Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Huntington korea ehk tantstõbi". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tantstõbi, huntington, huntingtoni, peaaju, merit, geenhaigus, kandev, esinemissagedus, koorealused, motoorsed, keskeas, dementsus, taandareng, ravimatu, aastastel, käekiri, tekkivadNEUROLOOGIA NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA ARENG Eksamiks vaata selle järgi!!! 1. Närvisüsteemi areng ja arenguhäired Vastsündinu aju kaalub keskmiselt 350-450 grammi. 1. eluaasta lõpuks kaalub aju juba 1000g ja täiskasvanu aju 1200-1400 grammi ehk umbes 2% kehakaalust. Seljaaju kaal on ligikaudu 2% peaaju kaalust. Närvisüsteemi ontogenees (areng) : 18. fetaalpäeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed, mida on kolm: ektoderm (välisleht), endoterm (siseleht) ja mesoderm. Ektodermist hakkab välja arenema kogu närvisüsteem. 21.-28. fetaalpäeval tekib lootel ektodermi paksend medullaarplaat, mis muutub kiiresti neuraalvaoks ja sulgub seejärel neuraaltoruks, millel on kaks osa: kraniaalne ja kaudaalne. Kaudaalne osa on seljaaju algmeks ja kraniaalne osa peaaju algmeks
langus. Sageli muutub haigestumise algstaadiumis tekkinud täielik halvatus, mille korral inimene ei suuda tahtlikke liigutusi sooritada, juba mõne päeva jooksul pareesiks, st aktiivsed liigutused hakkavad jäsemetes taastuma. Mis on tsentraalne e. spastiline halvatus? Kesknärvisüsteemi kahjustuse korral tekib tsentraalne ehk spastiline halvatus. Tsentraalse ehk spastilise halvatuse puhul on kahjustatud peaaju motoorsed keskused või pea- ja seljaaju ühendavad motoorsed juhteteed. Selle tagajärjel tekib nii lihasenõrkus kui ka lihasejäikus (spastilisus), refleksid jäsemetel on elavnenud, sageli võib esineda automatisme (tahtmatuid liigutusi) ning patoloogilisi (haiguslikke) reflekse. Mis on perifeerne halvatus? Piirdenärvisüsteemi kahjustuse korral tekib perifeerne ehk lõtv halvatus. Perifeerse
(kraniaalnärvid & seljaajunärvid) Autonoomne närvisüsteem - tasakaalustab sisemisi funktsioone (sümpaatiline & parasümpaatiline) Närvisüsteemi funktsioonid: 1. Sensoorne - retseptorid avastavad organismi siseseid muutusi ning juhivad info spinaal- või kraniaalnärvide kaudu pea- või seljaajju 2. Integratiivne - sensoorse info taju, analüüs, talletamine ja sellest lähtuvate otsuste langetamine (enamasti peaaju tasandil) 3. Motoorne - vastureaktsiooni andmine lihaste ja näärmete aktiivsuse muutmise kaudu Närvisüsteemi varast arengut mõjutavad protsessid, mis toimuvad enne neuronitevaheliste ühenduste, sünapsite formeerumist. Nende varaste protsesside hulka kuuluvad 1) loote esmase närvisüsteemi kujunemine; 2) närvirakkude ehk neuronite sünd primitiivsetest eellasrakkudest; 3) peamiste ajustruktuuride moodustumine; 4) neuronite migratsioon oma sünnikohast lõppasukohta
Vastutav õppejõud: Pille Taba Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks NEUROLOOGIA (ARNR 01.032) Närvisüsteemi ehitus ja areng. Vt Kiive slaide tunnetusps. Närvisüsteemi areng (ontogenees) ja arenguhäired. Vastsündinu aju 350-400g, 10% kehakaalust. 1.eluaasta lõpul 1 kg. Täiskasvanu aju 1200g. Seljaaju 2% peaaju kaalust. 18.päeval formeerub embrüodisk, millest hakkavad arenema lootelehed. 21.-28.fetaalpäev – arenevad neuraaltoru kraniaalne ja kaudaalne osa. 36.-49.päev suuraju osade diferentseerumine, neuraaltoru õõnest areneb ajuvatsakeste süsteem. 3.fetaalkuu lõpuks inimajule omased proportsioonid, suuraju poolkerad katavad vaheaju, olemas väikeaju ja ajusild, moodustub lateraalvagu e külgvagu, mis eraldab suuraju oimusagarast. Erinevs
