aastal. Poe andis järgmise teose välja sõjaväes. Pärast teost ,,Kaaren ja teisi luuletusi" hakkab jutustustele keskenduma. Poe luule ülimaks sihiks on hingelise erutuse ja ühenduse ning kõrgema ilu edasiandmine. Ta kasutas oma luules kõlaefekte teadlikult. Lisaks olid tema luules siseriimid. Poed võib pidada kaasaegse õudusjutu, science-fiction (teaduslik-fantastika) loojaks. Loobus varasemast laialivalguvast stiilist, keskendus olulisele, lühendas, lihtsustas, lisas äreva, ängistava õhustiku. Kõige selle juures säilitas usutavuse. Stiil oli argumenteeritud, kiretu, uinutav, et ootamatu lõpp pääseks mõjule. Poe loomingut iseloomustavad 3 peamist tunnust: * oskus luua lummav õhustik; * oskus olla usutav (ei kasuta kõrvalisi jõude); * oskus viia lood ootamatute pöördepunktideni. Poed on peetud nii geeniuseks kui ka närvihaigeks 5. Maupassant'i novellide temaatika ja analüüs
Zanritest on valdavad romaan ja novell, tippteoseks peetakse Flaubert'i ,,Mme Bovaryd". Realismi põhimoto: ,,Ilus on vaid tõde" Realism toetub positivismile ja materialismile. Positivism keskendutakse praktilise elu seisukohalt kasulikule (ei juurelda ülemaise ja tundmatu üle). Materialism kõige oleva aluseks on mateeria (pole olemas mingit vaimu). Kriitiline realism Kriitiline realism on ühiskonda arvustav realism. Kriitilise realismi põhiline viljeleja oli Balzac. Realism ühiskonna varjukülgede avalikkuse ette toomine, sotsiaalsete olude kriitika kriitiline realism. Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa"
realism.Naturalism äärmuslikum realismi haru, mis keskendub just inetustele ja labasustele. Naturalismi põhiline viljeleja oli Zola. Naturalismis ei süüdistata ühtki ühiskonnaklassi. Kõigil on üks eesmärk: rahuldada oma ihasid ja soove. Naturalismi järgi on inimene isekas ja julm, igaühe juures välendub see eri viisil. Naturalismi tippteoseks loetakse Zola teost "Maa". Realismi esindajaid: Flaubert, Tolstoi, Dostojevski, Zola, Dickens, Balzac, Tammsaare, Vilde, August Alle 2. FJODOR DOSTOJEVSKI (1821-1881) Sündis Moskvas, vaestearsti peres. Isapoolne suguvõsa olid vaesunud. Isa oli veendunud töötegija, tänu sellele taastas aadliseisuse, ostis endale mõisa. üEma oli helde, lahke, elurõõmus, peenetundeline, paljulugenud, kes rääkis ka oma lastele piiblilugusid, mida Fjodor kuulas ja jäi ka elu lõpuni kristliku headuse pooldajaks. Isa oli range, kohati impulsiivne, karm, ihnuskoi, sünge olemusega.
