eelist; kõvasti madalamat väljavoolu. Kui väljavool või väljalaske toru väljavool on mainitud auto arutlustes, siis tingimused eelistavad bensiini põlengus tekkinud gaase, mis saastavad atmosfääri. Need gaasid on Carbon Dioksiid, Carbo Monoksiid, Nitro Oksiid ja Hüdrocarbon. Need gaasid, harilikult eelistatud kasvuhoone gaasidena on tegelikult suureks mureks, sest nende efekt maa kliimale, püüdes kuumust atmosfääri, mis muidu põrkuksid tagasi kosmosesse. Elektrimootori kasutamisel saab auto energiat akudest. Hübriidauto puhul laeb akusid elektrigeneraator, mille paneb pöörlema sisepõlemismootor. Sisepõlemismootor töötab moodsamatel hübriidautodel enamasti siis, kui kütusekulu saab hoida miinimumi lähedal. Loomulikult peab sisepõlemismootor töötama ka siis, kui akud on teatud piirini tühjenenud ja elektrimootor ei saa seetõttu enam piisavalt elektrit. Elektrimootorit kasutatakse eriti kiirendamisel, sõidu alustamisel ja aeglastel kiirustel, sest siis on
Keskkonnasõbralikud autod Seoses viimase 20 aastaga aktuaalseks muutunud keskkonnaprobleemide lahenduseks on erinevad autotootjad ja insenerid teinud palju koostööd, muutmaks sõiduautosid keskkonnasõbralikumaks. Probleem: Kütusekulu Suur osa sõiduautodest tarbib kütuseks bensiini või diiselkütust, mille tooraineks on nafta. Iga aastaga suureneb nafta tootmine ja tarbimine. Kuna nafta on taastumatu energiaallikas, siis oleme silmitsi faktiga, et naftavarud lõpevad ca 50 a pärast. Mis edasi? 1950. aastate autorevolutsioon Ameerika Ühendriikides pani aluse suurtele, mugavatele, mahukatele ja võimsatele sõiduautodele. Autod võtsid meeletul hulgal kütust, ligi 45 l/100 km kohta (võrdluseks tänapäeva keskm
Sissejuhatus Üle sajandipikkuse elueaga sisepõlemismootor on tänapäeval ajale jalgu jäänud, väheefektiivne ja rohket väävliemissioooni põhjustav seade, töötagu ta siis ükskõik millise kütusega või olgu tal kui tahes efektiivne sissepritse või turbo. Tänane teadus pakub mitmeid uudseid keskkonnasõbralikke, mis on senistest sisepõlemismootoritest suurema kasuteguriga ja keskkonnasõbralikumad. Esimene pool sajandit sisepõlemismootori ajaloost kulus selle täiustamiseks ja arendamiseks,
tooraineks. Naftatööstus sai ligi 150 aastat tagasi alguse Kaukaasiast, Euroopast ja Põhja- Ameerikast ning kujunes naftaajastu alguseks. Nafta on tänapäevalgi trantspordi oluliseks vereringeks. See on olnud ka USA ja paljude teiste tööstusriikide jõukuse üheks alustalaks. Bensiin ja diislikütus on tänapäeval autode ja teiste trantspordivahendite peamiseks kütuseks (9, lk 23). Naftamootor Vedelkütusega töötav kerge sisepõlemismootor ajas ärevusse söekaevanduse omanikud. Gaasimootor ei erutanud neid, sest gaasi saamiseks põletati tahket kütust. Tähendab, oli võimalik turustada madalakvaliteetset sütt, turvast, põlevkivi... Kuid vedelkütusega töötav mootor oli juba ohtlikum. Nafta aktiivsem kasutamine mujalgi meeldis küll naftatöösturitele, söetööstuse võiks see viia aga langusele. Nii arutasid söekuningad. Teisiti reageerisid aga naftakuningad