korral eri kriteeriumid). o Seljavalu üle 12 nädala o Peavalu üle 15 päeva kuus Patofüsioloogia: sama koht pidevalt vs mõni muu koht. Valu põhjused: Valu reaktsioon kaitseb meid Perifeerne ärritus Valu tundmine eluliselt oluline, ajus seetõttu suur osa pühendunud valu tundlikkusele. Nahal ärritus -> impulsid seljaajusse -> üli kiirelt peaaju poole (iga piirkonna jaoks on ka ajus eri piirkond, seetõttu meie reageering kiire ja ka arusaam, kus täpselt valuaisting on). Valu tekib valu kaob: Valu tundmine on kehale suur stress peame reageerima kaitsma või põgenema Ülitugev stress surub valu alla Peaajus protsess, mis ütleb, et valu piisavalt kaua tundnud, aitab, pole hea tunda pikka aega metsikut valu. Sõltumata sellest, mitu korda valu tunneme, on see ikkagi emotsionaalne
PILET 1 1. Haiguse mõiste, haiguse järgud, tuua ka näide suvaliselt valitud haigusest Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hingamise ja pulsi sagenemine, isukaotus, toodangu ja töövõime vähenemine. Organism võib selles järgus bioloogiliste kaitsereaktsioonide abil haiguste põhjustest ja nende tagajärgedest vabaneda. 3) Kliinilise avaldumise ehk kulminatsiooniehk haripunktijärgus ilmnevad talitushäire
Ihtüpatoloogia on veterinaaria osa, mis käsitleb kalade haigusi (sh nakkushaigusi ja invasioonihaigusi) ja mürgistusi. Seega ihtüpatoloogia on kalade patoloogia. Patoloogia ehk haigusõpetus on arstiteaduse ja veterinaaria haru, mis uurib haiguste põhjusi, teket ja nähte ning organismi haiguslikke muutusi. Paaljudele haigustele iseloomulikke üldisi seaduspärasusi käsitleb üldpatoloogia, eri haiguste probleeme eripatoloogia ehk kliiniline patoloogia. Haigus on bioloogiliste (bakterite, viiruste, parasiitide), mehaaniliste, füüsikaliste, keemiliste, toiteliste või muude tegurite toimel tekkinud häire organismi normaalses elutalituses. Haiguse kulus eristatakse 4 järku: 1) Peiteehk latentsusjärgus (nakkushaiguste puhul lõimetus ehk inkubatsioonijärk) kliinilised tunnused puuduvad ning loom näib olevat terve. 2) Eelehk prodromaaljärgus ilmnevad esimesed haigustunnused, mis on paljude haiguste puhul ühesugused kehatemperatuuri tõus, hing
somatosensoorne piirkond S2 asub taga ja allpool 1.-se ala külgmisest osast ja seotud mitmete sensoorsete väljadega ajus, nt nägemine ja kuulmine. Suurajukoore somatosensoorne piirkond koosneb pinna suhtes vertikaalselt paiknevatest üksustest- neuronisammastest. Naha ja propriosensoreilt saadud info alusel luuakse kehast subjektiivne kogumulje- kehataju. Dermatoom- naha piirkonna segment. Puutetundlikkuse häired. Kui seljaaju on kahjustunud kogu ristlõike ulatuses, lakkavad kõik motoorsed ja sensoorsed funktsioonid allpool vigastust. Seljaaju ühepoolse kahjustuse korral esineb kahjustuse poolel lihast lõtv halvatus, veresooned laienenud. Kahjustusest vastaspoolel puudub valu, temperatuuritundlikkus kõikides dermatoomides. 14. Temperatuurimeel. Temperatuurimeele sensoriteks on nahas paiknevad külma, sooja ja valusensorid. Külmasensoriteks on spetsiifilised närvilõpmed, mille harud tungivad epidermise basaalsesse ossa. Erutuse juhtimise kiirus on 20m/s.
