Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"turbulentsel" - 16 õppematerjali

thumbnail
2
doc

Keemiatehnika I vaheeksam

on kiirussurve e kineetiline energia Bernoulli võrrand ideaalvedelikule - p1 w12 p w2 z1 + + = z 2 + 2 + 2 = const g 2 g g 2 g Bernoulli võrrand reaalvedelikule ­ vedeliku voolamisel nt piki toru koguenergi pidevalt väheneb potentsiaalse energia kadude tõttu Hõõrdetakistus ­ vedeliku voolamisel tekivad hõõrdumsed vastu toru seina ning viskoosuse tõttu höördumine vedelikekihtide vahel. Turbulentsel voolamisel lisandub sellele ka energiakadu osakeste turbulentse segamise tõttu. Neid kõiki nimetatakse hõõrdetakistuseks ja nende tõttu tekkivat survekadu hõõrdsurvekaoks hhõõrde 32lµ hhõõrde = gd 2 64 l 2 l 2 hhõõrde = * * = Re d 2 g d 2g Lambda ­ hõõrdetegur. Siledate torude korral = 0,316 Re 0, 25...

Keemia
268 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Kordamisküsimused

55.Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi? Esineb kahte liiki voolamist: 1)kui vedelik jaotuib kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes nim voolamist laminaarseks. 2)kui suurendada voolukiirust või muuta ristlõike mõõtmeid, muutub ka vedeliku liikumise iseloom. Vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. Niisugust liikumist nimetatakse turbulentseks. Turbulentsel voolamiselmuutub osakeste kiirus korrapäratult. 56.Millest sõltub vedeliku kihtide kiirus torus? Valem. Vedeliku kihtide kiirus torus sõltub ristlõike muutumisest voolutorus, rõhu muutumisest voolutorus ja turbulentsest voolamisest. 57.Mis on Reynolds´i arv? Millest ta sõltub? Reynoldsi arv on dimensioonitu suhtarv vedelike mehaanikas(kõige olulisem mõõtmatusuurus vedelike dünaamikas)...

Füüsika
143 allalaadimist
thumbnail
23
pdf

Keemiatehnika alused

uurimise tulemusena defineeris ta aastal 1883 kahte põhilist voolamise liiki: - laminaarne voolamine ehk selline voolamine, milles kõik vedeliku osakesed liikuvad paralleelselt ja sirgjooneliselt, ning - turbulentne voolamine, mille korral vedeliku osakeste trajektoorid on kaootilised, kuigi voolamine on seejuures ühesuunaline. Praktiliselt see tähendab seda, et laminaarsel voolamisel fluidumi kihid liiguvad teineteisega paralleelselt ning ei segune omavahel, ning turbulentsel voolamisel toimub erinevate fluidumi kihti segamine, tekivad keerised jms. O. Reynolds defineeris ka ühikuteta kriteeriumi, mille abil saab kirheldada fluidumi liikumist, ning mida tuntakse praegu kui Reynoldsi kriteeriumi (Re): de Re = , (3.36) µ kus de on toru või kanali ekvivalentdiameeter....

Keemiatehnika
188 allalaadimist
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

värvilisi suitsujugasid või vedelikku peeni värvitud vedeliku jugasid Keeriseline voolamine on vedeliku või gaasi voolamine mööda kinnist trajektoori (enam ­ vähem ringjoonelist. Näiteid: vee voolamine statsionaarses veekeerises või õhu voolamine keeristormis (trombis). Turbulentne voolamine on voolamise rezhiim, kus lisaks gaasi või vedeliku translatoorsele liikumisele lisandub ka keeriseline liikumine voolava keskkonna sees. Turbulentsel voolamisel omavad voolujooned väga keerukat kuju ja nende praktiline visualiseerimine ei ole võimalik. Voolukiiruse suurenedes läheb iga reaalse vedeliku voolamine üle laminaarsest turbulentseks. Staatiline rõhk on rõhk, mis voolavas vedelikus või gaasis mõjub ühtlaselt igas suunas.Staatiline rõhk väheneb voolikiiruse kasvades ja on pöördvõrdeline voolukiiruse ruuduga....

Füüsika
121 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Tehnoloogiliste protsesside eksami küsimused

kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid ­ liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda...

Tööstuslikud protsessid
117 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Hüdraulika I eksam

v = = 0,5u max Laminaarvoolus sõltub hõõrdetakistustegur ainult Reynoldsi arvust. = A Re 1.25 Turbulentse voolamise seaduspärasused Kiiruse pulsatsioon turbulentsel voolamisel on kiirus mis tahes vedelikupunktis igal hetkel isesugune. Hetkkiirust u on võimalik lahutada komponentideks ux, uy, uz, need muutuvad kogu aeg. Kuigi turbulentne voolamine on oma olemuselt ajas muutuv protsess ning kiiruse pulsatsioon näib täiesti korrapäratuna, kõigub kiiruse voolusuunaline T komponent siiski mingi ajalise keskväärtuse e. keskmiskiiruse u x ümber: u x = 1 / T u x dt...

