Leidsid 15 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Holland". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
holland, amsterdam, hollandlased, veski, kingi, kingad, kleiti, veskid, puukingad, provints, ajades, jook, tulbid, groningen, minnes, riis, võite, reedeni, atmosfäär, kost, riigikeel, haag, lähedased, flaami, tutvustatud, piisab, perekonnanime, reisimine, sport, rattasõit, uisutamine, sümboliks, tublid, sorte, lillesibul, pluusi, särk, pükse- - - MADALMAAD Referaat Juhendaja: - Holland ehk Madalmaad Madalmaad, nagu ka nimest nähtub, on territoorium, mis asub ühe neljandiku ulatuses merepinna kõrgusel või sellest madalamal. Mitmeid piirkondi kaitstakse vee eest tammide abil. Palju maad on juurde võetud mere arvelt, viimaseks sellekohaseks näiteks on Flevolandi polder. Hollandi pealinnaks on Amsterdam ning riigikeeleks hollandi keel. Hillandi pindalaks on 41 526 km ja seal elab 16,4 miljonit inimest. Rahapühikuks on euro. Peamised tööstusharud Madalmaades on toiduainete töötlemine, keemiatööstus, naftatöötlemine, elektri- ja elektriinikaseadmete tootmine. Madalmaad on olnud suurte maalikunstnike kodumaaks. 17. sajandil tegutsesid hollandi meistrid, nagu Rembrandt van Rijn, Johannes Vermeer ja Jan Steen. 19. ja 20. sajandi suured
Wallooniaks) on peamiselt katoliiklik ning põhjaosa (prantsuse keelt kõnelevad belglased nimetavad Flandriaks või Flamandeks) protestantlik. 3 1.2 Ajalugu Praegu Belgiaks nimetatava maa-ala vallutas Julius Caesar aastal 50 eKr. Pärast Rooma võimu kustumist sattus Belgia viiendal sajandil frankide ülemvõimu alla. Pärast Karl Suure impeeriumi lagunemist kuulus Belgia küll ühe, kord teise hertsogiriigi alla. Aastal 1516 langesid Belgia ja Holland kuningliku abielu ja pärandiõiguse läbi Hispaania võimu alla (kogu seda piirkonda hakati nimetama Hispaania Madalmaadeks). Protestantlikud hollandlased ei sallinud katoliikliku Hispaania kuninga ülemvõimu. Protestantliku Inglismaa mõningase abiga õnnestus hollandlastel Hispaaniast lahku lüüa ja luua Hollandi Vabariik. Katoliiklik Belgia mässu ei tõstnud, aga sattus vägeva surve alla. Ta oli kahe agressiivse naabri põhjast Hollandi ja lõunast Prantsusmaa pigistuses
Kutsudes antakse teada kui süüa pakutakse. · Kui ööbite peres, pakkuge end lauakatmisel ja nõudepesemisel appi. Riietustavad Rootslased on moealtid ning kannavad moodsaid, elegantseid rõivaid isegi igapäevaste sündmuste puhul. Ainult maal suvekodudes, ei pööra nad riietele tähelepanu. Äritegemisel peaksid mehed kandma ülikonda ning lipsu, naised kleiti või kostüümi. · Riietage pidulikult, olles kutsutud õhtusöögile (kui see ei ole just piknik) · Kui kutsel on märgitud , et nõutav on formaalne riietus, peaksid mehed kandma smokingut ning naised kokteilikleiti. · Teatrisse ning ooperit või balletti vaatama minnes on meestel soovitatav kanda pintsakut ja lipsu, naistel kleiti või seelikut. · Esietendusele minnes ei pea enam üliametlikult riietuma. Meestel piisab tumedast
Frack Dunkler Strassen- Saksa Smoking Cut (mit Orden) Anzug Anzug Vastuvõtt, mis eeldab sabakuue kandmist, toimub üldiselt enne kella 15.00. Selliseid üritusi korraldatakse harva, kuid ei või iial teada, millal juhi abi peab ülemust selles küsimuses abistama. Daamid kannavad kvaliteetsest materjalist pikkade varrukatega kostüümi või kleiti, mille juurde kuuluvat rõivast täiendavad kübar, ridikül, kindad, kingad ja ihuvärvi sukad. Soliidseks peetakse musta, tumehalli või punast tooni mantlit. 12 Viimasel ajal eelistatakse nii karusnahkset keepi kui ka riidest stoolat. Paljud daamid peavad karusnahast keepi liiga eputavaks. Et end mugavalt tunda, tuleks riidest stoola kinnitada sobiva preesi, prossi või rinnanõelaga. Smart casual
ja mansetinööpidega. Päevasel üritusel on igati kohane ka värviline või must särk. · Eelistatult pikk lips, mis valitud kooskõlas pintsaku, särgi ja vestiga ning daami tualetiga. Mustrita musta lipsu loetakse tavaliselt leinalipsuks. · Mustad või ülikonnast tooni võrra tumedamad, pikemad sokid. · Mustad, nahktallaga või ülikonnast ühe tooni võrra tumedama värvitooniga kingad. · Tavaliselt ülikonnaga aumärke ei kanta, lubatud on nööpaugus kanda aumärgi rosetti. · Väga piduliku sündmuse puhul (kui tume ülikond asendab frakki) võib kanda särgi tooni taskurätti rinnataskus. · Tumedat ülikonda ei asendata fraki või smokinguga. Daamide rõivastus · Olenevalt sündmuse pidulikkusest võib kanda lühikest või pikka õhtukleiti, kostüümi sh pükskostüümi. Päevasel ajal ei ole sobivad sügava dekolteega, paljaste õlgadega kleidid, kostüümid