Kui lihaste toonus on nii tugev, et tekkinud on kontraktsioonid, on võimalik pinges lihasesse süstida spetsiaalset lihast lõõgastavat ravimit. Kirjelda füsioterapeudi rolli PCI ravis. Hindab motoorset sooritusvõimet ja kõrvalekaldeid normsoorituse komponentides, teostab füsioteraapia protseduure ja hindab selle tulemuslikkust, koostab koduprogrammi, määratleb abivahendi vajaduse Kirjelda epilepsia mõistet-olemust. Epilepsia – neuroloogiline seisund, mis mõjutab peaaju ja kogu närvisüsteemi ning mida iseloomustavad epileptilised hood. Epilepsia mõjutab kõiki vanusegruppe, kuid lapseea epilepsia puhul tuleb ravi määramisel arvestada laste erinevate füsioloogiliste ja psühholoogiliste vajadustega. Mis on epilepsia põhjused-riskitegurid? Epileptilisi hooge põhjustab enamasti ajukoore närvirakkude keemiliste ühenduste ebastabiilsus ja närvirakkude samaaegne aktiveerumine, mis katkestab lühikeseks ajaks aju normaalse tegevuse
Kordamisküsimused 1. Geneetika põhietapid 1.1. Eelteaduslik periood Geneetika eelteaduslikule perioodile on iseloomulikud üksikud õiged ja objektiivsed tähelepanekud, mida varjutavad aga tol ajal massiliselt levinud spekulatsioonid ja filosoofilised targused. · Hippokrates (V-IV saj. ema.) - lapsed arenevad algmetest, mis tekivad kogu kehas. Selle tõttu sarnanevad lapsed vanematele ja omandatud tunnused päritakse. Pärilikkust võivad mõjutada isegi mõtted. Seisukoht tuntud pangeneesi hüpoteesina. Darwin arendas seda omandatud tunnuste päritavuse põhjendamiseks (gemmulad). · Demokritos (V-IV saj. ema.) - inimeste võimed arenevad peamiselt harjutamise, mitte kaasasündinud eelduste tõttu. Koos Empedokelesega preformatsiooniprintsiibi pooldaja ja propageerija. · Pythagoras (V saj ema.) isaslooma kehas (närvid, aju jne.) tekkiv fluidum koituse ajal kondenseerub emasloom
võivad tekkida paksendid ja trombid. Paradoks: mida nõrgem pump või vähene liikumine, seda rohkem trombe võib tekkida ja seda kitsamaks veresoon läheb. Mida rohkem ladestusi tekib, seda vähem verd läbib. Toob kaasa KNS -käsu tõsta rõhku, et verd tugevamalt tõugata perifeeriasse. (Erütrotsüüdid- on kõige suuremad vererakud). Vereringele on hea piisavalt vett Q10 -eriti kes ei liiguta võimas antioksüdant. Tagajärg: krooniline isheemiatõbi, ajuarterites isheemiline ajuinfarkt, peaaju verevalum, peaaju atroofia, raskusnõdrameelsus. Kõigi arterite ja arterioolide lupjumine, sulgumine, kudede kärbus. Veenilaiendid e varikoos? VEENILAIENDID: Ehk varikoos. Venoosses süsteemis on tekkinud verepais, veenid ja klapid venivad välja, soonesein kaotab elastsuse, tekivad sõlmed, sopistused. Soodustab: geneetiline soodumus, istuv-püsti töö, füüsiline koormus või ülekaal, rasedus. Esialgu kosmeetiline : pindmised laienemine -ilu probleem. Hiljem raskustunne, tursed,
