Muinasusund Animism- hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tootem- algeliste usundite juures austatav loom, harvem taim või ese. Hiis- looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu. Haldjas- kohakaitsevaim, kelletaolisi esineb mitmetes usundites ja mütoloogiates. Tänapäeva popkultuuris on levinud ka haldjad kui mõistuslike inimesesarnaste
Vakus-külad olid jaotatud maksustamisüksustesse e vakustesse;Adramaa- maa suurust arvestati adramaades.adramaaks nim sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga;Mitmeväljasüsteem-ühele põllule külvati talivili,teisele suvivili ja kolmas oli kesaks;Hiis-koht kus hing jätkab elu Ohvrikivi-pealispinnal olid kas looduslikud või inimeste poolt õõnestatud 0,2-1m läbimõõduga lohud;Animism- usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse;Kunda kultuur-elanikud rajasid asulad veekogude lähedusse,kus oli soodne kalastada,küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi(meso);Kammkeraamika kultuur-asulad paiknesid jõgede,järvede,mererannal või isegi väikesaartel.levis ulatuslikul territooriumil :lõuna-lätist kuni põhja-soomeni ja loode-venemaa aladel(neo);Nöörkeraamikakultuur- isel tunnuseks olid venet e paati meenutavad,väga hoolikalt lihvitud ja
tagasi millise kultuuri kandjad? Vene kirves kultuuri päritolu Indoeurooplased + hilisemad mõjutused 8. Nimetage soome-ugri rahvaid- eestlased, läänemeresoomlased,isurid,karjalased,saamid,soomlased,udmurid,samojeedid; läänemeresoomlasi- eestlased,kurelased,soomlased,liivlased,kämelased,karjalased,isurid,vepslased,vadjalased; idaslaavlasi- venelased, ukrainlased, valgevenelased balti hõime- lätlased,leedulased, preislased 9. Millesse uskusid muistsed eestlased? looduse hingestatusesse(animism); esivanemate hingedesse; tarkadesse e. nõidadesse; haldjatesse; loodusjõududesse(Uku, Taara); väesse inimese sees (süda,küüned,veri,higi,hambad,sülg,silm) 10. Nimetage muistseid kalmetüüpe. hiiepuud, kivikirst kalmed, tarakalme, kivikalme, kääpad, maahaudadega kalmistud Millal hakati matma maa-alustesse haudadesse? 11. Eestlased muinasaja lõpul: - rahvaarv 150 000 inimest - haldusjaotus Virumaa, Rävala, Järvamaa, Harjumaa, Läänemaa, Saaremaa, Ugandi ja Sakala
Ajalugu on teadus, mis uurib inimkonna minevikus toimunud sündmusi. Kirjalikud- kroonikud, seadused,ürikud. Suulised-rahavluule(legendid, müüdis), pärimused. Esemelised-maalid, skulptuurid, ehitised, ehted 2. Mõisted: Antropoloogia-uurib inimest kui bioloogilist ja sotsiaalset olendit, tema iseärasusi ja põlvnemist Antropogeenes-uurib inimese arengut etnoloogia-uurib erinevate rahvaste kultuuri animism-usk loodusobjektide ja elutute esemete hingestatusesse totemism-usk, et mõni suguharu või hõim on pärit loomast surnutekultus-usk, mis on hirm elava surnu ees Homo Sapiens-inimese eelkäijja(püstine kõnd, tööriistad, käte kasutamine, kõne, arenenud mõistus) kultuur-inimtegevu ja selle tulemus paleoliitikum-vanem kiviaeg (pikim oeriood) ~2 milj. tagasi mesoliitikum-keskmine kiviaeg, 12 000 eKr neoliitikum-noorem kiviaeg ~7000 eKr viljakas poolkuu-niisked ja viljakas alad keset kõrbelist Lääne-Aasiat
Ida-Aafrika. Eeskätt põllumajandusliku ja mineraalse tooraine tootja (puuvill, kohv, kakao, maapähkel, kautsuk, maitseained, tee, liha, vill, nahk). Majanduslikult arenenuimad on Lõuna-Aafrika Vabariik, Põhja-Aafrika maad, Namiibia, Botswana ja Ekvatoriaal-Guinea. Mõisted: · Sahara maailma suurim kõrb (u 9 milj km²). · Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. · Kolonialism poliitika, mille eesmärk on laiendada riigi võimu väljapoole oma piire.
a. Linnused i. Neemiklinnused, nt Padise linnamägi ii. Kalevipoja sängid, nt Alatskivi linnamägi iii. Mägilinnused, nt Otepää linnamägi iv. Ringvall-linnused, nt Muhu maalinn b. Külad i. Sumbküla, nt Põhja-, Lääne-Eesti ii. Ridaküla, nt Peipsi ääres iii. Hajaküla, nt Lõuna-Eesti 6. Muinasusund, kalmed a. Usundid i. Usk looduse hingestatusesse e animism, kalastus ja jahtimine ii. Hiljem päikesekultus, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi iii. Lõpus ristiusu levik b. Kalmed i. Tarandkalmed ii. Kivikirstkalmed iii. Kääpad 7. Muistne vabadusvõitlus a. Eellugu i. 1187 Sigtuna ründamine ii. 1096 Euroopas algavad ristisõjad iii. 1201 Riia kiriku rajamine iv
Ringvall linnus- rajati tasasele maale, olid suured. Adramaa- maa mida sai ära künda ühe adraga, maamõõtühik. Vahetuskaubandus- kaup kauba vastu Vahenduskaubandus- kaup osteti edasi müügiks Malev- muinas eesti sõjaväeline üksus. 4) Muinas maakonnad: virumaa, harjumaa, revala, läänemaa, saaremaa, sakala, ugandi, järvamaa. 5) Muinasusundid Animism- loodus on elav usuti looduse hingestatusesse Vägi-muinasusu põhimõiste, millega tähistati nii looduslikes objektides, elusolendeis kui ka sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Hing-muinasusu põhimõiste , millega tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elus hoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. tark-inimene kellel oli muistses ühiskonnas kõrge positsioontänu oma ravitsemisoskustele ja suurtele teadmistele looduse ja maagia vallas.
iga talu sai võrdselt head ja halba maad. Elatakse suitsutoas. Maeti kivikalmetesse. Elavnesid suhted skandinaavlastega. Suhted Vana-Vene riigiga rahumeelsed sellel ajal. Viikingid tegid Eestisse ka sõjakäike. Seleta mõisted: Kolmeväljasüsteem – ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili, kolmas oli kesaks. Kärajad – külakoosolekud, kus osalesid kõik vabad mehed. Animism – hingeusk, usk elusolenditesse ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse Kunda kultuur – mesoliitikumiaegne kultuur (9000-5000eKr), levis Läänemere idaranniku maades, alates Lõuna-Soomest kuni Leedu lõunaosani.
mõistusega. Kasutasid tuld, mida oskasid ise süüdata. Eri maailmajagudes hakkasid kujunema inimrassid: negriidid, europiidid, mongoliidid. Elati sugukondadena, mis on sugulaste grupp, kus oli tavaliselt mitukümmend liiget. Perekonna alged (1 mees, 1 naine, lapsed) kujunesid välja. Naistel ja meestel olid erinevad tööd. Põhilised tegevusalad olid küttimine ja korilus. Levis aninism, mis on usk elusa ja eluta looduse hingestatusesse. Targad ehk nõiad korraldasid rituaale, mis on maagilised kombetalitused, mille abil loodeti mõjutada tuleviku või oma tahet peale suruda. Hõim on sugukondade grupp, kes elasid lähestiku ja on sugulased. Hõimul on ühine keel ja samad kombed. Tegeldi ka kunstiga. U 400 000 aastat tagasi toimus kromajoonide arengus suur hüpe. Tekkisid esimesed kunstiteosed: skulptuurid ja maalingud. Algselt kraabiti luule, sarvele
Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioonisotsioloogia Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid Teoloogia-arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust Religioonisotsioloogia- ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõusu üle. Uurib väliseid aspekte. Nt kui palju on usklike. Religioossed uskumused Animism- usk looduse hingestatusesse. Nt allikavere ohvripuu, ohvrikivi, ohvripaik. Totemism- usk inimgrupi seotusesse mingi looma –või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jäenese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Nt Tootemipost Kanadas Teism- usk teispoolsuses elavatesse jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust Polüteism (Antiik-Kreeka ja Rooma usundid) Monoteism (Kristlus, Islam) Religiooni universaalsus
hõbuse või paari härgadega) ;kolmeväljasüsteem- üks osa talivilja all, üks osa puhkas, üks osa sivivilja all;alepõllundus- raiuti mets maha, põletati ja külvati tuha sisse ;ohverdamine- maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu ;hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära ;animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse.. 18. Mis on tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta? Läti Hendriku Liivimaa kroonika 19. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud kirik, kaupmehed ja rüütlid? KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused?
11. Milline oli üldtunnustatud vaheväärtus 13. sajandil? üldtunnustatud vaheväärtus oli Hõbe 12. Milline oli muinaseestlik halduslik jaotus? Leia kaardil 8 suuremat maakonda. 13. Leia kaardilt eestlaste naaberrahvad, kellega neil oli tihedam läbikäimine. rootslased, soomlased, karjalased, liivlased, latgalid. 14. Seleta mõisted: adramaa- selline põllumaa, mida hariti ühe adraga animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse. alepõllundus- metsa hävitati, et saada põlluharimiseks maad juurde ennustamine- maagiline toiming, püüti ettenäha tulevikku kolmeväljasüsteem-erineval aastajal oli teravilja all üks osa põllust ohverdamine-maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu rehielamu- ahjuga tuba, eestlaste elamu hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära vägi- eriline jõud või energia tark- in, kellel oli ühiskonnas kõrge positsioon tänu oma ravitsemis oskusele ja
Kõige pikema osa ajaloost (kuni noorema kiviajani) olid inimese põhitegevusteks korilus, küttimine ja kalapüük. Kiviaja inimesed elasid koobastes või okstest ja lehtedest onnides ning olid rändava eluviisiga. Nad olid loodusega väga tihedalt seotud ning tundsid hästi oma kodupaiga loomi ja taimi. Samas kogesid kiviaja asukad maailmas ja elus palju salapärast, mida ei osatud seletada. Seetõttu tekkis usk üleloomulikesse jõududesse ja looduse hingestatusesse. Et pälvida hinge teatahtlikkust, hakati surnud kaaslasi matma ning neile pandi hauda kaasa esemeid, mida võis teispoolsuses vaja minna: tööriistu, tarbeesemeid, ehteid. Osaliselt koos usundiga tekkis kunst. Esimesed joonised kraabiti luule, sarvele või kivile. Tõelisteks kunstiteosteks peetakse vanema kiviaja (u 30 000 a. eKr) luust ja kivist pisiskulptuure, mille seas on kõige rohkem naisekujukesi (nt Willendorfi Venus). Mõni aeg hiljem hakati tegema koopamaale (nt
Hilisemalt on kogutud pärimused ja rahvaluule ning üksikud vihjed vanematest kirjalikest allikatest. Ei saa muidugi rääkida ühtsest usundist, sest kombed ja usulised vaated muutusid esiaja vältel tihti. Tõenäoliselt oli muinasusundi varaseim kihistus üsna sarnane teiste loodusrahvastega, selle olulisemad osad olid animism ning esivanematekultus. Animismiks nimetati usku elus ning eluta loodusesse ja loodusnähtuste hingestatusesse Muinasusundis olid väga tähtsal kohal hing ja vägi. Hing oli inimese keha elustaja (kehahing). Ta hoidis inimese isikupära. Hingel oli võime kehast lahkuda (vabahing), see võis juhtuda magamise ajal või suremisel. Magamisel naases hing kehasse, kuid surma korral lahkus hing jäädavalt kas Manalasse või siirdus uude kehasse. Hingega oli seotud hauatagune elu. Arvati, et surnute hinged lähevad Manalasse (Toonelasse), kust nad pimedal ajal tulid välja koduseid külastama
PALEOLIITIKUM (vanem kiviaeg) 1. Vanem paleoliitikum - 150 000 aastat tagasi I Homo habilis - 1,8 milj. (osav inimene, osavinimene) kahejalgsus; ülajäsemed vabaks * toidu kokku kandmiseks * põgenemisel järglaste süles kandmiseks * kivide loopimiseks; õrn kõht. 2. Keskmine paleoliitikum - Euroopas 64 000 aastat tagasi 100 000- 30 000 * neandertallased; 1856 Saksamaal NEANDERTHALI orus Matmine oskus abstraktselt mõelda; usk elu jätkumisest kuskil mujal. animism - usk looduse hingestatusesse totemism - uskumine, et pärinetakse kellestki loomast kannibalism - inimsöömine Üldiselt paremakäelised (kraaped hambavaabal); 10% kõnevõimet; spetsiifiline nina siseehitus; karvaseks tagasi; tupikharu - surid välja 40-30 000 aastat tagasi - jää vaheaeg Viimane jääaeg 30-15 000 (Eestis lõppes 13 000 a.t.) Elasid viimase jääaja esimesel poolel 3. Noorem ehk ülempaleoliitikum 40 000-12 000 aastat tagasi
Sõjaline tase. Kaitseehitistena rajati linnuseid. Põhiliseks väeüksuseks oli malev, mis moodustati maakonna ratsa- ja jalameestest. Relvastus koosnes odadest, sõjakirvestest ja sõjanuiadest, ülikutel olid ka kaheteralised mõõgad. Vaesemad mehed kasutasid ka vibusid ja nooli. Kaitserelvastuseks puust kilbid ja kiivrid, vähestel rõngassärgid. Animism-usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse, loodususund.muistis-kindlustatud asulad.Ristiusu mõjud. 10.–11. saj hakkasid Eestis levima kindlamad teadmised kristlusest. Need tulid mööda kaubateid koos rännumeeste ja kaupmeestega, kellest nii mõnigi võõrsil ristiti. Eesti jäi kahe omavahel vaenutseva kiriku – roomakatoliku ja kreekakatoliku e õigeusu kiriku vahele. Mõjutusi saadi mõlemalt poolt. Kalme-kividest, pinnasest v
