................................................................................................................... 5 1.3 Hüdroisolatsiooni kriitilised kohad.................................................................................................. 5 2. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE KÜLMA EEST..............................................................................6 3. VUNDAMENDI ISOLEERIMINE RADOONI EEST........................................................................10 3.1 Radoon on looduslik radioaktiivne gaas......................................................................................... 10 3.2 Radoonisisalduse mõõtmine........................................................................................................... 11 3.3 Hoone ventilatsiooni tõhustamine.................................................................................................. 11 3.4 Vundamendialune tuulutus..........................................................
küljest siltidega, millel on selgesti loetav tekst «Ettevaatust, asbest» ning hoiatusmärk. (1:§11) · Hoiatusmärgi kõrgus on vähemalt 5cm ja laius 2,5cm. · Hoiatusmärgi ülaosas (40% märgi kõrgusest ) on valge «a» mustal põhjal, alaosas (60% märgi kõrgusest ) selgelt loetav valge või must tekst punasel põhjal. (2) 3. Radoon Lugemist radoonist (www.kiirguskeskus.ee) - http://www.kiirguskeskus.ee/index.php?leht=153 Radoon on värvitu ja lõhnatu looduslik radioaktiivne gaas, mis tekib maapinnas põhiliselt uraani 238U lagunemisreas raadiumi lagunemisel. Radoon laguneb edasi lagunemisproduktideks, mida nimetatakse radooni tütarproduktideks. Looduslikku uraani leidub suuremal või vähemal määral kõikjal maakoores, sealhulgas ka mineraalsetes ehitusmaterjalides. Seega leidub teda kõikjal
..................................................................... 13 SISSEJUHATUS Käesolevas töös ,,Vundamendi isoleerimine märgumise ja radooni kahjuliku mõju eest" selgitatakse välja millised hüdroisolatsiooni tüübid on kasutusel vundamentide eri osade isoleerimiseks ja milliseid erinevaid materjale selleks kasutatakse. Veel käsitletakse hüdroisolatsioonide lahendusi erinevate veesurve liikide korral. Selgitatakse veel radoonist ja tema omadustest. Uuritakse välja kuidas radoon satub hoonetesse ja kuidas seda vähendada. 2 1. VUNDAMENDI HÜDROISOLEERIMINE ,,Hüdroisolatsioon kaitseb hoonet pinnaseniiskuse, sademevee ja survevee eest. Sellega välditakse vee tungimist tarindisse või sellest läbi. Ilma hoonet isoleerimata võib niiskus tõusta hoone seintesse, suurendades selliselt nende soojajuhtivust, mis omakorda muudab
KESKKONNAKAITSE Ehitusteaduskond Õpperühm: EI- 11 (A) Koostaja: Robsurf Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2009 2 Sisukord Sisukord.....................................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.......................................................................................................................................4 1. RADOON..............................................................................................................................................5 1.1.Radooni omadused.......................................................................................................................... 5 1.2 Kes avastas radooni ?...................................................................................................................... 6 1.3 Radooni mõõtmine................................
vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7 Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted
vastavalt vajadusele kuni täieliku veetõkke saavutamiseni. Väiksemate aluskonstruktsioonide puhul kasutatakse hüdroisolatsiooniks polüetuleenist nuppkilet. Mis kinnitatakse vundamendi välimisele külgpinnale liimiga või düüblitega.[2-3] 7 Foto: http://reno.ee/hudroisolatsioonitood/ 2. RADOONIOHUTUSE TAGAMINE Radoon on looduslik radioaktiivne gaas. Nagu kõikide probleemidega on ka radooniohu vastu võitlemisel efektiivseim viis vältida radooni hoonesse sattumist. Radoon võib põhjustada inimestele tervisekahjustusi, sest radooni lagunemisproduktid kogunevad inimorganismi ja siirduvad organismi ainevahetusse. Peamine radoonist tulenev terviserisk inimesele on seotud hingamisteede- ja kopsuvähiga. [4] Radoonitõrje meetmed võib käitlemisenergia alusel jagada põhimõtteliselt kahte rühma: aktiiv- ja passiivvõtted
.........................................................9 2.2.2 EPASIT BDK/2K ...........................................................................................................9 2.2.3 Xypex Admix .................................................................................................................9 2.2.4 MC-Injekt GL-95 .........................................................................................................10 3. RADOON ...................................................................................................................................11 3.1 Radooniohutu ehitamise põhimõtted ...................................................................................11 3.1.1 Radoonimembraan .......................................................................................................11 3.1.2 Alt tuulutatav põrand .............................................