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
oma kõige parema raamatu just tänu sellele, mida ta oli jõel läbi elanud. Seal sündis ka tema pseudonüüm. Kui põhja-ja lõunaosariikide vahel algas kodusõda, osales tulevane kirjanik selleski. Peagi oli ta kullapalavikust haaratuna kaugel läänes, Nevadas ja seejärel lõunas, Californias. Seal kaevas ta kulda otsides maad, mängis börsil ja töötas reporterina. Mark Twain kulda ei leidnud. Saanud kuulsaks kirjanikuks ja jõukaks inimeseks, sõitis Twain läni kogu maailma ning kõikjal võeti teda vastu austusavaldusega. Kohtus Oliviaga. 1870 nad abiellusid ja said ka poja, kes kahjuks suri. Algul oli menu küll meeldiv kuid ajapikku hakkas kirjanik unistama põgenemisest ja põgeneski oma raamatute maailma- väljamõeldiste maailma. 1910 a. suri südamerabandusse. Looming- Autor mängis lastemängu, pöördudes eelkõige täiskasvanute pööle küsimustega,,Aga mis siis kui
Kirjanduse lõpueksam 2015 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid – eepika, lüürika, dramaatika, ühe XX sajandi väliskirjanduse teose analüüs (näiteks suveraamat, aga võib ka muu) EEPIKA: (kreeka k epos – sõna, jutustus, laul) on jutustava kirjanduse põhiliik. Žanrid on: - antiikeeposed, kangelaslaulud - romaan – eepilise kirjanduse suurvorm, palju tegelasi, laiaulatuslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne; - jutustus – kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin); - novell – eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sünd
SISUKORD 1. PILET KIRJANDUSE PÕHILIIGID EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA, ÜHE XX SAJANDI VÄLISKIRJANDUSE TEOSE ANALÜÜS S. OKSANEN ,,PUHASTUS" Eepika (kr epikos e jutustav) kuulub ilukirjanduse põhiliikide hulka. Ainestiku ja selle ulatuse ning kujutamislaadi põhjal jaguneb eepika zanrideks: eepos, romaan (suurvormid), novell, jutustus, lühijutt, valm, muinasjutt, anekdoot (väikevormid). Teisisõnu, üldiselt mõistetakse eepika all jutustavaid zanreid. Eepika võib olla nii proosa- kui ka värsivormis. Eepika on objektiivsem kui lüürika ja subjektiivsem kui dramaatika. Zanri põhitunnus on jutustaja olemasolu, kes vahendab lugejale toimuvaid või minevikus toimunud sündmusi. Suurvormides jutustatakse väga põhjalikult ning laia haardega, väikevormide puhul valikuliselt ja tihendatult. Vanemas kirjanduses on tähelepanu all suhted kas tegelaste endi või tegelaste ja ühiskonna vahel, uuemas aga eelkõige isiksuse minapilt ja tunnetuslikud küsimused. Lüürika (kr lyrik
Vergilius töötas eepose kallal üksteist aastat, siirdus viimistlustööks materjali ja inspiratsiooni koguma Kreekasse, kuid haigestus ja suri pärast kodumaale tagasijõudmist. Ta leidis, et töö pole täiuslik, ning nõudis surivoodil teose hävitamist. Augustuse tahtel seda ei sündinud. Nii jäi järelpõlvedele alles eepos "Aeneis" e "Lugu Aeneasest". Sellest ei kujunenud küll Augustuse enese kangelastööde otsest ülistust, kuid kaudselt lisas eepos Rooma tulevast vägevust ette ennustades kuulsust ka Augustusele. "Aeneis" koosneb 12 laulust ning lihtsaim viis võrrelda teda peamiseks eeskujuks olnud Homerose eepostega on kaksikjaotus: esimesed kuus laulu kirjeldavad hävivast Troojast põgeneva Aenease rännakut kuni Itaaliasse jõudmiseni ning seega on "Odüsseia" analoogiks, viimased kuus laulu on aga pühendatud võitlusele Itaalia hõimude allutamise ja enda võimu alla ühendamise eest, sarnanedes "Iliasega".
lüürika. Tema luuletusi ilmus ajakirjanduses ja kalendrites, kogudena avaldati "Waino- Lilled" (Vainulilled) 1866. aastal ja sellele järgnev "Emmajõe Öpik" (Emajõe ööbik) 1867. aastal. Koidula luulet iseloomustab poeetiliste vahendite meisterlik rakendamine, mitmekülgne värsitehnika ja ilmekas, varjundirikas keel. Näidend ,,Saaremaa onupoeg",1870, on mugandus saksa kirjaniku Th. Körneri värssjandist, kuid täiendatud siiski Koidula mõtetega ja kohandatud Eesti oludele. 2. H.de BALZAC ,,ISA GORIOT" Tegevus toimub inetus, räämas vaestekodus paralleelselt rikaste mõisate ning uhkete häärberitega. Lahendatakse nii rahalisi, positsioonilisi kui ka perekondlike probleeme. Tegevus toimub Prantsusmaal Pariisis , 19. sajandil proua Vauquer' ,,perekondlikus" pansionis. Tolleaegne ühiskond nagu ka see pansion oli räpane. Lagunenud, kulunud ja katkised asjakesed selles pansionis, võiks kõrvutada selle ühiskonna inimestega. Iga teine oli
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Isa vahepeal majanduslikult kosunud ja ostis endale nüüd maale mõisa ja kolis sinna elama. Endisest eeskujulikust ametnikust ja perekonnapeast sai nüüd elumees jõi, laaberdas ja aeles ringi, oma pärisorjadesse suhtus vägivaldselt. 1839 isa suri, ilmselt tapeti oma pärisorjade poolt. Kui D. sai isa surmeteate, tabas teda ta esimene langetõvehoog. 1843 lõpetas D sõjaväeinseneride kooli ja sai Piiteris oma eriala ametnikuks. Samal ajal hakkas kirjutama (1844 D esimene töö Balzaci tõlge), sai noore kirjanikuna kiiresti tuntuks, võeti hästi vastu.1844 läks erru ja pühendus kirjandusele. Elas vaeselt, tast sai hasartmängur. Peterburis hakkas suhtlema mitme põrandaaluse ringiga, olulisim neist oli Petrasevski ring (sotsialistid, pooldasid pärisorjuse kaotamist). Lugesid, arutasid, noored ideeinimesed. 1848 Euros rahvaülestõusude laine
1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja kujundlik ütlus) - Pill tuleb pika ilu peale kõnekäänud (piltlik väljend) - magab nagu surnu valm (õpetliku või pilkava sisuga eepiline lühiteos, kas värssides või proosas, tegelased tavaliselt loomad) . "kilpkonna ja jänese võidujooks " - Aisopos 2)Romaan - "Inimlik komöödia" Honore de Balzac pentaloog - "Tõde ja õigus" A.H.Tammsaare tetraloog - Aadu Hint" Tuuline rand" triloogia - E.Vilde "Mahtra sõda" , " Kui Anija mehed Tallinas käisid" , "Prohvet Maltsvet" diloogia - "Anna Karenina" Lev Tolstoi üksik romaan 3)Jutustus - "Olga Nukrus" Oskar Luts novell - Juhan Liiv "Peipsi järv" , Mehis Heinsaar" Ilus Armin" miniatuur - "Poiss ja Liblik" A.H.Tammsaare anekdoot aforism(mõttetera) - Rutta aeglaselt! (Octavianus Augustus) II Lüürika ehk luule Regivärss riimiline luule
EESTI KIRJANDUSE AJALUGU 1 1. Eesti kirjanduse tekkimine: rahvaluule, kroonikad, kirikukirjandus, raamatukultuuri teke jne. Eesti kirjanduse päämine määratleja on olnud keel -rahvuskirjandus Muistsete eestlaste kultuurilisest iseolemisest loovad ettekujutuse mitmed ajalooallikad, uurimused, arheoloogia, antropoloogia, lingvistika. Oluline on samuti rahva mälu - see, mida rahvaluule on suutnud aegadest kanda ja traditsioonis hoida. Kirjandusele on eelnenud suuline luulelooming, rahvaluule, samuti jätkub rahvaluule arenemine kõrvuti kirjandusega. Meie rahvaluulel on oluline osa talurahva omaaegse tunde- ja mõttemaailma väljaselgitamiseks. Muud teated eestlaste kohta varasest ajast ühekülgsed - valitsevate klasside esindajate teated, seega on rahvaluulel eriline osa. Rahva pärimused peegeldavad rahva kui terviku vaimsust, eestlaste kultuuriloo oluliseks koostisosaks on rikkalik rahvaluulepärand, milles pe
valgustus aja ja vahetatavad dekoratsioonid tegevuskoha tähistamiseks. ajalooline muistend vt muistend. ajalooline kirjandus ajalooaineline kirjandus. Ajaloolises kirjanduses käsitletakse ajaloost võetud ainestikku, millega käiakse võrdlemisi vabalt ümber. Kangelased on enamasti reaalselt elanud või nendena esitatud isikud, sündmused arenevad ajaloolises keskkonnas. Rõhutatakse aja, koha ja tegelaste eripära. Selle proosaliigi rajajaks peetakse inglise kirjanikku Walter Scotti (17711832), kelle tuntumad teosed on "Rob Roy" ja "Ivanhoe". Eesti ajaloo keskseid sündmusi hakati kirjandusliku ainena kasutama 19. sajandi viimasel veerandil. 1880. aastal ilmus Eduard Bornhöhe (16821923) ajalooline jutustus "Tasuja". Hiljem on seda suunda jätkanud Mait Metsanurk (18791957), Albert Kivikas (18981978), Karl Ristikivi (19121977), Jaan Kross (1920) jt. ajalooline romaan ajalooaineline romaan. Vt ajalooline kirjandus, romaan.
hirmutada, ajavad kummituse sinnamaani, et jääb haigeks. Kummitusel oli kombeks natikene verd tilgutada teatud kohta, ameeriklased tulevad, pole kombeid ega austust millegi vana ega traditsioonilise vastu. Ema võtis keemilise aine, enam verd ei teki. Võtab ahelad ja oigab õndsa häälega. Isa annab õlipudeli, et näed, õlita ära. Kõige kohutavamad oli lapsed, hakkasid kummistust terroriseerima, et too närvivapustuse sai. Wilde hästi irooniline ameerika perekonna suhtes. Hästi kuulsaks teevad on muinasjutud. Kaks muinasjutukogu ,,Õnnelik prints ja teised jutustused", ,,Granaatõuntest maja". ,,Õnnelik prints" kuju, mille küljes palju kalliskive, pääsuke pinnapealne, oli armunud pilliroogu, kõikuv element. Lendas üle selle linna ja satub Õnneliku printsi juurde, aga tal on kõrge ülevaade linnast ja näeb, kui palju seal kurbust ja vaesust. Ülteb, et vii ühele minu silmad, jaotab kõik need vaestele ja õnnetutele linnast. Kogu aeg läheb
ideaalsest naisest ,,Ruth". III albumis oli Prantuse sümbolistide luule , tõlkis prantuse keelest J.Aavik. Kõige kuulsam prantuse sümbolist on Charles Baudelaire, nt. luuletus ,,Raibe" (armastus luuletus). Väga kõrgehinnalised ja väärikad köited. Raamatu kujundus tõusis uuele tasemele. Andis välja ajakirja 1910-1911, hiljem köideti ajakirjad kogumikuks, sest need ei levinud väga, rahvas polnud valmis ostma ajakirja. Anti välja originaalteosed, millel oli oma trükikoda. Embleemiga raamatud. Trükikoda kestis kauem, kui rühmitus ise. Noor-Eesti päästis kaks Eesti kirjaniku: J.Liiv ja K.J Petersoni luule avaldamine. Nad eirasid realismi sisse tallatud radu ning tõid kirjandusse uued voolud, mida on tähistatud üldnimetusega uusromantism. Nooreestlastest kirjanikud edendasid eriti luulet, lühiproosat ja kriitikat. J. Aaviku radikaalsed keeleuuendusettepanekud seadsid esikohale esteetilisuse printsiibi, mis ühtis "Noor-Eesti" kunstikäsitusega
Rühmitus andis välja ajakirja "Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. "Tarapita" hääbumine on seotud rühmitusesiseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922. aasta sügisel. 4. Saaremaa kirjanikud Kirjanduselu sai Saaremaal alguse üle kahesaja aasta tagasi.Algselt kirjutasid teoseid pastorid või kirikuõpetajad.Karja pastor Villem kirjutas aastal 1782 "Jutud ja tegu". Peeter Südda (1830 1893) oli eesti köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883).Peeter Südda oli helilooja Peeter Süda (18831920) vanaisa vend. Johannes Aavik oli keeleteadlane.Teosed:"Ruth (1909) ";Eesti luule viletsused (1915) ja palju veel. Jaan Oks-Eesti kirjanik.Kirjutas rohkesti proosat, luulet ja kirjanduskriitikat ning publistikat enamik on hävinud. Lisaks kirjutas ka arvustusi, mida iseloomustavad järsud maitseotsustused ja otseütlemised
Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov. Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased. Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne. Looming Esimene töö trükituna on: Balzaci "Eugeni Grandet" tõlge. a. 1845 "Vaesed inimesed". Räägib Peterburi väikeametniku rõõmutust, hallist elust. Probleem: kuidas sotsiaalne ülekohus hävitab inimeses headuse? (kajastub ka järgnevates teostes). Inimese analüüsis läheb süvitsi. Nii noores eas selline teos kirjutada, suudab vaid geenius! b. Jutustuste kogumik "Jutustused". Teistsugused põhimõtted - kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad "Teisik", "Perenaine", "Nõrk süda". c
luuletus kirjutasid ka Byron, Goethe jpt). Siin väljendab peategelane oma pettumust elus, räägib õnnetust armastusest, üksindusest. Eleegial oli kindel kompositsioon. Veel kasutati läkitust nt läkitus sõbrale vms. Selle zanri raames sai väljendada oma emotsioone, hingeelu, see oli süvenemine iseendasse. Tähtis zanr oli ka ballaad. Ballaadis ei ole minategelast. Ballaad on lüroeepiline. Jutustus toimub kolmandas isikus. Zukovski tõlkis W. Scotti, Goethet, Bürgerit. Romatikud armastasid erakordseid sündmusi ja need on ka ballaadide sisuks. Ballaad avaldas mõju ka realismile. Scotti ballaadid põimusid ka romaaniga. 1840ndate aastate alguses, 1830ndatel hakkab vene kirjanduses kujunema uus suund. See on pikatoimeline protsess. Romantism taandub aeglaselt kirjanduslikule perifeeriale. Paljud kirjutavad veel romantilisi teoseid. 30-40ndatel hakkab taanduma ka luule. 19. saj esimest kolmandikku nimetatakse kuldajastuks
18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni. · Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. Ta elas välismaal poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisijana umbes kolmandiku oma elust. · Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika- ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated. · Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola, Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater. · Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale. Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele. · Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses. · Ta õpetas eesti rahva lugema. Ajalooline triloogia: 1) ,,Mahtra sõda"1902
Kolme erinevat teksti võidi ette kanda samaaegselt. Dadaistid naeruvääristasid läänelikku loogikat ja harmooniat. Nende juhtfiguur oli rumeenia päritolu Tristan Tzara (18961963). Kirjutas mitmeid manifeste ja tahtis anarhistlikule voolule anda kindlaid jooni. Dadaistide eesmärk oli elu ja kunsti ühendamine. Dadaismis on nähtud absurditeatri eellast. Dadaismiga seotud on Roger Vitrac (1899-1952); ka sürrealistidega. Näidendid olid burleskid, bulvarikomöödiad. Ka tragöödiaid. Kuulsaks sai pärast surma, kui lavastati tema ,,Victor ehk Laste võim". Noorena mõjutatud sümbolistidest. Oli luuletaja ja näitekirjanik. 20ndatel ühines sürrealistidega, kui kohtus Brentoniga. Tegutses koos Artaud'ga. Temaga koos loodi teater. Artaud lavastas tema olulisemad näidendid, üks nendest ,,Armastuse saladused", teine ,,Victor". Koos tehtud lavastused olid absolutistide eelsalk. Pärast sõda läksid dadaistid Berliini ja Pariisi.