Adramaa adramaaks nimetati sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. Mitmeväljasüsteem muinasaja lõpul tuli Eestisse kolmeviljasüsteem. Ühele põllule külvati talivili, teisele suvivili ja kolmas jäi kesaks. Hiis eesti rahvuspärimustes looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude soosingut. Animism hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (taevas, maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Iseloomusta ja määratle ajaliselt: Kunda Kultuuri, kammkeraamika kultuuri, Nöörkeraamika kultuuri. Kunda kultuur Kõik mesoliitikumi ehk keskmise kiviaja (u 9000 5000 eKr) asulad kuuluvad nn Kunda kultuuri. Kunda kultuuri asukad rajasid asulad veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud loomi. Järved ja jõed pakkusid ka paremaid liikumisvõimalusi. Elati 15-30 liikmeliste
ehete veel töö-ja tarberiistu, relvi ning toiyu. Sööki-jooki viidi kalmule hiljemgi, kui seal peeti mälestusööminguid. 7.Hingede aeg? Vastus.Mihkli- ja mardipäevavahel olev aeg, mil surnute hinged liikusid siis ringi ja võisid tulla kodu külastama. Nende kostitamiseks kateti laud, millel pakuti paremaid toite. 8. Animism? Vastus. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. 9. Miks austasid eestlased haldjaid ja vaime? Vastus. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. 10. Eestlaste tuntumad jumalad - Taara - Uku 11.Miks olid ohvripaigad eestlaste elus olulised? Kus ja millal ohverdati? Vastus.Vaimud, haldjad ja jumalad polnud oma loomult inimeste vasti ei hea. Ega pahatahtlikud. Nendega oli siiski vaja hästi läbi saada. Heatahtlikkust püüti saavutada andide toomise ehk ohverdamisega
merepõhjast) põdrasarvest rästiku skulptuur. Arvatavasti oli sellisel mesoliitilisel kunstil vähemalt osaliselt usundiline või rituaalne taust. Võimalik, et koos rästikukujuga Tõrvalast avastatud mittekalastusvahendeid (nooleotsad, pistodad) on vette heidetud ohvriannina, tagamaks õnne kalastamisel ja veelindude jahil. On oletatud, et sarnaselt paljude teiste arhailiste religioonidega uskusid Eesti ala elanikud looduse hingestatusesse. Mõisted: Asva kindlustatud asula- Asva külatagusel madalal heinamaal paikneb Põhja- Euroopa tuntumaid pronksiaja kindlustatuid asulaid, mis on nime andnud tervele arheoloogilisele kultuurile. Seljak, millel asula paikneb, oli pronksiajal laid või poolsaar madalas merelahes. Asva kultuur on Läänepoolsemate soome-ugrilaste hilispronksiaja kultuur, mille majanduse aluseks oli karjakasvatus, hülgepüük, algeline maaviljelus ja pronksivalamine. Varasema perioodi leiumaterjalide hulgas
Koopamaale on leitud nii Prantsusmaalt kui ka Hispaaniast: nt. Altamirast. Koopamaalid ja loomakujukesed olid tähtsad rituaalid, mida teostati enne jahile minekut. Inimesed mängisid loomakujukestega või joonistasid koopaseinale jahiretki enne jahile minekut. Usuti, et see aitab küttidel paremat saaki jahil saada. Sellist usundit, kus sugukonda loetakse põlvnevaks mõnest loomast, nimetatakse totemismiks. Usku elusa ja eluta looduse hingestatusesse nimetatakse animismiks. 4. Nimeta muinasaja arengujärgud ning iseloomusta neid (kiviaeg anastav majandus, neoliitiline revolutsioon, tööjaotus; pronksiaeg ader, mehe tähtsus, tööjaotus, kihistumine; rauaaeg). Vastavalt tööriistade materjalile jaotatakse muinasaeg kolme ajajärku: kiviaeg, pronksiaeg ja rauaaeg. Kiviaeg kestis kõige kauem ja selle vältel kujunes välja inimene. Kiviaeg on jaotatud
Nt. Willendorfi Venus MEGALIITSED EHITISED Menhirid on kõrge püstine kivirahn, ühe kiviga. Dolmenid koosnevad kolmest kivist, kiviplaatidest ehitatud seintele toetus kiviplaadist katus Kromlehhid on ringikujuliselt asetatud kiviblokid, koosnevad menhiritest ja dolmenitest. Nt Stonehenge Lõna-Inglismaal, mida kasutati püha- ja ohverduspaigana või astroloogilistel vaatlustel. MÕISTED: ANIMISM - usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. MAAGIA - Tolleaegsed inimesed uskusid maagiat- seda, et piltide ja kujudega saab mõjutada tegelikkust. Arvati, et kui näiteks noolega haavata joonistatud jahilooma, siis juhtub jahil päris loomaga sama. ORNAMENT - on geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt.
