Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Holokaust". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
juut, juudid, holo, holokaust, juute, natsid, kristallöö, aaria, hitler, vaivara, holokausti, juutidel, geto, laager, laagris, häving, valgevenes, programme, tuhat, laagreid, hävingut, paljudele, tapetud, totaalne, propaganda, jute, aprillil, kaupluste, massiline, vallandamine, töökohad, teadlaste, kodanikuõigused, määratletud, neidki, abielludaHolokaust Sõna ,,holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab ,,täiesti" ja kautos ,,põlenud". Keskajal märgiti mitmes Euroopa rahvuskeeles selle sõnaga kas ,,tuleohvrit" või ,,täielikku hävingut" palju inimelusid nõudnud tuleõnnetuse korral. Teise maailmasõja järel lisandus kahele eelmainitud tähendusele kolmas-sellega hakati märkima natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Kuna kõige enam represseeriti juute, tähendab holokaust paljudele juutide
Inimsusevastased kuriteod Teise maailmasõja ajal Teises maailmasõjas arvasid suurriikide juhid Stalin ja Hitler,et võivad endale kõike lubada. Neil mõlemal oli plaanis inimsoo muutmine,hävitades sellised inimesed,kes ühiskonnale nende meelest kasulikud pole. Mõlemad diktaatorid saatsid korda massimõrvu.Järgenvalt käsitlen kahte minu meelest suurimat inimsusevastast kuritegu Hitleri algatatud juutide holokausti ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamist Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel.1939
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6
.............................................................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Holokaustiks loetakse Teise maailmasõja ajal Euroopa juutide vastu Natsi-Saksamaa toime pandud süstemaatilist tagakiusamist ja massinõrvu aastatel 1933-1945. Natsiideoloogia kohaselt oli kõige kõrgem rass aaria rass, teised olid madalamad ja eriti kahjulikeks peeti juurte ja mustlasi, kuna nemad ei tuginenud rahvausriigile. 3 Poliitiline ja ideoloogiline tagapõhi Rassiliste väärtuste hierarhia oli natsiideoloogia asendus valgusajastu ja võrdsuse põhimõtetele. Natside silmis oli maailmas palju rasse,kuid rassid olid väärtustelt erinevad. Kõige kõrgem oli neist aaria rass
Teise maailmasõja suurimad ja tähtsamad mehed, A.Hitler ja J.Stalin, saatsid mõlemad korda mitmeid kohutavaid tegusid. Ma käsitlen oma arutluses diktaatorite kõige jubedamaid ja tuntumaid inimsusevastaseid kuritegusid - Hitleri algatatud juutide holokaust ning Stalini käsul korraldatud juuniküüditamine Eestis. Holokaust- natside eestvõttel läbiviidud tsiviilisikute massimõrv Saksamaal ja vallutatud aladel. 1939. aasta septembris, Poola vallutamise järel, aeti sealsed juudid kodudest välja ja suleti erikorraga linnaosadesse – getodesse. Suurim geto loodi Varssavis, kuhu aeti kokku pool miljonit juuti. Osa juute saadeti kohe koonduslaagrisse. 1941. aasta algul alustati Hitleri käsul koonduslaagrites juutide hukkamist. Neid ei tapetud mitte ainult Saksamaal, kuid ka okupeeritud Poolas, Prantsusmaal, Hollandis, Venemaal, Ukrainas, Valgevenes, Baltimaades jm. Juute hävitati mitmel viisil -
Eestis kajastavaid fotosid. Täname Eesti Vabariigi Valitsust ja ITFi töömahuka ettevõtmise – kogumiku koostamise ja väljaandmise rahastamise eest. Koostaja 5 Sisukord SUUNISEID HOLOKAUSTI KÄSITLEMISEKS KOOLIS 6 TEABETEKSTE Kronoloogia 12 I. Antisemitism ja holokaust maailmas 12 II. Juudid Eestis 14 Holokaust 16 Sõjakuriteod ja rahvusvaheline õigus 21 Euroopa juutide elu ja kultuur 25 Eesti ja holokaust 30 MÄLESTUSI HOLOKAUSTIST