Väikestel kiirustel, kui täit võimsust polnud vaja, kasutati mootori töö vähendamiseks suurt takistit. Sellise süsteemiga raisati aga suur osa energiat takisti jaoks. Nii kasutati kogu energiat vaid suurtel kiirustel. Tänapäevane kontroller seadistab kiirust ja kiirendust elektrilise protsessiga. Pidurdades kasutab kontroller mootorit generaatorina, muutes tekkiva kineetilise energia kuumuseks, mis teisaldatakse mootori poolt elektriks ja sellega laetakse akusid. Selline süsteem mitte ainult ei pikenda maksimaalset sõidukaugust 5-10 protsendi võrra, vaid vähendab ka piduriklotside kulumist. 1.3. Aku Elektriauto aku täidab sama ülesannet nagu kütusepaak tavalisel sõidukil. See sisaldab tavaliselt 6, 8 või 12ne voldiseid akusid sarnaselt bensiinimootoriga autoga. Erinevat tüüpi akusid eristatakse selles olevate materjalide järgi. Kui tavaauto paak mahutab energiat 800 kuni 1500
2 Kuidas autotootjad tulevad toime raskustega? Millele nad panevad rõhku – innovatsioonile, kulude vähendamisele või protsesside optimeerimisele? Viimaste 50 aasta jooksul oli palju erinevaid kriise ning ükski autotootja ei jäänud sellest kõrvale. Iga rahvusvaheline autotootja läbis selle ajaga raskeid hetki ning pidi mitmel korral avalikustama kahjumlike majandusaastaid. Ühe erandiga – Toyota Motor Corporation viimase poole sajandi jooksul alati lõpetab majandusaasta kasumiga. Isegi autotööstusele üliraskel 2009 aastal, Toyota suutis (erimeetmete abiga) teenida kasumit. 2008 aastal müüs Toyota 8,9 miljonit autot ning esmakordselt edastades General Motorsi sai maailma suurimaks autotootjaks. Kuidas Toyotal õnnestub säilitada müügi kõrge tase ning positiivne majandustulem isegi kriisiperioodidel (vt. joonis 1)? 2500 2000 1500 1000 500 0
Peamised autoarengutegurid 21 sajandil: 1) Nafta ja mootorikütuse hinnatõus 2) Keskkonna saastatuse kasv ja karmistuvad saastenormid 3) Infotehnoloogia areng. Peamisteks arengusuundadeks: 1) Hübriidajamid 2) biokütused 3) elektriauto 4) Alternatiivkütused 5) Alternatiivsed energiaallikad a) kütuseelemendid b) homogeense segumoodustusega diiselmootor c) stirlingmootor. Auto kereehituses asendavad terast uued materjalid: 1) Duuralumiinium 2) klaaskiud 3) süsinikkiud. Esimese hübriidauto ehitas Ferdinand Porsche 1900. aastal. Toyota Prius 1997 aastal ja Honda Insight. Toyota oli tootnud hübriidautosid 31. maiks 2007. 1,3 miljonit ja 31. augustiks 2,0 miljonit. Kõige enam oli 2009. aasta detsembriks müüdud hübriidautosid USAs, koguses 1,6 miljonit, millest pooled olid Toyota Prius. Elekriautode marke on veel 1) Citroen Berlingo 2) Mitsubishi Imiev 3) Peugeot Ion. Hübriidautode näitajad: 1)
Tehnokeskuse kodulehel (http://www.keskkonnainfo.ee/) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid sinfot saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest. 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka Patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) on vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vanu patareisid ja akusid (patarei- ja akujäätmeid) ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, sest tegemist on toodetega, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Praegu kogutakse patarei- ja akujäätmeid põhiliselt omavalitsuste jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete kogumispunktides ning üksikutes kauplustes. Alates 26. septembrist peavad aga kõik akude ja patareide tootjad varustama oma tooteid turustavad kauplused ja muud müügikohad
elektrolüüdi tihedus väheneb, toimub aku tühjenemine. Laadimise ajal pliisulfaat laguneb ja sulfaatioon läheb elektrolüüti tagasi, tihedus elektrolüüdil suureneb. Laetud akus elektrolüüdi tihedus on 1280 kg/m³. Tiheduse mõõtmise järgi saab otsustada aku laetust. Täislaetud kuueelemendilisel aku klemmipinge on 12,6 V. Kui klemmipinge alaneb 12 Vni on aku juba pooltühi. Kasutatakse vedela elektrolüüdiga ja geelelektrolüüdiga akusid. Geelelektrolüüdiga akud on töökindlamad, kuna elektrolüüdist ei saa vesi aurustuda. Vedela elektrolüüdiga akud kardavad talvel ka külma. Täislaetud akus elektrolüüt kristalliseerub 65°C juures, tühjaks saanud akus aga 15°C juures. Generaatorina on traktoritel ja liikurmasinatel kasutusel põhiliselt kolmefaasiline kroonrootoriga vahelduvvoolu generaator. Osadel traktoritel kasutatakse ka vahelduvvooluinduktorgeneraatoreid. Kuna
6). Eelmise sajandi kaheksakümnendate aastate soojustarbimine oli 21. sajandi esikümne aastatega võrreldes umbes kaks ja pool korda suurem, seejuures tööstuses isegi üle nelja korra suurem. Enim tarbivad soojust kodumajapidamised (2009. aastal 42% toodetud soojusest), järgnevad tööstus koos ehitusega 27%, muud majandusharud 19% ja põllumajandus 1%. Kaod soojusvõrkudes on statistika andmetel langenud 11% tasemele. Soojustarbimise statistilise andmestiku kasutamisel tuleb silmas pidada asjaolu, et lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes toodetud soojust ei käsitleta statistikas toodetud soojusena. Statistika käsitleb ,,soojusena" ainult müüdud ja ostetud soojust, seega lokaalkatlamajades ja kohalikes kütteseadmetes kasutatakse kütuseid küll soojuse saamise eesmärgil, kuid statistikas kajastatakse seda kütuste (ja mitte soojuse!) lõpptarbimisena. Joonistel (vt Joonis 1 .1 Joonis 1
Mehaanika: dünaamika, perioodilised liikumised Dünaamika • Dr John Stapp, New Mexicos asuva Hollomani õhujõudude baasi kolonel, kinnitati 1954. aasta detsembris rihmadega üheksa raketiga rakettkelgu istmele. Kui raketid süüdati, kiirendas see teda viie sekundi jooksul kiiruseni 632 miili ehk 1018 kilomeetrit tunnis. Tõsisem katsumus kolonel Stappi jaoks oli siiski pidurdamine vesipiduritega, milleks kulus vaid 1,4 sekundit. 1958. aasta mais saavutas Eli L. Beeding jr sarnase kelguga kiiruse 72,5 miili (117 kilomeetrit) tunnis. Tema kiirus polnud küll märkimisväärne – see on maanteedel suhteliselt tavaline –, kuid märkimist väärib peatumiseks kulunud aeg, 0,04 sekundit, mis on sõna otseses mõttes vähem kui silmapilk. Vastastikmõju ja selle kirjeldamine • Kui üks keha mõjutab teist, siis selle tagajärjel toimub mingi muutus. Siin on mitu võimalust – vastastikmõju tagajärjel võib muutuda keha kuju, ruumala või liikumise iseloo
C. b) Tsirkuleerivkeevkiht (CFBC); õhu kiirus 8...12 m/s, temp 800...950 C, kõige levinum tehnoloogia, kasutatakse Narvas Auvere plokis. c) Rõhu all olev keevkiht (PFBC); kombitsükliga elektrijaamades, kõige parem; kasutegur 55 %, kasutataks ülerõhku 1,2...1,5 MPa. 2.Katelde sisend-väljund karakteristikud Katelde põhilised sisend-väljund karakteristikud on: - Kasuteguri sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütusekulu sõltuvus katla koormusest B(Q) - Kütuse erikulu sõltuvus katla koormusest (Q) - Kütuse marginaalkulu sõltuvus katla koormusest b(Q) - Elektrilise omatarbe sõltuvus katla koormusest Pot(Q) Tavaliselt määratakse katseliselt katla kasuteguri ja elektrilise omatarbe sõltuvused katla koormusest. Ülejäänud arvutatakse. Katelt katsetatakse soojustehniliselt kas otsese või kaudse bilansi meetodil. Otsese bilansi meetodil kütusekulu mõõdetakse ja katla kasutegur arvutatakse:
INTENSIIVKURSUS ”TOOTMISE AUTOMATISEERIMINE” Intensiivkursus kuulub projekti: „Energia- ja geotehnika doktorikool II” tegevuskavasse Ins. Viktor Beldjajev TÄITURMEHHANISMID Loengumaterjalid Tallinn 2010 Sisukord Tähistused ................................................................................................................................. 5 1. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 6 2. Täiturmehhanismide olemus ............................................................................................... 7 2.1. Täiturmehhanismide klassifikatsioon .................................................................................. 7 2.2. Automaatsüsteem ......................................
Säästliku (kerge) tarneahela põhieesmärgiks on toimimine minimaalsete kuludega, et saada toote võimalikult madalat müügihinda. Nobeda tarneahela põhijooneks on paindlikkus, võime kiiresti reageerida pidevalt muutuvale nõudlusele. Toote madala müügihinna asemel keskendub nobe tarneahel eelkõige klienditeenindusele ehk suure tarnesuutlikkuse tagamisele ja tellimuste täitmise kiirusele. LEAN kujunes välja Toyota tootmissüsteemist (TPS). Lipukiri: “Add nothing but value!” Keskendub iga operatsiooni üle vaatamisele ressursside (raha, aeg, töötajad, tehnika) kulu aspektist. Pidev ratsionaliseerimine, et parandada efektiivsust – vältida raiskamist,
Kui elektrimootoriga saagide töökiirust muuta ei saa, siis gaasihooba kasutades on see võimalik. Betoonpõranda sael kasutatakse teemantlöikekettaid 0 178 mm. Lõikesügavus jääb vahemikku 6 ... 50 mm. Spetsiaalsed kettad on nii kõva, keskmise kui pehme täitematerjali jaoks. 3) Dreenitoru pesemismasin. Kirjeldage selle konstruktsiooni. Läbipesemisel avastatud rikete arv on ükskopp-ekskavaatoriga rajatud drenaazi korral olnud kuni 3 korda suurem kui mitmik-koppekskavaatori kasutamisel, vastavalt 7...8 ja 1...3 riket ha kohta. 4) Ehitustõstukid, nende ehitus ja põhiparameetrid. Tõstukeid kasutatakse koormate (materjalide, detailide, tööriistade ja inimeste) tõstmiseks ja allalaskmiseks hoonete ehitusel ja rekonstrueerimisel. Tõstukite laialdane levik seletub konstruktsiooni lihtsuse ja odavusega , samuti on nad tihti sobivamad. Näiteks on vaja tõsta koorem vahelaele või otse hoone aknast sisse.