Meritsi reisimine oli mõistagi rohkem ilmastikuga seotud kui teekond mööda maismaad. Purjelaev võis soodsa tuulega liikuda kuni 20 km tunnis, võis aga ka nädalaid paigal püsida või halvemal juhul koguni tagasi purjetada. Meresõidu ohtudele vaatamata peeti meritsi reisimist maitsi reisimisest turvalisemaks. Baltikumist Saksamaale sõiduks kasutati nii mere- kui maismaa teed. Laevasõidu korral olid levinumad sihtsadamad Lübeck (Travemünde) või Amsterdam. Reis Tallinnast Travemündesse nõudis ka soodsa tuule korral vähemalt viis päeva. Keskmiselt tuli aga arvestada kahe nädalaga. Tagasisõit oli valitsevate edelatuulte tõttu mõnevõrra kiirem. Teekond mööda maismaad kulges üle Riia, Memeli (Klaipda) ja Königsbergi. Tallinnast Berliini jõudmine nõudis paremal juhul kolm nädalat, mida kõikvõimalikud reisiootamatused enamasti veelgi pikendasid. Informatsiooni edastamine ei olnud üldjuhul kiirem inimese liikumisest
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep�
I. Esimest korda elus Indrek tundis end tõesti üksikuna, mahajäetuna ja nagu maailmast eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune h
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
oli see poisil kahtle-mata suurem kui täheteadlasel. Suveõhtud on pikad. Polnud veel pime. Korraga kat-kestas Tom vilistamise. Tema ees oli võõras poiss, veidi suurem kui tema. Iga uustulnuk, ükskõik millises vanuses või kummast soost, oli vaeses St. Petersburgi linnakeses tähelepandavaks harulduseks. See poiss oli hästi riietatud -- liiga hästi äripäeva kohta. See oli lihtsalt hämmastav. Tema müts oli tore,, sinine kinninööbitud kuub uus ja puhas, samuti püksid. Tal olid kingad jalas, ja ometi oli alles reede. Ta kandis isegi heledast laiast paelast kaelasidet. Üldse oli tal linlase välimus, mis ärritas Tomi. Mida rohkem Tom seda hiilgavat imet vahtis, seda rohkem krimpsutas ta nina selle toreduse peale ja seda viletsamana tundus talle tema oma riietus. Kumbki poiss ei kõnelnud. Kui üks liikus, siis liikus ka teine, kuid ainult kulgemisi, sõõris. Nad hoidsid kogu aeg nägu näo, silm silma vastu, viimaks ütles Tom: «Ma võin sulle naha peale anda!»
4.Setúbali ringkond 5. Beja ringkond 6. Faro ringkond 7. Évora ringkond 8.Portalegre ringkond 9. Castelo Branco ringkond 10.Guarda ringkond 11. Coimbra ringkond 12. Aveiro ringkond 13. Viseu ringkond 14. Bragança ringkond 16 17 Ajalugu Portugali aladel elasid algselt ibeerid ja keldid. 138-136 eKr vallutasid maa roomlased ning nende valitsemisajal moodustati seal Lusitaania provints. 711.aastal vallutasid ala araablased ja alates 756 kuulus ta Córdoba kalifaati. 1139.aastal rajas Alfonso I Portugali kuningriigi ning kuulutas pealinnaks Coimbra. Hiljem kujunes riigi majanduslikuks ja poliitiliseks keskuseks hoopis Lissabon. 15. sajandil alanud maadeavastustega muutus Portugal suureks koloniaalvõimuks, millel olid suured asumaad Aasias, Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas (Brasiilia). 1807. aastal vallutasid riigi Napoleoni väed ning kuningas põgenes koos perega Brasiiliasse.
Vaatamisväärsused 1. LääneEuroopa a. Iirimaa Boyne'i oru kalme, kaljurannik Dingle'i lahe ääres Slea Headsis b. Suurbritannia London (Big Ben, Buckingham Palace, Tower Bridge), Hiiglaste tee PõhjaIirimaal, Edinburghi vanalinn, Bath, Bristol, Oxford, StratforduponAvon c. Saksamaa Berliin (Brandenburgi väravad, Riigipäevahoone,), Kölni toomkirik, hansalinn Lübeck, München, Hamburg, d. Holland tulbipõllud, Amsterdam, tuulikud, Rotterdami sadam e. Belgia Kuningaloss, Flandria ja Vallonnia kellatorn, Antwerpen, Speiennes'i tulekivi kaevandused f. Austria Schönbrunni loss ja park, Salzburgi vanalinn, Grazi ja Viini vanalinnad, Neusiedli järve RP, Johann Strauss g. Sveits Sant Galleni klooster, Berni vanalinn, San Glorgio mägi, Zürich h. Luxembourg vanalinn, Ardennes i. Liechtenstein Vaduzi lossvürsti residents
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn objektiivne või tead
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
annaabi.ee 
