1227-1558 Muistse Liivi sõda (-1583) Vabadusvõitluse lõpp Vana-Liivimaa koosnes Eestist ja Liivimaast. Eesti asus põhjas. Killustatud Eesti kuulus Taanile, Tartu piiskopkond, Saare-Lääne pk, Ordu ( Liivi mõõgavendade 1236). 1238 Stensby leping Järvamaa läks ordule Taanile kuuluvaid alasti nimetati Harju-Viruks (Harjumaa ja Virumaa); Eestima Hertsogkonnaks. Ordu alade kõige kõrgem valitseja oli Liivi ordumeister, maa jaotati komtuur- ja foogtkondadeks. Kontuurkondi juhtisid komtuurid, foogtkondi foogtid. Rüütelvennad. Riia peapiiskop valitses Saare-Lääne ja Tartus, Tallinnas ei valitsenud. Vallutajate suhted põlisrahvaga 1. Milline Eesti piirkond langes kõige suuremasse sõltuvusse? Lõuna-Eesti Sakala ja Ugandi koos naaberväikemaakondadega 2. Kuidas reguleeriti põlisrahva ja vallutajate vahelisi suhteid?
Suurt tähtsust omas ka see et eesti sõjamehed polnud elukutselised sõdurid ning neil polnud vastavat väljaõpet. Muistse vabadusvõitluse lõppfaasis toimus võitlus ka ristisõdijate eneste leeris. Selle tulemusel jaotati Eesti ala mitme ristisõdijate riigi vahel. Taanile läks Harju- ja Virumaa. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. Liivi ordule kuulus Lõuna-Eesti ja see oli suurim sõjaline jõud Eestis. Tartu piiskopkonnale kuulus Tartu ja selle ümbrus ning see allus Riia peapiiskopile. Saare- Lääne piiskopkond allus sammuti Riia peapiiskopile. Taani valdusesse läinud Põhja- Eestit hakati kutsuma Eestimaaks, ülejäänud territooriumi aga Liivimaaks. Vormiliselt allus Liivimaa Saksa-Rooma riigi keisrile, kuid arvestades keisririigi kaugust, olid Liivimaa maahärrad väga iseseisvad oma tegemistes.
5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? (valitseja, pealinn, liitlassuhted) Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi-Poola valduste
1582 Jam Zapolski rahu Venemaa ja Poola vahel 1583 Pljussa rahu Venemaa ja Rootsi vahel · Põhja-Eesti Rootsile · Lõuna-Eesti Poolale (Rzeczpospolita) · Saaremaa oli Taani käes (alates 1559) Poola ajal on Lõuna-Eestis asehaldur. Maa jagati 3 presidentkonnaks, mis hiljem nimetati Poola eeskujul vojevoodkondadeks. Need omakorda jagunesid staarostkondadeks. Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks, Rootsi riigi kõrgeim esindaja siin oli kuberner. Ala jaotati seitsmeks linnuselääniks. 1629 Altmargi rahu Rootsi ja Poola vahel. Kogu Mandri-Eesti läheb Rootsi võimu alla Poola aeg Lõuna-Eestis lõppeb. Saaremaa jääb veel Taanile 1645 Brömserbo rahu Rootsi ja Taani vahel. Kogu Eesti territoorium on Rootsi võimu all. 1660 Oliwa rahuga läheb viimase Eesti alana Rootsi võimu alla Ruhnu saar
Quimper, Rennes, Saint-Brieuc, Saint-Malo, Saint-Nazaire ja Vannes. Rannajoones läheduses asub umbes 800 saart ja laidu. Tänu Golfi hoovusele on sealne kliima soe ja niiske. Bretagne piirkonnas elab praegu üle 4,5 miljoni inimese ning see arv kasvab pidevalt. Bretagne't peetakse üheks kuuest Kelti rahvastest. Ajaloost Bretagne poolsaarel asus kunagi ka Bretagne kuningriik aastatel 818-913. Peale seda muutus Bretagne sõltumatuks suveräänseks hertsogkonnaks ja jäi selleks kuni 1532.aastani, mil ta liideti Prantsusmaaga. Pärast Lääne-Rooma impeeriumi lagunemist asusid paljud britid Bretagne'sse elama ning seepärast seda hakatigi nii kutsuma. Varasemalt kutsusid roomlased seda Armoricaks. Kultuur Bretagne's räägitakse lisaks prantsuse keelele ka bretooni(5,5% maakonna rahvastikust) ja gallo keelt, mis pole küll ametlikud keeled. Siiski on mitmed tele- ning raadiokanalid, mis edastavad infot bretooni keeles
