Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Holokaust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juut, holokaust, rass, geto, 2021, juudid, getod, hitler, aaria, natsid, holokausti, klooga, nazi, rassid, juute, sakslased, facing, holocaust, laager, rasside, museum, tolerance, britannica, laagris, chapter, arte, neiu, getos, kodud, armee, auschwitzi, massimõrv, veri, jumalik, religioon, 2018, pööningul, päevikus, vaivara, juutidel, koonduslaager.............................................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Holokaustiks loetakse Teise maailmasõja ajal Euroopa juutide vastu Natsi-Saksamaa toime pandud süstemaatilist tagakiusamist ja massinõrvu aastatel 1933-1945. Natsiideoloogia kohaselt oli kõige kõrgem rass aaria rass, teised olid madalamad ja eriti kahjulikeks peeti juurte ja mustlasi, kuna nemad ei tuginenud rahvausriigile. 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Rassiliste väärtuste hierarhia oli natsiideoloogia asendus valgusajastu ja võrdsuse põhimõtetele. Natside silmis oli maailmas palju rasse,kuid rassid olid väärtustelt erinevad. Kõige kõrgem oli neist aaria rass
Holokaust Mõiste "holocaust" Pärineb kreeka keelest, tähendab "täiesti põlenud" Tänapäeval tähendab eelkõige juutide tagakiusamist ja hävitamist aastatel 1933-45 Holokausti käigus tapeti ka mustlasi, füüsilise ja vaimupuudega inimesi, homoseksuaale, poolakaid, nõukogude sõjavange, poliitilisi vastaseid Juutide alavääristamine Saksamaal elas 1930- te aastate alul umbes 500 000 juuti Juute nimetati suurimateks vaenlasteks, aaria rassi hävitajateks, maailma- vallutajateks Juudid on siin soovimatud! Kõneleb gauleiter Steicher! Tunne oma vaenlast! Juudid selles koolis enam ei käi Tõelised aarialased Aaria rass versus juudid Oled aaria rassist või juut? Algus 1.aprillil 1933 algas juudi arstide, advokaatide ja kaupmeeste boikoteerimine Juutidele keelati maa omamine Juutide vallandamine, juudi teadlaste ja kirjanike teoste avalik põletamine Raamatute põletamine 1935
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
SUURE-JAANI GÜMNAASIUM AJALUGU Sirelin Koval HOLOKAUSTIST referaat Suure-Jaani 2015 1. Holokaust 1.2. Eellugu Saksamaal Esimene maailmasõda lõppes 1918. aastal Saksamaa lüüasaamisega. Versailles` lepinguga sai Saksamaale määratud kõrged reparatsioonid. Järgneval aastal(1919) loodi Weimari Vabariik, kuid inimesed elasid vaesuses ning töötute arv küündis miljoniteni. Inflatsioon kasvas pidevalt ning 1923. aastaks oli raha oma väärtuse peaaegu kaotanud. Saksa rahvas oli langenud depressiooni.
Sõna "holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas "tuleohvrit" või "täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933 1945. astatel. Paljud tänapäeva inimesed ei tea mida holokaust tegelikult tähendab ja miks seda päeva tähistatakse. Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, etnilisest puhastusest, genotsiidist? Ometi on neil olulised erinevused. Eelpoolmainitud kuriteod on alati olnud osalised, valikulised, kunagi ei ole tapetud kõiki. Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
Holokaust Vanakreeka keeles Holo - täiesti Kaustos - põlenud Hitler süüdistab Saksamaa probleemides kommuniste ja juute ning kavatseb nad kõrvaldada Termin, mida kasutatakse 1933 45 Saksamaal poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks Hukkunuid 4,3 miljonit 6,2 miljonit Juutide ajalugu Esmakordselt mainitud 3. aastatuhande lõpul eKr Elanud Euroopas juba iidsetest aegadest Keskajal süüdistati juute Jeesuse tapmises Vägivaldsed tagakiusamised Esimene teadaolev juut Eestis elas 1933. aastal Tallinnas Kristalliöö 10. november 1938 Juudi soost saksa pagulane mõrvas Pariisis Saksa diplomaadi Ette valmistanud Gobells ja Reinhard Henydrych Gobells: "Juutide vastu on kõik lubatud" Sihikule võeti juutide omand eramud, kauplused ja sünagoogid Ligi 100 juuti tapeti Tagajärg määrus, millega purustuste eest trahviti juute + koristustöö maksud Üheks pööraseks tagajärjeks oli määrus, millega purustuste eest trahviti juudi elanikkonda