olenditesse, jõududesse. Antropomorfiseerumine – elututele asjadele inimlike omaduste omistamine (olulised jumalad tihti antropomorfsed). inimese ja looma erinevuseks on ajaloos peetud religiooni teket. Religioon üks vanim nähtus inimeste ajaloos (ka nt neandertallastel religioossed uskumised, nt matsid nad inimesi kätest ja jalgadest seotuna). Kuidas religioon tekkis? Tylori animistlik teooria – usk looduse hingestatusesse, loomadel ja loodusel hing. Anismi kontseptsioon seisneb selles, et kõik asjad on elus. Ei ole nii, et hing läheb elutute asjade sisse, siis anname hinnagu, et need esemed on elutud. Elus asjadel on hing – idee tuli surmalähedasest kogemusest, unenägudest, minestamisest, hakati juurdlema, mis nende kogemuste ajal inimesega juhtus? Hing lahkus kehast. Hinge sidumine kehaga, elusolendiga. R
Tunnuseid: Muinasasulad olid kihelkonnad, kuid hiljem liitusid need maakondadeks. Muinasaja lõpul tekkis rehielamu, kus inimesed elasid. Tegeleti maaharimisega, loomapidamisega, küttimise, kalanduse ja käsitööga. Ühiskond jagunes ülikuteks, talupoegadesks ja orjadeks. Vägi – tähistati looduslikes objektides, elusolendites ja sõnades sisalduvat erilist jõudu või energiat. Animism - hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Tarapita – muinasajal oli Eesti peajumal. Hing – tähistati mittemateriaalset alget, mis oli vajalik keha elushoidmiseks ja mis kandis ka elusolendi isikupära. Hiis - looduslik pühapaik, kus taotleti rituaalide ja ohvritalituste abil kõrgemate jõudude (vaimude, jumaluste, esivanemate) soosingut. Ohvripaigad – koht, kus toimus ohverdamine. Ohverdamine – maagiline toiming, millega loodeti saavutada jumalate heatahtlikkust.
väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. A-i võib võrrelda filosoofilise hülosoismiga ja on sellisena käsitletav pigem varafilosoofilise maailmavaate kui religioonina. Vt ka animism, evolutsionism, preanimism. animism (ld animus `hing') Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. A-iteooria rajas E. Tylor, kuigi a idee püstitas juba H. Spencer. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. Vt ka animatism, evolutsionism, hing. 6. Mis on maagia? maagia (kr mageia `nõidumine') Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik
esimesed, kes oma surnuid matma hakkasid, eriliselt kohtlema tunnus mingitest ettekujutustest, uskumustest. Surnukeha on olnud kinniseotud, on säilinud köidikute jälgi- et surnud hauast välja ei tuleks. Elava laiba uskumus - preanimism Homo religiosus religioosne inimene. Kindel tunnusjoon Johannes Maringer, 1956 Animatism-elususeusk. Kõik, mis on meie ümber, on elus. Animatus elusolend, elustatud. Animism usk hingestatusesse. Anima- hing. Exitus letalis (mors) - elava laiba uskumus. Friedrich Naumann, 1924 Religioon kitsamas tähenduses usund. Laiemas tähenduses- teatud ettekujutuste süsteem, kus religioon toimub inimese peas, psühhikas. Meelenähtus. Religioosne mõtlemine tekib inimese teadvuse tasemel. Religiooni subjekt on inimene ise, inimese psüühika, meel. Jumal enamasti monoteistliku religiooni mõiste Jumalus - polüteistliku panteoni liige. Pan + theos jumalate kogu.
loodusmüüte jne. Müütides kirjeldavate sündmuste tähendus on püha, neisse suhtutakse tõsiselt ja neid usutakse kahtlusteta. Legend rahvapärimuse liik, mis kujutab Piibli, apokrüüfide või pühakute elulugude alustel tekkinud poeetilisi, õpetlikke või seletavaid jutustusi. Maagia loodususundiline või kõrgususundiline riituslik käitumine, mille abil usutakse suutvat enda tahtele allutada üleloomulikku väge. Animism usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. Animatism arvatavalt esiaja usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elusse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. Animatismis puudub veel ettekujutus ükikhingedest ning seda ei saa käsitleda usundina. Totemism traditsionaalkultuurides uskumus inimeste ja sugukondade sugulussuhetest mõnede loomade, harvem taimede või esemetega (tootemitega); algupärateooria, mille järgi
5. Mis on animatism ja mis on animism? animatism - Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. A on ka üks evolutsionistlikke algupärateooriaid. animism - Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist. 6. Mis on maagia? (kr mageia ‘nõidumine’) Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude.
● Animatism- Arvatavalt esiaja (arhailise) usundikihi varaseim aste, mis eeldab usku üleüldisesse elususse ja kogu loodust täitvasse ebaisikulisse väesse. A-is puudub veel ettekujutus üksikhingedest. A-i ei saa käsitleda omaette usundina, ta on ürgusundi olemuslikke koostisosi ning sellisena käsitletav pigem uskumusena. ( käsitletav pigem maailmavaate kui religioonina) ● Animism- Usk loodusobjektide, nähtuste ja olendite hingestatusesse, kusjuures eeldatakse, et eksisteerivad individuaalhinged. A on ka algupärateooria, mille järgi ta on olnud varaseim usund. Evolutsionistliku religioonikäsituse kohaselt kasvab a välja animatismist 6. Mis on maagia? Ürgaja usunditest pärinev loodususundiline riituslik käitumine, mille eesmärk on soovitava tulemuse saavutamiseks teatud talituste (taigade) ja loitsude abil mõjutada üleloomulikke jõude. 7. Mis on totemism?
o Põhiline võimekus oli malev · Suhted naabritega o Sugulasrahvad: liivlased, soomlased, karjalased, väga head suhted o Lõunanaabrid: latgalid, leedulased aeg-ajalt tülid o Idaslaavlased: oht ei olnud eriti suur Eestlaste muinasusund · Üldiseloomustus o Puudus ühtne religioon o Ohvrikivid, hiiekohad o Animism- usuti elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. o Hing- inimese isikupära kandja, mis võis kehast lahkuda o Vägi- kõik elusolendid saavad peale füüsilise keha veel erilist väge või jõudu Väge oli ka sõnades o Oli usk hauatagusesse ellu o Surnule pandi hauda kaasa ehteid, tööriistu, tarberiistu, relvi. · Jumalad ja jumalused o Usuti vaimudesse ja haldjatesse o Kaitsja Tõnn o Viljakuse jumal Peko o Taara o Uku
keskendunud? Iseloomusta tema kirjutamislaadi. ,,Rehepapp, ehk, November", ,,Vargamäe vanad ja noored", ,,Vanamehed seitsmendalt", ,,Mees, kes teadis ussisõnu", ,,Kaelkirjak". A. Kivirähk on oma loomingus keskendunud eesti inimesele ja tema vigadele läbi huumoriprisma. Tema kirjutamislaad on vaimukas, irooniline, tragikoomiline. Eesti kirjandus (täiendavalt) Rahvaluule 1. Mis on animism? Animism on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete ja loodusnähtuste hingestatusesse. 2. Nimeta rahvakalendri viis tähtsamat püha. Rahvakalendri viis tähtsamat püha on: jaanipäev, jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev. 3. Milline erinevus on muinasjutu ja muistendi vahel? Muinasjutt on teadlikult väljamõeldisele rajatud või meelelahutuslik jutustus, mis ei pruugi arvesse võtta loogikat, loodusseadusi ega kindlat ajaloolist keskkonda (tegevuskoht ja -aeg võivad olla imepärased). Muistend kirjeldab kunagi toimunud üleloomulikku või pöördelist
või ülemuse hinnangu alusel. Tööga rahulolu (job satisfaction) Tööalane motivatsioon (work motivation) Organisatsioonile pühendumine (organizational commitment) Töölepühendumine (job involvment) Vabatahtlik töö organisatsioonis (citizenship behavior) Tööjõu voolavus (turnover) Religioon Religioossete uskumuste tüübid - Animism: usk kogu looduse hingestatusesse - Totemism: usk sotsiaalse grupi erilisse seotusse mingi looma- või taimeliigiga (tootemiga), mida peetakse tihti selle grupi esivanemaks ja mille suhtes tuleb käituda erilisel moel (nt. seda ei tohi süüa) - Teism: usk et eksisteerivad maailmast eraldiseisvad olendid (jumalad), kes on maailma loonud ja valitsevad seda o Polüteism jumalaid on mitu o Monoteism jumalaid on üks
30 sambaga välisring on samuti ülal kaetud sama arvu põikkividega. · 3500 ekr alustati ehitamist · ringikujuline kraav ümber · kivid on toodud Wales'ist kohale 300 km eemal. · Üks plokk kaalub 26 tonni Otstarve/ eesmärk- 1)observatoorium(astroloogilised vaatlused) 2)ohvripaik, pühakoda 3) 12 ne taevakeha jumalale püstitatud Animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Maagia- on loodususundiline või kõrgusundiline riituslik käitumine, millega püütakse oma eesmärkide saavutamiseks enda tahtele allutada mingeid üleloomulikke jõude. Ornament- n geomeetrilistest kujunditest ja nende osadest, vahel ka märkidest ja sümbolitest moodustatud kaunistus rõivastel, ehitistel, tarbeesemetel ja mujal. Ornamenti on leitud juba kiviajast pärinevatelt arheoloogilistelt leidudelt. 2. VANA-MESOPOTAAMIA KUNST