7 3. PSÜÜHIKA JA PSÜÜHIKAHÄIRETE OLEMUS Psüühika on maakeral eksisteeriva elusaine tohutult pika evolutsiooni senine tippsaavutus. Homo Sapiens (inimene) ilmus maakerale 40 000 aastat tagasi. Psüühika on kujuneneud ja arenenud kollektiivse töö ja indiviidivahelise suhtlemise käigus, inimese kui sotsiaalse olendi järjest täielikuma kohastumise ühe abinõuna teda ümbritsevas keskkonnas. Psüühika substraadiks on peaaju, mille ehitusest ja tegevusest on toimunud evolutsioonis ja toimub iga indiviidi arenemise käigus lahutamatus seoses tema arenguga. Vastupidi sellele teaduslik-materialistlikule seisukohale psüühiliste nähtude suhtes käsitavad idealismi pooldajad psüühika kui erilise, mittemateriaalse olemuse- "hinge" avaldumist: hing on nende arvates üleloomuliku päritoluga, tema tegevuse
kasvatamisega - Kahe häire vaheline vanuseline piir on tinglik - Dementsus võib juhtuda ka peale 3. eluaastat - Intellekti täpsem hindamine toimub testmeetodite abil Dementsus e nõdrameelsus Kerge kognitiivsete funktsioonide kahjustus Vaimne alaareng Kõne ja keele spetsiifilised arenguhäired Õpivilumuste spetsiifilised häiredes Motoorika spetsiifilised häired Mõõdukas vaimne alaareng - Eneseteenindusoskusedja motoorsed võimed on ajas maha jäänud ning mõned vajavad hooldajat - Koolitöö edukus piiratud - Osa neist võimelised omandama põhioskused nt lugemine, kirjutamine ja arvutamine Raske vaimne alaareng - Enamusel olulisi motoorikahäireid või muid kaasnevaid puudeid mis viitavad KNS kliiniliselt olulisele kahjustusele Sügav vaimne alaareng Orgaanilised psüühikahäired - Ühiseks aluseks on kindlalt diagnoositav peaajuhaigus, kahjustus või muu -häire, mille
rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), maniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus- hirmutunne jne). · Psüühikahäire (disorder) orgaaniline luululine häire, skisofreenia, skisoafektiivne häire orgaaniline depressioon, bipolaarne häire, (korduv) depressioon paanikahäire, generaliseerunud ärevushäire, sotsiaalfoobia · Haigus Alzheimeri tõbi, peaaju vaskulaarne haigus, jne Teadvuseseisundi häired. Retikulaarformatsiooni funktsioonid Teadvuse hägunemine Raskusastmed: 1) obnubilatsioon, 2) somnolents, 3) soopor, 4) kooma. 1. Sõnalise kontakti halvenemine ja katkemine 2. Desorientatsioon (disorientation) - allopsüühiline desorientatsioon - ajas ja ruumis; /millele viitavad südmuste ebatäpne rekonstrueerimine ruumilises ja ajalises suhetes või täielik mälulünk - autopsüühiline desorientatsioon - oma isikus; 3
organismile vajaliku füsioloogilise protsessi toimumise. Organsüsteem ehk elundkond ühte kompleksfunktsiooni täitev organite kogum. Organsüsteemid üheskoos moodustavad organismi Nad on omavahel integreeritud. Organism töötab kui tervik. Elundkonnad e. organsüsteemid (11) 1.Katteelundkond: nahk, juuked/karvad, küüned, retseptorid, higinäärmed, rasunäärmed, organismi sisesed epiteliaalsed membraanid 2. Luustik ehk skelett: luud, liigesed 3. Lihastik 4. Närvisüsteem: peaaju, seljaaju, närvid 5. Sisenõristus ehk endokriinsüsteem: hüpofüüs, hüpotaalamus, tüümus, kilpnääre, kõhunääre, neerupealis, munasarjad, testised e munandid 6. Vereringe ehk kardiovaskulaarne süsteem: süda, veresoonkond 7. Lümfisüsteem: lümfisõlmed, lümfisooned, põrn, tüümus, mandlid 8. Hingamissüsteem: nina, keel, kõri, trahhea, bronhid, kopsud 9. Seedesüsteem: Primaarsed organid: suu, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool, pärasool
