on nende kohta tundeid ja arvamusi, seda tõenäolisemalt hinnatakse grupi liikmeid sterotüübist lähtuvalt. Stereotüübid toetavad põhiliselt negatiivset suhtumist. Stereotüüp on vahest väljamõeldud omadustega, lihtsustatud ja ka moonutatud. Stereotüüp moodustatakse suvaliste tunnuste põhjal, mis tegelikkuses ei kehti kindlasti kõikide antud grupi liikmete kohta. Stereotüüpidega manipuleerimine võimaldab mõjutada inimeste hoiakuid mingite gruppide suhtes. Näiteks on pärast 11. septembri terrorirünnakuid Ameerikas islamiusulise stereotüübile lisandunud seisukoht, et tegemist on terroristidega. Selle stereotüübi levitamine aitab kujundada suhtumist moslemitesse. Stererotüüpide kui liiglihtsustatud ja väärate hoiakute aluste vastu võitlemise meetoditeks on informeerimine ja kokkupuude (eksponeerimine). Kui inimesel on piisavalt informatsiooni, mis seab
minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste, gruppide, sotsiaalsete institutsioonide ja ühiskonnaga (Reber, 1995). Gordon W. Allport (1968): katsega mõista ja seletada seda, kuidas inimese mõtteid,
Keele olemus ei tule nii hästi välja. 3) Interaktiivne keeleanalüüs ehk vestlussituatsioonid: suhtluses toimuv on esikohal. Vaadatakse, miks vestluse struktuur toimib ühtselt. 8. SOTSIOLINGVISTIKA INTERDISTSIPLINAARSUS. Seotud psühholoogia, sotsioloogia, keeleteaduse, statistika, geograafiaga. 9. SOTSIOLINGVISTIKA JA VESTLUSANALÜÜS – TÜs alates 1980 T. Hennoste eestvedamisel. Sellega tegelevad ka A. Rääbis, L. Keevallik. Vestluse mikroanalüüs uurib suhtlust inimeste ühistegevuse mehhanismina. Keskmes on üksikkõneleja, oluline on kontekst. Materjalikeskne uurimine, autentne materjal, loomulikud vestlused. 10. SOTSIOLINGVISTIKA JA TEKSTIANALÜÜS – analüüsib situatsioonide ja keelekollektiividega seotud keelekasutusviiside küsimusi eri vaatepunktidest, vaadeldes keelt kui tähenduse loojat, tähenduste vahendajat ja kandjat. Pöörab tähelepanu ideoloogiale, keele ja võimu suhtele, keelele kui võimukasutusvahendile.
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sootundlik pedagoogika ja selle rakendamine koolis Referaat Tartu 2010 Sissejuhatus Sugu ei tähenda mitte ainult inimeste bioloogilis-füsioloogilisi erinevusi, vaid ka kultuurilisi tavasid, norme ja väärtusi, mis määravad naiseks ja meheks olemise tingimusi. Nende kahe aspekti eristamiseks on inglise keeles kasutusele võetud erinevad mõisted ,,sex" ja ,,gender". Eesti keeles saame vastavalt rääkida bioloogilisest soost, mis on seotud kehalise arengu ja geenidega, ning sotsiaalsest soost, mis sõltub sotsiaalkultuurilistest teguritest ning
kohustusi teiste ees. Seetõttu kipub ta ennast teistest inimestest eraldama. Ta vajab distantsi. Seetõttu ei taha ta kedagi endale liiga lähedale lasta, lähedaseks saada. Suhtleb kindlates piirides. Kui seda distantsi rikutakse tema ja teiste vahel, siis ta tajub seda nagu oma sõltumatuse ähvardust, isiksuseruumi ahistamist. Enamasti ta hakkab ennast siis kaitsma. Inimestevahelistes suhetes ta taotleb asjalikkust. See ei tähenda, et talle inimeste hulgas ei meeldi olla. Talle meeldib olla sellistes inimhulkades, kus ta saab anonüümselt olla. Teistele jääb mulje, et ta on eemalseisev, jahe, eraklik, ligipääsmatu, külm. Nendega võib mõnel päeval saada hea kontakti, aga järgmisel päeval tuleb jälle nullist alustada. Nad kipuvad olema paremad kirja- või meilisõbrad, kui vahetus kontaktis. Siis nad tõmbuvad eemale. See võib vahel nende kaaslasi solvata. Nende vaenulik ja agressiivne käitumine ei pruugi meeldida.
Suureks erinevuseks võrreldes meeste ja naistega on see, et paljud mehed ostab oma rõivad sportikauplustest, naised eelistavad aga muid poode. Küsitlusest selgus, et naised külastavad rohkem second-hand kauplusi. Ükski küsitluses osalenud mees ei soeta oma rõivaid taaskasutuspoodidest, naistest külastab aga neid 3% vastanutest. Joonis 8. Rõivaste soetamise kohad. 9. RÕIVASTE MUGAVUSE OLULISUS Küsitlusest selgus, et enamik inimeste jaoks on väga oluline, et rõivas oleks seljas mugav. Ligikaudu 55% (vt joonist 9) vastanutest peavad rõivaste mugavust väga oluliseks. 23 inimese ehk 31% jaoks on see oluline ning kõigest 14% vastanutest pidasid seda keskmise tähtsusega asjaoluks. Tulemused näitavad, et meeste jaoks on rõivaste mugavus mõnevõrra tähtam kui naistele. 80% meeste arust on rõivaste mugavus väga oluline, kuid naistest valis selle vastuse variandi kõigest 51% vastajatest
PRÕK vt ainevaldkonna kirjeldust! Üldised eesmärgid on aidata kaasa õpilase sotsiaalses elus vajalike toimtulekuoskuste arengule, mille eeluviimiseks kuju õppides.. Sotsiaalne pädevus- suutlikkus end teostada, toimida teadliku ja vastutustundliku kodanikuna ning toetada ühiskonna demokraatlikku arengut; teada ning järgida ühiskonnas kehtivaid väärtusi ja norme ning erinevate keskkondade reegleid; teha koostööd teiste inimestega erinevates situatsioonides; aktsepteerida inimeste erinevusi ning arvestada neid suhtlemisel. Erinevad mõisted? Enesekohast pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses mina- kontseptsiooniga, enesehinnagu ja eneseregulatsiooniga; sotsiaalset pädevust puudutavad teadmised, oskused ja hoiakud seoses interpersonaalsete suhete ja interaktsiooniga erinevatel tasanditel. Enesekohane pädevus tähendab teadmiste, oskuste ja hoiakute omandamist, mis arendavad sügavamat arusaama endast vaadeldes inimest tervikuna.
Vägivallaks loetakse ka emotsionaalne rünnak, näitels verbaalsed ähvardused, vihahood, isiksuse alavääristamine ja ebarealistlik nõudmine olla täiuslik. See võib viia füüsilise sunduseni ja abielusiseste vägivaldsete seksuaalsuheteni või verbaalse või mitteverbaalse hirmutava käitumiseni. Sinna hulka kuulub vigastusi või kahjustusi tekitav käitumine nagu verepilastus, alaealiste laste väärkohtlemine või hülgamine vanema või hooldaja poolt. Vägivald eakate inimeste suhtes avaldub füüsilises, psühholoogilises, seksuaalses, verbaalses, materiaalses ja meditsiinilises väärkohtlemises ja hülgamises. Enamasti algavad kõik paarisuhted armastusega - ka need, kus mees hakkab hiljem vägivaldselt käituma. Vägivaldses suhtes elavad emad on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, olgu see siis laste päris isa või ema elukaaslane. Emad eemalduvad lastest ja püüavad tekkinud vägivalset suhet perekonnas eitada
Kõik kommentaarid