kõrvale ei kalduks. Mis puutub aga surelike olendite loomisse, siis ei võta demiourgos seda tööd enam enda peale, vaid “delegeerib” selle enda poolt loodud jumalatele. Eelkõige on siin huvitav muidugi inimeste loomine. Inimene on aga eelkõige hing, mis küll ühineb kehaga, et moodustada surelik elusolend, kuid inimese inimlikkus on Platoni veendumuse kohaselt kätketud mitte tema kehalisusesse, vaid hingestatusesse. Inimese hing olevat loodud samast “materjalist”, millest loodi ka kosmose ja jumalate hinged, kuid vahepeal olevat materjali kvaliteet “allakäinud” ning ka meister ei ole siinjuures enam sedavõrd täiuslik kui kosmose hinge loomise puhul. Antud kujundiga tahtis Platon ilmselt osutada sellele, et kuigi inimesed on kosmost valitseva mõistusliku algega samaloomuselised, ei oma inimhing samasugust täiuslikkuse astet kui on kosmose hingel.
järgi usk ebaisikulisesse väesse (jõusse), mis esineb nii inimestes, loomades kui ka asjades ning mille tõttu kõik on elus. Arvatakse, et ka eesti sõna "vägi" on algselt tähendanud säärast jõudu. nt eksinu jaoks on karjamaa justkui hingestatud (tuul ulus kui ruiguv siga vmt). Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Mõiste võttis kasutusele briti antropoloog Edward Burnett Tylor 1871 aastal ilmunud teoses "Primitiivne kultuur". Tylori väitel esineb teatud koguses animismi kõikides usundites. metsahaldjad kõigil puudel, põõsastel ja kividel oma hing või kaitsevaim (kellele tuleb ka ohvreid tuua). 20. Arutle läänemeresoome haldja-terminoloogiale olemuslike joonte ja eri nimekujude leviku üle. Näiteks on meil ammust ajast tavaks esitada usundialase germaani laenuna sõna haldjas1,
Peamine erinevus teoloogiaga on see, et teoloogia analüüsib religioossete uskumuste sisulist külge ning mis on religioossete tekstide sisu, nende vastuolulisust. Sotsioloogia sisuliste küsimustega reeglina ei tegele, vaid uurib näiteks kuidas inimesed religiooni suhtuvad või kui tihti käivad inimesed kirikus. · Religioossed uskumused: o Animism Usk looduse ja üldse kõige hingestatusesse. Igasugused asjad on hingega ja elus, küll mitte tavapärases mõttes. Animismi peetakse kõige primitiivsemaks religiooniks ning ka ajalooliselt kõige varasemaks. Ohvrikivid, ohvripuud ja muud ohvripaigad kuuluvad animismi alla. Mõned uurijad on väitnud, et ka väikest last iseloomustab animismi uskumine laps kujutab ka ette et osad asjad on elus. Üks suuremaid üldteooriaid on et,
töö- ja tarberiistu,relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult. Ohverdamine-kuna vaimude, haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk ohvripaigad- hiied
hauda kaasa peale ehete veel töö- ja tarberiistu,relvi ja toitu. Surnute hinged jäid edaspidi mõjutama perekonna elu ja käekäiku. Hilissügisel, mihkli- ja mardipäeval oli hinged aeg, surnute hinged võisid vabalt liikuda ja tulla kodu külastama. Hingede aeg pidi olema vaikne aeg, mil ei tohtinud lärmitseda, see võis pahandada hingi. Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. Muinaseestlaste elu oli väga tihedalt seotud loodusega, nad lähtusid seisukohast nagu mina talle, nii tema mulle. Kui inimene rikkus midagi, võis see talle vastata samaga: mets võis eksitada, vesi uputada, maa anda haiguse, seepärast suhtutigi loodusesse sõbralikult ja heatahtlikult. Ohverdamine-kuna vaimude, haldjate ja jumalatega pidi hästi läbi saama, siis püüti heatahtlikkust saavutada andide toomise ehk ohverdamisega. Selleks olid kindlad kultus- ehk