HOLOKAUST Sõna "Holokaust" pärineb vanakreeka keelest, kus holo tähendab "täiesti" ja kaustos "põlenud". Keskajal märgiti selle sõnaga kas "tuleohvrit" või siis "täielikku hävingut". Pärast teist maailmasõda lisandus ka nendele kahele eelnevale tähendusele kolmas tähendus nimelt hakati sellega märkima natside poolt läbiviidud tsiviilisikute massimõrva Saksamaal ja vallutatud aladel. Ja kuna kõige rohkem represseeriti juute, tähendab holocaust paljude juutide tagakiusamist ja hävitamist. Euroopas toimus suur holokaust aastatel 1933 kuni 1945. Holokaustis tapeti miljoneid juute. Neid saadeti kas surma või orjatöölaagritesse. Esimene koonduslaager rajati aastal 1933 Saksamaal Dachaus, millele järgnesid ka teised. Need laagrid loodi selleks, et isoleerida inimesi, keda natsionaalsotsialistlik valitsus pidas ohustavateks. Erinevatesse vangide kategooriatesse kuulusid: kurjategijad,
Sissejuhatus 27. jaanuaril tähistatakse enamikes Euroopa riikides holokausti ohvrite mälestamispäeva. Samas ei tea paljud inimesed, mida holokaust tegelikult tähendab. Miks peab seda päeva tähistama? Mille poolest ta erineb teistest inimsusevastastest kuritegudest massimõrvadest, genotsiidist? Holokaust on totaalne, üleüldine häving, lõplik katastroof. Hukkamisele kuuluvad kõik, kaasa arvatud rinnalapsed. Holokaust on rängem kuritegu kui genotsiid. Seda rakendati ainult kahe rahva juutide
Kreeka keeles holokauston, 'täielikult ohverdatud'; heebrea keeles HaSho'a, 'häda` Hinnanguliselt hukkus 6 miljonit juuti Vahel kasutatakse seda terminit ka üldiselt natside poolt toime pandud sõjakuritegude kohta nt mustlaste, sõjavangide, tsiviilisikute, homoseksuaalide, puuetega inimeste jne tapmine. Neid hukkus umbes 10-11 miljonit. Holokausti mälestuspäeva tähistatakse 27.jaanuar Lõppes 1945. aastal Saksamaa kaotusega II maailmasõjas Kristallöö 9-10. november 1938 Juudivastane rünnak Saksamaal ja Austrias Ettekäändeks saksa diplomaadi tapmine Viidi läbi SA ja juudivastaste poolt Nimi tuleb purunenud klaasist Laastati juutide ärisid, eramaju ja sünagooge Hukkus 91 juuti, 30 000 viidi koonduslaagrisse, kust nad hiljem vabanesid Määrati juutidele trahvid Goebbels: "Juutide vastu on kõik lubatud." Koonduslaagrid Koonduslaagreid hakati ehitama kohe pärast Hitleri võimuletulekut (nt Dachau avati 9. märtsil 1933)
Teine maailmasõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel" Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939- 1940 aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14juunil 1941aastal korraldasid Nõukogude võimumehed Baltimaades suurküüditamise:
Holokaust Holokaust on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Teises maailmasõjas kannatasid mustlased, juudid, poolakad ja venelased. Kuid siiski mõistab enamik teadlasi holokausti all üksnes Teise maailmasõja ajal juutide vastu toime pandud genotsiidi. Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist kuni 6,2 miljonini. Enne Balti riikide okupeerimist Nõukogude Liidu poolt 1940. aastal oli Eestis ainult 4500 juuti. 1940. aasta juunipöörde järel likvideeris Nõukogude võim Eestis juba juulis juudi kultuurautonoomia ning sulges juuli-augusti jooksul
.................................................................................................................................................................... 5 Holokaust ..........................................................................................................................................................................
Ilona Vapper 10.A Holokaust Mis on holokaust? Holokausti nime all kasutatakse terminit, mis käsitleb eelkõige Teise maailmasõja ajal toime pandud genotsiidide juutidele. Loomulikult ei kasutatud sellist terrorit vaid juutide peal, vaid oluliselt said kannatada ka mustlased, poolakad ja venelased. Hukkunud juutide arv on küllalti suhteline, sest mitmed allikad annavad meile erinevaid andmeid. Gerald Reitringeli ja Rudolf Joseph Rummeli
Prantsusmaa võttis endale Ruhrimaa, Saksa lõpetas kivisöe tootmise -> majanduselu seiskus -> valitsuse sissetulekud lakkasid -> kulud kasvasid. Kulude katteks suurendati raha juurdetrükki ja juba enne eksisteerinud inflatsioon omandas kolossaalsed mõõtmed. Kõige enam kannatasid töölised -> suurenes lihtrahva pahameel -> kasvas kommunistlike loosungite populaarsus. Kommunistlik partei püüdis uuesti võimu haarata. Kerkis esile Adolf Hitler. Loodi Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. Adolf Hitler võeti selle juhatuse hulka, hiljem sai temast selle juht. Hitler üritas riigipööret korraldada, kuid see suruti maha ja ta mõisteti 5 aastaks vangi, ent vabanes 9 kuu pärast. Vanglas kirjutas ta raamatu ,,Mein kampf". 1924.a hakkas Saksamaa majandus paranema ning vähenes natside mõju. 6. Natside partei teke 1919. aasta sügisel sattus Hitler juhuslikult ühe vasttekkinud väiksema poliitilise
Nad saabusid Auschwitzi 1940 aasta mais. Nende ülesanne oli näitada tulevastele vangidele, et nad on vabatahtlikud ja tulid siia tööle. Esimene esselon 728 poolaka ja 20 juudiga saabusid 14 juunil 1940 aastal. Laagri populatsioon kasvas kiiresti, kuna laagrisse toodi poola poliitikuid ja põrand aluse tegevuse liikmeid. 1941 aasta maiks oli Auschwitz I vangide arv tõusnud 10 900 vangini. Kõik vangid olid ära märgistatud ja kandsid vastavaid märgistatud riideid. Kõige julmemalt koheldi juute ja nõukogude sõjavange. Iga päev pidid vangid töötama relva tööstustes. Tööolud olid rasked, samuti anti vangidele vähe süüa ja pesemisvõimalused peaaegu, et puudusid. Sellest tingituna tõusis surmade arv jõudsalt. Vange koheldi julmalt. Kes reeglite vastu eksis, paigutati 11 osakonda. 11 osakonnas asus püstiseismise kongid. Kongide suurus oli 1,5 m2 ja korraga paigutati sinna 4 inimest. Nad pidid seisma seal ööläbi ja päeval koos teistega tööle minema
13.a teine maailmesõda Vägivallatsemine vallutatud aladel Saksamaa kehtestas hõivatud alal natsliku korra. Poolteist miljonit poolakat küüditati, kuna nad elasid ,,põlistel Saksa aladel". Samasugune saatus tabas ka Elsass-Lotringis elanud prantslasi. 8 miljonit inimest eri Euroopa riikidest viidi Saksamaale, kus nad pidid töötama Saksa riigi heaks. Juudid ja mustlased pidi hävitama. Omamoodi surmavabrikuteks muutusid koonduslaagrid (sunnitöö- ja hävituslaager), kuhu saadeti sõjavange ja tsiviilelanikke. Nõukogude julgeolekuteenistused vägivallatsesid kõikidel 1939.- 1940. aastal okupeeritud aladel. Baltimaades hukati, vangistati ning küüditati neid, kes enne okupatsiooni olid olnud mõjukad ühiskonnategelased. 14.juunil 1941.aastal korraldasid Nõukogude võimumehed
devalveerimine - oma valuuta kursi alandamine Tööstustoodang hakkas vähenema Põllumajanduses sattusid väiketootjad raskustesse Töötus suurenes järsult Sotsiaalkindlustussüsteem oli ebapiisav Vabamajandus lammutati, riik hakkas üha enam majandusse sekkuma Majanduskriisi tõttu sattus ka parlamentaarne süsteem raskustesse, see asendus kas autoritaarse süsteemiga või diktatuuriga Roosevelt ja Hitler - loodeti päästmist Tolmutormid Tööpuudus New Deal - USA majanduse korrastamine, tööpuuduse vähendamine, sotsiaalse olukorra kiire parandamine, poliitilise süsteemi kindlustamine Tööhõive suurendamiseks moodustati mitmesuguseid riiklikke ühinguid Rajati parem sotsiaalkindlustussüsteem Kehtestati miinimumpalk ja 44h töönädal Roosevelti uus kurss aitas ületada majanduskriisi, vähendas varanduslikku
1919-1925 president Freidrich Ebert (Sotsiaaldemokraatlik Partei) 1925-1934 president Paul von Hindenburg (parteitu, konservatiiv, monarhist) Natsid 1918. aasta algul oli algul Bremenis ning hiljem Münchenis loodud partei, mille nimeks 1919 sai Saksa Töölispartei (Deutsche Arbeiterpartei). Selle juhtide hulgas olid väga parempoolsete natsionalistlike vaadetega mehed, kes soovisid kättemaksu Versailles' rahu eest ja süüdistasid sõja kaotamises sotsiaaldemokraate ning juute. Partei oli seotud antisemiitliku Thule Ühendusega (Thule-Gesellschaft), mis püüdis müstitsismi ja idamaade filosoofia abil leida uut identiteeti ja uskus saksa rahva erilisse rolli maailmas. Selle liikmed (nende seas olid näiteks ka Rudolf Hess ja Alfred Rosenberg) tulid välja teooriatega aaria rassist ja saksa natsionalismist. Enamasti võtsid nad ka tõe pähe igasuguseid okultistlikke ja vandenõuteooriaid
Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord 1930. aastate lõpul järsul teravnema. Eriti sõjakaks muutus Saksamaa Hitleri juhtimisel. Lääneriikide lepituspoliitika, Austria ja Tsehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi- Ribbentropi pakti sõlmimine lisasid Hitlerile kindlust. Nüüd võis hakata ta Euroopat vallutama. NSV liidu juht Stalin kavatses aga nihutada oma riigi piire läände. Hitler tahtis tagada Saksamaale majandusliku õitsengu, ta otsustas arendada sõjatööstust. Natsid võtsid suurpankuritelt ja töösturitelt laene, lubades vastutasuks anda nende käsutusse vallutatud maade tööstuse ning odava tööjõu. Seega vajas Hitler edukaid vallutusõdu, muidu oleks Saksamaa olukord veel rohkem halvenenud. Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi. Eluruumi tuli jõuga hankida naaberrahvastelt.
TEINE MAAILMASÕDA 1.09.1939 2.09.1945 Saksamaa sammud II maailmasõja eel, mis viisid olukorra pingestumiseni. 1) 1935 Versailles' lepingu tühistamine (hakatakse jõudsalt taasrelvastuma) 2) 1935 Saarimaa referendum (Esialgu jääb Rahvasteliidu valdusesse. Rahvahääletusel oli enamik Saarimaa elanikest Saksamaaga taasühinemise poolt ning Hitler sai selle ala endale.) 3) 1936 Saksa väed Reini demilitariseeritud tsoonis (Sel hetkel poldud veel sõjaks valmis.) Konfliktikolded enne II maailmasõda: Mandzuuria, Abessiinia, Hispaania. Mandzuuria ründamine Jaapan soovis luua Aasias suure impeeriumi ning M vallutamine oli edukas Abessiinia ründamine 1935 Mussolini tahtis teha "Vahemere Itaalia sisemereks" , luua võimsa impeeriumi (Sellele sõjale maailm lõpuks reageerib, kuid Saksamaa sammudest ei tehtud enne väljagi
5. Seoses majanduskriisiga ja sellest tuleneva rahva rahuloematusega valitsuse poliitikaga kasvas äärmusparteide populaarsus (Venemaal enamlased e. bolsevikud e kommunistid; Itaalias fasistid; Saksamaal natsionaalsotsialistid e natsid). Kasvas rahva soov / ihalus "tugeva käe poliitika" järele. Populistlikud (rahvale meeldida tahtvad) äärmuslased lubasid riigis korra majja lüüa ja lahendada kõik probleemid (näiteks Vene enamlaste loosung "Rahu, leiba, maad!", Saksa natsid lubasid riigi majanduskriisist välja tuua). Äärmusparteide etteotsa olid tõusnud tugevad isiksused / karismaatilised liidrid (Venemaal Lenin (Vladimir Ilits Uljanov); ItaaliasBenito Mussolini; Saksamaal Adolf Hitler (Schicklgruber). II Diktatuuride kehtestamine: 1. otsese vägivalla või riigipöördega: · Venemaal- kasutades kodanliku Ajutise Valitsuse nõrkust ja ebapopulaarsust viisid enamlased 1917.a. oktoobris (novembris uue kalendri järgi) läbi riigipöörde ja