Hüdraulika i
448 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Soojustehnika küsimuste vastused

Termodünaamika ( termodünaamiline süsteem, sise- ja väliskeskkond. Süsteemide liigitus )..........2 2.Termodünaamilise keha termilised ja energeetilised olekuparameetrid (nende mõõteühikud, tähistused).............................................................................................................................................. 2 3.Absoluutse rõhu, alarõhu ja ülerõhu mõiste....................................................................................... 3 4.Termodünaamiline tasakaal (tasakaalne süsteem ja protsess, tagastatav ja tagastamatu protsess)....3 5.Ideaalgaaside mõiste ja ideaalgaaside põhiseadused.......................................................................... 3 6.Ideaalse gaasi termiline olekuvõrrand(a) ( võrrandi kolm kuju N: pv=RT jne ..) (universaalne gaasikonstant)...

Soojustehnika
399 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB-41 Sooritatud: 11.02.2013 Esitatud: Tallinn 2013 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada k...

Gaaside ja vedelike voolamine
150 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Õhu saasteseire

· Millised nendest andmetest koosnevad EKUKi poolt hallatavasse Eesti õhukvaliteedi juhtimissüsteemi? o Õhusaasteseire edastus ja arhiveerimine o Numbriline mudel Match o AirViro · Seadke ruumimastaabid o Saaste levik koos õhumassiga piki selle kõverjoonelist ja ajas muutuvat trajektoori, arvestadeska turbulentset hajumist ­ sünoptiline skaala o Võrdselt oluline tähtsus on nii trajektooride geomeetrial kui ka turbulentsel hajumisel ­ mesoskaala o Levik hoonete, järskude reljeefivormide, puude vahel ja kohal, olulise elemendina tänavakanjonid ­ mikroskaala o Saasteaine leviku allatuult määrab kohalik tuulteväli, modelleerimise põhikeerukus seisneb turbulentses hajumises ­ lokaalne skaala · Millised on pindallikad väikeriigi mastaabis? o Poole miljoni elanikuga linn o Autoliiklus tihedalt asustatud valla väiketeedel...

Keskkonnakaitse
13 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Soojus- ja massilevi I vastused

Keemine voolamisel torudes alfa/alfa(w) =4*alfa(w)- alfa(k)/ (5*alfa(w)+ alfa(k)) kus alfa ­ soojusülekandetegur keeva vedeliku voolamisel torus W/ m2*K alfa(k) ­ soojusülekandetegur mullilisel keemisel suures ruumis, mis on määratud valemiga: Nu=C*Re*n*Pr1/3 Kui Re* 0,01, siis C=0,0625; n=0,5 Kui Re*>0,01 siis C=0,125; n=0,65 alfa(w) ­ soojusülekandetegur ühefaasilise vedeliku turbulentsel voolamisel torus W/m2*K 20. Aurumulli tekke ja arengu mehhanism. Keemise reziimid Keemisreziimid on mulliline ja kelmeline. Reynoldsi arv, mille puhul toimub üleminek mulliliselt kelmelisele reziimile: q kr l* Re kr * = r ' ' Mulli raadius, mille korral ta lendub: c p 't k l* = ( r ' ' ) 2 kus ' tähistab vedelikku ja '' auru. 21. Soojusvahetite klassifikatsioon ja tüübid. Soojusvaheti arvutuse võrrandisüsteem Soojusvahetid on: 1) pindsoojusvahetid...

Soojusfüüsika
39 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Soojustehnika - küsimused vastustused

Temperatuuriväli – Temperatuuri väärtused mingi süsteemi  või keha kõikides punktides. laminaarne, Re>104 siis turbulentne. Temp.gradiendiks keha suvalises punktis k nim selle punkti A Sundvoolamisel (konvektsioonil) ja turbulentsel režiimil on juures oleva temp muutuse ja sellele muutusele vastavate isotermide vahelise ristlõigu N pikkuse suhte piirväärtust võrrand (üldkujul) Nu  f (Re Pr) limN0t/N =grad t k/m, (gradient on max suunas). Fourier´I seadus (soojusjuht.põhiseadus) - Soojusvoog Q vabal voolamisel (konvektsioonil) Nu  f (Gr  Pr) n...

Soojustehnika
87 allalaadimist
thumbnail
36
pdf

ÕHUVAHETUS

ÕHUVAHETUS 5.1. Õhuvahetuse arvutus Elamus või kontoris on õhuvahetus (ventilatsioon) vajalik saastunud õhu eemalda- miseks ja värske õhu ruumi juhtimiseks. Õhuvahetus peab olema küllaldane ruumis tekkinud saasteainete eemaldamiseks. Värske õhk tuuakse inimese alalise viibimise kohtadesse ja viiakse välja läbi saastunud ruumide. Elamus tähendab see seda, et õhk tuleb esmalt elu- ja magamistuppa ning liigub läbi köögi ning tualettruumide välja. Analoogselt toimitakse ka ärihoonetes, kus õhk siseneb esmalt kontoriruumidesse ja väljub tualettruumide või abiruumide kaudu. Õhuvahetus on loomulik või sundõhuvahetus. Lihtsa õhuvahetuse kõrval kasutatakse keerukamates kliimatingimustes või rangete sisekliimanõuete tagami- seks õhu konditsioneerimist. Konditsioneerimine on vajalik kuumas ja troopilises kliimas ning paraskliimas näiteks teatrites, hotellides, haiglates, restoranides...