aju hüpotees – idee, et käitumise allikas on aju neuroni hüpotees – idee, et ajustruktuuri ja funktsiooni ühikuks on neuronid. Aju funktsionaalsed ühikud on neuronid Aju hierarhiline ülesehitus ja seos evolutsiooniga. Vanemates ajuosades, nagu ajutüvi, asuvad eluspüsimiseks kriitilisemad funktsioonid Prefontar Cortex Cerebral Cortex Limbic System Cerebellum Brain Stem Närvisüsteemi osad, nende omavahelised suhted 1. Kesknärvisüsteem; ST: peaaju, seljaaju; FN: intergratsiooni ja kontrollikeskus 2. Perfeerne/Somaatiline NS; ST: kraniaal- ja seljaaju närvid; FN: kommunikatsioonikanal KNS ja ülejäänud keha vahel Sensoorne e aferentne NS; ST: somaatilised ja vistseraalsed sensoorsed närvikiud; FN juhib impulsid retseptoritelt KNS-i Motoorne e eferentne NS; ST:motoorsed närvikiud FN: juhib impulsid KNS-st efektoritele (lihastesse ja näärmetesse Somaatiline e tahtlik (signaalid KNS-st lihastesse) 3
närvirakke tekib kui inimesel on põhivajadused rahuldatud ja aju saab stimulatsiooni. Uued närvirakud aitavad õppida. Närvirakud e neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks - Aferentsed e sensoorsed neuronid – närvirakud, mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNS-i. - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud, vaid vahendavad infot ühest neuronist teise. - Eferentsed e motoorsed neuronid Gliia koosneb NS mitteneuraalsetest rakkudest; on erinevate funtsoonidega rakkude kogum - Ependüümi rakud - Astrotsüüdid - Mikrogliia - Oligodentdrotsüüdid - Schwanni rakud Neurogeneratsioon perifeerses NS-s Motoneuronid võivad suuta ennast parandada Hallollus koosneb rakukehadest, dendriitidest ja müelineniseerimata askonitest Müeliin on valge – valgeollus koosnebki müeliniseeritud aksonitest Inimese aju ontogeeniline areng
olulisemad Schwanni rakud). Närvirakke tekib juurde ainult hipokampuses (õppimine ja mõtlemine). Neuronid on kohanenud erutuse juhtimiseks, töötlemiseks ja salvestamiseks. - Aferentsed e sensoorsed – närvirakud mis toovad sõnumeid väliskeskkonnast ja organitest KNSi - Vaheneuron ehk interneuron – pole eelnimetatud närvirakud vad vahendavad infot ühest neuronist teise - Eferentsed – motoorsed neuronid, viivad sõnumi KNSist välja, annavad käsu lihastele. - Gliia – närvisüsteemi mitteneuraalsed rakud, erinevate funktsioonidega rakkude kogum. (kaitse, toit, ionoregulatsioon, elektriline aktiivsus, närisüsteemi arengu toetaja) o Ependüümi rakud – vooderdavad aju vatsakesi, toodavad ajuvedelikku ja toimivad vere-aju barjäärina
Meil peab olema hea infovastuvõtt, ja infotöötluskiirus on ka tähtis. Ebaolulise asja peale ei asendid tulevad, väänlevad liigutused. tohi tähelepanu pöörata. Ära pahandu, ärritu, ole negatiivne jne. (that’s so Bible :P) Huntingthoni tõbi. – tantstõbi. Tantsivad liigutused. Kognitiivsed funktsioonid: Müokloonia – olemas ka unemüokloonia (mul vist on). Võpatused, kehavärinad, järsud Miks on sensorne süsteem vajalik? Nt kaitsta ohtudee eest (pahaks läinud toitu edasi ei söö, iigutused võtame näpu kuuma pliidi pealt ära. Sensoorne info asub parietaal ehk kiirusagaras.