Venemaa, Läti, Poola, Taani ja Rootsi 5. Iseloomusta Liivimaa kuningriiki? Moskvast sõltuv vasallkuningriik Liivimaal, mille juhiks Ivan Julm nimetas hertsog Magnuse. Kuningriigi keskuseks sai Põltsamaa. 6. Mis olid Liivi sõja tagajärjed Eestimaale? Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa , mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle - Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 7. Mis juhtus Jam Zapolski ja Pljussa rahulepingute tulemusena? Eesti alal veel venelaste kätte jäänud linnused langesid poolakate kätte. Seetõttu pidid rootslased Pärnu ja Põltsamaa piiramise lõpetama ning Rootsi- Poola valduste eraldusjoon hakkas jooksma läbi Eesti, saades hiljem
Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16. sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis Leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-Liivimaaks ehk Inflantyks.
Ajalugu Tänase Austria territooriumi, mis oli asustatud juba eelajaloolisel ajal, haaras enda valdusse Rooma riik, mis leidis aga viimaks oma lõpu rahvaste rände tormilises keerises. Umbes 800. aastal peale Kristust asutas Karl Suur Doonau ja Drau jõgede vahelisel alal Karolingide maa, kaitsmaks seda avaaride rünnakute vastu. 976. aastal läänistasid Babenbergid selle territooriumi, mis 1156. aastal nimeti ümber hertsogkonnaks. Dünastia väljasuremise tõttu sattus Austria hertsogiriik Svaabimaalt pärit Habsburgide kätte. Viimased ehitasid osavat abiellumis- ja liitumispoliitikat ajades üles maailmariigi. Alates 15. sajandi keskelt kandsid Habsburgid pea pidevalt Püha Rooma Riigi keisrikrooni. 1522. aastal jagunes Habsburgide dünastia hispaania ja austria liinideks. Viimane omandas tänu 1526. aastal jõustunud pärimislepingule Böömimaa ja Ungari ning sellega pandi nurgakivi hilisema
eramõisate osakaal vähenes 1/3-ni. - 2/3 Saaremaast kuulus peale reduktsiooni Taani riigile. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. - Riigimaad olid jagatud ametkondadeks ( millede eesotsas seisid valitsejad), ja ametkonnad omakorda vakusteks. - Alade selline jaotus kehtis kuni nende üleminekuni Rootsile vastavalt Brömsebro rahuga 1645.a. - Lugege haldusjaotusest Taani aladel ka õpik lk.103-104. C) Rootsi valdused Põhja-Eestis: - Põhja-Eestit nimetati jätkuvalt Eestimaa hertsogkonnaks. - Ala jagunes nagu Taani aladelgi eramaadeks (mis kuulus aadlikele) ja riigimaadeks. - Riigimaad jagunesid seitsmeks linnuselääniks ( Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula ). Linnuseläänide eesotsas oli otse kuningale alluv lääniasehaldur. Linnuseläänid kaotati 1620-1630.aastatel. - Linnuseläänid omakorda jagunesid mõisaläänideks, mille eesotsas olid (mõisa)foogtid. - Eramaade osatähtsus Rootsi valdustes suurenes pidevalt. Kuningas andis
Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju- Viru. Selle riigi maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks, linnuses paiknes tema asehaldur. Sageli nimetati Taani valdust ka Harju- Viruks. Taani valdusesse läinud Põhja-Eestit hakati kutsuma
Peale Liivi sõda jätkusid Poola ja Rootsi vahelised sõjad. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti jagunes neljaks maakonnaks ehk kreisiks: Harju, Viru, Järva ja Läänekreis. Neile lisaks 7 linnuse lääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Norra, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Linnuseläänide allosadeks olid mõisaläänid. Riigimõisate valitsejateks olid foogtid. Kuninga esindajaks oli Tallinnas kuberner. Kohalik rüütelkond käis koos Maapäevadel - rüütlite omavalitsus. Eestit nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks. Peale Liivi sõda oli Eesti alal jaotatud 3 kuninga vahel. Algas nn kolme kuninga aeg. · Rootsi kuningale kuulus Põhja-Eesti. · Taani kuningale kuulusid Eesti saared. · Poola kuningale kuulus Lõuna-Eesti. 3 POOLA VALDUS Koosnes Liivimaast. Poole kuninga esindajat nimetati asehalduriks. Maa oli jaotatud kolmeks presidentkonnaks. 16. sajandi lõppus jaotati ümber vojevoodkondadeks
Taani alad müüakse Saksa ordu Liivimaa harule: 1346 müüb Valdemar IV Atterdag Taani alad Saksa Irdu Liivimaa harule 19 000 marga eest. Nimeta, iseloomusta, kirjelda vm: 13 saj Liivimaa haldusjaotus: Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist 13. saj. jagasid võitjad Eesti omavahel. Eestis tekkis 4 väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad. 1) Taanile läks Harju-Viru. maahärraks oli Taani kuningas, kes samal ajal oli Eesti hertsog ning seetõtttu nimetati riiki Eestimaa hertsogkonnaks. 2) Liivi orduriik suurim sõjaline jõud Eestis. Liivi ordu tekkis 1237. kui Saule lahingus 1236. hävitavalt leedulaste käest lüüasaanud Mõõgavendade ordu riismed liideti Saksa orduga. Saksa ordu haru, mis tegutses Liivimaal, hakati nim. Liivi orduks. Maahärraks olid Liivi ordumeister, kes otseselt pidi alluma Saksa ordu kõrgmeistrile, kuid tegelikkuses oli ta üsna sõltumatu.Ordu ala jagunes komtuur- ja foogtkondadeks.Riigi pealinnaks oli esialgu Riia, hiljem Cesis (Võnnu).
Viljandi Gümnaasium Eesti keskaeg, põlisrahvas ja võõrvõimud Referaat Autor: Annabrita Kalda Viljandi 2018 Sisukord 2 1. Riigid Vana-Liivimaal Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk-ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks.Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad-maahärrad. 1. Taani kuninga võimu all olnud Eestimaa Hertsogkond (u 12 000 km2) Põhja-Eestis. 2. Saksa ordu Liivimaa valdused u 55 000 km23. 3. Tartu piiskopkond u 9600 km24. 4
6. EESTI KESKAEG; PÕLISRAHVAD JA VÕÕRVÕIMUD, lk 90-119 *Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid sõltumatud valitsejad- maahärrad. *Eesti ja Läti alasid keskajal nimetatakse Vana-Liivimaaks. Vana-Liivimaa põhjapoolset osa (Taani valduseid Eestis) nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Kesk- ja Lõuna-Eestit ja Põhja-Lätit omakorda nimetati Liivimaaks. *Vallutusjärgselt kujunes Vana-Liivimaal välja Lääne-Euroopa eeskujudele tuginev läänikorraldus. Väikeriikide territoorium oli jagatud (läänistatud) maahärrade (senjööride) poolt läänideks (feoodideks). *Eestlaste kohustused võõrvallutajate/ läänimeeste ees: *kümnis (1/10 toodangust) ja kirikukümnis (kirikumaks). *hinnus (kindlaksmääratud suurusega naturaalandam).
VANA LIIVIMAA I Taani valduses olevat Põhja-Eestit nimetati Eesimaaks või Harju-Viruks või Eestimma Hertsogkonnaks (ametlik nimetus). Taani kunigast sai Eestimaa hertsog. Tallinna linnuses esindas teda asehaldur. Kõrgeim vaimulik oli Tallinna piiskop, kes allus Lundi peapiiskopile Rootsis. II Sakslased. Ühtset riiki ei tekkinud, Eesti valdused jagati 3ks: 1) Tartu piiskokond (Ugandi maakond, Vaiga lõunaosa. Pealinn oli Tartu) 2) Saare-Lääne piiskopkond (Saaremaa, ja Läänemaa. Pealinn algul Vana-Pärnu, hiljem Haapsalu) 3) Liiviordu riik. Suurim sõjaline jõud Vana-Liivimaal
Algas vastureformatsioon ja seda alustati kasvatamisega. Tähtis oli jesuiitide ordu, kelle keskuseks kujunes Tartu. Nende eestvedamisel edenes usuelu ja ka kultuur. · Talupoegade olukord Talupoegade üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Talupojad oli pärisorjad. Kuna enamik maid oli riigi valduses, siis neil oli rõhumine väiksem. See sundis ka mõisnikke vähendama koormisi. Rootsi · Poliitika Rootsi valdusi nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kindralkuberner. Provints oli jagatud linnuseläänideks. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid. Korraldati maksude ühtlustamist. Aadlikud moodustasid Eestimaa rüütelkonna, mille kõrgemaks asutuseks oli maapäev. · Talupoegade olukord talupoegade arv oli vähenenud. Eramõisates olid aadli võimupiirid suured. Rootsi
tartu linn 1589. aastal - Poola-Leedu, Zapolski vaherahu. KOLME KUNINGA AEG Eesti alad olid jagatud poola-leedu, taani ja rootsi vahel. Poola-Leedu Taani Rootsi Lõuna-Eest Saaremaa Põhja-Eesti Kehtestas võimu 1582 Ostis alad 1559. 1583. aastal, Pljussa vaherahu Zapolski vaherahuga. Kestis 1645.aastani. Nim. Eestimaa Hertsogkonnaks ALTMARGI (1582-1629). BRÖMSEBRO rahuga olid jagatud neljaks: harjumaa, Hakati kutsuma Üleväina läks Saaremaa Rootsile virumaa, järvamaa,läänemaa Liivimaa, juhtis asehaldur. Juhtis asehaldur. 1/5 riigimõisad, 4/5 eramõisad Algusel kandsid üksused 3/4 riigimõisad, Loodi Eestimaa rüütelond,käidi nime presidenätkond(3 - 1/4 eramõisad. Maapäevadel. Tartu, Pärnu, Võnnu) Loodi Saaremaa rüütel- Jäi kõik niii nagu oli.
Erandiks võiks lugeda Taanile kuuluvat Põhja-Eestit (Eestimaad, kuid pärast 1346. aastat langes see Liivi ordu kätte ning oli pärast seda ühemõtteliselt Vana-Liivimaa osa. 16 sajandi keskel alanud Liivi sõja tagajärjel jagati keskaegne Liivimaa naaberriikide vahel ära. Liivimaa nime säilitas 1562. aastal Poola kätte langenud Vana-Liivimaa lõunaosa, mis koosnes Lätist ja Lõuna-Eestist, seda nimetati ka Üle-Väina hertsogkonnaks, mis alates 1566. aastast oli personaalunioonis leeduga ning 1569. aastast Rzeczpospolitaga. Poolast vasallisõltuvuses olevat Kuramaa hertsogiriiki Liivimaa osaks enam ei loetud. 1625. aastaks vallutas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti (kuni Väina jõeni) Rootsi, kes ametlikult sai need alad endale Altmargi vaherahuga 1629.. aastal. Vastvallutatud aladel kujunes Liivimaa kubermang, mille keskuseks sai Riia. Poolale jäänud Latgalet nimetati seejärel ka Poola-liivimaaks ehk Inflantyks. 1710
Aadlile jäid tema endised maavaldused ja kinnitati talupoja pärisorjus 2. Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? Jagati kolme ossa Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks. 1598. aastal muutus vojevoodkondadeks. 3. Iseloomusta talurahva olukorda Poola võimu all Nende üle mõistsid kohut mõisnikud. 4. Iseloomustage linnade arengut Poola võimu all Rootsi võim 1. Kuidas nimetati Põhja-Eestit? Eestimaa hertsogkonnaks 2. Iseloomustage Põhja-Eesti alade valitsemist Rootsi võimu all. Kogu ala jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisu valitsesid foogtid. 3. Iseloomustage talurahva olukorda Rootsi võimu all. Neil olid teopäevad ning suurenenud hukkumise pärast sõjas, suurendati seda veelgi. Foogtid nõudsid suuremaid makse 4. Milline roll oli Eesti alade valitsemises aadlikel?
Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (hiljem vojevoodkonnad). Kohalikud aadlikud said esindusorgani Maapäev. Poolastamise juures taheti maa muuta "vastureformatsiooniga" taas katoliiklikuks. Selles etendas suurt osa jesuiitide ordu, kes hakkasid preestrite kollegiume kujundama, rajasid gümnaasiumi ja tõlkide seminari, et eestikeelseid jumalateenistusi pidada. Rootsi ala, Põhja-Eestit, nimetati Eestimaa Hertsogkonnaks, jaotati aga seitsmeks linnuselääniks ja neljaks maakonnaks (kreisiks). Kohalik aadel säilitas suure mõju. Riigimaid haldas kohalik kuberner, kes sõdades täitis pealiku kohustusi. Makse kogusid ja kohut mõistsid mõisate foogtid. Anti korraldus maksude ühtlustamiseks, et foogtid nõrka järelevalvet ei kuritarvitaks. Rootsi aja algul kasvas talurahva teopäevade arv. Saaremaal kinnitati aadli senised õigused ning aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna.
1583. ilmusid Tartusse ordu liikmes ja alustasid kohe kooselavate preestrite ja ilmikvendade organistatsiooni- kolleegiumi- kujundamist. Juhtnööre andis 1585. aastal Tartus olnud paavsti saadik Antonio Posevino. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutati Tartus tõlkide seminar. Et vaimulikele eestikeelseks jumalateenistuseks juhtnööre anda, trükiti eestikeelseid raamatuid. Rootsi võim Põhja-Eestis: Rootsi valdusesse langenud Põhja-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas kohalik aadel. Rootsi kuningad kinnitasid kõik aadli senised õigused. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeim esindaja kuberner, kes vajadusel täitis ka sõijapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, samuti vägede moonastamise ja transpordi eest, jälgis ka, et aadel täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust. Kuberneri teine ülesanne oli talupoegadelt maskuda laekumise valvamine.