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................2 1 Mis on radoon? .......................................................................................................................3 2 Radoon õhus............................................................................................................................4 3 Radoon vees............................................................................................................................ 5 4 Radoonist Eesti elamutes........................................................................................................ 6 5 Miks on radoon ohtlik?........................................................................
põlemisprotsessi kaasprodukt. Süsihappegaasi hulk õhus sõltub vulkaanilise tegevuse intensiivsusest, kivimite murenemisest, organismide kõdunemisest, taimestiku arengustaadiumist ja liigilisest koosseisust, metsatulekahjudest ning viimasel ajal üha enam inimese majandustegevusest (peamiselt energia tootmisest). CO2 vabaneb fossiilsete kütuste põletamisel. o Metaan (CH4) on värvusetu, lõhnatu ja õhust kergem gaas. Suur osa metaani eraldub märgaladest, soodest ja rabadest. Metaan on tähtsuselt teine kasvuhoonegaas, mis arvatakse tekitavat 20% kasvuhooneefektist. Metaani põhilised antropogeensed allikad on põllumajandus, olmeprügilad, heitvesi ja heitvee töötlemine ning loodusliku gaasi (maagaasi) tootmine ja jaotamine. o Dilämmastikoksiidi (N2O) osatähtsust kasvuhooneefekti tekitamisel globaalse kliimamuutuse tasandil hinnatakse 6% le
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Beetakiirgus tavaliselt ei tungi naha pealispinnast sügavamale. Siiski võib ulatuslikum kokkupuude suure energiaga beetakiirgajatega põhjustada nahal põletusi. Sellised kiirgajad võivad ohtlikuks osutuda ka sissehingamise või neelamise käigus kehasse sattudes. Gammakiirgus võib siseelundeid tugevalt mõjutada ka ilma et seda sisse hingataks või neelataks. Pikaajaline või ühekornde väga tugev kiirguse hulk põhjustab rakumutatsioone. 2.Nimeta vähemalt 6 teed, kuidas radoon võib majja jõuda. 1. praod põrandas, 2. konstruktsiooni ühenduskohad, 3. praod seintes, 4. tühimikud põranda all 5. praod torude ümber, 6. tühimikud seintes, 7. joogiveega 3.Selgita, milliseid teid pidi radioaktiivsus (ka radoon) võib jõuda organismi. Siseruumidesse jõuab maapinnast pärinev radoon peamiselt põrandas/vundamendis olevate pragude ning avade (nt avad torustiku või juhtmete jaoks) kaudu. Kuna tavaliselt on rõhk hoonetes madalam
Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ts + (1 k) tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? · süsihappegaas · radoon · osoon · lämmastikoksiid · vingugaas e. süsinikoksiid · formaldehüüdid · hõljuv tolm · tubakasuits · asbest · mineraalvillad · allergeenid ppm miljondikke mahuosakesi ppb biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 massina õhu ruumala kohta g/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis vähendavad
Neid mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis, sest see on piirkond, kus inimene põhiliselt viibib. 13. Mis asi on operatiivne temperatuur, kus ja kuidas seda mõõdetakse ja arvutatakse? Operatiivne temperatuur – siseõhu ja piirete kiirgustemperatuuri kaalutud keskmine temperatuur. Seda mõõdetakse ruumi kontrolltsoonis top = k ∙ ts + (1– k) ∙ tk 14. Nimeta erinevaid ruumi siseõhus leiduvaid saasteaineid? Millistes ühikutes neid mõõdetakse? • süsihappegaas • radoon • osoon • lämmastikoksiid • vingugaas e. süsinikoksiid • formaldehüüdid • hõljuv tolm • tubakasuits • asbest • mineraalvillad • allergeenid ppm – miljondikke mahuosakesi ppb – biljondikke mahuosakesi (1000 ppb = 1 ppm) mg/m3 – massina õhu ruumala kohta μg/m3 = massina õhu ruumala kohta 15. Miks tuleb ruumide sisekliima kujundamisel arvestama kiirgusliku asümmeetriaga? Sest kiirguslik asümmeetria põhjustab madalaid pinnatemperatuure suurematel aladel, mis
......................................................................................16 Isikudosimeetria................................................................................................................17 Laboratoorsed analüüsid..................................................................................................18 RADOON.................................................................................................................................20 RADOON EESTIS............................................................................................................... 20 Siseõhu radoonisisalduse uuringud..................................................................................20 Geoloogilised uuringud....................................................................................................21 TUUMABAASID EESTIS....................................................................................................