Eriti naistel on tavalised ka liiges ja lihaskonna vaevused. 75 a. hulgas süvenevad liikumisraskused ja mälu halvenemine. Valu on paljudele igapäevane mure. Hirm, et inimene enam iseseisvalt toime ei tule tekitab masenduse. Eakamatel inimestel süvenevad mäluhäired. Peapööritus ja ebakindlus tekitavad kukkumishirmu. Kui teovõime on juba tunduvalt nõrgenenud ilmuvad mitmed depressiooniga kaasnevad kaebused. HAIGUSTE ESINEMISSAGEDUS Inimene vananedes tõuseb enamiku haigestumissagedus. Selle põhjuseks on mitmed bioloogilised seaduspärasused, millest tähtsamad on kahjulike faktorite hukkumine (veresoonkonna haigused) vastupanuvõime langus (infektsioonihaiguste kaitsemehhanismid) ja mitme ohuteguri üheaegne mõju. (luumurrud, peapöörituse ja osteoporoosi koosmõju tõttu). Kõik kliinilised seisundid ei rohkene aga ühtviisi; palju enam on neid haigusi, mida vastavalt eale
SISUKORD SISSEJUHATUS 4 1. VÄHK 5 1.1. Vähi teke 6 1.2. Esinemine Eestis ja mujal 7 2. RINNAVÄHK 9 2.1. Rinna ehitus ja talitlus 9 2.1. Rinnavähi vormid 10 2.2. Haiguse staadiumid 12 2.3. Riskitegurid 13 2.4. Sümptomid 14 3. RINNAVÄHI DIAGNOOSIMINE 16 3.1. Enesekontroll 16 3.2. Diagnostilised uuringud 17 3.2.1. Mammograafia 18 3.2.2. Ultraheliuuring 19 3.2.3. Biopsia 19 3.2.4. Valvur-lümfisõlme biopsia
1 Lahemaa Tervisekool 2007 REFERAAT ,,Alaselja vaevused" Kadri ja Valdo Herzmann ,,Täna peame endale ausalt tunnistama, et me ei tea, miks inimestel selg valutab. Küll teame seda, et 90%-l juhtudest on seljavalu iseparanev ning kõiksugu meditsiinilised ja mittemeditsiinilised ,,nipid" selle paranemise kiirendamiseks on teaduslikult tõestamata".1 Katrin Gross-Paju Neuroloog, meditsiinidoktor Lääne-Tallinna Keskhaigla Närvihaiguste Keskuse juhataja Lahemaa Tervisekool 2007 Valdo Herzmann Referaat ,,Alaselja vaevused" Kadri Herzmann 2 SISUKORD SISUKORD .............
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kontaktil väikeste naha-
Ainus sisenemisvärat on ninaneel. Kasutab patogeneesis komplemendi alternatiivse raja aktiveerimist. Vabanevad tsütokiinid hävitavad koroidpleksuse ühekihilise barjääri, mis annab bakterile suurepärase võimaluse ajju tungida. Liikvori jõudes ei saa mikrogliia makrofaagid enam temaga hakkama. NB! Erand! Eritab elusana LOSi keskkonda! Levik ainult suletud kollektiivides, levib õhu kaudu 30 cm kaugusele. Epidemioloogia. Kõrgeim esinemissagedus endeemiliselt alla viie aastastel (eriti imikutel!), kinnipidamisasutustes, komplemendi hiliste komponentide puudulikkuse korral. Lapsed on passiivselt esimesed 6 kuud immuunsed, polüsahhariidkonjugaatvaktsiin on olemas alla kahestele. Kandlus on kõrgeim lastel, noortel täiskasvanutel, madalamates sotsiaalsetes klassides ninaneelus aastaajast sõltumatult. Kandlus on tavaliselt mööduv, kaob pärast antikehade teket. Levinud üle maailma,
Bioloogia SKT kordamisküsimused 1. Rakubioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt nende panust Robert Hooke aastal 1665 (ajakirjas Micrographia) alustas sõna cella ('kambrike') kasutamist, Antoni van Leeuwenhoek Alates 1674 esimesed mikroskoobid, avastas suu- ja soolebakterid, ainurakseid ja spermatosoidid. Matthias Schleiden väitis 1838, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Theodor Schwann v äitis 1838-39, et kõik loomad koosnevad rakkudest. Avastas rakumembraani ja Schwanni rakud Louis Pasteur 19. sai töötas välja pastöriseerimise, vaktsiini marutõve, Siberi katku vastu Karl Ernst von Baer kirjeldas 1827 esmakordselt imetaja munarakku 2. Molekulaarbioloogia ajalugu: nimeta 3 olulisemat isikut ajaloos ja kirjelda lühidalt Gregor Mendel - 1865 - Mendeli geneetilise pärilikkuse seadused - Esimene Mendeli seadus ehk ühetaolisusseadus - Kahe homosügootse isendi ristamisel on jär
