HIRMU- JA ÕUDUSJUTU D SISSEJUHATUS Õudusulme ei käsitle maailma tavapäraste arusaamade järgi. Hirmulood sisaldavad ohtralt müstikat ja üleloomulikke jõude. Juttude peategelased ei pruugi tavamaailmas üldse eksisteeridagi. Seega mängib fantaasia hirmu ja õudusjuttudes suurt rolli. Õudusjuttude eesmärk on tekitada põnevust. Isegi kõige hirmsama loo juures tahetakse ikkagi teada saada, mis lõpuks juhtub ning uudishimulikkus surub väikese hirmuvärina alla. Psühholoogiliselt on hirmujuttude väljamõtlemine üks osa inimese peaaegu vältimatust vajadusest tajuda ja välja kutsuda hirmu. Hirmulugude põhitegelasteks on: vaimud hinged vampiirid zombid libahundid
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja ...
Tallinna Ülikool Suhtekorraldus Sander Mets Hirmu apellatsioonid sotsiaal reklaamkampaaniates 21. sajandil Referaat Juhendaja: Arko Olesk Tallinn 2016 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 2 Hirm kui tähelepanu köide...................................................................................... 3 Sotsiaalreklaami kampaaniate tulemuslikkus...
Mis juhtuks, kui hirmu emotsiooni ei eksisteeriks? Kuigi emotsioone on Paul Ekmani ja tema kolleegide uurimustöö kohaselt kuus- hirm, kurbus, rõõm, viha, vastikus ja üllatus (Psühholoogia gümnaasiumile 2006, lk 180), siis mind on alati huvitanud hirmu emotsioon. Mulle on alati tundunud, et argus ja hirm on sama tähendusega. Arg olla tähendab nõrkust, mittetoimetulekut oma eluga. Miks inimesed tunnevad hirmu? Milleks on selle emotsiooni tundmine vajalik? Kuidas kujuneks elu ilma hirmu tundmata? Evolutsiooni otstarbekuse kohaselt on hirm kujunenud välja ohu vältimiseks ja enesekaitseks (,,Motivatsioon ja emotsioonid" Triin Hannusti loenguslaidid). Kuna läbi inimkonna ajaloo on inimestel tulnud kokku puutuda erinevate ohuolukordadega ja ennast kaitsta nende eest, siis minu arvates ongi just hirm olnud selleks motiveerivaks emotsiooniks, mis paneb inimesed tegutsema
kirjutan lühidalt ja üldiselt, mis ma neist arvan. "Ühiskonnas, kus valitsevad reaktsioonilised klassid, on religioossel ideoloogial selge klassiiseloom : religioon manitseb rõhutuid alandlikussele ja kuulekusele, selle asemel, et soovitada neil võidelda rõhumise ja eaõigluse vastu, lohutab ja lepitab, suunates nende lootuse illusoorsesse fantaasiamaailma."( Vimmsaare. Kas ükskõiksus on hea või halb ?) "Teadus aitab meil võita seda väiklast hirmu, mis on valitsenud inimkonda nii paljude põlvkondade kestel. Teadus võib meid õpetada, ja ma arvan, et seda võib meile õpetada ka me süda, jätta ringivahtimine kujutletud kaitsjate otsinguil, lõpetada taevaste liitlaste väljamõtlemine ja loota rohkem isiklikele pingutustele siin maa peal, et muuta maailm elamiskõlblikuks kohaks..." (Miks ma kristlane ei ole ? Bertrand Russell) "Usu tõttu jätavad inimesed end ilma paljust väärtuslikust, mis neid vaimselt rikastaks".(Vimmsaare
Emotsioonid Emotsioon - afekti ja meeleoluga seotud kompleksne subjektiivne elamus koos psüühiliste, somaatiliste ja käitumuslike komponentidega. Emotsioonid on indiviidi kaasasündinud omadused. Võime tunda rõõmu, viha, hirmu, kurbust, häbi, süütunnet jne ei ole omandatud, vaid kaasasündinud võimed. Tulenevalt situatsiooni tähendusest võivad tekkida kas positiivsed (rõõmu-, rahulduse-, heaolutunne) või negatiivsed tunded (ärevus, hirm, kurbus, süütunne, viha, häbi). Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest (omandatud kognitiivsed skeemid) ning sõltuvalt hinnangust võib väljenduda samaaegselt mitme tundena (kurbus-, süü-, viha- ja hirmutunnetena).
Juri Lotman Juri Lotman oli juudi päritolu Eesti semiootik, kirjandusteadlane ja kulturoloog. Maailmakuulsa Taru-Moskva semiootikakoolkonna üks asustajaid, pikaaegne Tartu Ülikooli professor. Lotman on andnud suure panuse humanitaar- ja sotsiaalteaduste arengusse. Tema teos ,,Hirm ja segadus" on Mihhail Lotmani koostatud esseekogu Juri Lotmani hilisloomingust, mille põhieesmärgiks on semiootiliselt analüüsida hirmu- ja segadusmehhanismide toimimist kultuuris. Mis on üldse semiootika? Semiootika on põhimõtteliselt teadus märkidest. Uurib, kuidas mis tahes märk (verbaalne või nonverbaalne) kannab kommunikatsioonis osaleja jaoks antud olukorras mingit tähendust. Märk võib olla nt. Rahvuslipp kui terve riigi sümbol vms. Või näiteks kui loeme läbi mõne teose ning õpetaja küsib mida tahtis autor sellega öelda? -
Sõna ,,demokraatia" tuleneb kreekakeelsetest sõnadest demos ehk rahvas ja kratos ehk võim, seega on tegemist rahvavõimuga. Sellise võimuga riigis elamine oli palju parem, kui diktatuuri riigis, mis on mitte milleski piiratud, seadustega kitsendamatu, jõule toetuv võim. Iseloomulikuks jooneks oli inimõiguste rikkumine ja inimeste pidev hirmu all hoidmine. Itaalias kehtestati fasistlik diktatuur, sest Esimene maailmasõda tekitas Itaaliale suuri raskusi. Sõjajärgsetel aastatel oli Itaalia siseriiklik olukord üsna segane ja need tingimusi kasutati ära. Tekkis väike rühmitus nimega Võitlusliit, mis koosnes endistest sõjaväelastest ja töötutest, keda hakati kutsuma fasistideks. Üsna pea muutus see rühmitus Rahvuslikuks Fasistlikuks Parteiks, mille etteotsa sai Benito Mussolini
Arvustus E. A. Poe „Usheri Maja langus“ Lugu õhkab endast hirmu ja süngeid hetki. Autor on jätnud peategelase tundmatuks, ent suutnud panna lugeja sellisesse olukorda, kui viibiks tema kõrval. Tekib gooti stiilis õhkkond ümber ja põnevus, mis edasi juhtuda võib. Palju on kasutatud just nimelt gootikale traditsioonilisi elemente, nagu halb ilm ja tume maastik. Kogu tegevus algab sellest, kuidas jutustaja jõuab salapärase Usheri Majani. Andes edasi pika ja vägagi
Maailma lõpp Keiu Kaur Maailmalõpp on teema, mida käsitletakse päevast päeva. Seda on ennustatud juba aegade algusest saadik meie esivanemate poolt. Räägitakse, et me oleme üleelanud juba sadu või rohkem maailmalõppe, aga sellest hoolimata on kõik endine. Miks see siis meis hirmu tekitab, kui igaüks meist on mõne maailmalõpu üleelanud? Maailmalõpu teooriaid on väga suurtes kogudes: nii ulmelisi kui ka täiesti reaalselt mõeldavaid. Mina isiklikult ei usu, et maad võiks tabada mõni ufode rünnak või et maale teeks lõpu mingi saatuslik kuupäev nagu selleks oli 2012. 12. 21. Pigem arvan, et nagu ka igale inimesele on määratud surm, on määratud ka meie planeedile lõpp. See on täiesti loomulik eluosa
Emotsioonid komponendid : *füsioloodiline muutus *käitumisvalmidus *teadlik subjektiivne kogemus *kognitiivne ehk tähenduslik ehk hinnanguline komponent Darwini ja James-Lange teooria : Darwin : Inimeste emotsioonid on sarnased loomade afektiivsete ja instinktiivsete reaktsioonidega. Emotsioonide väljendusi võib suuresti seleteda kasulikkuse põhimõttega. Näiteks teeb loom karvu turritades oma keha näiliselt suuremaks ning ajab niiviisi vastasele hirmu nahka Järelikult on see võte kasulik enesekaitsmiseks. James-Lange : Tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärjel tekib emotsioon : Emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Nt : Me oleme kurvad sellepärast ,et me nutame, või tunneme hirmu sellepärast ,et väriseme. Teooria järgi on emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel seos ( värisemine seotud hirmuga ) Joonistage ja kirjeldage ÕNNETUNNET ja KURBUST
Sisukord: Sissejuhatus lk.2 Hirm lk.3-4 Stanley Milgrami katse lk.4 Foobia lk.5-6 Kasutatud allikad lk.7 Hirm Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul. Hirmu loetakse üheks kuuest kultuuriliselt universaalsest näoväljenduse järgi ära tuntavast emotsiooniks. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Hirmu iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht
ja 12. klassi õpilased. Selleks viisin nimetatud klasside õpilaste hulgas läbi küsitluse, mis pidi tõestama ja andma informatsiooni gümnaasiumiõpilaste seas kõige levinumate hirmude kohta ning selgitama välja, milline on nende suhe foobiate ja kartustega. Küsimustikus asetasin pearõhu just enamlevinud foobiate väljaselgitamisele. Rõhk oli asetatud järgmistele aspektidele: · Kui tihti tunnevad õpilased end pinges olevat? · Kui paljud õpilased tunnevat pidevat hirmu, et midagi võiks juhtuda? · Kas õpilasi haarab põhjendamatu ärevus? · Milliste foobiate all kannatavad gümnaasiumiõpilased? Uurimistöö empiiriline materjal on kogutud ja analüüsitud TFG 10.- 12. klassi õpilaste vastuste põhjal. Uurimuse materjal on saadud küsitluse (lisa 1) tulemustest. Küsitlusele vastas 80 õpilast. Töö koosneb kahest osast. Esimeses osas annan ülevaate enamlevinud foobiatest, tuginedes peamiselt Edmund J