Õhuvahetus
30 allalaadimist
thumbnail
42
docx

Hüdrodünaamika

Tallinna Tehnikaülikool Keemiatehnika instituut Laboratoorne töö õppeaines Gaaside ja vedelike voolamine HÜDRODÜNAAMIKA ALUSED Õpilane: Õppejõud: Jelena Veressinina Õpperühm: KAKB Sooritatud: 15.05.2015 Esitatud: Tallinn 2015 Teooria 1. Vedelike voolamine torustikes Torustikus vedeliku või gaasi liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, mida on võimalik tekitada pumbaga, kompressoriga või vedeliku nivoo tõstmisega. Teades hüdrodünaamiks põhiseadusi on võimalik leida rõhkude vahe, mis on vajalik selleks, et teatud kogus vedelikku või gaasi panna liikuma etteantud kiirusega ning järelikult ka vedeliku voolamiseks vajaminevat energiakulu. Samuti on võimaliklahendada ka pöördü...

Gaaside ja vedelike voolamine
66 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Arvestustöö hüdraulika

Rõhk võrdeline absoluutse temperatuuriga 26.Laminaarne ja turbulentne voolamine (seletus, joonis) •Laminaarne voolamine – osakestel vaid voolu suunaline kiirus, liikumine kihiti. •Turbulentne voolamine – osakesed liiguvad korrapäratult. 26. 27. 28.Reynoldsi arv (valem, seletus) •Üleminek ei toimu järsult (lam<->turb) •Rekr puhul rõhukaod võrdsed nii laminaarsel kui turbulentsel voolamisel •Rekr kaudu saab määrata vkr, mis vastab vedeliku voolukiirusele, kus toimub üleminek. Hõõrdekaod suurenevad hüppeliselt. •Katselised lubatud maksimaalsed kiirused: 28.Hõõrdetakistus (seletus, moody diagramm, turbulentse voolamise valem) •Tingitud hõõrdumisest vastu torustiku seinu ja osakeste omavahelisest hõõrdumisest. Võrdeline teepikkusega. •Turbulentsel voolamisel sõltub Reynoldsi arvust, toru sisepinna karedusest ning läbimõõtust...

Hüdraulika ja pneumaatika
88 allalaadimist
thumbnail
12
pdf

Hüdroloogia arvestus

Mis on hüdrogeoloogia? Hüdrogeoloogia uurib maakoores e. litosfääris esinevat vett, ehk on põhjavee uurimisega tegelev teadusharu. Mis on filtratsioon? Filtratsioon ehk imbumine on vee aeglane liikumine pinnases või läbi ja ümber vesiehitiste. Vesi võib imbuda näiteks läbi poorse muldtammi. Filtratsiooni kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. Mis on filtratsioonitegur? Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus. Filtratsioonimoodul sõltub lõimisest ehk pinnast moodustavate osakeste suurusest. Näiteks liivade filtratsioonimoodul on kümneid või sadu kordi suurem kui peenematest saviosakestest moodustunud savipinnasel. Sügavuse suurenedes filtratsioonimooduli väärtus väheneb. Mis on vooluhulk? Vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus. Tavaliselt, kui ei...

Hüdroloogia
11 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Füüsika pilet 3

Turbulentne voolamine ja reinoldsi arv Turbulentne voolamine ehk turbulents ehk turbulentsus on vedeliku või gaasi voolamine, kus aineosakesed liiguvad korrapäratult, tekitades sageli keeriseid, kuigi samal ajal liigub kogu aine mass voolu suunas. Selline liikumine tekib asjaolust, et aineosakestel on lisaks voolusuunalisele kiirusele veel voolusuunaga ristisuunaline kiirus. Voolamist, mis pole turbulentne, nimetatakse laminaarseks voolamiseks. Nagu laminaarse voolamise puhul on ka turbulentsel voolamisel vedeliku voolukiirus suurim toru teljel, kuid erinevus maksimaalse ja keskmise kiiruse vahel on oluliselt väiksem. Turbulentsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 1,2 korda suurem keskmisest voolukiirusest, samal ajal kui laminaarsel voolamisel on maksimaalne voolukiirus 2 korda suurem keskmisest voolamiskiirusest. Reynoldsi arv (lühendatult Re) on vedelike ja gaaside voolamise laadi (laminaarne või turbulentne) määrav dimensioonita suurus[1]....

Füüsika
1 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun