Kellele olid maadeavastused kasulikud, kellele mitte? Hakkan arutlema, kellele olid maadeavastused kasulikud, mis neile kasulik oli ja kasu tõi ning kellele oli see hoopiski kahjulik ja mis neile selle juures kahjulik oli. Maadeavastus retked tõid eelkõige suurt kasu eurooplastele, kelle maailmapilt avardus. Nad avastasid otsetee Indiasse, tänu millele sai nüüd luksuskaupu ja vürtse euroopas odavamalt kätte ning kui enne oli tuntud kolm maailmajagu: Euroopa, Aasia ja Aafrika siis nüüd täienes see loetelu Ameerikaga, mida hakati kutsuma Uueks Maailmaks. Lisaks sellele saadi teada, et on olemas Vaikne ookean, milletõttu
Kõne Tere lugupeetud õpetaja ja kursusekaaslased. Tahan arutada teiega teemal ,,Mis juhtus tegelelikult 11. septembril kaksiktornidega?" Vaheajal juhtusin vaatama sarja, mis rääkis teooriast, et maailma kaubanduskeskus ei hukkunud tegelikult lennukite tõttu, mis neile sisse sõitsid. Selle vastu räägib palju fakte. Nimelt olid kaksiktornid tehtud voolujooneliselt terastrassiga, millel oli veel paks tuumik. Samuti rääkisid kaksiktornide arhitektid, et need olid planeeritud, nii et kui lennuk sisse neile sõidaks, siis nendega ei juhtuks midagi erilist. Kusjuures lennuk, mille järgi kavandati seda ohutumaks, oli oma aja suurim ning sisselennanud lennukiga väga sarnane. Ja hoone oli tehtud igast küljest kindlamaks. Seda tehti kuna tornide läheduses asuvasse hoonesse sõitis kord lennuk sisse tänu udusele ilmale. Nii kavandasid nad tornid nagu sääsevõrguna, et kui lennuk sisse sõidab, siis ainu...
Harakas Harakat aitab ilmeksimatult teistest vareslastest eristada tema erakordselt pikk saba. Sulestik näib meile mustvalgena. Tegelikkuses pole siiski haraka sulestikus mitte ühtegi musta sulge – meile mustana näivad sulepartiid on hoopiski rohekad, violetsed jms tooni. Erinevalt teistest vareslastest ei moodusta harakas kunagi suuremaid parvi, vaid tegutseb üldjuhul paaridena või kuni neljast-viiest linnust koosnevate väikeste salkadena. Harakas on levinud kõikjal Eestis, vältides vaid rannikualasid ja paksu metsa. Meelispaikadeks on kultuurmaastikud, metsaservad, aedlinnad ja pargid ning üldiselt kolib ta iga aastaga linnadele järjest lähemale. Harakad elutsevad paaridena, mis säilivad aasta ringi ning on suhteliselt
Inimese ja looduse suhted tänapäeva eestis Loodus on väga oluline termin inimese jaoks. Muistsel ajal sai inimene looduselt kõik eluks vajaliku - toidu, soojuse, tööriistad. Tänapäeval on inimene loodusest osaliselt võõrandunud. Osa toidust tuleb küll looduselt nagu vanasti, kuid enamus valmistatakse tehastes. Miks käitub inimene loodusega halvasti, kuigi ta peaks loodust hoopiski hoidma? Visatakse prügi maha, jäetakse suured prügikotid metsa alla ning tehakse tuld, kus iganes pähe tuleb, mistõttu võivad tekkida suured ja laastavad tulekahjud. Tulekahjudes surevad tuhanded väikeloomad, kes on loodusele omalt poolt kasulikud. Tulekahju ei ohusta ainult loodus ja loomi, vaid ka inimesi, sest tuli võib edasi levida metsast linnade poole. Sellisel juhul peavad ka inimesed oma elukohad ja töökohad maha jätma. Mets, mis annab meile puid, puud omakorda
TALLINNA ÜLIKOOL Autoriõigus ja patent ‘’KUIDAS MA SAAN KAITSTA OMA LOOMINGUT?’’ Essee 2016 SISSEJUHATUS Ennem, kui laskume seaduste ja õiguste tähe-valda, tooksin välja tõsiasja, et tänapäeval on originaalse autorina üsna raske silma paista või hoopiski midagi saavutada, sest meis Autoriõigus ja patent Essee 2016 kõigis on peidus loomingut. Kui alles hiljaaeguni lükkasin ümber ütlust, et ‘’jalgratast enam ei leiuta’’, siis praeguseks hetkeks olen jõudnud sinna punkti, et ega ei leiuta tõesti. Ükskõik, mis vallas või millise entusiasmiga me ka mõnda loomingut ei looks, tuleb siiski
{autori} teosest ,,Tõde ja õigus" Arvesta vastamisel sellega, et vastuste eeldatav pikkus on 50 sõna ning see, et sa vastates lähtuksid teose sisust. Kolmes vastuses kasuta tsitaati teosest. 1. Kas see teos meeldis sulle või mitte? Või jättis hoopiski külmaks? Arutle miks. Vastus: Kui ma väiksem olin ja mu vanemad sõbrad lugesid ,,Tõde ja õigust", siis nemad rääkisid, et küll see on igav, paks ja mõttetu teos. Nüüd, kui ma ise selle teose olen läbi lugenud, ei ole see enam jube raamat, millest mu sõbrad rääkisid. Pean ütlema, et minule meeldis see teos. Seda just teose lihtsuse ja puhtsüdamlikkuse pärast. Väga tõetruult on lugejateni toodud, kuidas Andres ja Krõõt kolivad Vargamäele
Olla või mitte olla Tihtipeale tekib inimestel dilemma, kas olla või mitte olla. Seda nii otseses kui ka kaudses mõttes, sest antud fraasi saab tõlgendada väga mitmeti. Tegemist võib olla lihtsa ja tänapäevase murega– kas minna reede õhtul välja, või jääda koju ning teha ära vajalikud tööd– või hoopiski sügavamõttelisema probleemikäsitlusega, ja sellisel juhul võib mängus olla ka inimelu. Lisaks eeltoodule mahub kahe äärmuse vahele ka olemise kui iseendaks jäämise mõte. Antud teemal on sobilik tõmmata paralleel Hamletiga. Ühest vaatenurgast seisis Hamlet valiku ees, kas lõpetada enda vaimsed piinad kannatusterohkes maailmas, või elada edasi ning võidelda õigluse nimel seni, kuni saabub sisemine rahu ja vaimu tahtmine
Eestlane olen ja eestlaseks jään Eestlane on rahvas, keda peetakse tagasihoidlikuks ning küllaltki töökaks, kuna ta armastab keskmisest rohkem töötada kui mõni teine rahvus. Kunagi oli enamik eestlasi põlluharijad, kõigil oli oma põld, ja võib olla isegi väike loomakari. Kuid tekib küsimus, kes on üldse eestane? Kas ta on pelgalt soome- ugri rahvuskonda kuuluv töörügaja või midagi hoopiski erilisemat. Siin otsest vastust ei olei, kuid on midagi, mis meid- eestlaseid ühendab. Eesti rahvas on pidanud läbi elama raskeid aegu. Meie kodumaast on üle käinud suur hulk riike ning sõdu. Me oleme pidanud elama aastaid võõra võimu all, lootes, et kunagi saab Maarjamaa vabaks. Tänasel päeval saame me elada vabas Eestis. Eestlased on saavutanud oma ieseisvuse peamiselt just tänu kokkuhoidmisele, mis meis kõigis sisemuses peitub. Olgugi, et see tihtipeale
TÖÖVÕTULEPING Käesoleva töövõtulepingu (edaspidi: Leping) on sõlminud [kuupäev], [koht] (1) [Tellija nimi], [registrikoodiga / isikukoodiga (mittevajalik ära kustutada)] [tellija registrikood või isikukood], aadressiga [tellija aadress], mida esindab [juhatuse liige / volituse alusel (mittevajalik ära kustutada)] [tellija esindaja nimi] (edaspidi: Tellija) ja (2) [töövõtja nimi], isikukoodiga [töövõtja isikukood], elukohaga [töövõtja aadress] (edaspidi: Töövõtja), edaspidi viidatud ka kui Pool või ühiselt kui Pooled, alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping koosneb käesolevast Lepingust ja lisadest, milles lepitakse kokku Lepingu sõlmimisel või pärast seda. Lepingu juurde sõlmitavad lisad on Lepingu lahutamatuks osaks. 1.2. Lepingu sõlmimisega kaotavad siduva jõu mis...
Elu tegelikest ja näilistest väärtustest Kes meist poleks kordki elus mõtisklenud selle üle,mis on elus tähtis? Nii palju kui on maailmas inimesi, on ka erinevaid arvamusi. Mõne jaoks on tähtis vabadus, armastus, kodumaa ja usk, teisele aga raha, võim ning edu kõiges.Kõik nad omamoodi ning ainulaadsed, kuid kas alati tegelikud või hoopiski näilised. Selle tõe peab igaüks endale isiklikult lahti mõtestama.Arusaama, millised väärtused on hinnalised talle, millised mitte. Mina leian, et tihtipeale ei väärtusta inimesed seda, mis neil juba on, vaid mõtlevad ning unistavad sellest, mis neil olla võiks. Olen tähele pannud,et ei väärtustata seda, mida vanemad meile räägivad või annavad. Vanemad on need inimesed, kes on meie kõrval, või vähemalt peaksid olema, nii heas kui halvas . Nemad vajavad ka
hoidmiseks tuleb ka vaeva näha. Inimesed ei tohiks ära unustada, et üksteisele kiindumuse näitamine ja vaid ühe lihtsa lause ''Ma armastan Sind'', ütlemine võib sinu kaaslase meeletult õnnelikuks teha. See annab sellele inimesele tunde, et ta on armastatud ja teda vajatakse. Siiski - armastusega ei tohiks üksteist lämmatada ega liigset survet avaldada. Liigse armastuse avaldamine võib mõnele inimesele hoopiski vastupidiselt mõjuda. Üksteisele tuleks jätta ka vaba ruumi, et inimene saaks ka oma enda tegemisi teha, mis niivõrd palju tema kaaslast ei seo. Võib öelda, et armastus on nagu liblikas peos, kui liiga õrnalt hoida, siis läheb lendu, kui aga liiga tugevalt hoida siis hoopiski puruneb. Armastusel on väga suur jõud ja mõjuvõim. Siiski ei usu veel paljud inimesed sellesse enne, kui on seda ise kogenud. Armastus võib anda sulle kõik mida heaoluks vaja on, või siis hoopiski kõik
Rahvastiku vananemine, kui kogu Euroopa probleem Euroopat võib nimetada vananvaks ühiskonnaks, kus vanurite osakaal kasvab järjepidevalt. Iive on madal, mistõttu puudub juurdekasv olemasolevasse ühiskonda. Euroopa riigid näevad selles probleemi, millelee üritatakse leida lahendust, mis garanteeriks praegusele generatsioonile heaolu ka tulevikus. Kas see on paratamatu samm tuleviku suunas või hoopiski tee kuristikku? Vananeva ühiskonna peamiseks miinuseks on maksumaksjate aina suurenev puudus. Seetõttu on kujunenud probleemiks leida raha, mida maksta pensioonieas inimestele. Osad riigid näevad lahendust pensioniea tõstmises, teised aga igasugustes ennetavates investeeringutes, nagu näiteks pensionifondides. Kuid kas need on vaid ainukesed võimalused pääseda uppuvalt laevalt, või on teisigi? Lahendusena võib ka näha üleüldise pensioni kaotamisega ja asendada see
Erinevaid ettevõtteid ja organisatsioone leidub kõikjal meie ümber nii nagu on need olemas olnud sada aastat tagasi, on need olemas ka saja aasta pärast. Neid on erinevaid, nii vastastikul koostööl põhinevaid, üksteises konkurente leidvaid ning ka selliseid, mis töötavad üksteise huvidele vastu. Ettevõtteid ja organisatsioone võib leiduda kõikjal ja kõikides valkondades, olgu selleks siis sõjaväed või kunstide valdkond, või hoopiski kodaniku algatusel põhinevad või kogukonnas rajatud. Mida tähendab üldse organisatsioon? Organisatsiooniks nimetatakse inimrühma, kes töötab ühise eesmärgi nimel. Olenevalt ette võtest töötatakse kas siis iseendale või hoopis teiste jaoks. Igas organisatsioonis peab olema paigas ka tööjaotus, kes milliseid ülesandeid on kohustatud tegema, ning milline on iga isiku positsioon organisatsiooni juht, lihttööline.