.......lk 9 6. Radioaktiivsuse toime inimorganismile..........................................................lk 10-11 7. Tuntuimad radioaktiivsed elemendid....................................................................lk 12 7.1 Raadium.....................................................................................................lk 12-13 7.2 Uraan...............................................................................................................lk 13 7.3 Radoon............................................................................................................lk 14 8. Kokkuvõte.............................................................................................................lk 15 9. Kasutatud kirjandus..............................................................................................lk 16 2 Sissejuhatus
Radioaktiivne pilve jõudmisel lähedal asuvast tuumaelektrijaamast võib põhjustata keskkonna ulatusliku radioaktiivse saastamise. Ntks Tsernobõl. 28. Radooni ohtlikkus ja ohutusmeetmed. Radoon on looduslik kiirguse allikas. Peamine radooniallikas Eestis on pinnas. Põhjavesi ning kodumaised ehitusmaterjalid ei ole üldjuhul kõrge radoonisisaldusega. Radooni tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ning looduslikud ehitusmaterjalid. Kõrget radoonisisaldust võib leiduda peaaegu kõikjal Eestis. Peamiselt on radooniohtlik Põhja-Eesti, kus uraanirikka diktüoneemaargilliidi peal asetseb poorne ja lõheline paekivi. Uraani lagunemise käigus tekkiv radoon saab sellisel juhul vabalt maapinnale tõusta.
........................................ 10 3.5 Taimestik ja rohevõrgustik...........................................................................11 3.6 Loomastik.................................................................................................... 12 3.7 Kaitstavad loodusobjektid........................................................................... 13 3.8 Sotsiaal-majanduslik keskkond....................................................................13 3.9 Radoon........................................................................................................ 14 3.10 Hüdrometeoroloogilised tingimused..........................................................15 3.10.1. Tuul..................................................................................................... 15 3.10.2 Kliima.................................................................................................. 16 4
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
hoone osad ehitatud kui hästi tahes, saab edasiseks määravaks teguriks siiski hoone vundament. Vundamendi hüdroisoleerimisel tuleb kindlasti valida õiged materjalid ja süsteemi, mis oleks sobilik antud pinnase niiskusega ning vundamendi materjaliga. 10 KASUTATUD KIRJANDUS [1] „http://www.vkg.ee,“ Viru Keemia Grupp AS, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.vkg.ee/cms-data/upload/kasutusjuhendid/esmol-juhend-hudroisolatsioon-eesti.pdf. [Kasutatud 22 01.2014]. [2] „http://www.ehitusinfo.ee/,“ Infotöötlemise OÜ, [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon. [Kasutatud 22.01.2014]. [3] „http://hydroisolatsioon.edicypages.com,“ Enn Veesalu, [Võrgumaterjal]. Available: http://hydroisolatsioon.edicypages
(uhtumiskindel), ei tohi külmumusel paisuda (külmumispiir ~1,2 m), peab olema vähesel määral ja ühtlaselt kokkusurutav. Veega küllastunud pinnas paisub külmudes. Leondunud, kobestatud või läbikülmunud savine pinnas vundamendi talla all tuleb asendada killustiku või kruusaga. Liivatäidet tihendatakse vibraatoriga kihtide kaupa paksusega 0,2 - 0,3 m ning täiendavalt veel veega. Pinnase ebaühtlane vajumine vundamendi all tekitab hoones pragusid, vähene ühtlane vajumine iseenesest pole ehitusele ohtlik. [1] 1.1 Veekoormused Pinnaseniiskus on pinnases esinev, kapilaarselt seotud vesi. Pinnaseniiskusest saab ainult sel juhul rääkida, kui hoone alune, ning ümberringi on vett mittesiduvate materjalidega ( liiv, kruus) täidetud. Eelduseks on, et vett mittesiduva materjali täidetud pinnas laseb vett kiiresti läbi kuni põhjaveeni. Joonis 1 5 Joonis 1
naiteks. Jaguneb : temperatuur(C) , õhurõhk (mbar) , veeauru osarõhk (mbar),suhteline
niiskus (%) , pilvisuse hulk ja tüüp ( 9/3 Ci , Ac , Cu) , päikeseketta seisund .
Ilmaprogrnoosimiseks ja analüüsimiseks on võimalikult palju elemente korraga vaja
teada.
Gaas
Gaasi kirjeldab kõige paremini rõhk ja temperatuur . Atmosfäär kooneb peamiselt vaid
gaasidest. Tihedus on ka tähtis (mille saab eelmise kahe kaudu).
Ideaalne gaas : molekulid eeldatakse olevat sedavord väikesed, et ei takista gaasi
lõputut kokkusurumist. Ideaalne gaas on lõpmatuseni kokkusurutav ega hakka
kondenseeruma, erinevalt molekulide mõõtmeid omavatest reaalsetest gaasidest. Ideaalse
gaasi eeldust kasutatakse kõikide atmosfääri gaaside jaoks va. Veeaur.
Gaasi rõhu 4 tähtsamat valemit.
1) Gaaside molekulaarkineelilise teooria põhivõrrand.
p= 1/3 m n
Eestis sajab aastaringselt suhteliselt palju sademeid, ning hoone tööea säilitamiseks tuleks paigaldada korrektselt ja sobivatest materjalidest hüdroisolatsioon. 13 KASUTATUD KIRJANDUS [1] J. Tamm, Hooned. I osa, Tallinn: Tallinna Tehnikakõrgkool, 2008, p.70. [2] ,,Vundamendi hüdroisolatsioon,"[Võrgumaterjal]. Available: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?hydroisolatsioon [Kasutatud 27. jaanuar, 2015] [3] Niiskus ehituskonstruktsioonides, ,,Hüdroisolatsiooni materjalid ja nende paigaldamise võtted," [Võrgumaterjal]. Available: http://hydroisolatsioon.edicypages.com/539585162695/hudroisolatsiooni-materjalid-ja-nende- paigaldamise-votted [Kasutatud 27. jaanuar, 2015] [4] ,,Rullmembraanid," [Võrgumaterjal]. Available: http://langeproon.ee/index.php?p=t_grace [Kasutatud 27. jaanuar, 2015]
P – õhurõhk, Pa. Konvektsioon sõltub: õhurõhkude erinevusest, materjali õhujuhtivusest, pragude olemasolust. 26.Veeauru difusioon, Fick-i seadus, materjali veeaurujuhtivus, difusioonivool läbi materjali ja läbi piirdetarindi, veeauru osarõhu jaotus piirdes Difusioon – füüsikaline nähtus, mille mõjul erinevad gaasid või gaasi erinevad kontsentratsioonid moodustavad homogeense gaasisegu. Difusiooni teel liigub gaas kõrgemast kontsentratsioonist madalamale – suurema osarõhu poolt madalama osarõhu suunas. Ficki seadus - seadus kirjeldab aine liikumist ning on rakendatav kirjeldadamaks veeauru liikumist materjali poorides. Gaasi difusioonivoog kehas on võrdeline gaasi kontsent- ratsioonide erinevusega kahel pool keha. g – veeauru difusioonivoog (difusioonitihedus), kg/(m2s) δv – materjali veeaurujuhtivus veeauru sisalduse erinevuse järgi, m2/s Δv – õhu veeauru sisalduse tõus, kg/(m3m)
evakuatsiooniks, tulemüür peab katkematult läbima hoonet kogu kõrguses ja laiuses, peab jääma püsima ka külgnevate tarindite hävimise korral Evakuatsioon tulekahju, õnnetusjuhtumi või muu ohtliku olukorra või selle võimaluse korral peab olema hoone kasutajatel võimalus ohutult suunduda välja või minna ohutusse kohta Suitsutõrje hoones peab olema piisava efektiivsusega võimalus suitsu leviku tõkestamiseks ja võimalus kõikidest ruumidest suitsu eemaldamiseks ka tulekahju tingimustes Väikesed suitsulõõrid · Põlevmaterjalist ehitisosad tuleb paigutada nii kaugele suitsulõõri seinast, et temperatuur ei tõuseks üle 800. Lõõri ja põlevmaterjali vahele peab laduma/valama min 10 cm paksuse vöö
mõõta. See on aluseks ja abiks soojustussüsteemide kavandamisel ja nende töö efektiivsuse hindamisel. 11 ... VESI võib olla keskkonnas erinevatel kujudel (vedelas, tahkes ja gaasilises olekus). Seejuures mõjutavad ehitist: Gaasiline vesi veeauruna, näiteks: Hoonesse väljast sisenev veeaur Hoone tarindites sisalduv veeaur (tasakaaluniiskus) ja ehitusniiskus Hoones tekkiv veeaur (inimestest, taimedest jt) Tahke vesi, nagu näiteks: Massjää Jääkristallid Lumi Rahe Tuisk 12 6 Vedel vesi erineval kujul, mis mõjutab hoonet: Vabapinnaline ajutine või alaline survevesi (surve sõltub veesamba kõrgusest) Mittesurveline vesi (langusvesi, veekiled, pinnases seotud niiskus)