Samas eeldas see lugemisoskust (varem loeti valju häälega, et mõista suuline traditsioon elas ka Euroopas veel aastasadu) ja odavama kirjutusmaterjali e paberi olemasolu. Sisuliselt aga muutis trükikunst Itaalia renessansi kogu Euroopa taassünniks. Teabemonopol võeti kirikutelt ja kloostritelt sellega ära. Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Eestikeelne raamat Esimene eestikeelne raamat trükiti teatavasti 1525, selleks oli luterlik käsiraamat. Esimene trükikoda Eestis asutati 1631 aasta varem asutatud gümnaasiumi juurde Tartus, mis 1632 muudeti ülikooliks Academia Gustaviana. 1633 Tallinna gümnaasiumi juurde asutatud trükikoda tegutses järjepidevalt meie ajani, Tartu oma viidi Rootsi aja lõpul Rootsi, kust ta jõudis Turu ülikooli juurde. 1637 andis Heinrich Stahl välja esimese Eestis trükitud eestikeelse raamatu kirikutalituste jaoks, millel oli paralleeltekst saksa keeles. Sama mees andis samal
A.) Pettus Sander pani teisi uskuma, et ,,Pisuhänd" on tema kirjutatud. 8 b.) Väljapressimine pettusega said Sander ja Piibeleht väljapressida oma tahtmised. c.) Valetamine Sander valetas teistele, kirjutades oma nimed alla teiste kirjutatud teostele ja luulele. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Sander Ta oli insener, kes tahtis olla kuulus kirjanik, mille ta saavutaski, kuid kõrvalise abi ja pettusega. Kui ta kuulsaks sai pidas ta ennast väga tähtsaks. Ta oli kaval ja valetas tihti. Ostis erinevate kirjanike teoseid ja luuletusi ja kirjutas need enda nimele ning sellega üritas avaldada muljet oma naisele. Kirjanikuks saades ei olnud ta aga nii väärtuslik äiale, kuna talle ei meeldinud kirjanikud. Tal olid ka üldiselt head suhted inimestega. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Tiit Piibeleht Ta oli tark ja abivalmis mees, kuid mitte nii jõukas. Ta armus Vestmani
siiamaani in vitro kasvatada). Olukorda tõid segadust erinevad teooriad, mis pärinesd geneetikast, füsioloogiast jm abiteadustest, mille alusel aduti, et vaid patogeensest mikroorganismist ei piisa organismis haigusnähtude esilekutsumiseks. Tekkis arusaam haigusest kui meditsiinilise keskkonnaga seostatavast olukorrast . Probleemid tabasid ka Kochi ennast. Tema poolt välja pakutud tuberkuloosivaktsiin tuberkuliin oli ebaõnn. Koch teatas sellest 1890. aastal ning kuigi lisas, et tööd alles käivad, hakkas talle au ja kuulsust langema. Vaatamata Saksa seadustele, mis keelasid salajase koostisega preparaatide kasutamise, tegi Koch oma väidetavast leidusest saladuse. (Arvatakse, et selle taga oli pigem mõni ravimifirma või siis Saksa valitsus viimasel olnuks mängus rahvuslikud huvid.) Haiged voorisid Berliini ja Koch ,,vaktsineeris" neid. Paraku ei toimunud paranemist, mõnikord pigem olukord halvenes. 1891. aastal tunnistas Koch, et tema
Tundmatu vaatas teda veel hetke kergelt muiates, eemaldus siis akna juurest, väljus aeglaselt kõrtsist ja jäi seisma hobuse ette, kahe sammu kaugusel d'Artagnanist. Tundmatu rahulikkus ja pilkav ilme kahekordistas akna juurde jäänud kaasvestlejate naerutuju. Nähes tundmatut enda poole tulemas, tõmbas d'Artagnan mõõga ühe jala pikkuselt tupest. «See hobune on või õigemini oli nooruses kindlasti päris kullerkupp,» lisas tundmatu, jätkas alustatud uurimist ja pöördus aknale kogunenud kuulajate poole, ega märganud üldse d'Artagnani ülimat vihasööstu, kuigi ta seisis kuulajate ja võõra aadlimehe vahel. «Botaanikas tuntakse seda värvi vägagi hästi, hobuste juures aga on see tänini suureks harulduseks.» «Ainult see naerab hobuse üle, kes ei julge naerda isanda enda üle!» hüüdis maruvihaselt tulevane Treville'i võistleja. 13