,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Sihikindlad repressioonid algasid juutide ja mustlaste kodanikuõiguste piiramisega ja arenesid peale 1942. aasta Wannsee konverentsi kahe rahvusrühma süstemaatiliseks hävitamiseks koonduslaagrites. Juutide holokausti mälestatakse tavaliselt 19. või 20. aprillil. Sel päeval 1943. a algas Varssavi getos ülestõus-kümnete tuhandete näljas ja külmas vaevelnud juutide meeleheitlik vastuhakk repressioonidele
kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad, asotsiaalid, mustad, homoseksuaalid. Ja kuni 1938. aastani viidi juute laagrisse ainult
halbadest inimestest. Mida nad siis teinud on? Ja miks neid tagakiusati? Ja ma arvan samuti, et selle teema tundmine aitab mõista mõningaid teisi ajaloo-iseärasusi. Holokaustist on kirjutatud väga palju erinevaid raamatuid, kus autorid jutustavad vägagi erinevalt koonduslaagrites toimunud gaasitamisest (inimeste) nende piinamisest ja mõrvamisest. Seega jääb tõde iga inimese enda otsustada. Holokaust ja Hitler Holokaust kasvas välja Adolf Hitleri rassistlikest veendumustest, millest räägib ka tema raamat "Mein Kampf". Selle raamatu kirjutas ta 1920. aastatel vanglas. Raamatus süüdistab Hitler Saksamaa probleemides kommuniste ja juute, ning seletab, kuidas ta kavatseb need kõrvaldada. Hitler ja tema poliitiline partei ei varjanud oma rassistlikku lähenemist inimkonnale ega põlgust demokraatliku ühiskonna ja selle vastu. Natside jaoks ei olnud miski tähtsam kui rass
Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli
devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuuriga Roosevelt ja Hitler - loodeti päästmist Tolmutormid Tööpuudus New Deal - USA majanduse korrastamine, tööpuuduse vähendamine, sotsiaalse olukorra kiire parandamine, poliitilise süsteemi kindlustamine Tööhõive suurendamiseks moodustati mitmesuguseid riiklikke ühinguid Rajati parem sotsiaalkindlustussüsteem Kehtestati miinimumpalk ja 44h töönädal Roosevelti uus kurss aitas ületada majanduskriisi, vähendas varanduslikku
2. Seletage Gulagi ideoloogiat. Riiki valitsevad uskusid, et need, kes laagri läbivad, väljuvad sealt vaimselt tervenenud ehk lojaalse kodanikuna. 3. Tooge välja erinevused ja sarnasused Hitleri Saksamaa koonduslaagrite ja Nõukogude Venemaa Gulagi vahel. SARNASUSED: Gulag ja Hitleri Saksamaa koonduslaagrid rajati teineteisest sõltumatult. Hitleri Saksamaa ja Nõukogude Liit saatsid koonduslaagritesse inimesi, lähtudes samadest kriteeriumitest- rass, vaimupuue jne. Laagrid olid osaks riiklikust poliitikast. Enamikel vangistatutest õnnestus Natsi- Saksamaa ja Gulagi koonduslaagrites ära kanda oma karistus ja naasta tagasi igapäevaellu. ERINEVUSED: Natslike laagrite ajalugu on lühem ja ühetaolisem, GULAG pidas vastu kauem ja see oli perioodil julmem, mingil perioodil jälle humaansem 4. Mis eesmärki taotles Nõukogude Liit erilaagrite asutamisega sõjajärgsel Saksamaal
.................................................................................................................................................................... 5 Holokaust ..........................................................................................................................................................................
Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal Teises maailmasõjas arvasid suurriikide juhid Stalin ja Hitler,et võivad endale kõike lubada. Neil mõlemal oli plaanis inimsoo muutmine,hävitades sellised inimesed,kes ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939
Romanil ja tema perel olid võltsitud dokumendid, mille kohaselt olid nad sakslased. Kui nende käest küsiti dokumenti, lasti neid alati lahti. Nende paberitega said nad käia ka tööl. Alati hiilisid nad surma- ja sunnilaagritest eemale, ent ühel päeval kõik muutus. Roman oli parasjagu raamatukogust koju kõndimas, kui kaks politseinikku temalt dokumenti nõudsid. Politseinikud olid kahevahel ning lükkasid ta kõrval majja. Sealt väljudes polnud enam kahtlus, et Roman oli juut, kuna vägivaldsel teel oli avastatud, et ta oli ümberlõigatud ehk puhas eksemplar juudist. Ellujäämise nimel juhatab ta sakslased enda vanemate juurde ja sellest hetkest hakkabki tema laagrikogemus pihta. Üldistavalt olid tema laagrikogemused traagilised. Ta nägi pealt, kuidas tema ema lasti maha SS-i sõduri poolt (Krakowi vanglas), kuidas tema isa suri Starachowice sunnitöölaagris. Ta oli ahistaja ohver Auschwitzi laagris
