Kõigel
on hind, aga vähesel väärtus
Tänapäeval jääb mulje, et
kõike saab raha eest ehk kõike saab osta ja müüa, see aga jätab
tagaplaanile asjade tõelised väärtused. Kas siis kõiki asju saab rahaga ning, kas neil on ka väärtust?
Kas siis kõigel on väärtus ja
kui ka on, kas siis selle eest peab alati maksma? Igaühel meist on
väärtushinnangud ja tegelikult on palju vääruslikke asju meie
ümber millest me ei oska lihtsalt lugu pidada või tähele panna,
kuid siiski tekitab meis hea tunde või vastupidi. Kõige parem näide
ilmselt oleks päiksepaiste või siis meile hästi oluliste kiitmine. Samuti on armastus, mida endiselt raha eest ei saa, kui siis ainult
võlts armastust lootes rikkusele.Hinnatu on samamoodi ka looming ja
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
191 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Karla Tikka
Õppematerjali autor
Kõigel on hind, vähesel väärtus. Üleilmastuvale vabaturu ajastule tüüpiline nending "kõik on ostetav ja müüdav" jätab tagaplaanile tõelised väärtused. Kas on võimalik määrata väärtuse hinda rahas? Kas kõigel on hind? Kas kõigel on väärtus? Väärtuse hinna määramisega rahas on tihedalt seotud igaühe isiklikud väärtushinnangud. Kas pole nii, et meile tõelised väärtused on hindamatud ehk neil puudub rahaline väljendus?! Tasuta ja samas hindamatud on nii päikesepaiste kui ema pai. Armastus ei ole endiselt ostetav ega müüdav, ehkki nende arvukad võltsingud võivad olla. Me ei saa tõelisi väärtusi osta raha eest. Järelikult ei ole alati võimalik määrata väärtuse hinda rahas. Kas saab öelda, et kõigel on hind?
Kõigel on hind , aga vähesel väärtus . Tänapäeval aina rohkem kinnistub arusaam,et kõik on ostetav ja müüdav ja lihtsasti kätesaadav, kuid tagaplaanile jäävad tõelised väärtused . Kas kõigele üldse saab määrata hinda või rahalist väärtust ?Kas kõigel on hind ja väärtus ? Meil kõigil on omad väärtushinnangud , kes peab olulisemat materiaalseid , kes vaimseid väärtusi . Usun aga , et tõelistel väärtustel puudub rahaline väljendus . Tihtipeale me ka ei näe ega pane tähele osasid tegureid , mida igapäevaselt kasutame , näiteks päikesepaiste , igapäevane söök laual , kodupaiga olemasolek . Need on meil alati olemas ja me ei mõtle nendele , kuna need tunduvad nii elementaarsed , kuid väärtustada oskame alles neid siis , kui midagi
Kahjuks polnud see aga võimalik, kuna nii võimatu kui see ka ei tundu, oli ta oma naeru maha müünud. Ta oli nii noor, et ei mõistnud veel, mida elus väärtustada tuleks ning seetõttu ei pidanud ta ka oma erilist naeru kuigi tähtsaks. Timm uskus, et suur hulk raha saab talle anda palju rohkem kui üks naeratus. Kuid ta eksis ning ei läinud kaua aega, kui Timm seda ka ise mõistis ja sai aru, et naeru omamine on palju suurem väärtus, kui olla rikas ja võimukas. Harriet Rochlin on öelnud, et naer võib pakkuda suuremat rahuldus kui au, olla väärtuslikum kui raha ja puhastada südant paremini kui palve. Naer on märk sellest, et me tunneme ennast hästi ja oleme õnnelikud. Nähes, et keegi teine naerab, hakkame ka ise tihtipeale naerma. Ning mida muud on ühel ühiskonnal vaja, kui õnnelikke inimesi ja positiivset ellusuhtumist. Tänapäeva ühiskonnas jääb aga positiivsusest kõvasti vajaka
Kõigel siin ilmas on hind? Raha ei ole alati olemas olnud. See ei tähenda aga seda, et asjadel poleks hinda eksisteerinud. Tegutseti kaup-kauba-vastu-printiibil. Kui taheti riideid, anti vahetuseks samas väärtuses mune või käsitööd. Tihti polnud maal selleks vajadustki, sest kõik valmistati ise. Raha tulekuga kaasnesid probleemid. Inimesed, kes olid endale suurema või viljakama maatüki hankinud, sattusid selgesse eelisseisu. Tekkis olukord, kus kõik maksis. Hakkas vohama ebaõiglus ja bürokraatia
