taotlesid Eesti vabanemist Nukogude vimu alt ja muutsid Eesti maa ja rahva ajalugu. Hirvepark on nii Tallinna kui ka Eesti parkide hulgas puittaimestiku koosseisult ainulaadne. Paljud puud pargis on thelepanuvrsed oma vanuselt, mtmetelt ja haruldusastmelt. Kige haruldasemaks puuks pargis vib lugeda pesajate lehtedega harilikku vahtrat Cucullatum, mida kohtab vaid ksikutes kollektsioonides ja mille Hirvepargi isend kuulub Euroopa suurimate hulka. 2007. a. sgisel kasvas Hirvepargis 102 erinevat puittaime. Tallinnas Hirvepargis asuv skulptor Ole Ehelaidi skulptuur "Vastsndinu." Akt on graniidist skulptuur Hirvepargis Tallinnas. Skulptuuri valmistas Ernst Kirs, kes dekoratiivplastikas kasutas graniiti, luues kunstiliselt huvitavaid naisakte. See akt on pstitatud 1966. aastal ja kujutab endast istuvat naist, ks plv kverdatud ja psk toetumas plvele asetatud kele. Teise kega hoiab ta kinni sama jalga.
TAPA GÜMNAASIUM EESTI ÄRKAMISAEG- MÄRKAMISAEG UURIMISTÖÖ AJALOOST KOOSTAJA: ÕUN PÄRJA JUHENDAJA: ROOS ANNE 2009 SISUKORD 1) SISSEJUHATUS 2) MIS OLI FOSFORIIDISÕDA EESTIS ? 3) MIS TOIMUS HIRVEPARGIS? 4) LAULEVREVOLUTSIOON 5) BALTIKETT 6) KOKKUVÕTE 7) LISAD 8) KASUTATUD ALLIKAD SISSEJUHATUS Töö eesmärgiks on uurida , mida tähendavad mõisted : „fosforiidisõda Eestis“, „MRP ja Hirvepark“ ja „laulev revolutsioon“. Hüpotees: Areng toimub lihtsamast keerulisemale ehk antud töös : rahva nõudmised algasid ökoloogilistest probleemidest – fosforiidikampaaniast 1987- ja jõudsid välja poliitiliste nõudmisteni nagu
keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn. fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23. augustil Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 3 ÜHISKONNA POLITISEERUMINE Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon –Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS). Järgmisel aastal aga moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP). Mõlemad
1. Määra Lindamäe tipu geograafilised kordinaadid. Kõrgus ja ekraanipilt (hirvepargis). 2. Mõõda linnulennuline vahemaa kodu juurest koolini ja sama vahemaa mööda teed. Ekraanipilt. 3. Mis ilmakaarde ja kaugele jääb kool minu kodust? 4. Koosta ise kolm küsimust maa-ameti Eesti kaardi põhjal. 1. Kõrgus: 39,6 meetrit. 2. 3. Minu kodu on koolist 190 meetrit lõunasse. 4.1)Eesti jalgpalli liidu murustaadioni, nike arena kunstmurustaadioni ja
Fosforiidikampaania: 1986. a ühisliikumine uue fosforiiditehase ehitamise vastu, rahvas tunnetas ühtekuuluvust MRP-AEG: 1987. a Molotovi.Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp, salaprotokoll sai kõigile teatavaks, 23. augustil Tallinas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus Eesti Muinsuskaitse Selts: 1987. a EMS, esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine ERSP: 1988. a Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, esimene poliitiline erakond, ajalooliste tähtpäevade teadvustmine ja vabariigi aastapäeva tähistamine Rahvarinne: RR, rahvaliikumine, mis taotles edendada rahvuskultuuri ja sümboleid, perestroika toetamine ,,Eestimaa laul": 1988
virgunuks.Budism õpetuse järgi oli enne Siddhrthat elanud meie maailmas juba neli nn maist budat: Dipankara, Krakutsanda, Kanakamuni ja Kasjapa.Saavutanud Valgustatuse ehk virgumise, hakkas Buddha kuulutama enda õpetust, kuidas vabaneda sansaaras kannatustest. See õpetus ehk dharma algas nelja õilsa tõe ja kesktee kuulutamisega. Neli õilsat tõde avaldas Buddha esmalt väikesele askeetide rühmale India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis. Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.
isamaalist laulu, mille ajal esimeste ridade inimesed ühendasid käed ja õõtsutasid end muusika rütmis. -Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987. aasta suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambli Rodeo saatel. -Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 Molotovi- Ribbentropi pakti avalikustamiseks organisatsiooni MRP-AEG. 23. augustil 1987 korraldas MRP- AEG Tallinnas Hirvepargis pakti sõlmimise aastapäeval rahvakoosoleku (vt Hirvepargi miiting), kus paljud said esimest korda teada Molotovi-Ribbentropi paktist. Ametlikus ajakirjanduses laimati rahvakoosoleku korraldajaid.