Juhani Puukool Juhani Puukooli statsionaarne õpe HUVI JA TEADLIKKUS PÄIKESEENERGIAST EESTI ELANIKE SEAS Uurimistöö Koostaja: Malcolm X Tallinn 2000 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Lähtudes tänapäeva energiamajanduse ja ressurssikorralduse seisukohast, siis kõige aktuaalsemaks teemaks on taastuvenergia kasutamine igapäevase energiavajaduse katmiseks. Alustades Kyoto protokollist ja lõpetades Pariisi konverentsiga, on hakatud aina enam pöörama tähelepanu taastuvenergia arengule selleks, et tulevikus oleks tagatud elektri- ja soojusenergia tootmine mittesaastavast ja taastuvast energiaressurssidest. Võib väita, et päike on piiramatu taastuvenergia ressurss, mille rakendamiseks vajalike tehnoloogiate areng käib käsikäes päikeseenergiajaamade rajamisega. Pidevalt kasvav fossiilkütuste kasutamine toob kaasa ke
Positiivsed mõjud: 1. Väheneb keemiliste insektsiinide kasutamine. Nende koostises võib olla arseen, plii jm kahjulikud. 2. Mullakvaliteedi tõus. GM põldusid haritakse vähem. Kaitseb erosiooni ja mulla kuivamise eest, mulla ökosüsteemi häiritakse vähem, vajab vähem tööd. Harilikul põllul peab umbrohust vabanemiseks rohima. 3. Väiksem CO2 emissioon. Vähem kündmist, vähem pestitsiidide pritsimist. Vähesem põlluharimine tähendab ka traktorite väiksemat kütusekulu (vähenenud süsihappegaasi emissiooni) 4. Suurem saagikus . Piisab vähemast põllualast, et saada piisav kogus saaki, seega rohkem metsa jääb puutumata. Reeglina pole mitte taimed ise saagikamad, vaid rohkem saaki jääb näiteks putukate poolt kahjustamata. 5. Fütoremediatsioon - taimede abil keskkonna puhastamine. Taimede transgeenseks tegemine laiendab fütoremediatsiooni võimalusi. Negatiivsed mõjud: 1. Invasiivsus. Transgeensete taimede võimalik vabadusse pääsemine
AUTOD-TRAKTORID I KORDAMIKÜSIMUSED 2013/2014.Õ.-A. 1. Sisepõlemismootorite tüübid Sisepõlemismootorid jagunevad: I. Kolbmootor , kogu tööprotsess toimub mootori silindris; II. Turbiinmootor, pidevatoimeline mootor, mis muundab mehaaniliseks tööks voolava auru, gaasi või vee kineetilist energiat (töötav aine voolab läbi düüside või juhtaparaadi tööratta kõverpinnalistele labadele ja paneb viimase pöörlema. 2. Sisepõlemismootorite liigid Turbiinmootorid jaotuvad: -1 1) auruturbiinmootorid (alates mõni kW... 1200 MW ja rohkem, n = 30 000 min ): e aktiivturbiinid, b) reaktiivturbiinid (töötava aine töö = voolsuuna muutumine + paisumise reaktiivjõud, mille osatähtsus on üle 50%) ; 2) gaasiturbiinmootorid ( võivad tar
Kui regioon ei suuda toota neile kasulikke inimesi ei toimu majaduses arengut. Uued trendid: tehnoloogia muutus, kliimamuutus, Aaasia tõus, Euroopa vananemine. Kontratjevi lained suuremad tehnoloogia muutused, mis muutsid tootlikkust. Mingil hetkel innovatsioon ammendab ennast, ühiskond on sunnitud investeerima uude valdkonda. 1) 1785- 1845 vee-energia, tekstiilitööstus, raua sulatus 2)1845-1900 aurumasin, raudtee 3) 1900- 1950 elekter, keemia, sisepõlemismootor 4) 1950-1980 Nafta, lennundus, elektroonika 5) 1980-... mikroelektroonika, biotehnoloogia, kosmose ja tuumatehnoloogia. UUED ARENGUTEGURID MAAILMAS JA EUROOPAS Tehnoloogia muutuse mõju: Uus töötsus ei taha minna vanatööstuse piirkonda Saastunud keskkond, eelmise tootmiskorralduse hoiakud ja organisatsioonid, teistsugused nõudmised tööjõule ja infrale. Vajaik teadlik restruktureerimine. Regioonile uue imago loomine. 21
