneb korralikult ja tekib huumushorisont. · Ka lähtekivim pole nii happeline kui okasmetsade puhul. · Kujunevad pruunmullad. Mustmuld (Chernozem) · Euraasia metsastepi- ja stepivööndi ning Põhja-Ameerika preeriavööndi mullatüüp; · Mustmuld on suure huumusesisalduse ja tüseda (>50, kohati >100 cm) huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savimuld. · Monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis võib tõsiselt degradeeruda, kohati sekundaarselt sooldunudki. · M. on suure *produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu. Mustmullad (Mollisols) Rohtlate mustmullad
Ao,s: 69,5Yo 1 3,3 + 19,3 +40,8 + 69,5 + 92.5 + 99 = 92,50 =3,3440 ^y3,35Yo Ao.2s 10tr/o Asl25 = 99 o/o Katsetulemused on toodud tabelis g.5. 7.6. Huumusesisalduse miiliramine Huumusesisaldus miiiiratakse kolorimeetriliselt. Liiv puistatakse 250-ml mensuuri 130 ml jooneni ning valatakse peale 3%-list NaOH lahust tuni ZOO ml jooneni. Teise mensuuri koos liivaga puistatakse mulda ja lehti jms, et oleks piltlik, milline on tumedam lahus. Mensuure loksutatakse energiliselt ja jiietakse 24 tunniks seisma. Seej?irel hinnatakse lahuse vzirvust,
kõigis muldades esines keemine. Põllu ja rohumaa muldade põhjuslikkus seisneb nende kasutamises – põllumuldasid haritakse ning tahetakse tootmise tõttu (kunstlikult) viljakatena hoida, kuid looduslikud reguleerivad end ise. 20 6. Muldade agronoomilised omadused 6.1Huumuskate ja huumusesisaldus 6.1.1 Leetjad mullad Huumuskatte ja huumusesisalduse võrdlus huumusringi alusel 35.0 30.0 Huumuse sisaldus % 25.0 Huumusekatte tüsedus 20.0 cm 15.0 10.0 5.0 0.0 Joonis 10
Lämmastikku taimed seovad mügarbakterite kaasabil atmosfäärist, heades kasvuoludes umbes 250-300 kg ha-1. Erinevaid toiteelemente nagu naiteks fosforit, kaaliumi ka kaltsiumit taim transpordib sügavamatest mullakihtidest künnikihti. Liblikõielised haljasväetised elavdavad ka mulla mokroobilist tegevust. Sügavamaid mullakihte juurtega kobestades soodustub järgnevate kultuuride juurte tungimine sügavamale mulda. Liblikaõielistel haljasväetistel on ka suur mõju mulla huumusesisalduse tõusule. Huumusesisalduse tõusuga on seotud mulla struktuuri paranemine ja üldlämmastikusisalduse tõus. Märgatavalt paraneb ka muldade vee-ja neelamismahutavus. Haljasväetiste toimel paraneb ka veeläbilaskvus, intensiivistub toitainete bioloogiline neeldumine, väheneb savimuldade sidusus, ning suureneb liivmuldade sidusus. See kõik siis pidurdab orgaanilise aine mineraliseerumisprotsessis vabanevate toitainete väljaleostumist
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.4 2014/2015 Killustiku katsetamine Tallinn 10/10/14 1. Eesmärk Liiva puistetiheduse, terade tiheduse, tühiklikkuse, terastilikuse koostise ja huumusesisalduse määramine. 2. Katsetavad ehitusmaterjalid Liiv - purdsete, mis koosneb mineraalide osakestest. Terasuuruse jaotus on liival 0,05-5 mm. Liiv on tekkinud kivimite murenemisel. Liiva põhi koostisosad on kvarts. Lisaks kvartsile on liivas päevakivi. Kvartsi on liivas seetõttu kõige rohkem, et kvarts laguneb väga aeglaselt. Katsetatav liiv on pärit Kiiu karjäärist. 3. Kasutatud töövahendid Erinevad sõelad: 8; 4; 2; 1; 0,5; 0,25; 0,125. 1-liitrine silinder, 500ml mensuur, kaal katseproovide kaalumiseks. 4. Katsemeetodid 4.1 1-liitrilisse silindrisse puistatakse 10 cm kõrguselt liiva terasid, mis on väiksemad kui 5mm. Pärast silindri täitumis...