1985- Mihhail Gorbatsov pääseb võimule 1987 1987- fosforiidikampaania Agust 1987 - Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) 23. august 1987- Tallinna Hirvepargis toimus poliitilne meeleavaldus (eestvedajad- Madisson, Tarto ja Parek) 12.detsember 1987- Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine ( EMS) 1988 1.-2. aprill 1988- Toompeal toimus loominguliste liitude ühispleenum (Heins Valk) Aprill 1988- üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne. (Lagle Parek) Aprill 1988- Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sinimustvalge rahvuslipp. 16. juuni 1988- vabastati K. Vaino EKP Keskkomitee esimese sekretäri kohalt teda hakkas
Eesti taasiseseisvumise mõte eestlaste seal liikus juba perestroika ajal mil karmimad tinimused olid pehmendatud, mille ebaõnnestumine soodustas taasiseseisuvmist. Sellel ajal hakkasid tekkima sellised organisatsioonid nagu fosforiidikampaania1987-ndal aastal moodustati poliitilise ühenduse MRP-AEG mille mõtte oli päevavalgele tuua Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu. Nende esimene kokkusaamine toimus 23 aug 1987 Hirvepargis. Sellest ajast peale hakkasid seal toimuma Hirvepargi miitingud. Loodi demokraatlikele põhimõtetele tuginevad massiotganistatsioonid nagu Eesti Muinsuskaitse Selt (EMS) ja Eesti rahvuslik Sõltumatu partei (ERSP) mõlemad organisatsioonid pöörasid tähelepanu eestlaste tähtpäevadele NÄITED . Lühikese ajaga kujunes Rahvarinne mis oli moodustunud perestroika toetuseks kõige suuremaks rahvaliikumiseks. Esimest korda toodi sini-must-valge lipp välja 1988 aastal . massiüritusel
''Laulev revolutsioon'' on film, mis räägib põhjalikult Eesti riigi iseseivumisest. Meie riik on läbi elanud raskeid aegu ning praegune põlvkond ei pruugi hinnatagi meie vabaduse olulisust. See film tuletab meile meelde, kui uhke on olla eestlane. Laulval revolutisoonil oli väga tähtis roll eesti taasisesesvumisel. Kolmeks tähtsamaiks sündmuseks, mis ka filmis ära mainiti, pean miitingut Hirvepargis, öiseid laulupidusi ning Balti ketti. Hirvepargi miiting oli oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. Suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Öised laulupeod, kus noorte inimeste massid kõndisid üksikute sinimustvalgete lippudega Raekoja platsilt Tallinne lauluväljakule aga näitasid eesti rahva tõelist ühtekuuluvust. Kodumaa tunnet suurendas veelgi Balti kett, mis tuletas inimestele meelde, et omavahel peab kokku hoidma.
Eesti taasiseseisvumine Kui 1986. aastal taheti rajadafosforiidikaevandust, loodi selle vastane kampaania. Esimene poliitiline ühendus loodi 1987. aasta augustis, kus avalikustati Molotovi Ribbentropi Pakti Eesti grupp. Selle eesmärgiks oli tuua päevavalgusele 1939. aasta Hitleri ja Stalini vahelise kokkuleppe tegelik sisu ja tagajärjed. Korraldati maaleavaldus Hirvepargis. Demokraatlik massiorganisatsioon Eesti muinsuskaitse selts loodi 1987. aasta lõpus. Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei moodustati aasta hiljem, see oli esimene poliitiline erakond. Rahvas läks aktiivselt kaasa Tartu rahu ja Vabariigi aastapäevade tähistamistega. 1988. aasta võimukriisi tulemusena vahetati välja parteijuht, millele järgnes lauluväljakul massimeeleavaldus. Rahva ühiseks eesmärgiks oli Eesti huvide kaitse
Taasiseseisvumine 1987 1987 - fosforiidikampaania. Eesmärk Protestida fosforiidikaevanduste vastu mida taheti Eestisse rajada. august 1987 - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG). Loodi selleks, et tuua päevavalgele tõeline sisu ja tagajärjed Baltimaale. 23. august 1987 - Tallinna Hirvepargis toimus poliitiline meeleavaldus. Eesmärk avalikustada MRP salaprotokoll. september 1987 - IME ehk isemajandav Eesti. Eesmärk viia Eesti täielikule isemajandamisele. 12. detsember 1987 - Eesti Muinsuskaitse Seltsi rajamine (EMS) ! 1988 1.-2. aprill 1988 - Loominguliste liitude ühispleenum Toompeal. Eesmärk pöörata suurt tähelepanu rahvuskultuuri olukorrale, kaasata ,,ärkamisse" haritlasi. aprill 1988 - Toodi esimest korda Nõukogude Eestis avalikkuse ette sini-must-valge rahvuslipp.
· 1970.-tel aastatel said paljud kolhoosid peaosa oma tuludest tööstustegevusest · 1964. a oli Eestis põllumajanduses üle mindud rahapalgale · 1978. aasta lõpul venestussurve tugevnes suuresti · 1968. aasta paiku sai alguse dissidentlus Eestis · 1972. a nõudsid dissidentide grupid Eesti iseseisvuse taastamist · 1980. a oolinoored protestisid meeleavaldustega venestamissurve vastu · 23. augustil 1987 Tallinnas Hirvepargis peetud miiting taotles avalikult Eesti iseseisvuse taastamist · 1988-1989 toimus nn laulev revolutsioon · 1990. a tuli kokku Eesti Vabariigi kodanikkonna registreerimise alusel Eesti Kongress · 20. augustil 1991 rahvaliikumise survel läks Eesti poliitilistel jõududel korda kokku leppida koostööks ning NSV Liidu lõpliku lagunemise tingimustes taastada Eesti iseseisvus · 1994
ja õõtsutasid end muusika rütmis. Sama pilt avanes Tallinna Lauluväljakul 1987 suvel, kui noored igal ööl 6. juunist 13. juunini koos laulmas käisid. Viimasel kahel ööl lauldi ansambel Rodeo saatel. Dissidendid Lagle Parek, Erik Udam, Tiit Madisson jt asutasid 15. augustil 1987 MRP-AEG(Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp). 23. augustil 1987 korraldas MRP-AEG MRP sõlmimise aastapäeva puhul Tallinnas Hirvepargis rahvakoosoleku, mis tõi paljude teadvusse esmakordselt Molotovi- Ribbentropi pakti olemasolu. Ametlik ajakirjandus valas rahvakoosoleku korraldajad üle laimuga. Laulev revolutsioonil tantsiti rahva tantse ja lauldi rahva laule. Naistel olid rahvariided seelikud ja valged särgid, meestel olid püksid ja pluusid. Peol peeti tähtsaid kõnesid. Laulev revolutsioon jutustab erilise loo Eesti rahumeelsest eraldumisest Nõukogude Liidust. Sündmused leidsid küll aset Eestis, kuid lugu ise
jõudu ning sundis protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Pilt:Fosforiidisõda 1987.aasta augustis loodi Click icon to add picture esimene poliitiline ühendus:Molotovi-Ribbentropi Click icon to add picture Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele.Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Pilt:Meeleavaldus Hirvepargis 1987.aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon-Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS).Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP).Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu eestlaste jaoks oluliste ajalooliste tähtpäevade teadvustamisele ning korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist.Mõlemast
NSVLi lagunemine 6.sept.91 tunnustas Balti riikide iseseisv ka NSVL,25.dets.91 pani G presidendi ameti maha,dets saatis NSVL end laiali,mood SRÜ(Valgevene,Venemaa,Ukraina). Kult muutus 60-lootuste aeg,70-trots,80-uus teotahe,pintsaklipslaste põlvk,uuskonservatism,eesmärk olla rikas,ilus AIDS muut in seksuaalharj,kümnendi sümb kuj.kondoom,vähemuste suhtes pol.korrektsus,ettevaatlikus ÄRK-AEG 87.fosforiidisõda(tunnetati rahva ühtekuuluv),MRP-AEG,EMS,mitmed pol.m-avaldused ja miitingud Hirvepargis, vabanes poliitvange. IME Isemaj.Eesti. aluseks S.Kallase,T.Made,E.Savisaare,M.Titma artikkel"Ettepanek:kogu ENSV täielikule isemaj-sele".Olemus- ENSV maj-lik eraldumine üleliidulisest maj-kompleksist.89.mais ENSV Ülemnõukogu võttis vastu seaduse"Eesti isemaj.alused",27.nov NSVL Ülemnõukogu võttis vastu seaduse Balti riikide maj-st iseseisvusest. SUV-DEKL (16.nov.88)sellega kinnitati liiduvabariigi"seaduste ülimuslikkus ENSV territooriumil" ja
see ka teatud mõttes oli. 1987.aastal töötati välja suurt tähelepanu äratanud majandusprogramm Isemajandav Eesti (IME), mille eesmärgiks oli lahutada Eesti majandus Nõukogude Liidu omast. See ettepanek avaldati Tartu ajalehes „Edasi“. Seda programmi küll ellu ei viidud, kuid see sisendas eestlastesse üldrahvalikku lootust asjade paranemise osas. Poliitilise iseiseisvusliikumise oli algatanud 23.08.1987 Hirvepargis toimunud koosolek. Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatšov alustas 1987.aastal riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel teatud ulatuses olla kriitilised ka kehtiva režiimi suhtes. Eestis loodi selle käigus Eesti Muinsuskaitse Selts ja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mis võttis selge suuna Eesti iseseisvuse taastamisele. 1989.aastal hakati Eesti iseseisvuse nimel tegutsema veelgi sihikindlamalt. Eesti toimus ka
põllumajandust ja industrialiseerimise tööstust? Mida need endast kujutasid? Milliseid inimesi arreteeriti, jälitati ja küüditati 1944-1950? Miks viidi 25.03 1949. läbi II küüditamine ja kes olid selle ohvrid? 2. Millised positiivsed ja negatiivsed arengud toimusid Eestis 1970-1985? 3. Milles seisnesid ja kuidas viisid Eestit taasiseseisvumisele lähemale järgmised sündmused: fosforiidikampaania, IME programm, meeleavaldus Hirvepargis, ERSP loomine, RR loomine, laulev revolutsioon, suveräänsusdeklaratsioon, Balti kett, iseseisvusreferendum, otsus „Eesti riiklikust iseseisvusest”. Millist rolli mängisid Eesti taasiseseisvumises A. Rüütel, E. Savisaar, S. Kallas, M. Lauristin, T. Kelam, T. Velliste, M. Laar, V. Väljas? Mil määral aitasid Eesti taasiseseisvumisele kaasa Gorbatšov ja Jeltsin? Teised Balti vabariigid?, läänemaailm?
1987 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) · eesmärk oli avalikustada Hitleri-Stalini sobingu sisu ja tagajärjed Baltimaadele Tallinna Hirvepargis toimunud poliitiline meeleavaldus · esimene vastuseis poliitilisele reziimile Eesti Muinsuskaitse Selts · demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1988 Rahvarinde loomine ( mõte Edgar Savisaar) · massiline rahvaliikumine · loodeti iseotsustamisele ja valitseva reziimi demokratiseerimisele · eesmärk oli toetada perestroikat ja Moskvat Laulev revolutsioon · ühtekuuluvustunne, kokkuhoidmine · isamaalised laulud
fosforiidikaevandamise vastu Virumaal; oli esimene sündmus edasiste sündmuste jadas, mis viis Eesti taasiseseisvumiseni. *IME 26. September 1987. Isemajandava Eesti kontseptsioon ENSV majanduslik eraldamine üleliidulisest majanduskompleksist. Savisaar, Kallas. *Üleminekuperiood üleminek turumajandusele. 90 aastatel, lõpp eesmärgiks oli oma rikluse taastamine. Poliitilised: *MRP-AEG Molotovi-Ribbentropi Pakti avalikustamine. Selle kohane miiting toimus Hirvepargis 1987. Aastal. Tiit Madisson. *ERSP Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, loodi oma riikluse taastamiseks, L. Parek 1988. *Rahvarinne loodi perestroika toetuseks, tõid sinimustvalge avalikkuse ette. Savisaar. *Balti kett 23. August 1989, Loodi MRP vastu ja Rahvarinne organiseeris seda. *Eesti Kongress esindusorgan. Kodanikud said valida. Tunne Kelam, 90 algus. Kultuurilised: EMS Eesti *Muinsuskaitse selts. 1987. A. Vabadussõja mälestusmärkide taastamine M.Laar
MRP-AEG eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939. aasta Hitleri- Stalini sobingu tegelik sisu. Taheti, et tunnistataks okupatsiooni Baltimaadel. Moskva seda aga ei teinud ja ei teegi, sest muidu võiksid mitmed riigid nõuda Venemaalt okupatsiooniaastate eest hüvitisi kuid paljud rahvad tahaks arvatavasti vaid ülestunnistust. Moskvale surve avaldamiseks MRP tunnistamisel koostati 2miljoni inimesega Balti kett e. inimkett Tallinnast Vilniuseni, 1987. aasta lõpul, peale Hirvepargis toimunud MRP-AEG meeleavaldust, loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele toetuv massiorganisatsioon- Eesti Muinsuskaitses Selt ehk EMS. 1988 aastal loodi Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei- esimene poliitiline erakond ehk ERSP. EMS ja ERSP juhtimisel korraldati mitmeid massiüritusi, Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist. 1988. aasta aprillis moodustati Rahvarinne, abistamaks perestroikat. 1988. aasta kevadel muutus rahulolematus ENSV juhtkonnaga üldiseks ning isegi
2001. Augustiputsi ajal oli Lennart Meri Soomes ning tegutses seal Eesti Vabariigi taastunnustamise nimel. Millal toimusid ja mida tean järgmistest sündmustest Fosforiidikampaania 1986.aasta lõpul avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Meeleavaldus Hirvepargis 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRPAEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta HitleriStalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRPAEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. Rahvarinde loomine 1988
M. Gorbatsovi tõus NLKP etteotsa. 1986- Tsernobõli tuumakatastroof- eesti mehed kordusõppustele, kahjusid likvideerima. Tsensuuri ja julgeolekuorganite haarde nõrgenemine, sõnavabaduse juurdumine. Uus ärkamisaeg. Nn. fosforiidisõda- teadlaste juhitud kampaanial uute fosforiidikaevanduste rajamise vastu Kabala- Toolse kanti. Eestlaste poliitvangide vabanemine Vene vangilaagreist. Teisitimõtlejate- dissidentide tegevuse hoogustumine. 23. august 1987- Tallinnas Hirvepargis rahvakoosolek- nõuti MRP salaprotokollide hukkamõistu. Repressioonid korraldajate vastu leebed. 1987- loosung ENSV üleviimisest isemajandamisele, IME- projekt. Eesti Muinsuskaitse Selts- esimene mittenõukogulik massiorganisatsioon. Laulev revolutsioon 1988- Tartu rahu aastapäeva meeleavaldus. EV aastapäeval rahvakoosolek Tallinnas. Loominguliste liitude ühispleenum. Rahvarinde loomine- E. Savisaar. 1988- noorsoo kokkutulek rahvuslike laulude ühislaulmiseks lauluväljakul.
Eesti taasiseseisvumine 1987 kevad rahva protestilaine KabalaToolse fosforiidikaevanduste rajamise vastu 23, august Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp eesotsas T. Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes "Edasi" ilmus S. Kallase, T. Made, E. Savisaare ja M. Titma ettepanek viia Eesti täielikule territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar Tartus tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva 24. veebruar Eesti Vabariigi 70. aastapäev, miiting A. H. Tammsaare mälestussamba juures ja "Estonia" kontserdisaalis 1.2. aprill Eesti loominguliste liitude juhatuste ühispleenum, mille dokumentides nõuti Eesti
Kontrollt Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Lisa teemadele sobivad selgitused ja daatumid. 1. MRP- AEG *1987.aasta augustis loodud eesti esimene poliitiline hendus,eesmrgiga avalikustada 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu teline sisu ja selle tagajrjed Baltimaadele.Selle eesmrgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 20.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus,kus osales le 2000 inimese. 2. Muinsuskaitseseltsi loomine, eesmrk *1987.aasta lpul loodi muinsuskaitseklubisid hendav Eesti muinsuskaitse selts(EMS)-esimene demokraatlikele phimtetele tulginev le-eestiline massiorganisatsioon.(Samal ajal tusis pevakorrale Vabadussja mlestusmrkide taastamine ning Eesti ajaloo valgete laikude teprane ksitlemine). 3. Loominguliste liitude hispleenum (aeg, millest rgiti?) *1988 aasta aprillis kujunes Eesti hiskonna jaoks paljuski
piirkonda (enamus Eesti jõgesid sai alguse sealt!!!) Töötajaid tuli sisse tuua, Eesti oleks kaotanud Rakvere o Võitlust kaevanduste avamise vastu nimetati fosforiidikampaaniaks o Rahvas tundis esmakordselt oma jõudu o Tulemus: kaevanduste rajamine peatati! · MRP AEG o Molotov-Ribbentropi pakti avalikustamise Eesti grupp o 23.08.1987 korraldas Tallinnas, Hirvepargis miitingu MRP salaprotokollide avalikustamiseks o Esimene avalik poliitiline meeleavaldus, mis polnud võimude poolt korraldatud o Ametnikud arvasid, et tuleb umbes 10 inimest, tuli üle tuhande! o Televisioonil kästi kaadrid hävitada · September 1987 IseMajandavEesti o Omaette eelarve, lahus NSVL Edgar Savisaar (37 aastane) Mikk Titman Tiit Made
1985 märts - uueks NLKP peasekretäriks sai Mihhail Gorbatsov ja sai alguse perestroika. 1986 - glasnost e avalikustamispoliitika. 1987 - Washingtonis sõlmiti kokkulepe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. 1986-1987 - uue ärkamisaja algus Eestis (fosforiidikampaania) 1987 august - loodi esimene poliitiline ühendus: Molotov - Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp.( MRP-AEG) 23.august 1987 - esimene kommunsimivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 1987- IME: majandusprogramm, mille eesmärk oli Eesti viimine täielikule isemajandamisele 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiive e väikeettevõtteid puudutav määrus. 1-2 aprill 1988 - toimus loominguliste liitude ühispleenum 1988 aprill - esitati üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks 1988 juuni - võimuvahetus EKP juhtkonnas VainoVäljas 1988 aprill - esimest korda toodi avalikkuse ette sinimustvalge lipp 11
Kuid mitte kõik perestroika ajal tekkinud organisatsioonid ei pooldanud Eesti iseseisvust. 1988.a suvel moodustasid suurte üleliiduliste tehaste juhid Eesti NSV Töötajate Internatsionaalse Liikumise ning sügisel Töökollektiivide Ühendnõukogu. Taasiseseisvumise eel muutus ka rahvas väga aktiivseks ning korraldati palju massiüritusi ja meeleavaldusi. Üks esimesi oli 23. aug. 1987.a MRP-AEG eestvedamisel korraldatud poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. EMS ja ERSP korraldasid Tartu rahu ja vabariigi aastapäeva tähistamist, millest kujunes 1988.a ulatuslik massiüritus, mida võimud ei suutnud takistada. 1988.a aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum, millega ühiskonna uuenemisprotsessi lülitusid haritlased. Samas kuus toimusid ka muinsuskaitsepäevad, mil toodi esimest korda avalikkuse ette sinimustvalge lipp. 27. juunil tähistas rahvas lauluväljakul meeleavaldusega Vaino Väljase nimetamist uueks parteijuhiks
keskametkondade kava rajada Põhja-Eestisse Lääne-Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Kodanikuvabaduste laienemist ja režiimi pehmenemist näitas asjaolu, et meeleavaldust ei aetud jõuga laiali, nagu oleks juhtunud varem, vaid selle toimumiseks anti isegi võimude luba. Need olid Eesti taasiseseisvumise esimesed märgid ning sammud selle poole. Seejärel loodi veel
Teine pool tähistab seisakut ENSV kultuurielus levis pessimism, 1980 teater ,,Vanalinna Stuudio" Baskini juhtimisel. minnalaskmismeeleolu (Kõik ei läinud nii ilusaks nagu Hrustsov lubas) ja väljapääsmatuse tunne. 1987 tähistab uue ärkamisaja algust. Proosakeskne kümnend. Eksistentsiaalse suunitlusega. 28.aug 1987 Tln Hirvepargis avalik meeleavaldus, nõuti Molotov- Keskel toiduainetepuudus. Ribbentropi Pakti tühistamist. 14.-17.apr 1988 muinsuskaitsepäevade üritsed Tartus, kus tuuakse 1972 hotell ,,Viru" välja Eesti lipu värvid. 1972 esimesed ülemaailmased Eesti päevad Torontos.
....................................................... 2. Taasiseseisvumisele eelnenud sündmused............................................................. 3. Eesti taasiseseisvumise (ehk ärkamisaja ehk laulva revolutsiooni) protsess............ 4. Gorbatsovi reformide algus ja uus ärkamisaeg......................................................... 5. Fosforiidikampaania.................................................................................................. 6. MRP-AEG ja miiting Hirvepargis................................................................................ 7. Ühiskonna politiseerumine......................................................................................... 8. IME............................................................................................................................. 9. Laulev revolutsioon..................................................................................................... 10. Balti kett..............................