Tallinna Ülikool SA REC Estonia Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas Monitooringusüsteemi väljatöötamine Sotsioloogiline uurimus TALLINN 2007 SISUKORD Transport, keskkond ja elukvaliteet Tallinnas............................................................... 1 SISSEJUHATUS........................................................................................................... 3 LIIKLUSOHUTUS JA HÄIRITUS ............................................................................ 11 AKEN 1: 9 nõuannet pealinnas ellu jääda soovivale jalakäijale. Janar Filippov. Eesti Ekspress, (18.04.2003) ................................................................................................ 14 AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005).................................................. 18 AKEN 3: Autojuhtidele iseloomulikud tunnused ja käitumine reguleerimata ülekäiguradadel. Jana Põldver. (2005
nõudlus mõjutab oluliselt tootja tegevust, ning neile on vaja läheneda juba personaalselt. Teenuste turunduse eripära johtub teenuse kui kauba iseärasustest: teenus pole käega katsutav nagu tarbekaup; teenuse tootmine ja tarbimine toimub üheaegselt; teenus ei ole asi, vaid tegevus. Teenuste turunduses on tarbija ja teenindaja vahetus kontaktis, kuid tarbimise massilisuse tõttu orienteerub teenindusfirma siiski turusegmendi keskmisele tarbijale. Infoturunduse kasutamisel tuleb samuti arvestada, et infol kui kaubal on oma iseärasused. Need on järgmised: info pole käega katsutav; info on vajalik otsuste langetamiseks; info üleandmisel jääb teave edastajale alles; info on informatsiooniks sedavõrd, kuivõrd ta vastab tarbija infomudelile. Infoturunduses pööratakse erilist tähelepanu infomudelist lähtuvale turu segmentimisele, sest teabe informatiivsus tarbija jaoks sõltub infomudelist, mida ta kasutab.
privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? 3 avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel
avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 3. Millises laos kontrollib laopidamist ise vahetult kauba omanik / valdaja? privaatlaos avalikus laos privaatlaos ja lepingulises laos avalikus laos ja lepingulises laos 4. Millises laos osutatakse laopidamise teenust? avalikus laos avalikus ja lepingulises laos privaatlaos ja lepingulises laos privaatlaos 5. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest üldjuhul püsivkulud? avaliku lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja avaliku lao kasutamisel privaatlao kasutamisel 6. Millise lao kasutamisel tekivad kauba omanikule/valdajale laopidamisest muutuvkulud? privaatlao kasutamisel avaliku lao kasutamisel avaliku ja lepingulise lao kasutamisel privaatlao ja lepingulise lao kasutamisel
Üldmõisted 1 Vektor suurus, mis omavad arvväärtust ja suunda. Mudeliks on geomeetriline vektor, mis on esitatav suunatud lõiguna. Vektoril on algus- ehk rakenduspunkt ja lõpp-punkt. Näiteks jõud, kiirus ja nihe. Skalaarid suurus, mis omab arvväärust aga mitte suunda. Mudeliks on reaalarv! Näiteks temperatuur, rõhk ja mass. 2 Tehted vektoritega vektoreid a ja b saab liita geomeetriliselt, kui esimese vektori lõpp-punkt ja teise vektori alguspunkt asuvad samas kohas. Liidetavate järjekord ei ole oluline. Kahe vektori lahutamise tehte saab asendada lahutatava vektori vastandvektori liitmisega, ehk b asemel tuleb -b. Vektori a komponendid ax ja ay same leida valemitega Vektori pikkuse ehk mooduli saab Pikkuse-nurga saab avaldada tead