Ca,Mg,Fe- lahustumatud Fulvohapped- mulla kõige liikuvamad huumusained, tugevasti happelise reaktsiooni tõttu mõjustavad oluliselt mulda. Humiinained 15. Humifikatsioon. Humifikatsioon- mõjutatud sademeteveest( läbiuhtumine). Uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 16. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. Läbi taimede saame hapniku 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurde viimine mulda- sõnnik Liblikõieliste kultuuride kasvatamine Vahel on kasu ka lupjamisest Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: Orgaanilise aine juurdeviimine mulda – sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. Liblikõieliste kultuuride kasvatamine – juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu
Gobi ja loodeosa nõgude kliima on äärmiselt kuiv ja mandriline. Sademed vähenevad idast (u 250 mm/a) läände (u 50 mm/a). Gobis võib temperatuur suvel tõusta kuni 45 kraadini, talvel aga langeda kuni -40 kraadi. Vegetatsiooniperiood on 9 kuud ja aastas saab 2 saaki. Mullad Mullastik on väga mitmekesine. Suurel Hiina tasandikul ja Jangtse keskjooksualal valdavad põllustatud alluviaalmullad, Kirde-Hiinas Mandžuuria tasandikul stepi ja metsastepi mustmullad (suure huumusesisalduse ja tüseda huumushorisondiga, neutraalse reaktsiooni, teralise või pähkelja struktuuri ja suure veemahutavusega ning keemiliselt rikas liivsavi- või savim, mis monokultuuri ja ebaõige majandamise tingimusis on tõsiselt degradeerunud, kohati sekundaarselt sooldunudki, suure produktsioonivõimega, kuid see ei realiseeru sagedaste põudade tõttu), mägedes metsapruun- ja leet-pruunmullad (enamasti nõrgalt happeline,
Kog Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on
Kog – Gleistunud leostunud muld Kihisemine 30-60(70) cm sügavusel. Profiil: A- Bmt(g)-BCg-Cg, liivmuldadelaga A-Bg-BCg-Cg. Võib esineda ka katkendlik El-horisont või selle pesad. Koresesisaldus 30-60 cm sügavuses kihis alla 30 % mulla tahke faasi mahust. 2.LEETUNUD MULLAD: Happelised liiv (liiv liivsavil) või harvemini saviliiv liival mullad. Kihisemine 00 cm sügavusel või puudub. A-horisont alati selgelt välja kujunenud, tüsedus üle 5 cm või madala huumusesisalduse korral (alla 1,5 %) üle 10 cm. Metsakõdu 1-8 cm tüsedune, sageli kahekihiline, kuid võib ka puududa. LkI - Nõrgalt leetunud muldProfiil: A-B-BC-C. Võib esineda ka E-horisondi algeid. B- horisondi värvus on lähtekivimist pruunikam. Võib leiduda üksikuid pruune Bh-horisondi pesasid. 3.KAHKJAD LEETUNUD MULLAD:Karbonaadivaesel kaheosalisel lähtekivimil kujunenud mullad, millel kihisemine mullaprofiilis enamasti puudub. Lõimiseks on
ainete migratsioonil. -Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. -Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. -Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). -Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 14. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. · alla 1,5 % väga madal · 1,5...2,5% madal · 2,5...3,5% keskmine ·3,5....5% kõrge · üle 5% väga kõrge -Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. -Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik horisont, sisaldades
· Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. · Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. · Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused- · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised.
üldsisaldusest · Orgaanilised fosforiühendid on taimedele enamasti raskesti omastav, mineraalsed fosforiühendid kergesti omastavad · Kõiki mineraalseid fosforiühendeid ei ole taimedel võimalik omastada(ei ole suutelised) Kaalium · Ainult väike osa on üldkaaliumist on taimedele omastav Huumus · Huumus parandab mulla füüsikalisi omadusi · Taimedele olululine allikas · Mulla huumusesisalduse suurenemise tõuseb ka põllukultuuride saak · Maksimaalne huumusesisaldust , mida suudab taim omastada, nim optimaalseks huumusesisalduseks Väetistarbe määramise meetodid · Põldkatsed -Looduslikes tingimustes -väetuskatsed katselappidel -koostatakse katse skeem(katsevariantide kogum) -Katselapp kindla kuju ja suurusega -tuleb arvestada reljeefiga -enne viiakse läbi ühtluskülv
Tabel 5. Põllumaa kaevete tüsedused ja huumusesisaldused. Poolkaeve 1 2 3 4 5 6 7 8 number. Tüsedus 23 25 25 26 25 27 25 24 Hu% 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 3-4 15 Kõigi 8 kaeve kõige tüsedama ja kõige õhema vahe oli 5cm. Mulla huumusesisalduse varieeruvus jäi kõigil kaevetel 3-4% piiridesse. Põlluks haritud rähkmuldade huumuskate on rähkne ja pehmehuumuslik ning metsamuldadega võrreldes mõnevõrra väiksema huumusesisaldusega, varieerudes vahemikus 3,3-4% (Raimo Kõlli, 2012). Antud mulla huumusesisaldus jäi sammuti 3-4% vahele, mistõttu võis seda huumusesisalduse põhjal pidada rähkmullaks. Tabel 4. Poolkaevete boniteedid, lõimised ja pH.
2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi 4 omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 21. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: 2,5...3,5% keskmine alla 1,5% väga madal 3,5...5% kõrge 1,5...2,5% madal üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem.
2. Orgaaniline aine, eriti huumus, parandab mulla füüsikalisi omadusi. 3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 20. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Huumusesisalduse hindamise skaala huumushorisondis: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5...3,5%. Ajutiselt liigniiskete (gleistunud) analoogide korral on huumusesisaldus tavaliselt 1...2% võrra suurem. Alaliselt liigniisketel (gleimuldadel) muldadel tekib nn. toorhuumuslik
tulenevalt. On prognoositud, et Eesti elanikkonna kindlustamiseks omamaise teravilja, piima, liha ja munade tootmiseks vajatakse lähiaastatel 800 tuhat hektarit haritavat maad (Saveli, 1997). Eesti praegune maakasutus, talude suurus, tootmistase, majandamine ning senine riiklik põllumajanduspoliitika annab alust arvata et Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga langeb Joonis 5. Muldade levik huumusesisalduse alusel. Figure 5. Distribution of soils depending on humus content. Joonis 6. Muldade levik laktaatlahustuva kaaliumi ja fosfori sisaldus alusel. Figure 6. Distribution of soils depending on lactate soluble potassium and phosphorus in the soil. põllumajanduslikust kasutusest välja tunduvalt enam maad kui seda on praegu või lähiaastateks prognoositud
alluvad väga aeglaselt mikrobioloogilisele lagunemisele. 2. Humiinhapped (humiin- ja ulmiinhape) 3. Fulvohapped (kreen-ja apokreenhape) Huumus on ka vajalik makro-ja mikroelementide allikas, sisaldab kasvuaineid auksiine ning bioloogilise murenemise põhjustajana soodustab mulla keemilise potentsiaali kasutamist ning aineringet mulla ja taime vahel. 1. Alla 1,5% - väga madal 2. 1,5-2,5% - madal 3. 2,5-3,5% - keskmine HUUMUSESISALDUSE HINDAMINE 4. 3,5-5% - kõrge 5. Üle 5% - väga kõrge Mulla ehitus Taimede elutegevuse ning huumuseainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunevad mullas kihid, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilise koostise ning morfoloogia poolest mulla geneetilised horisondid. Mulla ehitust peegeldab mulla profiil, mis on eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige
kaaliumisisaldus mullas on alla 40 ja kõrge taimejäänused alluvad mitmesugustele eraldatav. Sisaldab toitaineid. Kuna reguleerimise võimalused. üle 170 muutustele. Lõpuks võib orgaaniline aine parasniisketes muldades moodustab huumus Huumusesisalduse hindamise Väävelväetiste kasutamise vajadus laguneda lihtsateks ühenditeks (CO2, H2O ja 85...95% orgaanilise aine massist, siis skaala huumushorisondis: On koostatud lubjakaart, mikroväetiste mineraalsoolad). Eralduva süsihappegaasi sageli nimetatakse selleks kogu mulla org. alla 1,5% väga
) on määratud m2 baashinnad maakondade ja asulate kaupa (Tõrvandi 21 EEK/m2, Elva 15 EEK/ m2, Puhja 8 EEK/m2). Hinnatsoonid vastavalt kaugusele linnast (Tartust 16...25 km - 10 EEK/ m2, 4...9 km - 14 EEK/ m2. Muldade kasutamine ja kaitse Huumusesisaldus ja huumusevaru Huumusesisaldus väheneb mustkesa ja rühvelkultuuride all ca 2 t/ha. Teravilja kasvatamisel 1 t/ha, 1-a heina all 0,7 t/ha. Huumusesisaldust suurendavad - libl. + kõrreliste segu 1,5 t/ha, kõrrelised 1 t/ha. 0,1 % huumusesisalduse (3 t/ha) tõstmiseks vaja Lk muldadel 100...130 t, K muldadel 80... 90 t/ha sõnnikut Muldade väljakurnamine - vaesunud mullad. Igal aastal kaotab planeet Maa ca 70000km2 haritavat maad, viimase 50 aastaga kaotatud üle 10% viljakandvast maast (põhjused kulutavad maaharimisviisid, liigkarjatamine, ebaõiged niisutusvõtted, metsade lageraie). Erosioon vee ja tuuleerosioon. Maakeral kaob erosiooni tõttu ca 26 mlrd t/aastas huumusmulda, meil põhiliselt Otepääl ja Haanjas saagid 20..
