Jüri Gümnaasium Pulmatraditsioonid erinevates riikides Referaat Koostaja: Madis Kadastik Klass: 10.a 2012 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................3 Pulmasümboolika
Abiellu traditsioonid Eestis Elizabeth Grünbaum Pulmad on olnud tähtsaks sündmuseks inimkonna seas juba varasest ajast, nii ka eestlastel. Koos abieluga käisid käsikäes ka arvukad pulmatraditsioonid. Nende tähtsus on küll ajaga kõvasti langenud, kuid leidub ka inimesi, kes peavad neist praegugi lugu. Õnne- ja viljakusrituaalid sisendasid paarile usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust, kui ka tugevad ja terved järglased. Muistsel ajal polnud mõrsja nõusolek abielluks vajalik, sobiv tütarlaps kas osteti või rööviti. Vanematel tuli abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid järjest suuremat kaalu
Abiellumise mõte ja tavad erinevates riikides Hanna-Liis Karp Carolin Väin Mis on abielu? • Abielu on juriidiline isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused • Jaguneb kaheks: vabaabielu ja abielu • Vabaabielu on määratlemata tingimuste ja kestusega kooselu, mis on ametlikult registreerimata Abielu sõlmimine • Kanoonilise õiguse järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev ühendus, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega sigitada järeltulijaid • Abielu tekib abiellumise ehk abielusõlmimise tagajärjel • Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega Tavad ja kombed Eestis •Ametlikule registreerimisele eelneb kihlumine • Pulmatseremoonial tänatakse vanemaid ja rõhutakse, et sidemed vanematega nõrgenevad • Pruudi valge kleit, loor, pruudipärg ning pulmakombed tulenevad juba vanast ajast. • Abieluga püütakse saavut
Kadrioru Saksa Gümnaasium KÄSIKELLADE ARENG MUUSIKAS NING ARSISE KELLADE KOOLID Uurimistöö Karin Brit Liinsoo 11.1 Juhendaja: õp Reet Lend Tallinn 2018 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1 TEOREETILINE OSA.............................................................................................................4 1.1KÄSIKELLADE VALMISTAMINE....................
E. VILDE NIM. JUURU GÜMNAASIUM Kai Leola 12. klass EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat Juhendaja: Piret Õunmaa Juuru 2010 SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................3 1. ENNE PULMI...............................
Eesti pulmatraditsioonid Autor: Tartu 2008 Traditsioonilised pulmad Eestis.................................................................................................. 4 Laulupulmad........................................................................................................................... 4 Pulmade lõpetamine................................................................................................................5 Pulmad tänapäeval...................................................................................................................... 5 Pruudi peakate........................................................................................................................5 Kingitused teineteisele............................................................................................................ 6 Peigmehe rõivastus........................................................................
Kooli nimi
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud mitmepäevaseid pulmi
Kõik kommentaarid