vastu ja avaldasid muret Eesti rahva tuleviku pärast. Kiri saadeti küll nii "Rahva Häälele", "Peavdale" kui ka "Sovetskaja Estonijale", kuid võimud keelasid seda avaldada. Siiski levis teave kirjast nii käsikirjaliselt kui ka välisraadio kaudu. Paraku ei toonud ei noorterahutused ega 40 kiri kaasa koheseid muutusi Nõukogude süsteemis, kuid näitasid, et rahvas oli venestuspoliitikale selgelt vastu. · Toimus Molotovi-Ribbentropi pakti avalikustamine Tallinnas Hirvepargis miitingul, kus räägiti pakti olemusest, suurem osa seal viibinud rahvast sai esmakordselt teada pakti olemasolust. Ametlik ajakirjandus kujutas miitingut aga väikse kokkusaaminea, kus olevat häbitult Nõukogude võimu mustatud ja neid kuulanud vaid üksikud "uudishimulikud". Tegelikult oli Hirvepargi miiting oluliseks sammuks Eesti iseseisvumisliikumise teel. (selle avalikustasid endised poliitvangid) 4.slaid · 10.14
tunnetas ühtekuuluvuse jõudu: asjaosalised olid sunnitud kõik eeltööd uute kaevanduste rajamiseks peatama. 1987. aasta augustis loodi Eestis esimene poliitiline ühendus: Molotovi-Rippentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. Eesmärgiga avalikustada 1939.aasta Hitler-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Sel eesmärgil korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus, kus osales üle 2000 inimese. Kokktulnud kõnelesid avalikult 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingust selle tagajärgedest Balti rahvastele. ÜHISKONNA POLITISEERUMINE 1988. aasta augustis oli loodud esimene Eesti poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei, mille juhiks sai teisitimõtleja Lagle Parek. ERSP sihiks oli omariikluse taastamine.Rahvarindluse positsioon ühiskonnas tugevnes ning oli eeskujuks teiste liiduvabariikide demokraatidele
Liidus. 1986 - avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Fosforiidikampaania – 1986-1987 ENSV-s algatatud protestiaktsioon uute kaevanduste rajamise vastu Glasnost - avalikustamispoliitika Nõukogude Liidus alates 1986. aastast. 1987 - sõlmiti Washingtonis kokkuleppe keskmise ja lühimaa tuumarakettide likvideerimiseks. Ronald Reagan - USA president 1981-1989. 23. augustil 1987 - esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis. Eesmärgiks oli MRP avalikustamine. Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) - poliitiline ühendus, mille eesmärgiks oli tuua päevavalgele 1939.a Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 1988 - Moskvas võeti vastu kooperatiivne e väikeettevõtteid puudutav määrus. Kooperatiiv - eraomandis olev väikeettevõte Nõukogude Liidus. 1.–2
Oli ju läbi nõukogude aja teada, et kui ka tuleb mõningane vabamalt hingamise periood, siis peagi asendub see järjekordse venestamislainega. Eestimeelsus ei olnud aga kuskile kadunud ning see pani tegutsema. Kui 1986.aasta lõpus avalikustati kava uute fosforiidikaevanduste rajamiseks, tekitas see eestlastes protesti. 1987.aasta kevadel avaldus see fosforiidikampaaniana. Eestlased tundsid end ühtsena ja said indu juurde. Sama aasta augustis toimus Hirvepargis meeleavaldus Molotov- Ribbentropi salajase lisaprotokolli hukkamõistuks. See oli oluline sündmus, kuna siit edasi julgesid eestlased luua mitmeid erinevaid organisatsioone eestluse saavutamiseks, nt Rahvarinne. Usun, et pärast neid sündmusi hakkas juba paljude eestlaste hinges lootusekiir paistma. Nõukogude võimud küll reageerisid sündmustele, aga suuremaid tõkkeid ei suudetud enam iseseisvusteele ette panna. NSV Liidule olid olulised suhted läänega
olukord, ajalugu. Perestroika ehk (majanduslik) uuendamine hakatakse lubama väikeettevõtlust. ) 2. Augustiputs e riigipöördekatse 1991. Eeldused Eestis: 1987 Fosforiidisõda 1986-1987. Taheti rajada hiidtehast, mille üle ENSV-l puuduks kontroll. Eestlased ei tahtnud loodussaaste ja migratsiooni tõttu. Tänu ajakirjandusele ja kodanikele tehast ei ehitatud. 23.august 1987: meeleavaldus Hirvepargis, kus nõuti MRP avalikustamist, juhib MRP-AEG. 1987 lõpp: esimene massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts 1987 külastas Gorbatsov Eestit. Siim Kallas, Edgar Savisaar, Tiit Made ja Mikk Titma esitavad ettepaneku Eesti üleminekuks turumajandusele: IME projekt. 1988 1988 ERSP ehk Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (hiljem Kodanikekomitee ja ,,Isamaa'') 2.02.1988 Tartu Rahu puhul kogunemine tänaval 24.02.1988 EV aastapäev
a. augustis. Rahvusvahelisel tasandil: NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia 1987.a. Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. MRP-AEG MRP Avalikustamise Eesti Grupp. 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. 1987. dets. asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) esimene võimudest sõltumatu legaalne massiorganisatsioon