uhutakse Ca ja Mg minema. Nii jäävad tekkivad huumushapped neutraliseerimata ja huumuse teke aeglustub 14. Orgaanilise aine tähtsus ja mõju mulla omadustele. mulla orgaanilise aine pakutavad ‘'hüved'' bioloogilised: energia allikas (C), toiteelemendid(N,P,S) füüsikalised: struktuursus, veehoiuvõime, soojusrežiim keemilised: pH puhverdus, neelamismahutavus, saasteainete sidumine 15. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Orgaanilise aine juurdeviimine mulda-sõnnik, haljasväetised, kompostid, mullaharimise minimmeerimisega, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, kuivendus 16. Eesti muldade huumusesisaldus. parasniiskestes tingimsutes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus 2,5-3,5% gleistunud mullas 0,5-1% võrra suurem 17. Mulla elustiku jaotus ja tähtsus.
Lähtekivim kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineraalide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineraalid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms.) 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid. Mullahorisondid kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel need erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini. 1) Organogeensed horisondid [0] õhuke org. aine kiht või turvas. 2) Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. 3) Eluviaalsed horisondid [A] hallikad/valged/kollakad Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine. 4) Savi-akumulatiivsed horisondid [B] savistunud kihid.
mikroorganismid oma elutegevuseks kasutada. Seovad mügarbakterid. Samas lämmastik otseselt, tihedalt seotud atmosfääriringega. Satub mulda lämmastikku ka veega, kuid vähesel määral (suurusjärk 5-10 kg n/ha, Eesti puhul pigem alumine piir). Kuidas lämmastikväetisi tehakse? Õhust tehakse. Suur rõhk. Haber-Bosch'i meetod. Huumuse- ja lämmastikusisalduse vahel on tihe seos, mis võivamaldab huumusesisalduse alusel hinnata muldade lämmastikväetistarbet mida rohkem on huumust, seda suurem on lämmastiku sisaldus. Fosfor mullas. Põhjustab veekogude kinnikasvamist. Fosfor samuti taimedele väga oluline. Eesti mineraalmuldades on P üldsisaldus 0,04-0,1% ehk 900-3000 kg/ha. 98-99% sellest on primaarsete ja sekundaarsete mineraalide ja org.aine koostises ja ei ole taimedele omastataval kujul. Mineralisatsioonil vabaneb aastas keskmiselt 5-7 kg P/ha. Fosforiringe üldine skeem on oluliselt
ärahoidev ehk ennetav tõrje. Selle peamised meetodid on sobivate külvikordade rakendamine, otstarbekohane ja õigeaegne mullaharimine, kultuurile optimaalsete kasvutingimuste loomine, kahjustuskindlamate sortide kasvatamine ning loodusliku mitmekesisuse säilitamine. 48. Huumusbilanss, huumusvaru arvutamine, reguleerimise võimalused Mulla huumusesisaldus on Eestis 3%, alla 1,5 on väga madal. Liivmullad on huumusvaesemad. Huumusesisalduse määramine: Orgaanilise aine üldsisalduse määramine kuumutuskaona C sisalduse määramine – laboris/Tjurini meetod (kergtuhastamine kemikaalidega) C% - 1,75 Huumusvaru arvutamine: leian huumushorisondi mahu, korrutan lasuvustihedusega, ristkorrutis huumusvaru leidmiseks (teada on huumusesisaldus %des) Huumusbilanss = huumuse lisandumine – huumuse kulu Eestis negatiivne. Reguleerimise võimalused: Kompost Sõnnik Põhk Jõemuda
EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUSE- JA KESKKONNAINSTITUUT MULLATEADUSE ALUSED Koostanud ALAR ASTOVER TARTU 2006 Üldmõisted Mulla definitsioon: Mullaks nimetatakse maakoore pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Mulla komponendid: · mineraalaine · orgaaniline aine · õhk · vesi. Muld on tekkinud elusa ja eluta looduse (kivimite) pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on eluta ja elusa looduse vahelüli ning hädavajalik elu eksisteerimiseks maismaal. Peamised muldi kujundavad faktorid on: · rohelised taimed, mikroorganismid ja vähemal määral ka teised elusorganismid. · lähtekivim · kliima · reljeef jne · aeg · kaasajal ka inimtegevus Mulla kõige iseloomulikumaks ja tähtsamaks tunnuseks on te...