käibivad häbi ja au normid. Hirm ja sundus määravad ära meie suhtumise „neisse“. Duelli, polgu aukohtute tekkimine aadlike seas, üliõpilaste ühiskondliku arvamuse (kätlemisest keeldumine), kirjanike ja arstide kohtute tekkimine segaseisuslaste seas, püüd „oma“ keskkonnas juhinduda neist normidest ja mitte kasutada kohtu, seaduse, politsei, riigi teenuseid on kõik tunnistus erinevatest püüdlustest kasutada „oma“ kollektiivi siseselt häbi, mitte hirmu norme. 4. Just selles sfääris ilmnevad kultuuri klassilised karakteristikad eriti teravalt: kui 18. saj aadlikollektiiv korrastub (ideaalis) lähtudes au normidest, mida rikkuda on häbi, siis suhetes väljaspool asetseva talupoegkonnaga kasutatakse hirmu keelde. Kuid ka talupoegkond korrastub sisemiselt häbi normide järgi. Mõisniku suhtes on lubatud teod, mida talupoegade seas loetakse häbiväärseteks. Siin on lubatud pöördumine välise jõu („tsaar“, „ülemus“) poole
kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Selline hirm võib elu tõsiselt häirida ja piinata ning raskema vormi puhul tuua häda ja kannatust. Sõna ,,foobia" on tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti ,et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Just selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest , kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimaimusest taolisele situatsioonile. Hirm on nii tugev , et see kutsub esile hirmule iseloomulikke tunnuseid, nagu higistamine, värinad, minestamistunne, peapööritus, iiveldus, südame pekslemine, hingeldamine ja paanikahood. Hirmutunde all kannatava inimese kartus on mõistuse ja loogikaga mitteseletatav ning ei vasta
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Pereelu Kellelt: Angela Kiil DS-13 Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem hakkavad nad juba uskuma ja mõistma, et asi polegi nii hull ja hirmus, kui nad alguses arvasid. Ja nad saavad ime-hästi lapse kasvatamisega hakkama. Mitte keegi ei usu ega taha uskuda, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata, et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. See on inimeste arvamus asjast
Noored vanuses 13-17 aastat: Tänu läbiviidud uuringule selgusid 13-17 aastaste noorte hirmud, probleemide valdkonnad, sotsiaalvõrgustiku mõju ja kas neil esineb depressioonile viitavaid ilminguid. Poiste ja tüdrukute testi tulemused on kohati erinevad ja kohati sarnased. Erinevused esinevad ka vanusegrupiti. Eeldusel, et noortel esineb palju hirme, leidis kinnitust: kõik osalenud noored kardavad midagi. Üllatav on aga see, et väga suurt hirmu millegi pärast tunneb tervelt 11% noortest, see tähendab et iga kümnes vastanu kardab midagi eriti. Kõige suuremat hirmu tuntakse lähedase surma ees, tuleviku pärast, õppimise pärast, on palju neidki, kes kardavad, et nad ei saa elus hakkama. Depresiooni ilmingutes esineb kõige sagedamini pidevat väsimust, energia puudust ja masendust, kusjuures 9% noortest olid need ilmingud väga tugevad. Kuigi enamikel juhtudel
Kallavere Keskkool Jana Smirnova LASTE HIRMUD Referaat Juhendaja: Triin-Ketlin Siska Maardu 2013 SISSEJUHATUS Hirm on emotsioon, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul ning see on paljude terviserikete ja haiguste põhjustajaks. Hirm on kasvatuse mitmete tõrgete põhjuseks ning raskendab vääriti kinnistunud harjumuste muutmist. Haiguslikku hirmu nimetatakse foobiaks. Käesolevas töös on on välja toodud hirmude põhjused, sagedamini esinevad hirmud lastel ning hirmu tagajärgede ravi võimalused. Autor on referaadi teemast huvitatud, sest ta on kokku puutunud hirmude all kannatanud inimestega ning tundnud huvi ravimeetoditest. Materjali koostamisel on toetutud isiklikele kogemustele ning kasutatud erialaseid raamatuid ja internetimaterjale. Referaat on kirjutatud 10 lehel, sisaldab 1 diagrammi. Kirjanduse loetelus on 3 nimetust.
Hirm Koostaja: Liisa Leonova Hirm on tundmus, mis tekib olendi turvalisust ähvardava olukorra puhul, kui ei teata, kuidas ohust pääseda või paistab, et enda turvalisust ei saagi tagada. Klassikalise tingimise teel tekib hirm, kui hirmutav olukord seostub neutraalse stiimuliga. Hirm motiveerib vältimiskäitumist - vältimine vähendab hetkeliselt hirmu ja see omakorda kinnitab vältimist ega lase reaktsioonil kustuda. Haiguslikku hirmu nimetatakse ka foobiaks. Foobia ehk haiguslik kartus on ärevustunne, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Selliseid objekte või situatsioone hakatakse vältima või talutakse neid väga suure ebamugavustundega. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena -
Hirm ja agressioon on vennad Usun, et suur osa, kui mitte kõik, inimestest on mingil eluperioodil millegi või kellegi vastu hirmu või viha tundnud. Hirm ja agressioon on omavahel seotud. Nende põhjustajad on osaliselt sarnased või kattuvad ning ka üks võib põhjustada teist. Lapsed kardavad eraldamist vanemast, pimedust, kolle, äikest, eksameid ja teste, mõnda looma või muud nähtust või olendit. Hirmu tagajärjel võivad tekkida erinevad probleemid nagu närvilisus, unehäired, depressiivsus, suhtlemisraskused, terviserikked jms. Üheks kõrvalnähuks võib olla ka aressiivsus, mida põhjustab agressioon – inimesest kiirgub negatiivset energiat või see on temas peidus. Aressiivselt käitub laps siis, kui pingeid on liiga palju kuhjunud ning laps ei oska end muul moel välja elada kui vägivalda kasutades. Negatiivne energia sel juhul väljub.
aja sisustamine jne. Enamik paanikahäireid kirjeldavaid termineid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna ,,foobia" ongi tuletatud kreekakeelsest sõnast phobus, mis tähendab paanilist kartust. Usuti, et Vana-Kreeka jumal Phoebus suutis tekitada Kreeka vaenlastes orjalikku hirmutunnet, et neid oleks lahingus kergem võita. Selline halvav hirm valdab foobia all kannatavat inimest, kui ta seisab vastamisi hirmu stimulaatoriga, mõnikord piisab reaktsiooni tekitamiseks ainult mõttest või eelaimusest taolisele situatsioonile. Foobses situatsioonis tuntakse kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena- südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma- või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus, tung
Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku foobia puhul on ärevus nii tugev ja enesetunne kardetud
3 FOOBIA KUI SELLINE Haiguslik kartus ehk foobia on ängistustunne, mida iseloomustab kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laial skaalal, mille ühes otsas on igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teises juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugi foobia olemasolu üldiselt toimetulekut oluliselt segada. Haigusliku
Lühidalt, paljudel inimestel puudub otsene kogemus kuritegevusega kuigi nad loevad selle kohta uudistest, kuulevad raadiost ja näevad telekast. Kriminaaldraama on tavaliselt vägivaldne, kuid kui isegi kuritegevust esitatakse faktide näol, siis nad sisaldavad enamasti seksuaal ja vägivallakuritegevusi. Mitmed autorid on kõnealust küsimust uurinud, ning see uurimus rõhutab mõõteinstrumentide tundlikkust sotspsühh faktorite suhtes et mõista hirmu ja meedia vahelisi suhteid. Tekstis välja toodud järeldused, mis näitavad hirmu ja meedia vaheliste seoste vähesust, loovad tähtsa kultuuridevahelise dimensiooni uurijate jaoks, kuna kõik teised uurimused antud regioonis on pärit kas Ameerika Ühendriikidest või Suurbritanniast. Teisest küljest, uurijate võimetus jõuda jälile meediatarbimisest tuleneva hirmu suurenemise mõjude leidmisel võib olla tingitud
EKL-1kõ ,,Tervete laste hirmud" Gisela Eberlein Austria lastepsühhoterapeut G.Eberlein kirjeldab kooli- ja koduhirmusid. Eriti rasked on hirmud, mida põhjustavad kodused situatsioonid. Kui koolihirmu eest leiab laps (või loodab leida) kaitset kodust, siis koduse hirmu eest pole kuhugi põgeneda. Raamatust leiab häid näpunäiteid kasvatusvigade vältimiseks, õige koduse ja koolisituatsiooni loomiseks, hirmu ja sellega ka haiguse vältimiseks. Üheks sagedasemaks lapseea psühhogeense haigestumise põhjuseks on hirm, mille aluseks võib olla äge psühhotraua või kestev psüühikat traumeeriv situatsioon last ümbritsevas keskkonnas, probleem, millele ta ise lahendust ei leia. Kui see jääb
Hirm - mis see siis tegelikult on? On see lihtsalt kartus pisikeste ämblike vastu, kes meid tegelikult ei ohustagi ja kelle puudutamisest hoidutakse, või hoopis foobia näiteks kinniste ruumide vastu, mis võib inimesele tõsiseid probleeme tekitada? Arvamused hirmust on erinevad, sest tihti peavad inimesed hirmuks just seda, mida nad ise kardavad, aga on ju palju teisi inimesi, kes kardavad teisi asju teistel viisidel. Igapäevaselt kohtume selliste hirmu tekitavate teguritega nagu näiteks ämblikud, kõrgus, lendamine, ujumine, pimedus, kuid need üsna tihti esinevad hirmud pole ju ainsad. Maailmas on tuhandeid hirme ja iga inimene kardab midagi, isegi kui ta ei teadvusta seda endale. Internetis sirvides võib leida väga huvitavaid hirmu tekitavaid tegureid. Leidub inimesi, kes kardavad ennast pesta või näiteks kardavad kuulda häid uudiseid. Mõni aeg tagasi tehti Eestis isegi saade ´´Foobia´´
Viikingite mõju Euroopale Viikingite aeg oli täis vägivalda, rüüstamist, põletamist ja tapmist. Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Nad hoidsid Lääne- Euroopat hirmu all. Inimesed käisid palvetamas kirkutes, et kuhugi oma hirmu suunata. Viikingite retkedest eristatakse kahte teed- lääneteed, mida mööda liikusid peamiselt pärastised taanlased ja norralased ning idateed, mis oli rootslaste esiisade sõidusuund. Lääneteed liikunud viikingite rünnakute alla langesid Inglismaa, Itaalia, Hispaania ja Portugal. Viikingite laastamistöö Lääne-Euroopas sai eriti laia ulatuse, sest sõideti mööda jõgesid sisemaale. Samuti langes 846 aastal normanide alla Pariis, mille
Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil. Tekkis paralleel Hitleri Saksamaaga, kus väike võimule tulnud klikk suutis 20.sajandil suure massi allutada ja teha kohutavaid kuritegusid. Võimalikuks osutus see tänu sellele, et võim kasutas jõudu ja hirmu. Nende kahega valitsedes ja manipuleerides suutis võim suurt massi hallata. Ka tol ajal elimineeriti need, kes polnud kuulekad. Elimineerimisel on alati kaks otstarvet. Ühtpidi karistatakse sõnakuulmatut ja likvideeritakse pahandusetekitaja ja teistpidi see aitab kaasa teiste hirmu all hoidmisele, sest annab märku, et me ei salli allumatust ja näete, mis juhtub nendega, kes meie võimule vastu hakkavad. Sama liin on ka selle filmi teemas- vastuhakkaja tuleb kõrvaldada, sest see
Kuidas mind kõnetas Eesti Draamateatri etendus ,,Sinul on meretäis hirmu". Möödunud reedel käisime koos klassiga eesti Draamateatris, vaatamas etendus ,, Sinul on meretäis hirmu". Etendus oli mõeldud noortele ja rääkis noortest. Oluliseks teemaks oli muusika. Muusika oli nende noorte igapäev ja ka unistus. Etendus rääkis kahest perekonnast, kes elasid kõrvuti. Mõlemas perekonnas oli kaks poega ja ühes perekonnas veel tütar ka. Etenduse läbivaks teemaks oli poiste elu nende unistused muusikast ja tüdrukutest ning nende soov kuulsaks saada. Üks perekond oli vabameelne, nad pidutsesid pidevalt. Pereisa lubas poegadel muusikaga tegeleda.
tegurid, õenduse individuaalsus Õendusprobleem – eesmärk (õendushoolduse) a- teadmiste defitsiit õigest toitumisest – omandab teadmised õigest toitumisest b- ülekaalulisus, mis on tingitud valest toitumisest – kaalu langetamine, 0,5kg umbes kahe nädalaga-rohkem on ohtlik c- hirm, mis on tingitud võõrast keskkonast – tekitada turvaline keskkond, KUIDAS? Anda teadmisi, mis on vajalikud hirmu ületamiseks ..1-teadmatus tekitab hirmu, alandada hirmu/tegevus-informeerida/ d- enesehoolduse defitsiit, mis on tingitud liigeste jäikusest – et saaks enesehooldusega hakkama, et patsiend oleks pestud ja puhas. e- Kehatemperatuuri tõus 38,7 kraadi, mis on tingitud põletikust – kehatemperatuur normaalne, higistamine lõppeb, vedelikubilanss tasakaalustub. 1
tagada. On olemas ka haiguslik hirm, ehk foobia, mis tekib mingi kindla nähtuse või elusolendi ees, mida tajutakse tegelikust ohtlikumana. Kuidas hirm väljendub? Psüühilised sümptomid: - kõrgenenud erutuvus ja ärrituvus - keskendumisraskused Füüsilised sümptomid: - higistamine - suukuivsus - värisemine, vappumine - hingamisraskused - südame kloppimine Kuidas hirmuga toime tulla? Hirmuga toime tulemiseks on erinevaid variante: - Juhi tähelepanu hirmu tekitavatelt mõtetelt kõrvale - Astu hirmu tekitavale olukorrale vastu - Tee hingamisharjutusi
tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele vajalik? Kuidas jõuab adrenaliin teistesse elunditesse? Adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral on inimesele vajalik, sest see annab organismile lisaenergiat ja valmistab organismi ette pingutuseks. Adrenaliin jõuab teistesse elunditesse, kui inimene hirmu, ehmatuse, viha ja positiivsete emotsioonide korral. 5.närvisüsteemi ehitus täienda skeemi puuduvate närvisüsteemi osade nimetuste ja nende
asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? 3 MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt – olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugigi foobia olemasolu inimese igapäevaelu oluliselt segada
ennast tervena ja jõuda vigastamata koju. Aga kas te kujutate endale ette olukorda, kus te kardate nööpe, higi, endast paremal pool asuvaid asju, tööd, rikkaks saamist, pesemist, riietumist, ilusaid naisi, magamist, juukseid, värvi, raha, puust asju, number kaheksat või istumist? MIS ON FOOBIA Foobia on haiguslik kartus, mida iseloomustab emotsioonina kõikehaarav hirm mingi kindla objekti, looma, sündmuse või situatsiooni ees. Kõnekeeles ei tähista foobia mitte ainult paanilist hirmu, vaid ka lihtsalt vastumeelsust. See võib intensiivsuse poolest varieeruda väga laialt olles ühest otsast igati mõistetav inimlik ebamugavustunne ja teisest juba foobia kliinilise diagnoosi alla minev ülemäärane hirm. Piir normaalse ja ebanormaalse hirmutunne vahel on habras. Kui inimesel on võimalik kerge vaevaga kardetud asjaoludest hoiduda, siis ei pruugigi foobia olemasolu inimese igapäevaelu oluliselt segada