esinemist.Üldises plaanis olid enamik tõid heledamates toonides, samas leidus aga ka üksikudi niiöelda süngemates toonides töid. Eriti jäi meelde Gustave Courbeti maal ,,Trouville'i rand". Nimetatud maalil oli kujutatud soojades ja kollakates toonides päikeseloojangus randa .Esmasel vaatlusel tundub nagu oleks kasutatud tolle maali puhul vähe värve, samas aga on suudetud imeliselt välja tuua merepiir,rannajoon ning taevas koos sealt eraldatud pilvedega . Hoopiski erineva ilme saavutas mererand aga Jean-Baptiste Corot'i tööl ,,Päikeseloojang,Trouville".erinevalt Courbeti maalist oli Corot`i maaliritööl kasutatud aga hoopiski erinevaid toone.Loojanguga tekkinud valgus oli suunatud just kividele ning kaldaosale, erinevalt tavapärasest oransikaspunasest toonist taevas .Just see muutis maali eelnevast niivõrd palju erinevaks . Kolmandana jäi eriliselt meelde Eugène Boudini maal ,,Mõõn päikeseloojangul"
see väga napisõnaline. Niisiis, see on ka põhjuseks, miks paljude ajalooteadlaste arvamused ei ühti, näiteks toimumiskoha korral. Nimelt Henrik ei seleta lahingupaika eriti üksikasjalikult. Pärast katkendit Sulev Vahtre raamatust ,,Muinasaja loojang Eestis" tõuseb päevakorrale nii mõnigi küsimus,,Miks on peategelasena kujutatud Ümera lahingus hoopis Arnoldit, kuigi tegelik peategelane peaks hoopiski olema Võnnu Berthold?" ning ,,Miks loendab Henrik üles vaid oma osapoole kaotused (Langesid Kaupo poeg Berthold ja väimees Vane, ,,julge ja vapper mees", raskesti said haavata mõned mõõgavennad ja piiskopi sõjasulased Vichmann ning Alder..) Aga see selleks. Ajaloo teadlased peavad hulga olulisemaks vaielda küsimuse üle, kus siis tegelikult toimus Ümera lahing. Esimesed räägivad, et lahing toimus paremal pool jõge, teised
On ka erandeid kus väidetakse, et ostad kaks ja saab ühetasuta lisaks, aga ei mõelda eriti sellele,et ilma kampaaniata ostaks ühe. Enamjaolt tahetakse saada võimalikult palju ja soodsalt, kuigi ostetud kaupu või teenuseid ei pruugi kunagi vajagi minna. Tihtipeale kui on lõpumüük või muud sellist, siis inimesed on vähemalt pool tundi poe ukse taga järjekorras enne uste avamist. Ja hiljem avastatakse ostetud asjadega pole midagi teha ja siis antakse need niisama ära või visatakse hoopiski ära. Kõik ostetav ei ole kindlasti tõeliselt väärtuslik. Materiaalsed asjad teevad meie elu küll mugavamaks, kuid mitte õnnelikuks. Pigem need teevad meie elu hoopiski raskemaks. Selleks, et osta mingeid asju või teenuseid, selleks peab olema raha ning, et kõige jaoks raha teenida, peab palju ületööd tegema. Ja mis on selle väärtuseks? Võib olla perekonna õnn, mis ei kesta kaua, kuna seda tehakse enda tervise arvelt...
Ta kirjutas erakordselt palju ning enamus tema kirjateostest on tuntud kõikidele eestlastele. Näidendeid kirjutas ta kokku ainult kolm, kuid need on püsinud teatrite repertuaaris tänapäevani ja ei ole ühtki põhjust miks need peaksid sealt kaduma, kuna näidendid on humoorikad ja kellele ei meeldiks huumor. Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: ,, Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud...") ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje
Teose põhjal valminud filmist võis näha, et pärast koolinäidendi esilinastust kallistas Lo oma koolikaaslasega lava taga ning kui Humbert seda sattus pealt nägema, hüüdis Lolita professorit rõõmsalt isaks. Sama mehega, keda tüdruk nimetas isaks, armatses Dolores rahumeeli. Mõne aja möödudes leidis neiu, et vajab vaheldust. Humbertile ütles, et läheb klaveritundi või lisaproovi, tegelikkuses aga kohtuma sõprade või hoopiski armukestega. Kui professor õhtul kahtlustavalt neiut üle kuulas, palus Lo küsida järele oma klaveriõpetajalt või sõbrannalt, kui nõndanimetatud isa teda ei usu. Ka selle põhjal võib tõdeda, et ilusa näolapi taga on peidus hoopiski teine inimene. Jättes kõrvale Vladimir Nabakovi romaani, võiks vaadelda tänapäeva ühiskonna iluideaale nii seest kui väljast. Aina rohkem on hakatud meedias propageerima ülimalt kondiseid neide, modelle ja avaliku elu staare. Ajakirjandus
väheneb drastiliselt. Ei saa ka märkimata jätta pensioniealiste terviseprobleemide sagenemist. Tänapäevane arenenud meditsiin suudab hoida vererõhu normis ja liigesed liikuvad ka väga eakatel. Sellega aga suurenevad haigekassa kulutused, kuna suur osa ravikuludest kompenseeritakse pensionäridele. Kuid haigekassa saab oma rahalised vahendid maksumaksja käest, kellede arv pöörvõrdeliselt pensioniealiste arvu kasvuga hoopiski langeb. Rahvastiku vananemisega kaasneb kindlasti ka sündide arvu vähenemine, kuna vanemas eas ei ole naised enam võimalised järglasi saama, isegi kui nad seda tahaksid. Ent tihtipeale pensioniealised ei soovigi enda ümber pisiperet just seepärast, et soovitakse rahulikku elu ja vaikust. Vähesed otsustavad vanemas eas veel laste kasvatusega tegelema hakata. Väiksem, kui mitte vähem tähelepanuväärsem tõsiasi on see, et tihtipeale elavad pensionärid ka kasinamalt
Tähed looksin Mauilaa'le küllaltki lähedale, et elanikel oleks võimalik nende vahel reisida. Päikese muudaksin mitmeid kordi suuremaks ning muudaksin selle koostist nii, et see põleks igavesti ning laseks elanikel rahulikult toimetada. Et planeedil Muailaa ei hakkaks liialt igav, laseksin iga päev maha kukkuda mõne tohutu meteoriidi, kuid mitte sellise nagu kukkus alles äsja planeedile Maa. Ma ei muudaks neid mitte radioaktiivseteks, vaid teeksin need hoopiski huvitavamateks. Uuristaksin need seest tühjaks ning täidaksin sisu erinevate uuenduslike tehnikavidinatega. Seega oleks inimestel iga päev midagi oodata. See võib küll olla veidike ohtlik, kuid siis palju parem kui mitte midagi. Planeedi Muailaa elanikeks ei saaks mitte tavapärased inimesed, vaid nad oleksid kõik vähemalt kaks korda suuremad ning tugevamad. Kõik nad oleksid mustanahalised ning suure kondiga, et oleks lihtne põllutööga tegeleda