ÖKOLOOGIA (LOOM .01.105) KORDAMISKÜSIMUSED, kevad 2011. a. 1. Ökoloogia aine, alajaotused; Teadus, mis käsitleb organismide ja keskkonna suhet. Kõikide sidemed kõikidega. Jaguneb: a) Ökofüsioloogia e molekulaarne ökoloogia b) Autökoloogia (isendi/organismi tasandil) c) Demökoloogia (populatsiooni tasandil) d) Sünökoloogia (eluskoosluse, populatsioonide tasandil) e) Süsteemökoloogia (ökosüsteemi tasandil, elus kooslus + eluta keskkond) f) Biosfäroloogia e biosfääri ökoloogia (globaalne ökosüsteem) 2. Ökoloogia põhimõisted isend (genet, kloon, ramet), populatsioon, kooslus, ökosüsteem, bioom; Isend- kindla genotüübiga organism Genet on ühe sügoodi vegetatiivne järglaskond, mille moodustavad organismid või kännised. Genetit moodustavatel organismidel on üks sama genotüüp. Genet koosneb paljudest enam- vahem iseseisvatest moodulitest e. võsudest (taimede puhul) e. rametitest, mis on geneetiliselt identsed (kloonid...
3. Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. 4. Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. 5. Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). 6. Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused: · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu%), haljasväetised. · Liblikõieliste kultuuride kasvatamine juurtel asuvad mügarbakterid seovad õhulämmastikku. Ristiku või lutserni kaheaastase kasvatamise järel tõuseb mulla Hu% 0,2...0,4%. · Huumusetekke optimaalsete tingimuste tagamine näiteks muldade lupjamisel seotakse huumushappeid.
8. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks faktoriks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel füüsikaliste ja keemiliste protsesside läbi. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihid, mis erinevad üksteised huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehhaanilise koostise ning morfoloogia poolest. Mullaprofiil eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutumatu lähtekivimini, peegeldab mulla ehitust. Mulla ehitust iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid jne 10. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
· Huumusainetest sõltuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused. · Mulla orgaaniline aine, eriti huumusained, on taimedele peamiseks toiteelementide ja süsihappegaasi allikaks. Huumusained mõjuvad kõrgematel taimedel kasvustimulaatoritena. · Orgaaniline aine on energia allikaks mullaelustikule (edafon). · Mulla orgaaniline aine suurendab mulla enesepuhastamisvõimet ja tagab mulla sanitaarse kaitse. 16. Huumusesisalduse hindamise skaala, optimaalne sisaldus, kriitiline sisaldus. Skaala alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5% kõrge üle 5% väga kõrge, optimaalne sisaldus-Parasniisketes tingimustes oleks põllumulla optimaalne huumusesisaldus ca. 2,5...3,5%. 17. Huumusesisalduse reguleerimise võimalused- · Orgaanilise aine juurdeviimine mulda sõnnik (40 t/ha=0,1% suurem Hu %), haljasväetised.
MAAVILJELUSE PÕHIKURSUS (3 AP) 40 loengut ja 30 laboratoorset tööd Eksam: test + laboratoorsed tööd peavad olema sooritatud! Kirjandus: - E. Haller ,,Maaviljelus" (mullafüüsika, umbrohud; põhiraamat) - ,,Maaviljeluse käsiraamat" (vähem saadaval) - ,,Agrokeemia 2006" - M. Karmin ,,Umbrohud ja nende tõrje" - ,,Teraviljakasvatuse käsiraamat" - ,,Mahepõllumajanduse alused" - Mahepõllumajanduse leht - Masanobu Fukuoka ,,Ühe kõrre revolutsioon" (Maaülikooli tudengi tõlge) - H. Lõiveke (koostaja) ,,Taimekaitse käsiraamat" ...