On teadlik, kuid ei oska täpsustada. • IIIa 7 -9 aastat laps saab aru suhetest, esimese ees-taga, kuid ei suuda arvesse võtta kõiki ruumilisi konfiguratsioone - vasakul paremal võib jääda arvesse võtmata • IV 8 -9 aastat võtab arvesse kõiki perspektiive PS: Piageti kolme mäe katse mõõdab egotsentrismi. Animism Animism (ladina keeles animus hing, vaim) on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemete (sealhulgas taeva ja maa) ja loodusnähtuste hingestatusesse. (Wikipedia) • Vastused küsimustele • Ei peegelda teadmiste puudumist • Lapsed assimileerivad egotsentriliselt selle, mida nad ei mõista, sellesse, millest nad aru saavad • Elu omistamine elututele objektidele • Kuni 10. aastani; iga nähtus millel pole füüsikalist põhjust, on mingil moel hingestatud – tegevused Operatsioonide eelne staadium • Kokkuvõte: • Keelekasutus 43 44
Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust. Muinasjutud, muistendid, naljandid varasemad tekkelood, vägilasemuistendid. Rahvausund erinevad uskumused, mida räägiti edasi või lauldi. Eesti vana rahvausund oli animistlik uks erinevatesse vaimudesse, kes elustavad erinevaid loodusesemeid. Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind. Ohverdamine pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures. Millegi saavutamiseks oli vaja loodusvaimude, haldjate soosingut. Hiiepuud olid enamasti tammed või pärnad
- Bilateraalne 38% - Patrilineaarne 46% - Matrilineaarne 16% Religioon · Religioon on üks klassikalisemaid sotsioloogilisi teemasid · Teoloogia arutleb religiooni sisu üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust · Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle · Eestis on väga levinud õigeusk, järgmisena on luterlus Religioossed uskumused · Animism usk looduse hingestatusesse. Nt Allikvere ohvripuu, Udmurdi ohvripaik. Looduses asuvad objektid omavad hinge. Nendega tuleb suhelda ja nendele tuleb tuua ohvreid. Ka lapsed teatud vanuseni, et kõik mitteinimlikud objektid on inimlike omadustega. · Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma või taimeliigiga. Igal grupil oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid.
Patrilineaarne 46% Matrilineaarne 16% RELIGIOON Religioon on sotsioloogia jaoks üks klassikalisemaid uurimisteemasid. Teoloogia arutleb religiooni üle, eeldab üldiselt religiooni tõele vastavust. Religioonisotsioloogia ei tegele religiooni sisuga, ei arutle selle tõesuse üle. Tegeleb pigem religiooni väliste aspektidega, nt kui palju on usklikke inimesi jne. Religioossed uskumused: Animism usk looduse hingestatusesse. Loodusrahvaste religioon. Kõige primitiivsem religioon. Totemism usk inimgrupi seotusse mingi looma- või taimeliigiga. Igal grupil on oma tootem (hundi klann, jänese klann). Tootemi suhtes on erilised käitumisreeglid. Toteism tänapäeval: Teism usk teispoolsuses elavatese jumalustesse, kes kontrollivad siinpoolsust. Polüteism (Antiik- Kreeka ja Rooma usundid) palju jumalaid, kes on enamvähem võrdsed üksteisega.
rüüsteretki (kõige ohtlikumad leedukad); läänes olid kujunenud riigid (1187. a põletasid eestlased Sigduna), idas Vene riik oli lagunenud vürstiriikideks, neist suurim oli Novgorod 1.3 Usund Eestlaste muinasusund: muinasusundist saab teada: Henriku Liivimaa kroonikast, rahvaluulest, arheoloogia vahendusel usundis võib eristada kahte kihistust vanem peegeldab küttidekalastajate maailmanägemist (see on sarnane idapoolsete sugulasrahvastega), see on usk looduse hingestatusesse e animism; teine kujunes üleminekuga põllumajandusele, tekkisid maaharimise ja põlluviljakusega seotud uskumused, tähtsaks saab päike ja päikesekultus, tekkis geomeetriline ornament, oli palju germaani ja indoeuroopa laene, ilmusid kivikirstkalmed, surnu põletamine, kultuskivid; austati esivanemaid ja nende hingi (hinged rändasid), haldjaid ja jumalaid (Hendriku kroonikas on juttu Tharapitast, kes oli saarlaste jumal
annaabi.ee 