põrandate ja nende pinnakihtidele. Lisaks on korruste ja inimeste arv piiratud olenevalt ehitise kasutusviisist. TP-2 klassi ehitise võib üldjuhul püstitada ühe- või kahekorruselisena, kõrgusega kuni 8,5m. TP-3 (tuldkartev) ehitise kandekonstruktsioonile ei seata nõudeid kandekonstruktsiooni tulepüsivuse suhtes. Tulepüsivusnõuded esitatakse keldritarinditele 60 min. Piisava turvalisuse taseme saavutamiseks on seatud piirangud: Hoonete kasutusotstarbele, korruse piirpindadele, hoones viibivate inimeste arvule, pinnakihtide süttivus tundlikkusele ja tulelevikule. 9 Tarindi tulepüsivus Tulepüsivus on ehitise konstruktsiooni või selle osa võimet säilitada ettenähtud aja jooksul ettenähtud kande ja soojaisolatsioonivõimet ning terviklikkust. Ehitise kandekonstruktsioonide ja tuletõkkesektsioone moodustavate konstruktsioonide tulepüsivus määratakse lähtuvalt 1
liikumisskeem, kalendergraafikud ja ka vundamendi lõige. 28 Kursusetöö koostamisel on kasutatud põhiliselt õppeaine ,,Tehnoloogia I" e-kursuse materjale.VIIDATUD ALLIKAD [1] ,,http://www.storent.com," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.storent.com/ee/EquipmentCatalog/EquipmentCatalog.aspx? open=2&showproduct=8b8c7c8f-b884-4efd-b893- 9f5107131e84&name=Moodulmajakesed,_laokonteinerid_&_WC. [Kasutatud 10 märts 2017]. [2] ,,Ehitusaegse liikluskorralduse toodete ja teenuste hinnakiri 2016," [Võrgumaterjal]. Available: http://www.trev2.ee/images/Ajutise_hinnad_2016.pdf. [Kasutatud 10 märts 2017]. [3] ,,Juhend mullatööde tehnoloogiakaardi koostamiseks," A
Hoone- ja saoojusautomaatika Soojusmootorid Üldandmed ja mootorite liigitus Kütuse põlemisel silindril paisub gaas paneb enamjuhtudel kolvi liikuma kusjuures ja kolb sooritab kulgliiklemist aga nn rootormootorites on kolb asendatud pöörleva rootoriga. Tavalistes kolbmootorites kus on tegemist kulgliikumisega muudab väntvõllmehhanism selle energia hoorattakaudu pöörlevaks liikumiseks. Mootori pidevaks tööks on vajalik 1. Gaasi jaotusmehhanism(klapid), mis on oluline, sest ta juhib kütuse ja õhu sisselase silindrisse ja heitegaasi eemaldamist silindris. 2. Toitesüsteem 3. Õlitus 4.
mõju inimesele Kohu kehale mõjub ekvivalentdoos Doosi ühik siivert Sv Keskmine aastane kiiritusdoos- 2,5 kuni 4 mSv Doosikiirus- kui suure kiiritusdoosi saab inimene teatud ajaühikus- mSv/h Ioniseeriv kiirgus Ohtlikkus sõltub kiirguse hulgast, kiirguse tüübist, elundist , koest Kiiritus satub organismi tehiskiiritusest ja ümbritsevast keskkonnast Ümbritsevast keskkonnast- maapinnast, kosmosest, toidust, veest, õhus sisalduvatest radionukliinidest Sissehingatav õhk- radoon (Rn) Ioniseeriv kiirgus Radoon on väärisgaas, pikima poolestusajaga isotoop, värvuseta, äärmiselt mürgine gaas Radooni looduslik foon Eestis 0,007- 0,25 Sv/h Ägeda kiiritustõve kulg I- mõni tund kuni paar nädalat- KNS erutus, peavalu, iiveldus, oksendamine, valgete vereliblede rohkus või vähesus II- mõni tund kuni 3 nädalat (peite)- enesetnne paraneb III- 3 nädalat- üldine mürgitus, verejooksud, KNS häired. Kui haige jääb elama, algab pikka aega kestev paranemine
jooksul 30 korda niipalju niiskust kui põletatud tellis. Katse viidi läbi tingimustes, kus suhteline õhuniiskus tõsteti 50%-lt 80%-le. Põletamata savi niiskuse sisaldus tõusis 95% õhuniiskuse juures 30 60 päeva seistes maksimaalselt 5 7%-ni. Ka 6 kuulise 95% õhuniiskuse käes seismise järel ei muutunud seina konstruktsioon pehmeks (see toimuks 11 15% vee sisalduse juures). 5 aasta mõõtmise tulemused kerg- ja massiiv savi konstruktsioonidega kombineeritud hoones näitasid, et ruumi õhuniiskus püsib aasta läbi pea konstantsena. Keskmisena oli see 50%, kõikumine toimus kõigest 5% ulatuses. Positiivse ilminguna vähendab see naha kuivamisega seotud tervisehäireid (ekseeme), tolmuteket ja külmetushaigustesse haigestumist. Savi akumuleerib sooja. Sarnaselt teistele massiivsetele materjalidele on savidel hea sooja sidumisvõime ning neid saab kasutada passiivsel moel päikeseenergia ja sellega seotult kütmisele kuluva energia kokkuhoiuks.