9. Mullateke - lähtekivim ja selle murenemine (Bot. III)* Mullatekkes on oluliseks lähtekivim ja selle omadused. Lähtekivimi omadused määravad ära ka tulevase mulla koostise. Muld tekib lähtekivimi murenemisel (füüsikaliste ja keemiliste protsesside kaudu). 10. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mulla geneetilisteks horisontideks nim taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastikuse toime tagajärjel kujunenud mulla kihte, mis erinevad üksteisest huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise ja mehaanilsie koostise ning morfoloogia poolest. Eri horisontidest koosnev vertikaalläbilõige maapinnast muutuumatu lähtekivimini on mulla profiil, mis peegeldab mulla ehitust. Viimast iseloomustavad makromorfoloogilised tunnused on tüsedus, värvus, lõimis, ülemineku iseloom, struktuur, niiskus, juurestatus, keemilised ja bioloogilised moodustised, lisandid, suletiset jm. 11. Mullavesi, mulla niiskusrezhiim (Bot. III)*
Teisest küljest aga liiga kõrge pH (alla 5) takistab mõnede mikroelementide omastamist (nt Mn, Fe, Zn, Co, Cu). Paljudele taimedele optimaalne mullareaktsioon on 6...7. Muldade viljakus ja huumuse sisaldus Taimede elu on lahutamatult seotud mullaga, sest mullast omastavad taimed kasvuks ja arenguks vajaliku vee ning toitained. Mulla väga oluliseks omaduseks on viljakus. Mulla viljakus sõltub huumusesisaldusest. Mineraalmuldade huumusesisalduse võrdlemise skaala on järgmine: alla 1,5% väga madal 1,5...2,5% madal 2,5...3,5% keskmine 3,5...5,0% kõrge üle 5,0% väga kõrge Huumusesisaldus alla 2,0% näitab, et mullaviljakus on langev. Madala viljakusega muldi on Eestis 18% ja need asuvad peamiselt Põlva, Valga, Võru maakonnas. Kõrge
III)* Kivim, millest on muld moodustunud. Lähtekivimi ja selles sisalduvate mineralide murenemisel tekivad sekundaarsed mullale viljakust andvad mineralid nagu hüdrovilgud e. illiit, kloriit, vermikuliit, montmorilloniit, raud- ja alumiiniumoksiidide hüdraadid jms. 9. Mullahorisondid, mullaprofiilid (Bot. III)* Mullahorisondid - kihid, mis tekivad taimede elutegevuse ning huumusainete ja mulla mineraalosa vastastiktoime tagajärjel. Erinevad huumusesisalduse, mineraloogilise, keemilise, mehhaanilise ja morfoloogilise koostise poolest. Mullaprofiil - eri horisontidest koosnev vertikaalläbilôige maapinnast muutumatu lähtekivimini. · Organogeensed horisondid [0] - ôhuke org. aine kiht vôi turvas. · Huumus-akumulatiivsed horisondid [A] - huumushorisont, kus domineerib mineraalosa. · Eluviaalsed horisondid [A] - hallikad/valged/kollakad - Fe3+ vaesustumine, mineraalosa lagunemine.
Eesti Loodusgeograafia 03.09 Loengukursus jaguneb kolme ossa: 1. Üldosa põhineb suuresti raamatul ,,Eesti. Loodus", Tallinn, 1995 tuleb läbi lugeda Anto Raukas 2. Regionaalosa maastikuline liigestus ja maastikurajoonide iseloomust. Põhineb suuresti raamatul ,,Eesti maastikud", Tartu, 2005 ja loengus räägitul tuleb läbi lugeda 3. Kaarditundmine 300 kohta, eksamil Sõrve ps ei küsi. Eksamil saab kontuurkaardi ja saame 15 toponüümi ning 12 PEAB TEADMA Tuleb ka kaarditundmise praktikumi, et saada teada kus midagi asub 19. septemberl kaarditundmise praktikum 23. ja 24. September kontrolltöö, mis hõlmab 30% lõpphindest (III, V ja VI st geoloogia osa) 23. september KT perekonnanimede järgi: P-Ü Eesti loodusgeograafilise tundmise lugu Ptolemaios (100-175) kaardid on tähtis verstapost, ta võttis kokku antiikmaailma saavutused. Slaidil pole tema joonistatud. Eesti kohta andmeid pole, aga on olemas Skandi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