Ei respekteeri niisugusel päeval kui täna sugugi meie eesõigusi! Uuslinnas on meiupuu ja rõõmutuli; Vanalinnas müsteerium, narride paavsti valimine ja Flaami saadikud; meil ülikoolilinnas aga mitte midagi!» «Ometi on Mauberfi plats suur küllalt!» sõnas üks skolaaridest, kes üles aknalauale oli upitunud. «Maha rektor, elektorid ja prokuraatorid!» hüüdis Joannes. «Täna õhtul tuleks Champ-Gaillard'il meister Andry raamatuist rõõmutuli teha!» lisas teine. «Ja kirjutajate pultidest!» ütles naaber. «Ja pedellide keppidest!» «Ja dekaanide süljetopsidest!» «Ja prokuraatorite letilaudadest!» «Ja elektorite leivakünadest!» «Ja rektori taburettidest!» «Maha!» kisas väike Jehan kaasa. «Maha meister Andry, pedellid ja kirjutajad; maha teoloogid, meedikud, dekretistid *; maha prokuraatorid, elektorid ja rektor!» «Päris viimnepäev!» ümises meister Andry oma kõrvu kinni hoides. «Seal ongi rektor! Tuleb praegu üle platsi
Aga kui mõned lähemale jooksid, hakanud ta neid sauaga peksma, karjudes: Ma kutsusin inimesi, mitte jätiseid! ? Diogenes tuli saunast. Keegi küsis, kas saunas oli ka palju inimesi. Diogenes vastas, et vähe. Küsimusele aga, kas saunas oli ka palju rahvast, vastas ta, et palju. ? Platon oli kuulus oma inimesemääratlusega: Inimene on kahejalgne ilma sulgedeta loom. Diogenes kitkunud siis kukelt suled ära ja näidanud, et see ongi Platoni järgi inimene. Siitpeale lisas Platon määratlusse veel, et lamedate küüntega. ? Päeval olevat Diogenes lambiga ringi käinud, seletades, et otsib inimest ? Diogenese käest küsiti, millal tuleks hommikust süüa. Vastus: Kui oled rikas, siis millal tahad; kui oled vaene, siis millal saad. ? Keegi rääkinud, millises luksuses elab Makedoonia Aleksandri õukond. Diogenes kommenteeris: See on küll tõesti õnnetu, kes isegi hommikust sööma ja lõunastama peab siis, kui Aleksander seda tahab.
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Tom Sawyeri seiklused EESSÕNA Suurem osa siin raamatus kirjapandud seiklustest on tõesti juhtunud; mõned nendest on mu enda elamused, teised poiste omad, kes olid mu koolivennad. Huck Finn on võetud elust; Tom Sawyer samuti, kuid mitte üksikisiku järgi; ta on kombinatsioon kolme poisi karakteristikast, keda ma tundsin, ja kuulub seepärast arhitektuuri segastiili. Ebausk, mida siin on puudutatud, valitses läänes üldiselt laste ja orjade hulgas selle loo ajajärgul, see tähendab, kolmkümmend või nelikümmend aastat tagasi. Kuigi mu raamat on mõeldud peamiselt poiste ja tüdrukute meelelahutuseks, loodan, et seda ei lükka tagasi ka mehed ja naised, sest minu plaani kuulus püüda täisealistele meeldivalt meelde tuletada, mis nad olid kord ise, kuidas nad tundsid, mõtlesid ja rääkisid ja missugustest kummalistest ettevõtetest nad mõnikord osa võtsid. 1. P E A T Ü K K «Tom!» Ei mingit vastust. «Tom!» Mingit, vastust. «Huvitav, kus see poiss peaks olema. Kuule, To
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