Nõukogude Liit oli oma aja ära elanud. · Gorbatov kukutati, riigipöördekatse augustiput likvideeriti. · Liiduvabariigid iseseisvused, eesotsas Eestiga. · Sõltumatute Riikide Ühendus SRÜ kogus jõudu, Gorbatov lahkus, NSVL saadeti laiali. Vene Föd. · Rumeenia probleemid, diktaator Ceausecsu. EESTI VABARIIGI TAASISESEISVUMINE. · 1986, fosforiidikampaania. · 1987, esimene poliitiline ühendus MRP-AEG, tehti Hirvepargis meeleavaldus Baltimaade olukorra näitamiseks. · 1987 lõpus, loodi esimene demokr. org. Eesti Muinsuskaitse Selts ja järgmisel aastal esimene poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltmuatuse Partei. Eestlaste ajaloosündmuste ja tähtpäevade teadvustamine. · Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Sini-must-valge lipp. · Vainol tekkisid tülis KP ja uueks juhiks sai Vaino Väljase. · Surveavaldus Lauluväljakul: seista Moskvas Eesti huvide eest
• NSV Liidu rahvusvahelise positsiooni nõrgenemine. • Tänu väliseestlaste aktiivsele tegevusele oli Eesti rahvusvahelisel areenil tugevaid pooldajaid leidnud. Sündmuste kronoloogia – 1987.a. • Eestis algas uus ärkamisaeg 1987.a. kevadel, mil avalikustati Moskva kavad rajada Eestisse ulatuslikud fosforiidikaevandused. Fosforiidikampaania äratas Eestimaa – protest Moskva kava vastu rajada Virumaale uusi kaevandusi. • 23.aug.1987.a. toimus Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, kus nõuti MRP salaprotokollide avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. Meeleavalduse korraldajaks oli T. Madisson. • MRP-AEG – MRP Avalikustamise Eesti Grupp. • 1987.a. sept.-s esitati IME projekt, ettepanek Eesti üleminekust isemajandamisele – Titma, Kallas, Made ja Savisaar esitasid üleskutse minna Eestis üle isemajandamisele. • 1987. dets. – asutati Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS) – esimene võimudest
09.03 1944- Nõukogude lennuvägi sooritab suurrünnaku Tallinnale 18.09 1944-J.Uluots määrab ametisse Eesti Vabariigi Valitsuse 25.031949-suurküüditamine 21-26.03 1950- Toimub EK(b)P KeskkomiteeVIII pleenum stalinismi kõrgperiood Eestis 1955-Eetrisse jõuab Eesti Televisoon esimene saade 1979-Balti Apell 1979-1989- Afganistani sõda Juuli 1980 Moskva olümpiamängude purjeregatt Tallinnas 23.08 1987-Poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 11.09 1988- Toimub lauluväljakul Rahvarinde Suurüritus ,,Eestimaa laul" 01-02 .10 1988- Eestimaa kongressi valimised 16.11 1988- 23.08 1989-Balti kett 24.02 1990- Eesti kongressi valimised 30.03 1990- Eesti NSV ülemnõukogu langetab otsuse ,,Eesti riiklikust staatusest" millega kuulutatakse välja üleminekuperiood. 08.05 1990- Eesti NSV nimetuse asemel Eesti Vabariigi nimetus Jaanuar 1991- NSV Liidu vägivallaaktid Balti riikides 03
Moskvast tuli otsus rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Esimest korda peale pikka aega kogunes rahvas kokku ning nn. fosforiidikampaania protestiga sunniti Moskvat loobuma sellest mõttest. Kuna fosdoriidikampaania oli üks esimesi massiüritusi jälle vabaduse poole sammuval Eestil andis see kindlasti rahvale juurde palju ühtekuuluvustunnet ning omariiklikuse usku, sest suudeti ju suure Nõukogude Liidu vastu astuda ning protest ka õnnestus. 23. Augustil toimus Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus kus räägiti Molotovi- Ribbentropi Paktist milles 1939. aastal Hitleri ja Stalini vahelised salajased kokkulepped olid avalikustamisel. Peale Hirvepargi miitingut loodi 1987. aasta lõpul esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon "Eesti Muinsuskaitse Selts", mille eesmärgiks oli eesti ja Eestimaaga seotud muinsus- ja ajaloo-objektide säilitamine ning muinsuskaitsealase teadvuse tõstmine ning levitamine
Rahvas tunnetas ühtekuulvust ning sundisid protestiga ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Seda nimetati fosforiidikampaaniaks. Edasi hakkas rahvas looma poliitilisi ühendusi ja gruppe, näiteks Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp(MRP-AEG), mille eesmärk oli tuua päevavalgele 1939. aastal Hitleri ja Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. 23. augustil toimus Tallinna Hirvepargis poliitiline meeleavaldus MRP-AEG eestvedamisel. 2. Ühiskonna politiseerumine Olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel etendas Hirvepargi miiting. Esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon loodi 1987. aasta lõpul Eesti Muinsuskaitse Selts(EMS). Järgmisel aastal moodustati esimese poliitilise erakonnana Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei(ERSP). Mõlemad organisatsioonid pöörasid suurt tähelepanu
Leedus, 21. juunil Eestis ja Lätis. · 28. juunil okupeeris Punaarmee Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. · 3. augustil liideti NSV Liiduga Leedu, 5. augustil Läti ja 6. augustil Eesti. Lepingu tühistamine · 23. augustil 1979 avaldasid 45 Eesti, Läti ja Leedu kodanikku avaliku kirja (Balti apelli), milles nõuti salaprotokolli avalikustamist ja selle mõju tühistamist. · 23. augustil 1987 toimus MRP-AEG korraldatud meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis, kus nõuti pakti avalikustamist ja selle tagajärgede likvideerimist. · 23. augustil 1989 moodustati ligi 2 miljonist inimesest koosnev inimkett (Balti kett) TallinnRiiaVilnius. Selle meeleavaldusega juhiti taas tähelepanu vajadusele pakt avalikustada ja selle tagajärjed likvideerida. · 24. detsembril 1989 tunnistas NSV Liidu Rahvasaadikute Kongress pakti salaprotokollid õigustühiseks.