väärkohtlemist. Tänapäeval on ühiskond küll teistsugusem, kui seda oli näiteks nõukogude ajal ning inimene on saanud ajapikku ühiskonnas tähtsamaks, kui varem. Tekib küsimus, et milles väljendub see, et inimene on muutunud ühiskonna ohvriks. Nõukogude ajal oli ühiskond inimese vastu palju julmem. Sellel ajal toimusid küüditamised ning noori meelitati välismaale tööle, kuid kui nad välismaale jõudsid, seisis nende ees hoopiski mitte töö vaid midagi hullemat. Selline olukord oli ka Sofi Oksaneni teoses „Puhastus“. Tüdruk, kes elas selle nimel, et tulevikus saada oma unistuste töö arstina meelitati Saksamaale ettekäändega, et seal saab head raha teenida. Sinna jõudes müüdi tüdruk hoopiski prostituudiks ja ta pidi tegema väga jubedaid asju, et lõpuks sellest õudusest pääseda. Ühiskond sunnib vahepeal inimesi tegema midagi ka vastu nende tahtmist ning selle peab ära
Negatiivsed emotsioonid Laura Kukk 10A Emotsioonide kohta võime öelda, et need moodustavad inimese olemusest põhiosa. Igapäevases kõnepruugis mõistetakse selle all tundmuslikku hingeseisundit. Mõnikord, kui ratsionaalne mõtlemine väheneb, võib muutuda aga hoopiski oma emotsioonide orjaks. Kuid tänu sellele, et ühiskonnas on isikul kõrge ühiskondlik staatus, siis loob see soodsa pinnase emotsionaalsete kogemuste mõtlemisest eraldamisele. Emotsiooni kohta öeldakse, et see on negatiivne, kui ta äratab indiviidis vastumeelsuse, häirituse või hoopiski rahulolematuse tunde. Millised on aga kõike tavalisemad negatiivsed tundeavaldused? Kõik me oleme kogenud negatiivseid emotsioone, neid siis kas ühe korra või korduvalt oma elu jooksul
Mis on Tõde? Tõde on igal pool meie ümber ja meis endis, aga eks igaüks ise teab, kui palju seda on ja kas seda rääkida. Millal on õige jätta tõde rääkimata või hoopiski selle väänamine? Kes on selle otsustaja? Kas Sina? Ma usun, et igal inimesel on kas olnud või tuleb selline olukord, kus ta on sunnitud valima Tõde või sõprus/suhted või mis iganes. Loomulikult on mõnikord hoopiski vastupidi, et tõde võrdub sõprus. Kas on antud olukorras õige hoida sõpra või rääkida tingimata tõtt? See kõik tegelikult oleneb inimesest endast ja ka sellest tõest, mida oleks eetiliselt õige rääkida. Kui juhtub näiteks mingi õnnetus ja kedagi minu lähedast süüdistatakse ilma tagamaid teadmatagi, siis loomulikult astun tema kaitseks välja ja olen ka valmis ,,mängima teadmatut" kui olukorda nõuab. Seega minu arvamus eelmainitud küsimustele on selge
Neenu Moor tuleb laudast, paneb lüpsiku kivile ja toetub tarale ise samal ajal ohates. Rannas tegutseb naabrimees Toomas Üüve oma paadi kallal, et teha sõit perega Ingelandi maale. Sinna peaks minema ka Neenu Moor, aga kuna tal on lehmaga probleeme peab ta loomaga minema hoopiski mööda teed, et otsida lihunikku. Samal ajal tuleb randa naabrinaine Enge, ta oli endaga väga rahul ja teiste asjad teda ei puudutanud. Toomas Üüve oli aga sauna kütnud selleks tähtsaks puhuks, kogu rand oli magusat lõhna täis, see aga tekitas vastumeelt teistele elanikele. Mõni minut hiljem märkab Neenu, et kägu kukub ja et puu ladvad liiguvad, ta ütles kurjalt, et Ekke puu otsast alla tuleks. Ekke oli Neenu poeg, kes parema meelega hüppaks
Kas õnne saab raha eest osta? Filosoofid on ammustest aegadest arutlenud selle üle, mida on inimestel vaja selleks, et olla õnnelik. Kas see raha ja rikkus, nauding, tunnustus või hea tervis? Tegelikult on tähendab õnn inimeste jaoks erinevaid asju. Mõnele on tähtsam maine varandus, teisele ühiskondlik tunnustus, kolmandale aga hoopiski vaimne tasakaal ja hingerahu. Õnne ei ole võimalik kindlate kriteeriumide järgi defineerida, sest selle määrab iga inimene ise. Aga, kas ikkagi on võimalik raha eest õnne osta? Tõde on ilmselt kusagil vahepeal. Majanduslik kitsikus ja vaesus ei jäta õnnetundele palju ruumi, kuid õnn ei seisne ka ainult rahas. Kui inimesel on eluks kõik hädavajalik olemas, siis ei too jõukuse edasine kasv automaatselt kaasa suuremat õnnetunnet ja rahulolu, ei tee aga inimest ka õnnetumaks
Meediagi kajastab varakaid persoone, kui õnnelike ja stressivabu inimesi, kuid paljud nendest ka päriselt sellist elu elavad? On see kõik siis tõesti nii lilleline? Eesti rikkaimate edetabeli tippus särab kõigutamatult Armin Karu. Temastki voolitakse meedia kaudu õnnelik inimene, kuid mida me õigupoolest teame tema edust. Ehk tema ei vajagi rahuloluks vaid raha, mida meie ees eksponeeritakse, vaid hr.Karu võib väärtustada hoopiski rahulikku pereelu. Samas leidub ka inimesi, kes ei pane põhirõhku vaid edule, vaid veedab võimalikult palju aega perekonnaga, tehes seda enda vajadustele ja võimalustele vastavalt. Hoolimata sellest, et sellise inimese rahakoti suurus ei vasta paljude unistustele ja soovidele, tunneb ta ennast edukalt just nimelt endale kallite inimeste keskel. Nii nagu võrreldakse edukuse all raha ja perekonda, on võimalik sinna ritta lisada ka teadmised ja tarkus
arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise seisundi väljendamiseks. Huntide puhul on tähele pandud, et saba erinevatel hoiakutel on kindel tähendus. Küllap on ka rebase sabal mingil määral ülesandeks edasi anda informatsiooni. Saba on suhtlemise vahend. Rebane on ka uudishimulik. Rebase uudishimu ei juhtu hoopiski mitte alati tühjast kõhust. Pigem iseloomustab uudishimu rebase väga aktiivset suhet oma ümbrusega. Uudishimu säilib rebasel ka vanemas eas ja on tema eluliselt vajalik iseloomuomadus. Rebane on levinud kogu Euraasias (v.a. Indo-Hiina) ja Põhja- Ameerikas.Rebaseid ei ole Madagaskaril, Austraalias ega Antarktises. Eestis on rebane arvukas liik (loendatud on 6000 isendit), kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väiksematel laidudel.Rebaseid on u. 10-11 liiki.