Sotsialistidest löödi lahku, sest need loobusid vägivaldsest revolutsioonist ja proletariaadi diktatuurist. Kommunistid eitasid võimalust muuta kapitalistlikku ühiskonda reformide teel. Rahvust eitatakse, sest see on mööduv nähtus, tegeletakse äravalitud klassi, mitte rahvaga. Kommunistlikud riigid on välja kasvanud sõjast ja on seetõttu militaarsed. Valitseb ühe partei diktatuur, ideoloogia. Natsionaalsotsialism- Fasismi Saksapärane variant, mida hakkas ellu rakendama Hitler. Tunnused: väga võimas totalitaarsust tagav aparaat, rassiteooria, marrimeedia- massiaparaat. 3 Venemaa diktatuur- kommunism Venemaa diktatuur hakkas välja kujunema 1917. aastal, pärast seda, kui bolswvikud võimule tulid. Sama aasta novembris moodustati esimene nõukogude valitsus, mille nimeks oli Rahvakomissaride nõukogu ning valiti ka kõrgeim seadusandlik võimuorgan Ülevenemaaline Kesktäitevkomitee
pankrotistumistele, sotsiaalkindlustussüsteemide ülekoormamisele ja tööpuuduseni. Rahvas oli rahulolematu, sooviti karmi ja kindlakäelist poliitikat, mis tõstaks majandust ning vähendaks tööpuudust. Ainult Venemaad seda väga ei puudutanud, sest seal valitses diktatuur, kus Stalin võttis vastu otsuse põllumajanduse kiirendatud üldkollektiviseerimisele. Ka Saksamaal ja Itaalias tuli võimule diktatuur. Saksamaal natsid, eesotsas Hitleriga ja Itaalias fasistid, eesotsas Mussoliniga. USAs, Inglismaal ja Prantsusmaal säilus demokraatia. 1938.aastal demokraatlikud riigid: Prantsusmaa, Sveits, Tsehhoslovakkia, Belgia, Holland, Suurbritannia, Iirimaa, Island, Taani, Soome, Norra, Rootsi. Autoritaarsed: Portugal, Hispaania, Itaalia, Austria, Ungari, Jugoslaavia, Albaania, Kreeka, Bulgaaria, Rumeenia, Poola, Leedu, Läti, Eesti. Totalitaarsed: Saksamaa, NSVL. 3
Preisimaad Saksamaast. Talvesõda - Sõda NSV Liidu ja Soome Vabariigi vahel, osa Teisest maailmasõjast (1939 - 1940) lõppes Moskva rahulepinguga Lepituspoliitika - siis kui saksamaa nõudis tsehhoslovakkialt nende alade loovutamist kus elasid sakslased siis talle anti järele ja sunniti tsehh. andma talle sudeedimaa Kordamisküsimused 1. Millised olid suurriikide (Saksamaa, Itaalia, Venemaa, Jaapan) sõjalised eesmärgid 1930. aastatel? Saksamaal eesmärgiks Suur-Saksamaa loomine (eluruumi aaria rassile). Itaalia Vahemeri sisemereks. Venemaa - Maailmarevolutsioon. Jaapan Ida-Aasia ühtne majanduspiirkond. 2. Nimeta alad, mille Saksamaa enne II maailmasõja algust vägivaldselt või lepingu järgi allutas. Austria hõivamine, Sudeedimaa, Tsehhoslovakkia, Klaipeda piirkond Poolas. Slovakkia. 3. Tead, mis on Müncheni kokkulepe, millal ja kelle poolt see sõlmiti, mis oli selle tagajärg ning kas see oli õige tegu. 29.09
vaesus. Seepärast hakkasid üles kerkima igasugused parteid. Kõige rohkem kardeti kommunismi. Nõukogude Venemaa aitas seejuures kaasa kommunismi kerkimisele Saksamaal. 1919 tehti esimene riigipöörde katse kommunistide poolt. See suruti maha ja nende juhid hukati. Valitsus oli küllalt tugev. Sõjavägi ei läinud kommunistidega kaasa, ega ka keskklass. Teine oli Hitleri riigipööre. Kõigepealt kerkib esile Nationalsozialistische Deutsche Arbeiterpartei. Hitler satub ühele nende koosolekule. Ta oli olnud sõjas ja jäi pärast sõjaväkke edasi. Koosolekule läks ta selleks et komtrollida, aga ta sai seal popiks. 1923 on ta selle partei juhatuses ja nad tahavad teha riigipöörde. Natsionaalsotsialistide põhimõte: olla kommunistide vastu, rahva uhkus, Versaille leping oli Saksa alandamine, algul olid ka juutide vastu. Pööre toimub Baieris, Münchenis. Baieri liidumaa valitsus oli õllekeldris, seal haarasid nad võimu