.. 2002: 9) Süda taob justkui tahaks rinnust välja hüpata, jalad on nagu keedumakaronid, keha katab kleepuv külm higi, oled kindel, et nüüd on lõpp käes ja kohe kukud kokku. See võib kõlada dramaatiliselt, aga just sellised on paanikahoo sümptomid. Foobiad on kõige enam esinev psüühiline haigus. See võib tekkida millal tahes, ükskõik kus ja juhtuda igaühega meist, keegi pole immuunne. Enamik foobiaid pärineb juba Antiik-Kreekast. Sõna 'phobia' tähendabki kreeka keeles hirmu või kartust. Hirm on väga vana fenomen ja ainult mõnikord kasvab kartusest irratsionaalne jõud, nagu sadade foobiate puhul. (Waters 2005: 6) See kartuse jõud ei vasta tavaliselt mingil määral ohule, mida stimulaator endast tegelikult kujutab (vt Lisa 2), ja see põhjustab inimeses omakorda sügavat piinlikustunnet. Inimene püüab igati varjata oma foobiat ning paljudel juhtudel jääb selline tervisehäire teistele märkamatuks. (Haiguslikud... 2002: 10)
...9 Kokkuvõtte............................................................................................11 Kasutatud kirjandus...............................................................................12 Sissejuhatus Inimesi on juba ammusest ajast paelunud mõtte lendamisest. Esimese joonise lennumasinast tegi Leonaedo da Vinci 15saj. Esimene lendav masin valmis 20 saj. algul. Mõtte lendamisest on olnud midagi uut ja huvitavat inimeste jaoks. Kuid paljude on see midagi hirmsat ja hirmuäratavat. Ainetöö eesmärgiks ongi vaadelda aspekte, miks inimesed kardavad lennata. Kuna inimesi on maailmas üle 6miljr. Siis ei saa väita, et need üldistused kehtiksid kõigi kohta. Töö on tehtud materjalidega, mis olid hetkel minule kättesaadavad, kuid arvan, et oleks saanud töö teha rohkem sisukama ja ka informatiivsena, kui oleks olnud kasutada grupp inimesi, kellel on hirm lendamise ees. Töö on nii ülesehitatud, et algul kirjutasin natuke inimese
vaheaegadega. Hingamissagedus -- jälgitakse, mitu korda rindkere minuti jooksul tõuseb ja langeb. Saadud tulemus oleneb vanusest, haigusest, füüsilisest tegevusest. Norm täiskasvanud inimesel on 1218 x' (korda minutis). Hingamissagedus muutub · hapnikupuudusel · vananedes · füüsilisel pingutusel hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · ägeda valu korral hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · hirmu puhul hingamine kiireneb ja muutub sügavamaks · suitsetamise korral krooniline suitsetamine kiirendab hingamist · mõningate ravimite puhul · magades Hingamisrütm -- hingamissageduse regulaarsus. Normaalne hingamine on peaaegu hääletu, automaatne. Hingamisliigutused on ühtlaselt rahulikud ja korduvad ühtlaste vaheaegadega. Hingamissügavus -- sisse- ja väljahingatava õhu kogus iga hingamisliigutuse jooksul. Normaalselt hingab inimene ühtlase sügavusega
tagajärgi. Tormid, põuad, üleujutused, jäämasside sulamine, meretaseme tõus ning vihmametsade hävimine moodustavad vaid osa inimkonda tabavatest katastroofidest. Viimase paarikümne aastaga liigselt õhku paisatud süsihappegaas on temperatuuri oluliselt suurendanud. Teadlased on arvamusel, et just inimesed põhjustavad praegust kaootilist soojenemist. Selline käitumine on toonud inimestes endaga kaasa hirmu maailmalõpu ees. Mis juhtub, kui loodusressursid lõpevad otsa, maailma majandus variseb kokku või toimuvad hävitavad looduskatastroofid ? Üha rohkem kuuleme õnnetustest, mis peaksid tabama Maad 21. detsembril 2012. See kuupäev on üks suurimaid hirme, mis praegust ühiskonda saadab. Filmid,raamatud kõik see on äri, mis sellega kaasneb ning inimeste paanikast kasu lõikab. Nagu öeldakse ,, teadmatus toidab hirmu .''
Terrorismist tulenev hirm mõjutab kogu maailma rahvast Sõna "terror" on ladinakeelest pärinev sõna, mis tähendab hirmu. Tänapäeval on terrorim väga aktuaalne teema, sets pidevalt toimuvad erinevates Euroopa riikides terrorirünnakud. Süütud inimesed peavad seetõttu kannatama vägivalla ja hirmuvalitsuse all. Enamasti on terroriaktide korraldajate eesmärgiks oma usu või majanduslike arvamuste pealesurumine. Kas inimeste vägivallavalitsuse all hoidmine oma võimu suurendamiseks on kogu maailma puudutav probleem ja mida saaks muuta, et terrorismi ennetada?