Valgeollus: koosneb närvikiududest ja ümbritseb hallollust seljaajus. Valgeollusel Eristatakse sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste juurte vahele ja pisut ka ette. Tagumised sambad on tagumiste juurte vahel ja külgmised sambad jäävad hallollusest küljepeale. Siin kulgevad närvikiud mis moodustavad närvijuhte teid. Need kiud on rupeerunud kimpudeks. Teatud kimp juhib teatud laadi tundlikkust või närviimpulsse mingite konkreetsete ajuosade vahel nt. seljaajust talamusse, või peaaju mustainest seljaajju. Nendel kimpudel on ladinakeelsed nimetused, mis on tuletatud kahest struktuurist, mille vahel nad närviimpusse juhivad: NT- tractus spinothalamiens. Ülejäänud kulgeteed toimuvad peaaju suunas ja juhivad tundlikkust. Need külgnevad tagumistes ja külgmistes sammastes. Alanevate juhteteede kaudu juhitakse motoorikat ehk liigutusi. Peaaju koorest pärit närviimpulsid jõuavad alanevate juhteteede kaudu seljaaju eesmistes sagarates olevate
o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. Närvisüsteem 1.Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1) Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4
o Kui kõnnitakse (üleüldse liigutakse) vähe, siis hakkab veri veenidesse kogunema. II. NÄRVISÜSTEEM A. Närvisüsteemi üldine jaotus. Jagatakse kaheks suuremaks osaks: 1. Somaatiline NS – kere närvisüsteem. See osa, mis varustab närvidega skeletti katvaid lihaseid, nahka, võtab vastu tundlikkust meeleelundite sensoritelt a. Tsentraalne NS: i. Peaaju (osad on seljaaju poolt ülespoole järjestuses) 1. Piklikaju 2. Tagaaju 3. Keskaju 4. Vaheaju 5. Otsaju ii. Seljaaju 1. Kaela osa 2. Rinna osa 3. Nimme osa 4. Ristluu osa b. Perifeerne NS: i. Peaaju närvid ii. Seljaaju närvid 2) Autonoomne ehk vegetatiivne – katab siseelundeid ja veresooni (ka neid veresooni, mis on skeletilihastel) a
.............................................................3 1. Mis on Diabetes Mellitus (suhkrudiabeet)?......................................................................................4 2. Haiguse olemus................................................................................................................................5 3. Diabeedi vormid...............................................................................................................................6 4. Diabeedi esinemissagedus................................................................................................................8 4.1 Lapseea diabeet Eestis....................................................................................................................9 5. Mis põhjustab I tüüpi suhkrudiabeeti.............................................................................................11 6. Insuliin..............................................................................................
