Holland - miniuurimistöö (1)

Tartu Descartes’i Lütseum
Holland rahvastiku ja majanduse analüüs
Miniuurmistöö
Artur Märtsin
Juhendaja : Elle Reisenbuk
Tartu 2012
1.RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS
1.1 Hollandi üldandmed
Pindala: 41 526 km²
Rahvaarv: 16 847 007 (2011)
Pealinn: Amsterdam 780 152(2008)
Rahaühik: Euro
Keeled: Hollandi ja friisi keel
Usuline koosseis: Usuvabadus on tagatud konstitutsiooniga ja 41% kodanikest ei ole ennast sidunud ühegi religiooniga. Religioonidest on kõige enam levinud roomakatoliikliku kirik (ca 31%). Esindatud on ka Hollandi reformikirik 13%, kalvinism 7 % ja islam 6%.
Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Kuningas määrab ametisse ministrid, kohtunikud , provintside komissarid ja kolooniate kubernerid
Hollandi lipp
Hollandi vapp
1.2 Hollandi geograafiline asend
Holland ehk Madalmaad (hollandi Nederland) on maa Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga (riigipiiri kogupikkus 1027 km) ning läänest Põhjamerega (rannajoone kogupikkus 451 km).
Mina arvan et Hollandi asukoht on soodne,kuna neil on suured maad kõrval ja meri ka.Tänu merele saab kaup kiireimini kohale.
1.3 Huvitavad faktid Hollandi kohta
Hollandlased on suured leiutajad . Nad on leiutanud nii disketi, mikroskoobi, tuuleveskid kui ka isegi kunstliku südame.
Kuna Holland on juustumaa, on siin selleks ka avatud spetsiaalsed juustuturud, nende hulgas Alkmaari juustuturg, Edami juustuturg ja Gouda juustuturg.
Räägitakse, et sõõrikud pärinevad Hollandist, kui hollandi asunikud tutvustasid sõõrikuid Põhja- Ameerikale . 19. sajandil nimetatigi sõõrikuid vahel sõnaga olykoek ehk hollandi keelest tõlkides tähendab see õlikooki, mis on magus kook küpsetatuna rasvas.
Igal hollandlasel on jalgratas ning jalgrattaid on Hollandis lausa kaks korda rohkem kui autosid. Muljetavaldav on ka fakt, et jalgrattateid leidub riigis 15 000 km pikkuses .
2.Rahvastiku analüüs
2.1 Rahvaarvu muutumine
Allikas: Rahvusvaheline andmebaas, 30.november 2008
2.2 Rahvastiku paiknemine
2.3 Soolis -vanuseline kooseis
2.3.1 Sündimuse ja suremuse näitajad, loomulik iive
Hollandi loomulik iive on 0.2% (2007). Suremus tuhande inimese kohta on 8,7‰ ja sündimus 10,7‰. Rändesaldo on 2,6‰ tuhande inimese kohta. Hollandi iive on positiivne ja madal, sest elutingimused ja tervishoid on kõrgelt arenenud ning inimesed ise reguleerivad sündimust. Imikusuremus on 4,8‰, mis on väga hea tulemus. Ühe naise kohta on 1,66 last, mis on arenenud riikides tavaline (Maailma faktiraamat).
2.3.2 Keskmine eluiga ja selle muutumise põhjused
Hollandlaste keskmine oodatav elu iga on 79,25 aastat. Naistel on see kõrgem 81,98 aastat ja meestel 76,66 aastat. Hollandis on keskmine oodatav eluiga väga kõrge, maailmas on see 29. kohal.
2.3.3 Rahvastikupüramiidi analüüs
Hollandis elab kõige rohkem inimesi vanuses 35-50 (vt Joonis 8). Naiste ja meeste osakaal rahvastikus on üsna võrdne, kuid alates 65-st eluaastast hakkab naiste osakaaal suurenema (vt Tabel 1). Üle 80-ne aastaseid naisi on Hollandis üle 400 tuhande, kuid mehi alla 200 tuhande. Holland kuulub kaasaegsesse rahvastiku tüüpi, sest lapsi ja noori on vähem, kui keskaealisi. Sündimus ja suremus on madalad ning laste osakaal rahvastikus väheneb (Ibid).
vanus
mehed
naised
0-14
1496348
1427297
15-64
5705003
5583787
üle 65
1040932
1391946
Tabel 1. Meeste ja naiste arvuline osakaal rahvastikus.Allikas: Maailma faktiraamat
Joonis 8. Rahvastikupüramiid
Allikas: Maailma faktiraamat, 1. detsember 2008
2.4 Linnastumine
Hollandi rahvastikust elab linnades 81% (2007).1975. aastal elas 63,2% rahvastikust linnades, kuid 2005. aastal juba 80,2% ning 2015. aastal peaks elama linnades 84,9% kogu rahvastikust. Hollandis ei ole eriti metropole, kuid on palju keskmise suurusega linnasid ja suuri külasid. Suurimad linnad (2006) on pealinn Amsterdam 744740 elanikuga, Rotterdam 581615 elanikuga, Haag 474245 elanikuga ning suuruselt neljas linn on Utrecht 294742 elanikuga. Enamik suuremaid linnu paiknevad ranniku ääres, sest seal toimub ka meretransport (Maailma faktiraamat).