R IISTVARA JA TEHNILINE DOKUMENTATSIOON Koostanud: Indrek Zolk Tartu Kutsehariduskeskus 2007 Väljaandmist toetab: ???? ©Indrek Zolk, 2007 Eessõna Käesolev õppevahend sisaldab Tartu Kutsehariduskeskuse IKT osakonna õppeaine ,,Riist- vara ja tehniline dokumentatsioon" (hilisema nimega ,,Arvutite riistvara alused", ,,Arvutite lisaseadmed" ning ,,Dokumenteerimine") materjale. Kasutajajuhendite loomine toimub ope- ratsioonisüsteemi paigaldusjuhendi näitel, mistõttu on tähelepanu pööratud ka ketta partit- sioneerimise küsimustele. Laiale lugejaskonnale sobivaid eestikeelseid raamatuid on personaalarvutite riistvara kohta ilmunud võrdlemisi vähe. Aastal 2006 on küll välja antud R. Hooli tõlkes Mark Chambers'i ,,Arvuti ehitamine võhikutele"; käesolevas brosüüris on vähemalt pealtnäha rõhuasetus mit- te arvutimontaazil, vaid mitmesuguste komponentide omaduste ja rakendusalade tu
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
Krüogeentehnoloogia miinuseks on vajaliku tehnika maksumus ning investeeringud vedela lämmastiku hankimiseks. Heaks küljeks on protsessi käigus tekkiva tolmu väiksem kogus, võrreldes mehaanilise purustamisega. Samuti ei tekita eralduv lämmastik keskkonnale kahjulikku mõju [13] . 7.3 Rehvide purustamine osooni abil Osooniga purustamise tehnoloogia erinevus krüogeentehnoloogiast on lämmastiku asemel osooni kasutamine. See tagab samasugused eelised nagu lämmastiku kasutamisel - madalama energiakulu ning suurema erinevate komponentide eraldamise kvaliteedi. Lämmastiku puhul oli tegemist nn. jahutava efektiga, kuid osooni kasutamine annab nn. lagundava efekti ruumilise struktuuri lagundamise kaudu. Osooni kasutamise puhul on peamiseks miinuseks kõrge hind ja ka jääkosooni käitlemisega seotud probleemid. Arvesse tuleb võtta ka energeetilisi kulutusi, mis kaasnevad osooni tootmisega [26]. Kolme eelpool käsitletud tehnoloogia täpsem võrdlus on esitatud lisas 2
1. Bioloogilise (BM) mitmekesisuse definitsioon, geneetiline, liigiline ja ökosüsteemide tase. Bioloogilise mitmekesisuse termini alla mõistetakse meie planeedil eksisteerivate loomade, taimede ja mikroorganismide, neis peituvate geenide ning nende elukeskkonnaks olevate ökosüsteemide hulka ning see on 4 miljardit aastat kestnud evolutsiooni tulemus. Geneetiline mitmekesisus kirjeldab võimalike geneetiliste tunnuste liigisisese ja liikide vahelist ulatust (ka mitterakuliste organismide nagu viiruste mitmekesisust). Liigiline mitmekesisus kirjeldab antud piirkonna liikide hulka (ka alamliigid, rassid, vormid, sordid, tõud). Ökosüsteemide mitmekesisus kirjeldab kas mingi piirkonna või ka kogu planeedi erinevate looduslike süsteemide hulka. 2. BM konventsioon elurikkuse säilitamise, selle komponentide säästva kasutamise ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu õiglase ja võrdse jagamise kohta. 3. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades (praegusek
levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilat. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Taastuvad ja taastumatud loodusvarad. Fossiilsed kütused (sh. Nafta), nende varud, paiknemine ja kasutamise tempo. Alternatiivsete energiaallikate, sh puiduenergia kasutamise võimalused meil ja maailmas. EL-i eesmärgid taastuvenergia kasutamisel. Taastuvad on loodusvarad, mis tekivad loodusliku ringe käigus uuesti, kui neid õigesti majandada. Taastumatud on loodusvarad, mis moodustuvad looduses väga aeglaselt võrreldes nende ärakasutamise kiirusega või ei teki neid enam üldse. Taastuvad taimed, loomad, muld, vesi, mets, energiavarud Taastumatud kaevandatavad kütused, maapõuesoojus, tuumaenergia Kütus on energeetilises mõttes aine, mille keemilisel ühinemisel hapendajaga, milleks on tavaliselt