Küll on seda mammonat liiga vähe, järgmine kord on liiga palju ja siis ei oska valikut teha. Kulutamiseelne kimbatus muudab inimese vahetult enne ,,õnne" ostmist masendusse ja kui ta lõpuks väljubki poest koos kaubaga, siis on ta üürikest aega õnnelik ja asub uuesti vaagima oma eelnevaid mõtteid : ,,Kas sai ikka õige valik tehtud?", ,,Äkki oleks ikka..." jne. Inimese teeb õnnelikuks see , kui ta saab osta mingi uue asja, aga raha kui vahend ja väärtus ning kuidas seda kasutada, muudab ta hoopiski õnnetuks. Raha ei ole kohe kindlasti üks õnnelikkuse esmaseid põhjuseid. Küll aga on tal siiski kandev roll ning kaudselt on ta siiski ikkagi üks õnnelikuks olemise osasid. Kui saad endale lubada seda, mida hing ihaldab, tekitab see rahulolu, mis omakorda teebki meid muretuks. Lõpuks on õnnelikumad need inimesed, kel on lähedased ja soojad suhted oma pereliikmete ja
Kuid vaatamata sellele, et me ei mõtiskle päevast päeva selle üle, mis on õnn, tahame ometi õnnelikud olla. Seda soovib meist enamik ja peaaegu iga päev. Millest selline ebateaduslik soov püüelda millegi poole, mis on teaduslikust diskursusest ebapädeva probleemina välja praagitud? Isegi 20. sajandi filosoofias on õnne järele küsimist pseudoprobleemiks(pseudonüüm-varjunimi) peetud, kuna sellele pole võimalik teaduslikul moel vastata. Nii on õnne küsimus saanud akadeemilises arutelus marginaalseks, kuid aegadel, mil teaduslikkuse kriteeriumiks ei olnud veel modernse loodusteaduse meetodid, oli õnn legitiimne(seadusjärgne) akadeemiline teem http://www.epl.ee/?artikkel=296939 Aristotelese arvates ei olegi võimalik õnne teemat vältida, sest õnn on inimelu loomulik eesmärk. Soov õnnelik olla on inimesele sama loomupärane nagu taimele tung kasvada. Küsimus on nüüd selles, mida teha, et õnnelik olla. Eetika väljakujunemise ajal, kaks ja pool tuhat aastat taga
kampsunite või mistahes muu toote kohta. Vaatame üksikasjalikumalt pakkumise protsessi. Oletagem, et meil on tegemist apelsinidega. Missuguse hinnaga on pakkuja nõus neid müüma? Selleks koostame tabeli, kus igale hinnatasemele vastab apelsinide kogus, mida selle hinna eest pakutakse. Oleme saanud pakkumise struktuuri. Pakkumise struktuur näitab, kui palju igal konkreetsel hinnatasemel pakkujad sooviksid seda kaupa müüa. Tabel 1. Hind,kr/kg Kogus, kg Tabelist on näha, et kui hind on alla 11 krooni, siis ei ole 20 1400 pakkuja nõus müüma ühtegi kilogramme apelsine. Hinna 19 1200 tõus suurendab aga ka apelsinide pakkumist. 18 950 17 600 16 450 15 300 14 200 13 90 12 10 11 0 10 0 Müüa saab ainult toodetud kaupa. Tootmine nõuab aga mitmesuguste töövahendite,
Kas heaoluühiskonda on võimalik kunagi saavutada? Iga inimene näeb heaoluühistkonda enda silmade läbi erinevalt. Paljude jaoks tähendab see suurt palka, võimalust endale muret tundmata kõiki rahalisi väljaminekuid lubada, teiste jaoks sotsiaalset kindlustunnet, teadmist, et kui minuga midagi juhtub, näiteks kaotan töö või jään haigeks, on riik mulle toeks ja aitab mul kõik raskused üle elada, sest samapalju kui on inimesi on ka erinevaid arusaamisi heaoluühistkonnast ja selle tähendusest, meil kõigil on omad nõudmised ja ootused ühiskonnale kus me elame. Minu vaadet ideaalsest ühiskonnast kirjeldab kaks sõna sotsiaalne kindlustunne. Mina soovin elada ühiskonnas kus ma saan tunda ennast turvaliselt, olenemata sellest kas ma olen rikas või vaene, tark või rumal, andekas või andetu. Iga riigi heaolu ning elukeskkonna kujundavad selle riigi elanikud, ning nende rahulolu ja elukvaliteet. Elanikkonna heaolu määravad mitmed erinevad aspektid nagu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid