Panthéoni eeskuju. Voronihhin oli Venemaal üks esimesi, kes hoonete kujundamisel kasutas oskuslikult skulptorite töid. Andrian Zahharov on vene klassitsismi suurima ja omapäraseima ehitise - Peterburis oleva Admiraliteedihoone autor. Selle keskmisel osal on kõrge torn. Kahele poole jäävat ligi poole kilomeetri pikkust fassaadi on võrreldud vanavene kloostri müüriga. Klassitsism pidas vastu küllaltki kaua. Selle hilisemat aega esindab Venemaal sündinud itaallane Carlo Rossi. Tema arvukad ehitised (Mihhailovskoje palee - praegune Vene Muuseum, Aleksandra teater, Peastaabi kaarhoone, Sinodi hoone - praegune ajalooarhiiv) on aga dekoratiivsemad ja maalilisemad. Pariisi Panteonist on inspireeritud ka vene klassitsismi viimane suurehitis - aastail 1818-1858 ehitatud Iisaku katedraal. See teostati prantslase Auguste Ricard de Montferrand'i plaanide järgi. Küllalt tähtis koht Peterburi ehitustegevuses oli Vassili Stassovil. Ta ehitas sinna Narva ja Moskva
Kuplti ümbritseb ovaalne silinder ja suured volüüdid. Peaportaali kohal olevat poolringi kujulist verandat hoiavad kaks joonia sammast. Üleveranda küünib Papmhili patrooni heraldika vapp. Francesco Borromini (1599 1667) Itaalia arhitekt ja Bernini rivaal, kes juhatas keerulise ruumipaigutuse ning dünaamiliste põhiplaanidega sisse Rooma hilisbaroki. Üks fantaasiarikkamaid ja uuendusi püüdlevamaid Taalia arhitekte. Tema peamisteks töödeks on Rooma San Carlo alle Quattro Fontane kirik ning Sant' Ivo alle Sapienza ülikoolikirik San Carlo alle Quattro Fontane - kärjekujuline grisaille- tehnikas laekujundus, fassaad väga looklev, kõik näib liikuvat, sirgjoont peaaegu ei kasutata, kasutab ovaali, fassaadi jaotab kaheks korruseks lainetav simss; mõlemat korrust
ümber barokivaimus mõõtmed on suurejoonelised, toredad, taotletakse suuremat mõjukust, fassaadi püüdi mõjutada risaliidi ja voluudiga, fasssaadil iseloomulik teokarbimotiiv. Hooned külvatakse üle skulptuuridega, kasutatakse lainelist joont. Baroki sünnimaa oli Itaalia, keskuseks Rooma linn. · Giacomo Barozzi da Vignola(1507-1573)- Il Gesu kirik, ruumi ei liigendatud enam löövideks, kuplil oli endiselt tähtis roll. · Carlo Maderna(1556-1629)- Varabaroki esindaja Santa Susanna kirik Roomas, jätkas Peetri kiriku ehitamist teostas selle fassaadi, tegu ka Peetri kiriku pikihoone. · Francesco Borromini(1599-1667)- oli baroki kõige äärmuslikum esindaja. Ekstravagantne, armastas lainelist joont.Sant Ivo kabel Sapienza kiriku juures Roomas. San Carlo alle Quattro Fontane kirik Roomas. · Giovanni Lorenzo Bernini(1598-1680)- Lõpetas Peetri kiriku ehitamise, väljekut ümbritseva
ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Kõik kommentaarid