Mõlemates kultuurides oli haridus kättesaadav vaid jõukate või valitud seisusest inimeste järeltulijatele. Ainult meetodid, kuidas hariduse eesmärgid saavutati olid erinevad. Antiikajal püüti harmoonia ja täiuslikkus saavutada läbi enesearenduse. 6.-5. saj. oli tekkinud haridussüsteem, milles oli ühendatud vaimne, esteetiline ja kehaline kasvatus. Kuid keskaja mõtteviisi järgi saavutati jumalik harmoonia läbi äärmise jumalakartlikkuse - ranguse, distsipliini ja hirmu abil. Ka tänapäeva koolist ei taha keskaegne hirmu abil õpetamise meetod veel kaduda. Hirmu ei tunta enam küll jumala viha või kehalise vägivalla ees. Ähvardada saab küll aga halbade hinnetega, mille tulemuseks on virelev positsioon elus. Kuid siiski, mitmed lapsekeskse pedagoogika suunad on sarnaselt antiikse haridussüsteemiga võtnud eesmärgiks arendada isiksust nii vaimselt, esteetiliselt kui kehaliselt. 2. Reformatsiooni panus pedagoogika ajalukku.
1. Kuidas ja miks koguvad natsid poolehoidu ja saavad võimule? (lk 58-60) Kuna Saksamaal kardeti kommunismi levikut, siis tekkis Saksamaa Kommunistliku Partei vastu Saksa töölispartei, hiljem nimetati see ümber Saksa Töölisparteiks. Just kommunismi tekitatud hirmu pärast saidki natsid võimule, korraldades selleks mässe ja rünnakuid, et rünnata kommuniste ja ka juute. 2. Milline oli Hitleri õpetuse sisu? (lk 59) Saksamaa pidi saama jälle suureks, tugevaks ja jõukaks. Tuli tühistada Versailles'i ja teised alandavad lepingud ning laiendada sakslaste eluruume. Tuli tagada rassiline puhtus ehk rahval lasti suuremaks kasvada ainult kindlaid juhtnööre järgides, näiteks ei tohtinud vaimuhaiged ja kurjategijad lapsi saada
kõrgenenud ärevust, mis väljendub kehaliste sümptomitena südamekloppimine, hingeldamine või hingetuse tunne, higistamine, külma või kuumahood, jalgade, käte ja/või keha värisemine, tasakaalutuse ja/või nõrkustunne, iiveldus, pearinglus, kohisemine kõrvades, värvilised täpid silme ees või muud nägemishäired, suukuivus jne. Levinuimad foobiad Kõige levinumaks foobia vormiks loetakse agorafoobiat, mis hõlmab endas hirmu avalike kohtade, aga ka selliste kohtade ees, kust põgenemine turvalisse kohta on raskendatud väljakud, kaubanduskeskused, poejärjekorrad, lennukid, bussid, rongid, jne. Lihtfoobiatest, st. foobiatest, mis on seotud ühe kindla nähtusega, loetakse sagedasemaiks akrofoobiat (hirm kõrguse ees), arahnofoobiat (hirm ämblike ees), klaustrofoobiat (hirm suletud kitsaste kohtade ees), ahluofoobia (hirm pimeduse ees) ja aviatofoobia (hirm lendamise ees).
vähem keerukat. Varem on afektiks nimetatud ainult patoloogilisi seisundeid. Afekt ei pruugi olla kooskõlas isiku kirjeldusega oma tundmuse kohta. Afektiivne reaktsioon võib olla erineva iseloomuga: positiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks rõõmu väljendumine negatiivne afekt, normaalse afektiivse reaktsioonina näiteks viha, kurbuse, ärevuse, hirmu, ehmatuse väljendumine Kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks; 6 Stress-on emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis- ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn üldine kohanemissündroom. Stressi korral häirub hormonaalne tasakaal ning vallanduvad stressihormoonid, mis avaldavad negatiivset mõju kõigile elundkondadele, kõige
Sisu kokkuvõte „Kuningas Oidipus“ Kord valitses Teeba linna kuningas Laios. Linnal lasus aga suur häda. Teeba linnapiiril hoidis kõiki hirmu all kõveraküüneline Sphynx. Sphynx tappis kõik möödujad, kes ei osanud vastata tema mõistatusele õigesti vastata. Kuningas Laios otsustas koos kaaskonnaga minna küssima Delfist jumal Apollonilt nõu, kuidas koletise hirmu alt pääseda. Kuid sel reisil leidis ta oma lõpu sattudes kokku röövlikambaga, kes ta mõrvasid. Teeba linn oli meeleheites, kuni saabus noor kangelane nimega Oidipus (Jämejalg). Oidipus oli pärit Korintosest ning olevat sealse kuninga ja kuninganna järeltulija. Oidipus astus Sphynxile vastu ning too esitas talle mõistatuse: kes kõnnib hommikul neljal jalal, lõuna ajal kahel ning õhtul kolmel jalal? Oidipus andis vastuseks: inimene. Õiget vastust kuuldes tuli
kervevardes, noorik kasvab mehe armus. Vanapoisi armastus / on nagu kassi kriimustus. Arm aab, veri veab. Esimene armastus ei kesta kauem kui paar kuud, siis magavad kui kaks vana sõdurid, Armastusel on sada paari silmi. seljad vastamisi. Parem vana mehe armu all kut noore mehe Kui himu kadunud, siis armastus läind. hirmu all. Hirm om armu imä. Maha jäävad magatud pruudid, enneaegu armastatud. Umast saa oliline, armsast aganine. Kus ei ole hirmu, seal ei ole armu. Arm aab harud laiali, rõõm tõstab rõõvat üles. Aidake armetumat, vilets viiakse mehele. Armastus on rohkem väärt kui raha. Oscar Wilde