Sisekliima mõju. Avaldab inimesele mõju mitmeti. Avaldab mõju naha limaskestade ja hingamisteede kaudu sest nii toimib soojus vahetus ümbritseva keskonnaga. Temperatuur võib tervisele avaldada mõju otseselt või kaudselt. Otsene mõju: külmumises, kuumeneb üle. Kaudne mõju: külmetuste kaudu. Ebamugavuse põhjuseks võib olla ka see, et inimene tunnetab ebamugavust tõmbusena, lõhnana või mürana. Teatud lõhnu inimene ei tunne ntx radoon. Inimesed tunnetavad erinevaid mõjureid erinevalt. WHO on organisatsioon mis töötab välja norme. Töötab samuti välja nö haige hoone sümptomeid. Haige hoone põhilised sümptomid: - Nina,silma, kurgu ärritus - Kuivad limaskestad - Naha punaplekilisus - Vaimne väsimus ja peavalu Sisekliima tegurite piirväärtused tuuakse ära vastavates sisekliima normides. Need mugavus parameetrid tuleb tagada selles piirkonnas kus
klaasitüüpide ja värvitoonide vahel. Klaasist piirded koguvad aina enam populaarsust. Eramute juures on disaini viimaseks sõnaks klaasist terrassiseinad. Klaassein laseb aiailu nautida ka jahedatel või tuulistelpäevadel, soovi korral saab seina aga voldikuna kokku panna ja avada nii oma terrass päikesele ning soojadele tuultele. [24] Joonis 5. Klaaspiire [24] 19 VIIDATUD ALLIKAD [1] Ehitusinfo, „Klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://www.ehitusinfo.ee/index.php?aid=43. [Kasutatud 25. aprill, 2015]. [2] „Sünteetilised materjalid,“ [Võrgumaterjal]. Available: https://sites.google.com/site/ehitusmaterjalidme/materjalide-kirjeldused/suenteetilised- materjalid. [Kasutatud 25. aprill, 2015]. [3] „Klaas,“ [Võrgumaterjal]. Available: http://et.wikipedia.org/wiki/Klaas. [Kasutatud 25. aprill, 2015].
kestusest on töötaja kohustatud teatama tööandjale hiljemalt tööpäeva alguseks; Tööpäeva lõpus PEAB TÖÖTAJA PUHASTAMA JA KORRASTAMA OMA TÖÖKOHA. [6] 4. Hankekorraldus Tootmissisendite sisseostuga tegelevat personalijuhi sõnul ostujuht, projektijuht ja juhatuse liikmed. 5. Finantssüsteem Allika [2] väitel oli ettevõtte käive aastal 2017 ca 8,2 miljonit eurot. 2017 aasta käive kasvas 63% võrreldes 2016 aastaga. Kasumi ootus oli suurem kui saavutatud 2,2%. Kasumit mõjutasid tootmise ümberkolimine ja tehase käivitamiseks vajalikud kulutused. Täismahus saadi tootmine käima alles 4.kvartalis. 2018 aastaks ootame käibe kasvu tootmismahtude suurendamise tulemusena. Peamisteks turgudeks jäävad Norra ja Rootsi. 2018 aastal suureneb märgatavalt Soome osakaal. 2018 aasta eesmärk on käibe kasvatamine 15 milj. euroni. Samuti on üks põhieesmärk suurendada tootmise effektiivsust ja parandada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