Üha enam peab inimkond otsima uusi mooduseid alternatiivseteks tootmisviisideks. Mis juhtub siis, kui tootmine muutub liiga massiliseks? Kas tõesti oleme jõudnud ajajärku, mil tuleks tõsiselt mõtiskleda selle üle, mida toob tulevik? Praegust ühiskonda iseloomustatakse kui tarbimisühiskonda. Siiski võib seda öelda ainult arenenud riikide elanike kohta, sest rikkad riigid tarbivad ligi kolm korda rohkem kui vaesemad, olgugi et viimaste osakaal rahvastikus on hoopiski sama palju kordi suurem. See on kaasa toonud kriisi: arenenud maades on nii toidu- kui ka energiaküllus, arenevate maade elanikud seisavad tihti silmitsi aga näljaga. Arenenud riikidele võib küll ette heita, et toodetakse liiga palju, kuid just tootmine ja tarbimine tagabki majanduse, eriti just turumajanduse, eksisteerimise. Ilma selleta praegune riikide siseriiklik ja ülemaailme poliitiline ning majanduslik kord puuduksid või oleksid totaalselt erinevad tänapäevasest.
See küsimus painab paljusid, kuid faktid kõnelevad enda eest. Meie organism on ehitatud nõnda, et saaksime anda võimalikult eluterveid ja suurel hulgal järglasi, samas seda kõike nautides. Meie esiisade minevik on määritud verega. Ajaloo pilkases pimedusest lausa kisendab röögatu koletis vihast üksteise vastu. Tapetud on ei millegi nimel. Selle asemel, et unustada kogu eelnev vaen, sünnitame uut kurjust vanale vundamendile. Me ei ole siin ilmas selleks, et hävitada, vaid hoopiski, et luua parem paik meie järglastele ning rõõmu tunda kõigest mis meid ümbritseb. Paratamatult konkurents on see, mis tõukab meid vaenujalale. Võitlus parema elu nimel, sunnib meid tegema asju, mida sisimas ei sooviks. Õndsale aasale pääsemine on muutunud kinnisideeks, mille nimel oleme nõus maha murdma kõik uksed, mis takistavad meid. Kes meist ei mäletaks sellist kultusbändi nagu ABBA. Aeg, millal see loodi, liikus üle maailma uudne trend
Aukartus elu ees Inimese elu on juba vanast ajast olnud üheks kuumemaks arutelu teemaks filosoofide seas. Platon on inimelu suureks mõtteks arvanud, mille seletamine kõigile üle jõu käivat. Räägiti elu eesmärgist ja mõtest, elujõust ning selle teekonnast. Arutati kõige üle, mis puutus kokku eluga ja selle elamisega. Kuid miks nad seda teemat just arutasid? Kas selle põhjuseks võis olla aukartus elu ees või hoopiski surma ees? Mida üldse tähendab aukartus elu ees? Iga päevaselt näeme, kuidas meie ümber rikutakse elu- tarvitatakse alkoholi, tubakat ja narkootikume. Tekib küsimus, et kuhu on kadunud inimeste seas austus elu vastu? Näiteks hipid, oli ju nende lipukirjaks "live fast, die young" (tõlge: ela kiiresti, sure noorelt). Pidevalt ringi rändavad, kanepit suitsetavad noored ei tundnud elu ees aukartust. Nende jaoks põhjendamatud reeglid olid ülearused, hipid tüdinesid
soodustamise. On ju praegune olukord maailmas muutunud peaaegu väljakannatamatuks. Postimehe andmetel ennustatakse kliimakatastroofi juba 2060. aastaks. Ehk mõni innovaatiliste ideedega inimene suudaks inimeste poolt tekitatud kahju leevendada. Selleks aga peab andma võimaluse. Muidugi on ka võimalus, et inimesele, kellele antakse võimalus tegeleda sügavuti teda huvitava ainega, kasutab seda julmalt ära ning viib maailma hoopiski katastroofile lähemale. Riskideta aga elada ei saa ning selles ühiskonnas, kus meie elame, tuleks haarata igast asjalikust ideest, et parandada tervet maailma ohustavat olukorda. Haridus on pigem vahend kui eesmärk ka sellepärast, et haridus aitab vähendada maailmas toimuvaid õudusi. Haritud inimesed aitavad maailmas tõkestada erinevate haiguste levikut. Näiteks on aidanud Aafrikas korraldatud ulatuslikud teabejagamispäevad, et takistada HIV levikut
Tanel Saar. Osatäitjaid selles etenduses oli kahe grupi peale kokku 12, kummaski 6, üks trupp oli nimega Basiilik ja teine Apelsin. Mina kogesin Basiiliku näitetrupi esinemist ning osatäitjateks olid Karolin Jürise, Maarja Tammemägi, Henessi Schmidt, Silva Pijon, Stefan Hein ja Mathias-Einari Leedo. Lavastus juhib mõtlema elule enda ümber, mis on alati pisut ootamatum, ohtlikum ja arusaamatum, kui me tunnistada soovime. Kunagi ei tea, mis, kes või hoopiski milline äkiline tõde satuvad meie eluteele ning kui ohtlikuks nad selle meile kujundavad. Etenduses “Dekameron” on kokku 6 lugu ning kõigis neis on midagi ootamatut ja samuti ka ohtlikku. Minu arvates ootamatuse ja ohtlikkuse poolest kõige meeldejäävam lugu oli viies lugu, kus figureerisid etteaimatamatu tõde ja surm armastuse pärast. Ghismonda, Salerno vürst Tancredi tütar, armub ära Guiscardosse ja vastupidi, oma isa teenrisse, mille tagajärjeks on
Inimeste erinevused Sugu On naisi, mehi, tüdrukuid ja poisse. Neil võib olla erinevusi ja sarnasusi. Mees näitab emotsioone vähem, kui naine. Põhjus, miks mees oma emotsioone vähem välja näitab, võib aga peituda hoopiski kavatsuses. Tüdrukut julgustatakse näitama hoolivust, sest seda nimetatakse naiselikuks käitumiseks. Vanus Väike laps ei pruugi aru saada kas ta teeb ütlemisega kellegile haiget. Lapsel on palju vähem teadmisi kui vanemal inimesel. Vanuselised erinevused väljendavadki huvides, oskustes ja ka selles, mida keegi elus tähtsaks peab. Välimus