eesmärgiks ðokeerida =>kõrts tänav odavad motellid kõik väga reaalne räiged räpased masendavad Inimesed ükskõiksed toored julmad ei pürginud millegi poole Tegevus on tegelikult lühike kuigi tundub pikana. Kriminaalromaani "rajaja". Ta tõestas, et saladused ja õudused võivad olla vägagi reaalsed. Tänapäeval suurlinna keskond. Õudus kirjandus Selle eesmärk on tekitada lugejas põnevust ja hirmu tunnet. Tavatud sündmuskohad - (üksikud lossid, kummitavad majad, õised surnuaiad) Väärastunud tegelased - (sarimõrvarid, süütajad, vägistajad). Kriminaal - teose keskmeks on peategelane, kelle silme läbi sündmusi jälgitakse. Selleks on dektetiiv, politseinik või juhuslik sündmustesse haaratu, kes hakkab kuritegu uurima. Tüüpiliseks miljööks vanad lossid ja ka suurlinnad. Õudus- eesmärgiks on äratada lugejates hirmu ja põnevust
Ralphi, kes üritab Põssa toetusel luua reegleid. Ralph süütab signaaltule, mis oli grupi esimeseks prioriteediks. Nad lootsid, et mööduv laev märkab suitsu ja päästab neid. Ralphi peamiseks raskuseks sai aga Jack, kes tahtis samuti olla liider. Jack tegi endistest kooripoistest kütid. Ta käitus tõelise diktaatorliku juhina, võimuahne poliitikuna. Jack ja kooripoisid sümboliseerivad vägivalda ja kurjust seiklusliku jahi tõttu. Õeluse ja tsivilisatsiooni mõjud teravdavad poiste hirmu müstilisel saarel. Poisid hakkavad mõtlema, et saarel elab koletis ja see ajab neile hirmu nahka. Kuid nad ei saa aru, et koletis elab tegelikult neis endis, nende metsikus mõttemaailmas. Raamatu algus oli minu jaoks nii igav, et olin juba peaaegu uut raamatut võtmas, kuid sundisin end seda lugema. ’’Kärbeste Jumal’’ ei ole kindlasti selline raamat, millest saab aru lihtsalt silmadega üle ridade minnes ja natuke kaasa mõeldes
Pikka aega on uuritud, kuidas laps surma mistab. On leitud, et juba sna varakult tajub laps elu bioloogilisi rtme, niteks une ja rkveloleku, ja peva vaheldumist. Arvatakse, et vaheldumine annab lapsele esimese kogemuse sellest, mida thendab olla olemas ja mitte olla olemas. Imik uurib juba hoolega oma elukeskkonda. Kui ta paneb mngides silmad kinni, siis pole teda olemas, silmi avades tuleb ta siia maailma tagasi. Selles mngus kogeb laps mitmeid surma ja lestusmisega seonduvaid tundeid-hirmu, pinget ja rmu. Umbes kaheaastaselt hakkavad paljud lapsed pimedust kartma. Phjuseks on hirm tundmatuse ees . Maailm on lapse jaoks olemas vaid niikaua, kui ta seda neb. Pimeduses kaovad asjad lapse mber ja laps hakkab kartma, et ka tema vib kaduda. Samas eas hakkab laps kartma ka seda, et vanemad jtavad ta maha. Ta tunneb hirmu eraldatuse ees ja iga ema vi isa lahkumine vib lapsele tunduda lplik ja ta leinab oma vanemaid tie tsidusega. Surm ja
,,Teed ja tuuseldad hommikust õhtuni, aga tööhunnikut pole kusagil, mida kellegile näidata. Millega hommikul algad, sellega ka õhtul lõpetad. Ikka kordub seesama, nagu oleksid puuri pistetud orav, kes tallab seal oma ratast." Nii kirjeldab Tammsaare ,,Tões ja õiguses" taluperenaise kohustusi, kuid naiste elu ja väljakutsed pole alati ühesugused olnud. Tänapäeva inimese hirmud Ei ole olemas inimest, kes ei tunneks millegi ees hirmu. Heal töökohal olev inimene kardab sellest ilma jääda, rikkur väriseb igal hetkel oma varanduse pärast, enamik inimesi tunneb hirmu surma, õigemini teadmatuse ees, mis neid ootab. Miks on inimeste elud kaetud hirmulooriga? Kuidas on võimalik oma hirmudest vabaneda? Õppides loon ennast Igivana tõde ütleb:"Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea." Õpingud kujundavad meie elu ja ka iseloomu
Tänapäeva maailma hirmud Igal inimesel on erinevad hirmud ja arengulugu, mis on sellega kaasa sündinud ja juba lapsepõlves saadud. Mis tekitab inimestes hirm? Maailmas esineb mitu sadat hirmu, mida kardetakse. Lastel esineb neid rohkem kui täiskasvanutel. Sellist hirmu nimetatakse psühhotraumaks, mis esineb teatud asjaoludel, näiteks agressiivsus, närvilisus, teatud raskused, kas kodus või koolis. Üks sagedamaid põhjuse tekitajaid on lähedase kaotus, kuid kardetakse veel valitsevat vägivalda, kuritegevust, haiguste levikut ja narkomaaniat. Lapseea hirmud sõltuvalt vanusest on hoopis teistsugused. Kui laps kooliteed alustab, kardab ta alguses sattuda võõrasse keskkonda ja seal läbi lüüa.
annaabi.ee 