sisse piirata ja hävitada Kurski piirkonda koondunud Nõukogude väed. Kurski lahing lõppes Saksa vägede lüüasaamisega ning jäi sakslaste viimaseks suurpealetungiks . M is põhjustas m urrangu? Hitlerile ja Saksa väejuhatusele oli algusest peale selge, et nende ainsaks võimaluseks võita maailmasõda on välksõda Blitzkrieg. • Pikaajaliseks sõjaks ei olnud Saksamaal piisavalt ei inim- ega ka materiaalseid ressursse. • Hitler ja mitmed tema kindralid suhtusid üleolevalt oma vastastesse. • Esimene pettumus tabas sakslasi 1940.a. sügisel, kui üksi jäänud Suurbritannia jätkas võitlust ning suutis saksa lennuväe survele vastu panna. • Teine pettumus tabas neid idas, kui NSV Liit, olles rasketest lüüasaamistest nõrgestatud ning kaotanud peaaegu kogu armee ja ulatusliku territooriumi, säilitas vastupanutahte. • USA sõttaastumine andis Hitleri-vastase koalitsiooni
järgse Euroopa ja Aasia 16) Potsdami konverents- USA, NSVL ja Suurbritannia arutasid Saksamaa sõjajärgse korraldamise küsimusi 17) Normandia dessant- 6.06.1944 maabusid LR sõjajõud P-Pr Normandias. Saksa väejuhatus ei osanud sellele piisavalt kiiresti reageerida (põhijõud oli idarindel) ning suve lõpuks varises sakslaste kaitse kokku. Oluline osa oli LR õhujõududel: 500 Saksa lennuki vastu 11 000 LR oma. 25.08.1944 vabastavad liitlasväed Pariisi. 18) Ardennide lahing- Hitler ei pidanud end veel kaotajaks: dets 1944 koondas ta märkamatult Saksa tugevaimad diviisid lootes korrata 1940 edukat operatsiooni (ära lõigata Belgias asuvad liitlasväed põhijõududest,, suruda nad merre) Esialgu õnnestus, ilm oli halb ning LR ei saanud oma õhuvägesid ära kasutada. Ardenni mägedes peetud lahingutes suutsid LR siiski sakslased peatada. 19) ÜRO-Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, mis loodi 1945 kevadel San Fransiscos
1937.a. Jaapan alustab ulatuslikku sõda Hiina vastu 13.märts 1938.a. – anšluss – Austria ühendamine Saksamaaga - Ostmark Müncheni konverents ● 29.sept. 1938.a. vt.õpik lk.120 ● Osalejad: A.Hitler, B.Mussolini, N.Chamberlain, E.Daladier ● Otsus: Tšehhoslovakkia peab loovutama Saksamaale sudeedisakslastega asustatud alad 10päeva jooksul ● Miks? Suurbritannia ja Prantsusmaa lootus Hitler “ maha rahustada” Seda lepingut on hakatud nimetama “Müncheni sobinguks” t ähistamaks poliitilise nõrkuse, lühinägelikkuse ja reetlikkuse sümbolit Müncheni konverents Sõjakuse kasv: ● 15.märtsil 1939.a. Saksa väed marssisid Prahasse – Tšehhimaa jagati Böömi- ja Määrimaa protektoraat, Slovakkia vormiliselt iseseisev riik ● 23.märts 1939.a. Hitleri ultimaatum Leedule, väed Klaipedasse, Memeli piirkonna
Itaalia · 1922.a sai Mussolini peaministriks: likvideeris demokraatliku riigikorralduse; kehtestati ühepartei süsteem; majandus võeti riigi kontrolli alla · Tegelikkuses ei suutnud Mussolini Itaaliat aidata NATSIONAALSOTSIALISTIDE VÕIMULETULEK SAKSAMAAL · Maailmasõja tulemustega ja Weimari vabariigiga rahulolematud koondusid Natsionaalsotsialistlikku Saksa Tööparteisse ( NSDAP), mida juhtis Adolf Hitler · 1923.a. üritas Hitler võimu haarata, aga see suruti maha ja Hitler mõisteti vangi, kus ta kirjutas oma programmi tutvustava teose ''Mein Kampf'' · Raamatus kuulutas Hitler Saksamaale suurt tulevikku · Kõlavalle programmile vaatamata, ei suutnud natsid suurt toetust haarata · Uus võimalus avanes majanduskriisiga, mida üritasid ära kasutada ka kommunistid · 1932.a. valimistel sai natsidest Riigipäeva suurim saadikurühm · 1933.a õnnestus Hitleril ennast kantsleriks nimetada