Prantsusmaa võttis endale Ruhrimaa, Saksa lõpetas kivisöe tootmise -> majanduselu seiskus -> valitsuse sissetulekud lakkasid -> kulud kasvasid. Kulude katteks suurendati raha juurdetrükki ja juba enne eksisteerinud inflatsioon omandas kolossaalsed mõõtmed. Kõige enam kannatasid töölised -> suurenes lihtrahva pahameel -> kasvas kommunistlike loosungite populaarsus. Kommunistlik partei püüdis uuesti võimu haarata. Kerkis esile Adolf Hitler. Loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Adolf Hitler võeti selle juhatuse hulka, hiljem sai temast selle juht. Hitler üritas riigipööret korraldada, kuid see suruti maha ja ta mõisteti 5 aastaks vangi, ent vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta raamatu ,,Mein kampf". 1924.a hakkas Saksamaa majandus paranema ning vähenes natside mõju. 6. Natside partei teke 1919. aasta sügisel sattus Hitler juhuslikult ühe vasttekkinud väiksema poliitilise
tähelepanu 3. Natside lubadused enne võimuletulekut. 1918. aastal oli Saksamaast saanud vabariik, kuna Asutav Kogu tuli kokku Weimaris, kus võeti vastu Saksa Vabariigi I põhiseadus . Ajajärku 1919-1933 on hakatud nimetama Weimari Vabariigiks. Weimari Vabariigi poliitikaga mitterahulolevad inimesed hakkasid pooldama Natsionaalsotsialistlikku Töölisparteid (NSDAP), mida juhtis Hitler. Nad lubasid: a) töölistele palgatõusu ja tööpuuduse likvideerimist b) Talupoegadele maad ja võlgade tühistamist. c) sõjaväelastele sõjaväeteenistuse sisseseadmist. d) suurmonopolistidele ei mingeid natsionaliseerimisi e) likvideerida Versailles`i rahu f) taastada sakslaste eneseväärikus, selleks rõhutati aaria rassi üleolekut teistest rahvastest, millest pidavat ka tulema sakslaste suuremad õigused. Alamrahvasteks peeti juute ja slaavlasi (poolakaid),
Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja võtmeministrid (välisministriks saab Ribbentrop, Wehrmachti ülemjuhiks saab Keitel); 2. Hosbachi protokoll ,,OTTO" oli olnud I Saksa keiser, Austria hõivamise plaan; 1 Agressioon oma sõjaväe viimine teise riigi territooriumile, sõda kuulutamata!
ja erinevaid ajaloonägemusi. Paljud asjasse pühendamatud kõrvaltvaatajad ja ka mitmed ajakirjanikud arvavad, et probleemi juured on sügaval piirkonna ajaloos. Käesoleva töö 3 ja ajalookäsitlusega püütakse tõestada, et konflikt on vähem kui sada aastat vana ja kaugem ajalugu pole otseselt tänapäeva vastuoludega seotud. Autori arvates esitavad juudid ja islamiusulised palestiinlased erapooletult vaatates võrdselt õigustatud nõudmisi ühele ja samale territooriumile, ehkki erinevatel religioossetel ja ajaloolistel põhjustel. Töös käsitletakse Iisraeli riigi sisest juutide ja palestiinlaste vahelist konflikti, mitte konflikti, mis arenes Iisraeli ja seda ümbritsevate Araabia maade (Egiptuse, Jordaania, Süüria, Liibanoni ning Saudi-Araabia ja Iraagi) vahel ja mida tuntakse kui Iisraeli-Araabia konflikti.
1889 - 1945 2009 Sissejuhatus Maailmas on vähe inimesi, kellest on kirjutatud nii palju raamatuid, avaldatud ajaleheartikleid, tehtud ajaloosaateid ning korraldatud seminare, kui 20. aprillil 1889. aastal Austria piirilinnas Braunaus sündinud Adolf Hitlerist. Esimese maailmasõja päevil keelduti kapral Hitlerit ülendamast allohvitseriks põhjendusega, et tal puudusid juhiomadused. Ent paarkümmend aastat hiljem nägi kogu maailm, milliseid masse ja milliseid tegusid Hitler juhtima asus. Hitlerist räägitakse tänaselgi päeval palju veelgi enam, 50 aastat pärast Hitleri surma. Päritolu ja lapsepõlv Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõrastemajas Gasthof zum Pommern väikelinnas Braunaus Inni jõe kaldal, mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Ta sündis tolliametnik Alois Hitleri (18371903) ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula.
Saksamaa 1920.-1930. aastatel I Weimari vabariik Weimari /vaimari/ vabariigiks nimetatakse aastaid 1919-1933 Saksamaa ajaloos (1919 kukutati monarhia, 1933 Hitler tuli võimule). . Kuna I maailmasõda oli rahva olukorda tugevasti halvendanud, puhkes novembris 1918 Saksamaal revolutsioon, keiser Wilhelm II põgenes. Võim läks sotsiaaldemokraatide kätte. Weimari vabariik oli parlamentaarne riik. Tegutses parlament ehk Riigipäev. Riigipea oli president. Valitsust juhtis kantsler.Weimari vabariigi vastu olid aga saksa vasakpoolsed ehk kommunistid (kes tahtsid kommunistlikku riiki.