Uue riigikorra ülesehitamine, demokraatliku valimissüsteemi juurutamine ning püüd integreeruda Euroopaga. Tsehhoslovakkia Tsehhi Vabariik ja Slovakkia. Eesti Vabariigi taasiseseisvumine Muutused hakkasid toimuma 1986a lõpus, kui avalikustati Moskva keskametkondade kava rajada Eestisse uus fosforiidikaevandus. Protestiti ja sunniti sellega ametkondi sellest plaanist loobuma. 1987. esimene poliitiline ühendus: Molotovi Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp. 23.08 Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. 1987 lõpul loodi I demokraatlikel põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon Eesti Muinsuskaitse Selts, järgmisel aastal poliitiline erakond Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei. 1988 aprill üleskutse moodustada Eestimaa Rahvarinne perestroika toetuseks. Võimukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase nimetamisega uueks parteijuhiks. Septembris ,,Eestimaa lau" kus kõlas ka üleskutse omariikluse taastamiseks. 16
võinud tekitada Kirde-Eestile väga tõsiseid keskkonnakahjustusi ning võis kaasa tuua uue migratsioonilaine Eestisse. Rahva protestiaktsioonide tõttu olid võimud sunnitud kaevandamisest loobuma. 1987 august- Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupi loomine. MRP- AEG oli teisitimõtlejate algatusel loodud poliitiline organisatsioon, mille eesmärgiks oli MRP avalikustamine. MRP-AEG poolt organiseeriti ka esimene kommunismivastane poliitiline meeleavaldus Tallinnas Hirvepargis 23.augustil 1987. 1987 september- Isemajandava Eesti (IME) kontseptsioon. Ajalehes "Edasi" ilmus artikkel ettepanekuga viia Eesti NSV täielikule isemajandamisele, allutada majandus kohalikule juhtimisele ja eelarvele, minna üle turumajandusele ning kehtestada oma raha. Ettepaneku autoriteks olid Siim Kallas, Mikk Titma, Tiit Made ja Edgar Savisaar. 1987 lõpp- Eesti Muinsuskaitse Seltsi (EMS) asutamine. EMS oli esimene rahvuslikult
Mis viis Eesti taasiseseisvumiseni? 1987 1987 augustis loodi Molotovi-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 23. august miiting Tallinnas Hirvepargis. See oli koos lätlaste ja leedukatega kokku lepitud 26. august ilmus ajalehes ,,Edasi“ IME ettepanek st. ettepanek viia Eesti täielikult territoriaalsele isemajandamisele 1988 2. veebruar 1988 tähistati Tartu rahulepingu 68. aastapäeva. 24. veebruar 1988 meeleavaldus Tammsaare monumendi juures 13. aprill 1988 loodi demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks 14.-17
Virumaale fosforiidikaevandus. Vallandus ulatuslik protestikampaania ehk nn fosforiidisõda. See oli omamoodi avalöök Eesti taasiseseisvumisprotsessis, sest algsele keskkonnakaitselisele teemale lisandusid peagi ka poliitilised teemad. Edaspidi hakkasid Eestis tekkima mitmed organisatsioonid. 1987. a augustis loodi Molotovi- Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP–AEG). Selle eestvedamisel toimus samal kuul Tallinnas Hirvepargis meeleavaldus, mille eesmärgiks oli päevavalgele tuua 1939. aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Kodanikuvabaduste laienemist ja režiimi pehmenemist näitas asjaolu, et meeleavaldust ei aetud jõuga laiali, nagu oleks juhtunud varem, vaid selle toimumiseks anti isegi võimude luba. 1987. aasta lõpul loodi esimene demokraatlikele põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon – Eesti Muinsuskaitse Selts (EMS)
Eestisse uus fosforiidikaevandus. Rahvas tunnetas ühtekuuluvuse jõudu ning sundis protestiga (nn fosforiidikampaania) ametkondi kaevanduse rajamisest loobuma. Hirvepargi miiting - 1987. aasta augustis loodi esimene poliitiline ühendus: Molotovi- Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp (MRP-AEG) eesmärgiga tuua päevavalgele 1939.aasta Hitleri-Stalini sobingu tõeline sisu ja selle tagajärjed Baltimaadele. Selleks korraldati MRP-AEG eestvedamisel 23.augustil Tallinnas Hirvepargis poliitiline meeleavaldus. Hirvepargi miiting etendas olulist rolli ühiskonna edasisel organiseerumisel ja politiseerumisel. IME ettepanek - ametlikust majanduspoliitikast sõltumatult hakati Eestis välja töötama Isemajandava Eesti (IME) majandusprogrammi. IME aluseks oli 1987. aasta septembris ajakirjanduses avaldatud nelja mehe (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma) ettepanek kogu Eesti viimisest täielikule isemajandamisele. IME kaugemaks sihiks oli Eesti
rajamise vastu Kirde-Eestisse. Fosforiit merelise tekkega settekivim, lähteaine väetiste valmistamiseks. Kaevandusi käskis rajada Moskva keskvõim, toodang oleks läinud üle kogu NSV Liidu, Eestile oleks jäänud vaid lagastatud loodus. Saavutati, et kaevandusi ei rajatudki! · augustis loodi MRP-AEG (=Molotov-Ribbentropi pakti Avalikustamise Eesti Grupp) · 23. augustil korraldati miiting Hirvepargis Tallinnas (korraldas MRP-AEG). Seal räägiti ausalt MRPst. Miiting näitas, et ühiskond hakkas politiseeruma, organiseeruma. · septembris käidi välja IME-ettepanek (Siim Kallas, Tiit Made, Edgar Savisaar, Mikk Titma). IME = isemamajandav Eesti. IME mõte seisnes selles, et viia Eesti (NSV Liidu sees ja sotsialismi raamides) üle isemajandamisele. Sellega lõpuks nõustus ka NSV Liidu keskvalitsus 1989 võeti vastu seadus Balti riikide majanduslikust iseseisvusest.
1950. a. märts EKP Keskkomitee VIII pleenum (Venemaa-eestlaste võimu haaramine Moskva toetusel) 1979 EKP Keskkomitee otsus vene keele õpetamise ja omandamise täiustamisest (forsseeritud venestuspoliitika) 1980 - ,,40 kiri" , haritlaste avalik kiri, mis rahvast liitis, suurenes vastupanu venestusele 1987 kevad rahva protestilaine Kabala-Toolse fosforiidikaevanduse rajamise vastu (fosforiidikampaania) 23. august MRP-AEG, eesotsas Tiit Madissoniga korraldas Tallinnas Hirvepargis poliitilise meeleavalduse 26. september ajalehes ,,Edasi" ilmub Kallase, Made, Savisaare ja Titma ettepanek viia Eesti üle täielikule isemajandamisele (IME) -rajatakse Eesti Muinsuskaitse Selts esimene dem. põhimõtetele tuginev massiorganisatsioon 1. STALINI AEG (kuni 1953) 1944. aasta sügisel okupeeriti Eesti taas Nõukogude Liidu poolt. Tolleaegne (ka hilisem) Nõukogude Liit kujutas endast stalinistlikku totalitaarset süsteemi. Maha surutud kõik
annaabi.ee 