Geenikiibid organismi paljude või kõigi geenide ekspressiooni uurimiseks on saadaval sekveneeritud genoomiga organismide puhul. Kaasaegse geneetika rakendusalad Geneetikaalased uuringud on väga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Need uuringud on võimaldanud täpsemalt mõista päritavate haiguste biokeemilist olemust ning isoleerida geneetilisi haigusi põhjustavaid geene. Nii on näiteks isoleeritud mutantsed geenid, mis põhjustavad tsüstilist fibroosi, Dushenne'i lihasdüstroofiat, Huntingtoni tõbe, fragiilse X sündroomi, Alzheimeri tõbe, rinnavähki. Ka meie käitumine ning isiksuse omadused on väga suures ulatuses geneetiliselt määratud. Väga palju on seda uuritud ühemunakaksikute puhul. Näiteks alkoholism, skisofreenia, ning maniakaalne depressiivsus on geneetilise eelsoodumusega. See tähendab, et vastavaid mutantseid geene kandvatel isikutel on võrreldes teistega risk haigestuda suurem. Ka homoseksuaalsus on geneetiliselt determineeritud.
Sotsiaalse keskkonnaga seotud riskid lapse arengule. Arenguhälvete varieeruvus Arenguhälbed on väga mitmekesised. o Avaldumine sama probleem võib ilmneda erinevalt, lapsel võib olla rohkem kui üks probleem. o Raskusaste üks ja sama probleem võib esineda erinevas raskusastmes, mida raskem probleem seda harvem. o Põhjused väga erinevat laadi (ka ühe puudeliigi piires), konkreetse lapse puude põhjust ei pruugita teada. o Esinemissagedus võib olla erinevate probleemide puhul väga erinev. o Sekkumine erinevad võimalused vastavalt erivajaduse liigile. Arenguhälvete põhjused 1. Prenataalsed tekivad enne sündi ja mõjutavad arengut juba enne sündi, ka peale sündi. Erivajadustega laste psühholoogia alused, TÜ, kevad 2018, lector Kaili Palts. . Konspekt :Anne-Ly Gross-Mitt 10 o Geneetilised: Pärilikud (probleem olemas vanemorganismis) ja geneetilised (vanemad
Põhiprintsiibid § Resistentsus võib tekkida mutatsioonide või geenide ülekande tõttu (plasmiidid, faagid, transposoonid, transduktsioon, transformatsioon, konjugatsioon). § Resistentsus annab mikroobile looduslikus valiku protsessis eelise § Resistentsus võib tekkida aeglaselt step by step võis siis ühemomentselt. § Resistentsus võiv avalduda ristresistentsusena või siis multiresistentsusena. Resistentsuse tekkimine ja levik § Ravimresistentsust määravate mutatsioonide esinemissagedus 10-6-10-8, s.o. 1 miljonist. § Enamasti tekib resistentsus vaid ühe kas ühe AB või ühe AB rühma suhtes. § Resistentsed mutandid selekteeritakse AB raviga § Nn infektsioosne resistentsus DNA lõigu ülekandumine teiselt bakterilt konjugatsiooni, transduktsiooni, transformatsiooni mehhanismiga. § Bakterite plasmiidid ja transposoond kandjaks ja levitajaks levivad bakterite vahel sama liigi sees kui ka eri liikide vahel.
99,99%-lise täpsusega. Praeguste andmete järgi on inimesel ligikaudu 24000 geeni. Sekveneeritud on ka konkreetsete isikute genoome (näit. Craig Venter, James Watson). Kahe mittesuguluses oleva inimese genoomid on 99,5% ulatuses identsed. Kokku on teada 15 miljonit ühenukleotiidset erinevust (SNPd). 2008. aastal käivitati 1000 genoomi projekt, et leida suurimaid geneetilisi erinevusi, mille esinemissagedus on uuritava rahvastiku puhul vähemalt üks protsenti. 29. oktoobril 2010 avaldati selle projekti esimesed tulemused. Projekt oli 3-etapiline. Esmalt sekveneeriti 179 Lääne-Aafrika, Euroopa, Hiina ja Jaapani inimese kogu genoomi osaliselt. Seejärel uuriti laiaulatuslikult kahe perekonna genoomijärjestusi, sealhulgas isa, ema ja lapse omasid. Kolmandas etapis sekveneeriti ainult 697 inimese genoomi neid osasid, mis kodeerivad mingit valku
annaabi.ee 