1. Kirjelda teadusliku meetodi olemust, millistest komponentidest koosneb. 1) katsete/ vaatluste läbiviimine, vajalik informatsiooni kogumiseks. 2) andmete süstematiseerimine ja hüpotees, oluline seaduspärasuste leidmiseks ja välja toomiseks. 3) mudeli ja teooria loomine, vajalik üldistuste tegemiseks. 4) kontroll, ei lõpe kunagi, sest piisab ainult ühest heast katsest, et teooria ümber lükata. 2. Mis on füüsikaline suurus ja mille poolest erineb tavalisest arvust. Füüs suurus koosneb arvukordajast, piirveast ja mõõtühikust, tavaline arv ainult arvkordajast. N: 167,3 ∓ 0,1 J. 3. Kuidas muutub pindala ja ruumala suhe mastabeerimisel? Kui ma tähistan lineaarmõõtme l-iga, siis saan näidata, et pindala ja ruumala suhe on 𝑙2/𝑙3 . sellest on näha, et pindala kasvab ruudus ja ruumala kuubis. Nt ei ole arhitektuuriliselt mõtekas ehitada väikesest majast suuremat hoonet, sest ruumala suurem suurenemine võrreldes pindalaga võ
Holograafia Gaaslaseril on võime katkematult kiirata heledat, äärmiselt koherentset valgust. Seda väärt omadust pööras oma kasuks uut liiki fotograafia, mida nimetatakse holograafiaks, sest ta kasutab kolmemõõtmelise kujutise andmiseks ära kogu optilise informatsiooni objekti kohta. Holograafia on ruumilise kujutise saamise meetod, mis põhineb objekti poolt tekitatud difraktsiooniefektide registreerimisel fotoplaadile ning mida seniajani on saatnud edu vaid koherentse valgusallika kasutamisel. Holograafia põhimõtte formuleeris esimesena D. Gabor Lodonis 1949. aastal, ent praktikas võimaldas selle idee realiseerida alles laseri loomine. Esimesed õnnestunud hologrammid tehti alles 1963. aastal. Holograafia kujutab endast iseäralikku ruumilise pildi saamise õvtet, kus objekti kujutis moodustub difraktsiooni tõttu, ilma kujutist tekitava läätse vahenduseta. Koherentse valgusega valgustatud objektilt difrageerunud kiired on kõik koherentsed.
2.CH4 ehk metaan on värvusetu,lõhnatu maagaasi komponent,mida kasut. kütusena .Eraldub märgalaelt,eriti riisikasvatusel(28%),paiskub õhku loomade(veiste)väljaheidetest(29%), eraldub prügilatest(10%),moodustub soodes ja rabades.Seda toodavad bakterid ja teised mikroorganismid vesinikust ja süsihappegaasist. 3.Freoon eraldub külmikute,külmutussüsteemide,õhukonditsioneeride kasutamisel,aerosoolide, tulekustutusseadmete ning keemiliste puhastusseadmete kasutamisel. 4.Lämmastikoksiidid moodustuvad põhiliselt sisepõlemismootorites(auto heitgaasid)ning paiskub õhku ka reaktiivlennukite düüsidest(kokku 35%).Tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas,kus nad õhku lenduvad(21%) ning NO2 eraldub biomassi bakterite elutegevuse tulemusena(42%). - Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed 1
1. LITOSFÄÄR 2. *Mandriline maakoor moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. *Ookeaniline maakoor moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *Maa siseehitus- välimiseks kihiks on maakoor, mis on kohati kuni 80km paksune. Edasi tuleb vahevöö, mis ulatub kuni 2900km sügavuseni. Vahevöö ülemist osa nimetatakse Astenosfääriks. Peale vahevööd tuleb tuum, mis jaguneb vedelaks välistuumaks ja tahkeks sisetuumaks. 3. *Vulkanism tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. * Maavä
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