toorainena. Nafta tähtsust tänapäeva majandusele on raske ülehinnata. Nafta hinnast sõltuvad enamike teiste kaupade hinnad. Suurimad naftatootjad on Saudi Araabia, Venemaa ning Ameerika Ühendriigid. Enamike andmete kohaselt oleme just hetkel nafta tootmise ja tarbimise tipus. Aina enam on kõneaineks tulnud mõiste Peak Oil ehk naftatipp. See märgistab punkti naftatootmiskõveral, millest alates tootmine enam suureneda ei saa, vaid hakkab vaatamata suurele nõudlusele hoopiski vähenema. Põhjuseks - maailma naftavarude lõppemine. Mõni barrel naftat päevas tekib maapõues ikka, kuid välja pumbatakse aga üle 80 miljoni barreli päevas. Eestit läbiva naftakoguse tarbib maailm ära umbes päeva ja poolega. Kui algaks langus naftatootmises, siis väljuks hinnad täiesti kontrolli alt, sest igaüks praeguses naftanäljas maailmas püüab endale kindlustada varusid nii pikaks ajaks kui vähegi võimalik
õppida oma isa ranguse tõttu. 1837.a. suri nende ema tuberkoloosi. 1839.a. suri segastel asjaoludel ka isa. Fijodor on elu lõpuni Epilektik. Lõpetavad kooli 1843.a. Vend Mihhail määratakse tööle Tallinna. Fijodor läheb tööle Peterburi. On kirglik mängur, mängusõltlane oma kogu elu. 1844 "Eugenie Grandit" 1845.a. ilmub esimene algupärane teos: "Vaesed inimesed", kirjeldab Peterburi vaesema rahvakihi elamist. Läheb kõik hoopiski sügavamale, nimelt hakkab Dostojevski seletama inimeste käitumist psüühiliselt. Hakkab arutama teema raha ümber. Esikteos saab tohutuls hea vastuvõtu. Vene edumeelsed literaadid võtavat ta hästi vastu, kuid nad on tihtipeale küünilised. Dostojevski ise aga naiivne ja unistav, selles seltskonnas hakkatakse tema naiivset ambitsioonikust pilkama. Dostojevski arust on meie hing kahestunud, meis on hele ja tume pool. Kõikide jaoks ei ole õnn õige. Petrasevski 1847.a
kiiresti rikastuda, kui aga raha nappis siis laenati see pankadelt. Seoses sellega väärtpaberite hinna muutusid ebanormaalselt kõrgeteks. 24. oktoober 1929. a oli New Yorgi börsil spekuleerijate jaoks must päev (Must Neljapäev), sest järsku soovisid kõik korraga oma aktsiad müüa, kartes raha kaotada. Sellega kaasnes aga aktsia hindade langus ja paljud aktsiatega rikastuda soovijad kaotasid hoopiski väga suuri summasid. Börsi oli tabanud krahh ehk majandus langus. Seejärel halvas majanduskriis tervet USA-d ja peagi ka kogu maailma. Majanduskriisi üks põhjustest oli vale majandamine ehk võeti liialt laene ja pärast ei suudetud tagasi maksta. Paralleele 1929. a krahhiga võib tuua ka tänapäevast, 2009. a alanud kriisiga, üks suuri põhjuseid oli samuti ülejõu käivate laenude võtmine. Laene võeti, et ehitada endale maja, alustada oma äriga või osta hoopiski uus auto
Mässajad tahtsid ukse maha raiuda aga Gabriel päästis Agnese akna kaudu välja. Kõlama hakkas rütmika ja kiire tempoga muusika. Filmis kasutusel olev muusika on hästi kaasahaarav ja meeldejääv. Tekitab tunde, et tahaks kaasa laulda. Filmis olevas muusikas on kasutusel kitarr, viiul, orel, tamburiin kui ka mõningad puhkpillid. Kuna oli suhteliselt keeruline eristada milliseid puhkpille kasutati, siis ei saa täpselt välja tuua kas oli nüüd kasutusel oboe, tromboon, klarnet või hoopiski sarv. Kohati tundus nagu seda muusikat esitaks hoopiski mingi orkester. 4 AJASTU KULTUURI KIRJELDUS Selles filmis oli keeruline aru saada kas tegemist on rohkem ilmaliku või vaimuliku kultuuriga. Need, kes olid seotud kloostriga (preestrivennad) olid vaimulikud. Ja niinimetatud poolvennad, kelleks olid siis käsitöölised, teenijad jne olid ilmalikud, aga ei välista ka seda et nende seas vaimulikke polnud
väga kehvad. See, et me elu üle rõõmustame, on seega täiesti normaalne. 2. Erinevate kultuuride mõju õnnele on suur. Inimesed läänelikus, individualistlikkus kultuuris, kus põhitähelepanu on üksikisiku heaolul, on õnnelikumad kui inimesed kaugida asiaatlikus, kollektiivses kultuuris, kus põhirõhk asub grupi heaolul.“ „Paneb imestama, kas pole?“ küsib artikli autor retooriliselt, ja jätkab: „Enne uuringutega tutvumist olin arvamusel, et oleme hoopiski siin Läänes hoopiski need õnnetud. Uurimistulemused väidavad aga üheselt, et kollektivistlikes kultuurides on inimesed vähem õnnelikud.“ Trebuch’i järeldus: „Ilmselt on individuaalne vabadus meie jaoks aga midagi nii iseenesestmõistetavat, et me üldsegi ei teadvusta endale selle tähendust subjektiivse heaolu kujunemisel. 3. Ilusad inimesed on keskmisest õnnelikumad. Tihti mõtleme: „Oh, oleksin ma ometi sama ilus nagu Heidi Klum või Brad Pitt!“ Miks küll
Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad mullas välja kihid, seda võib näha sügava kraavi servadelt. Pealmises mullakihis on huumust palju ja seepärast on mullapind mustjas. Sinna on uhutud peenemaid huumuseosakesi. Sügavamal kaob huumus mullast hoopiski. Seal näeme enamasti punakat liiva või sinakat savi. Rohttaimede juured on enamasti tumedamates mullakihtides. 4
Kahtleja Hamlet Shakespear on kujutanud Hamletit kui vaimu inimest. Erinevalt tema isast, kes oli tugev poliitik ja sõjamees oli Hamlet mõtetes uitaja. Tema kirjad Opheliale olid sügavamõttelised ja tundelised. Kuid tema siirate sõnade sees oli kübet kahtlustki. Kas usaldada oma kuninglikku perekonda või hoopiski alamklassi kuuluvat vahtkondlast Horatiot? Sündmused said alguse sellest kui Hamleti isa suri kahtlastel asjaoludel. Paari kuu möödudes, abiellus Hamleti ema kuninganna vana kuninga venna Claudiusega. Hamleti jaoks oli selline käitumine äärmiselt kohatu, kuid tapmist ei osanud ta veel kahtlustada. Ühel saatuslikult õhtul, nähes oma isa vaimu, sai ta teada pöörase uudise. Kuid kahtlustavalt mõtles
Kui palju mõjutab meie õnneseisundit see, kas sõidame BMW või Volkswageniga? Kas sööme sinihallitus- või Saaremaa juustu? Enda ümber ringi vaadates pean nentima, et mõjutab küll. Selleks, et seda kõike endale lubada, on kõige efektiivsem moodus käised üles käärida ning käed "mustaks" teha: ost-müük-vahetus märksõna all tegutsema hakates. Teistel nahka üle kõrvade tõmmates tuleb 20 aastat äri teha ning alles siis saab härrasmehelikult "pensionile" minnes hoopiski golfiõpetajaks hakata ning aias liha grillides vaadata, kuidas muru kasvab. Kas ei kõla mitte tuttava stsenaariumina? Kuid mida teevad need, kes selles mängus kaasa ei taha lüüa? Lepivad kesisemate võimalustega? Väga paljud inimesed ei armasta oma tööd, kuid ikkagi teevad nad seda, et oma teisi vajadusi rahuldada, jättes eneseteostuse hoopiski kõrvale. On ju teada tõde, et õnnelikud on need inimesed, kelle töö on nende hobi, kuid seda ei kohta tihti
Tütre puhul näeb naine temas oma teisikut. Tema õitsengus näeb ta iseenda hävingut või taassünni lubadust. Kui tütar laseb oma emal liigselt oma elu kontrollida, ei pruugi ta iseseisva eluga enam toime tulla. Tal ei õnnestu majapidamine, laste kasvatamine ega ka abielu. Kui need asjad luhtuvad, pöördub ta tagasi ema käte vahele. Kui aga tütar õigeaegselt lahti murrab, muutub ema tema suhtes külmaks. Sageli kandub see üle väimehele. On ka juhtusid, kus ema kujutab ette, et hoopiski tema abiellub oma tütre mehega. Üleüldiselt kordub raamatus üks ja sama idee: naine on Teine ja seega ka mehele allutatud. Olgu naine siis täislik või mitte, mees on see, kes tema üle valitseb. Oma arvamust selle raamatu põhjal oleks veidi vale teha, kuna raamat on peaaegu 60 aastat vana. Tänapäeval on levinud asjaolu, et naine on iseseisev ning ei pruugigi vajada mehe toetust. Samuti on laste saamine naise otsustada
Karvaseid ja karuseid materjale kasutatakse nii detailidena kui ka saapamaterjali endana. Traditsioonilise naha kõrval kasutatakse väga palju ka kangast (nii pehmet ja meelast siidi, kuid eriti ohtrasti hoopiski karme ja robustseid villaseid või presendiseid kangaid). Saabas ja sääris, 2 in 1, on vägagi trendikaks tunnistatud! Lisaks eelkirjeldatud karvadest, villast, sulgedest jne lisanditele, kubisevad selle hooaja saapad lukkudest ja kettidest Robustsest kulutatud täisnahast mootorratturi, ratsa, sõjaväe ja töösaapad on tõsiselt in. Maskuliinsusega mängimine ei ole sel talvel patt! Kontsad on kas jässakad ja rasked või siis
uute teadmiste eest?“ Ega vist! Kallis õpetajad ärgem unustage, et vahemaa Teie ja õpilaste vahel on kordi väiksem kui vahemaa Tartust Tallinna. Seega, proovigem märgata väikseid asju enda ümber. Õpetajad, kas olete teadlikud, mida drastilist tõi endaga kaasa 1960ndate esimene pool? Ei, see ei olnud Tallinna uue laululava valmimine, Tallinna Mustamäe linnaosa ehitamine ega Tallinn-Helsingi laevaliini avamine. Sinna vahemikku jäi hoopiski aasta, mil hakati tähistama õpetajate päeva. On märkimisväärne, et see traditsioon on jäänud muutumatuks. Samamoodi on jäänud muutumatuks ka kuvand heast õpetajast. 12. aasta jooksul oleme mõistnud, millised on hea õpetaja omadused. Meie meelest on need omadused järgmised: avatus, humoorikus, rangus, innovaatilisus, viisakus ning särtsakus. Tahame teid tänada ja avaldada austust direktori käskkirjaga, et olete suutnud säilitada kõik hea õpetaja omadused
Kodune töö nr 1 – artikli kokkuvõte: “Why workers still identify with organizations” Artikkel “Miks töötajad ikka samastuvad organisatsioonidega” räägib, kuidas inimesed on osa organisatsioonist ja kuidas nad muutuvad, kui nad asuvad tööle. Kogu organisatsiooni süsteem domineerib töötajat, seega ei saa töötaja oma emotsioone töös kasutada, vaid peab lähtuma kindlatest reeglitest. Kui inimene läheb tööle, siis ta saab omale uue rolli. Inimene on „mina ise“ ja ta kuulub ka gruppi „meie“ – igal grupil on omad eesmärgid ja ülesanded. Kaasa-aegsetes organisatsioonides on omad barjäärid, millega peab samastuma. On olemas kaks samastumisviisi: kui inimene aitab kaasa organisatsiooni edule, siis ta tunneb, et ka ta ise on väärtuslik ja edukas; teiseks muutumine, suheldes teiste töötajatega. Tuleb avardada organisat-siooni huvisid, et iga töötaja oleks kursis, mida organisatsioon korraldab, millega tegeleb ja millised on uuendused. Kasulik on mu...