AJALOO KORDAMISKÜSIMUSED. II MAAILMASÕDA 1. II Maailmasõja põhjused: Poliitilised eeldused · Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime. Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada. · Sõlmiti MRP. · Versailles' süsteem osutus ebapüsivaks. Majanduslikud eeldused · Hitler arendas sõjatööstust, ka Stalin. · Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajas rakendust) Ideoloogilised eeldused · Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. · Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände. 2. Mis on ansluss? Dateeri. Miks sai ansluss võimalikuks? 1938.ndal aastal toimus ansluss, mis tähendas Austria liitmist Saksamaaga, see sai võimalikuks kuna : 1) Hitleri võim oli suurenenud. 2) Hitlerit toetas Mussolini, Austriat aga ei toetanud keegi.
Lähte Ühisgümnaasium ADOLF HITLER Referaat Koostaja: Karmela Videvik Juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS…………………………..........................................................……..............3 1. ADOLF HITLERI ELULUGU...............................................................................................4 1.1 Kes on Hitler?..........................................
Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kaustos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas `tuleohvrit` või `täielikku hävingut` palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas- sellega hakati märkima natside eesvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide tagakiusamist ja hävitamist 1933-1945. a. Paljud ajaloolased on uurinud Hitleri kohta põhimõtteliselt kõike. Sellest tulenevalt teavad enamus eurooplastest Hitleri veretöödest. Nende veretööde autor ei olnud ta aga üksinda- enamus sakslastest austasid ja teostasid tema reforme. Kuna tegu oli karmikäelise ja mõjuka diktaatoriga, siis kedagi ei jätnud ta külmaks- kas teda vihati või respekteeriti. Minu seisukohast on tegu
Ajalugu ADOLF HITLER Adolf Hitler Adolf Hitler sündis 1889. aastal väikeses Austria piirilinnas Inni-äärses Braunaus auväärses alamkeskklassi perekonnas, tolliametnik Alois Hitleri ja tema abikaasa Klara kuuest lapsest neljandana. Lastest jõudsid täiskasvanuikka ainult tema ja ta õde Paula. Hitler oli kiindunud oma leebesse emasse. Oma isa kirjeldab Hitler raamatus "Mein Kampf" äkilise türannina, tegelikult aga ei osuta miski sellele, et Alois Hitler oleks oma poega rangemalt kasvatanud, kui tol ajal tavaks. Jääb mulje, et Hitler vihkas oma isa, kes armastas ranget korda. Ta kirjutab isast küll austavalt, kuid mainib lepitamatuid erimeelsusi poja elukutsevaliku asjus: isa soov oli, et Adolfist ei saaks kunstnik, vaid ametnik. Tema varasem elu ei vihjanud vähimalgi määral tegelasele, kes paneb kord maailma hinge kinni hoidma. Pigem näis see vihjavat tähtsusetule ja keskpärasele tulevikule.
Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid. Juulis 1919 liitus selle Töölisparteiga Austriast pärit kapral Adolf Hitler (1889-1945), kellest kujunes Müncheni õllekeldrites peatselt tunnustatud kõnemees. Austriast pärines ka partei uus, 24.02.1920 vastu võetud nimi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei (Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei). 28.07
5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); ItaaliasBenito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1. otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja
mittevahelesegamispoliitikat, mida diktatuurid eirasid - Hispaania oli polügoon, kus Saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise - Kodusõda lõppes 1. aprillil 1939 ja Hispaanias kehtestati Franco diktatuur Francisco Franko Hispaania diktaator 1939–1975 ❧ Francisco Franco Bahamonde või generalissimus (Generalísimo) Francisco Franco või el Caudillo 'Juht‘ ❧ Teise maailmasõtta ei sekkunud, kuigi Hitler seda talt ootas. Austria anšluss 1938 ❧ Veebruar: Saksa ultimaatum ❧ Märts: Saksa vägede sissemarss ❧ Aprill: rahvahääletus ja Saksamaaga ühendamine ❧ Anšluss < sks k „liitmine“ Müncheni sobing ❧ September 1938: Saksmaa nõudis Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ❧ 29. september 1938: Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia ja Saksmaa Müncheni kokkulepe: Tšehhoslovakkia kohustus Saksmaale loovutama Sudeedimaa
pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisele. Ka Saksamaal ja Itaalias tuli võimule diktatuur. Saksamaal natsid, eesotsas Hitleriga ja Itaalias fasistid, eesotsas Mussoliniga. USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia. 1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed
Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna
annaabi.ee 