NB! 1941. aasta sügisest 1944. aasta sügiseni kestis Eestis Saksa okupatsioon. Saksa okupatsiooni ajal: * moodustati Eestist kindralkomissariaat, selle ees oli kindralkomissar sakslane Karl Sigismund Litzmann. Tema kõrval oli piiratud volitustega Eesti Omavalitsus, juht eestlane Hjalmar Mäe. * avastati esimesel nõukogude aastal toimepandud nõukogude võimu veretööd (Tartu vanglas, Kuressaare lossis jne.). Samal ajal represseerisid sakslased nõukogude sõjavange ja siia toodud juute (Klooga, Kalevi-Liiva surmalaagrid). * viidi Eestis läbi saksastamist ja püüti natsismi peale suruda. * majanduses: ei tühistatud nõukogudeaegset natsionaliseerimist, tööstusettevõtted ja maad jäid riigi omandiks. Talupojad vaid kasutasid maad. Taludele määrati normid (kui palju mingeid saadusi tuli ära anda). Majandus töötas Saksamaa huvides, kuid tervikuna siiski arenes. Eestlased Nõukogude Liidu ja Saksamaa relvajõududes:
· 74 000 Läände põgenenut · kümned tuhanded arreteeritud, küüditatud Suured olid purustused Tartus, Narvas. Hävis 45 % tööstusest. *** Saksamaal ja sakslaste poolt alistatud riikides pandi nn. alaväärtuslike rahvuste (juudid, slaavlased) kallal toime genotsiid, s.o. rahvastiku täielik või osaline hävitamine rahvuslikel, usulistel vms. eesmärkidel. Juutide kallal toime pandud vägivald Teises maailmasõjas kannab nime holokaust. Selle käigus tapeti 6 miljonit juuti. Juba enne sõda Saksamaal juute sunniti elama getodes eraldatud linnaosades. Koonduslaagrites tapeti üldse 11 miljonit inimest. Tuntumad koonduslaagrid: Auschwitz, Majdanek, Treblinka (Poola territooriumil).
Venemaast eraldusid Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola. Endisest Serbiast Montenegrost ning Austria-Ungari slaavialadest moodustati Jugoslaavia kuningriik. Pariisi rahu konverentsil loodi Rahvaste Liit-rahvusvaheline organisatsioon, mille ülesandeks peeti riikide vaheliste tülide rahumeelset lahendamist ja majanduslikku ning kultuurilise koostöö korraldamist rahvaste vahel. 1931-Jaapan tungis kallale Hiinale ja vallutas Mandzuuria. 1933-Saksamaal tuli võimule Hitler. 1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia. 1936-1939 Toimus vähemalt 1 000 000 ohvrit nõudnud Hispaania kodusõda. Sealse vabariikliku valitsuse vastu tõusis üles sõjavägi kindralt Francisco Franco juhtimisel. Saksamaa ja Itaalia Itaalia toetasid Francot ning saatsid Hispaaniasse oma vabatahtlikke ja relvastust. Vabariiki toetas NSV Liit aga ka muu maailma avalik arvamus. Toimuvas nähti Demokraatia ja Totalitarismi kokkupõrget. Tuhanded vasakpoolse maailmavaatega inimesed
1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni. Poliitilised eeldused: 9 rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada 10 Versailles' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935) Majanduslikud eeldused: 11 Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust 12 Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust) Ideoloogilised eeldused: 13 Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu 14 Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände *1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur. riikide piire) *1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
annaabi.ee 