seostamine teadmusühiskonna ja innovaatilise majandusega, uue digikultuuri kujundamine Eesti hariduse ja kultuuriruumi osaks. Just neile kavandatav haridusstrateegia keskendubki, pakkudes teid Eesti hariduse kvaliteedi ning selle isiksusliku ja ühiskondliku tulemuslikkuse tõstmiseks. Kuid alati ei piisa edukaks toimetulemiseks ainult majandusalasest kõrgharidusest. Kui rääkida üksik indiviidist või hoopiski perekonnast, siis peaks tähelepanu pöörama rohkem selle, et kuhu ja mille peale kulutatakse ühised finantse. Sest on ilmselge, et endaga toimetulev täiskasvanu käib tööl. Kuid siit tekibki erinevus, madalapalgalised ja kõrgepalagalised. Mõlemad tulevad majanduslikult toime, kuid eduka majandusliku toimetuleku aluseks on planeerimine ja nutikus.
Lähtusin peamiselt ettevõtete graafikutest, mis trend on enne toimunud. Näiteks kui aktsia hind oli pikalt langenud, siis eeldasin, et seda aktsiat tasub osta või vähemalt silma peal hoida, sest see võib peagi tõusma hakata ja mulle tulu tuua. Samuti leidsin ka, et hea näitaja ettevõtete uurimisel on erinevate pressiteadete lugemine ning tulu aktsia kohta (EPS) suuruse jälgimine. Algul arvasin, et tuleks valida väärtpabereid ettevõtte tuntuse järgi, kuid mõtlesin, et uurin hoopiski vähem tuntumaid ettevõtteid, sest tuntus ei pruugi alati ka hea olla. Tuntutel ettevõtel on tihtipeale aktsia hind juba küllaltki stabiilne, väheste kõikumistega ning seega leidsin ma, et kuna kogu investeerimismäng kestis ainult kaks kuud, siis oleks neisse investeerimine olnud ebatulus. Mingit kindlat süsteemi väärtpaberi valikutel polnud. Tihti uurisin edetabelit, kus olid kõige suuremad aktsiaturul
mida ta on loodud tegema... Et meid õnnelikuks muuta, meie eludesse päikest tuua. Paljude jaoks on õnn armastus, pere ja sõbrad tema ümber. Kuid, mis on õnn mõne teise jaoks? Mõne jaoks on õnn raha, hea toit, hea tervis, hobi, muusika, suvi või sport. See paneb naerma, ahastama, ja mõtlema.. Õnn ei pea olema seotud asjadest, kuid isegi minul on õnne teguriteks on näiteks sport ja hea tervis. Ja ma usun, et mitte ainult mina, vaid ka palju teised, mõistavad, et üks suurim õnn on hoopiski elu. Jah, kui poleks ema, ema-ema, isa-ema jne poleks me sündinud. Igaühele meist on andund elu vanemad, kuid edasise elu me vormime endile ise. Kui pingutame kõvasti millegi nimel, siis lõpuks saame ka selle, saame uue õnne, uue teguri, mis meid õnnelikuks teeb. Ja see ju õnn ongi...elu... elu me ümber, elu meie sees, asjades või olendites, kes toovad me ellu rõõmu, muudavad me näod naeratavamaks, toovad meid ära pimedast nurgast ja annavad meile õnne. Õnne olla õnnelik.
Tavaliselt suhtlevad lapsed õpetajaga nii, nagu nende jaoks laps-vanema suhe varem toiminud on. Perekondlik seotussuhe määrab, kui ettevaatlik ja kartlik või avatud ja usaldav laps inimesi kohates on. Kuid kodune töömudel ei pruugi lasteaias kohane olla. Näiteks võib laps olla harjunud sellega, et kodus teda ei kuulata ning tema vajadustega ei arvestata. Seega, kui lapsel on rühmas olles pissihäda, siis ei pruugi ta õpetajale midagi öelda ja teeb hoopiski püksi ning seda korduvalt. Või on hoopiski vastupidine juhtum, kus laps on harjunud iga oma nõudmise peale saama oma tahtmist ja ootab sama õpetajalt. Järelikult on kasvataja töö teha lastele selgeks rühma reeglid ja selgitada neid positiivses võtmes ning turvatunnet tagades. Veel enam, teadlaste uurimused on näidanud, et kui lapse ja õpetaja vahel tekib eluterve ja usaldusväärne suhe, siis mudilane suudab lasteaias paremini kasutada olemasolevaid õppimisvõimalusi ja luua
võimalusi oma kavatuste täideviimiseks. Sander on libekeelne ning armastab luisata kõike seda oma eesmärkide elluviimiseks. Suhtumine teistesse on suuresti seotud nende materiaalse taustaga. Teiste suhtumine mehesse on lugupidav. riietus on soliidne kannab ülikonda. Veidi ebakindel, kergestimõjutatav õnneotsija. Piibeleht Pealtnäha kergeusklik ja kergesti enda huvides ärakasutatav seesmiselt hoopiski kavalust täis. Mehe kõnelaad on tegelaste seas kõige silmatorkavam. Suhtub teistesse tavaliselt. Teiste suhtumine temasse on lugupidav. Kannab kingi ja vormist läinud mustjat ülikonda ja kui ta istub, on näha, et üks ta sokkidest on must ja teine punane. Ta on rahulik ja tasakaalukas, kindla ütlemisega kirjanik.
annaabi.ee 