Jesuiitide tähtsaim keskus oli Tartu. 1583-ordu liikmed alustasid kolleegiumi kujundamist. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium(õpilaste arvav kasvas 70-le), jesuiidid asutasid Tartusse ka tõlkide seminari. Kolleegiumiliikmete tõlkimis- ja kirjastamistegevus oli küllaltki elav. Poola aeg Lõuna-Eestis polnud eriti pikk. Kavandatud ümberkorraldustel pikemaajalist mõju ei olnud (katoliiklik vastureformatsioon jäi pooleli).[ Rooti valdusse langenud Põhja- Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asuv kuberner (täitis sõjapealiku kohustusi, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse, vägede moonastamise ja transpordi eest; valvas riigitalupegade maksude laekumist).Kogu provints jaotati seitsmeks linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid (kogusid makse ja mõistsid kohut)
organisatsiooni - kolleegiumi- kujundamist. Asutatsi gümnaasium, tõlkide seminar, peale keelte ja vaimuliku alghariduse õpetati seminaristidele raamatuköitmist, rätsepatööd, trükikunsti( arvestati kui tulevaste tõlkeraamatute väljaandjatega) jne. Õppetöö toimus nii gümn. kui ka seminaris ladina keeles. 1622 ladina keelne kirikuteenistuse käsiraamat ''Agenda Parva'' ROOTSI VÕIM PÕHJA-EESTIS. Rootsi valdusse langenud P-Eestit nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suur mõju kohalikul aadlil.Rootsi riigile läksid kõik endised ordu-, piiskopi-ja kloostrimaad, samuti aadlike maavaldused, kes olid eestist lahkunud või rootsi vastu võidelnud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas asub kuberner- sõjapealike kohustus, hoolitses linnuste korrashoiu ja kaitse eest, vägede moondastamise ja transpordi eest, jälgis et aadlikud täidaks korralikult ratsateenistuse kohustust, valvas riiigitalupoegade maksuda laekumist.
1. Eesti kolme kuninga valduses. Taani aeg Saaremaal, Rootsi aeg Põhja-Eestis Rootsi valdusse langenud Põhja-Eestis nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Suure mõju säilitas siin aadel, kuna Rootsi kuningad kinnitasid siin kõik aadli senised õigused ja eesõigused. Esialgu läks Rootsi riigile palju maid, sest sinna alla kuulusid endised ordu-, piiskopi- ja kloostrimaad. Lisaks nende aadlite maad, kes olid sõja käigus lahkunud või Rootsi vastu sõdinud. Riigimaid haldas kuningavõimu kõrgeima kohapealse esindajana Tallinnas kuberner. Sagedate sõdade tõttu oli ta ka
laastavat Liivi sõda: - Eestlaste ümberasumine ühest piirkonnast teise ja võõrrahvaste sisseränne igast ilmakaarest (maksu)soodustuste tõttu (piirid ei takistanud liikuvust) I Poola-Leedu Liivimaa (1561-1629) Üleväina-Liivimaa (1561/62-1625/29): · Oluline poolakate ja leedulaste võimu garanteerimine ning nende omavaheline võimuvõitlus: - sügav umbusk piirkonna luterliku saksa aadli vastu · 1566 muudeti hertsogkonnaks (Ducatus Transdunensis) ja liideti provintsina Leeduga · Aasta 1582 rahulepingu sõlmimise järel hakkasid poolakad soovima rohkem võimu piirkonnas - unifitseerimispoliitika algus · Sigismund III Vasa (1587-1632) valitsusperioodil Liivimaal sihikindel poolastamis- ja rekatoliseerimispoliitika · 1589 pidi leedulased jagama võimu piirkonnas poolakatega, kelle haare jätkuvalt tugevnes kõikjal ühisriigis Alusdokumendid:
Lureti usk. Kõrgeim ametiisik oli asehaldur. Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad). Maavaldused jagati staarostkondadeks. Eesti alal oli neid 10. Kohaliku aadli esindusorgan oli maapäev. Hakati sisse juurutama katoliiklust(rootsi aladel luterlus..) Vastureformatsioon. Jesuiitide ordu e Jeesuse selts 1583. Kolleegiumi raames asutati gümnaasium. Lisaks asutasid nad tõlkide seminar. Ladinakeelne õppetöö. Rootsi. Põhja-Eestit nimetat Eestimaa hertsogkonnaks. Kuningavõimu kõrgeim kohapealne esindaja kuberner. 7 linnuselääni: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. Riigimõisasi valitsesid kohapeal foogtid. Maksude ühtlustamine, kindel viljamaks. Karl IX. Taani. Saaremaa sõjas vähem kannatanud. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Riik teostas reduktsiooni st et võttis mõisnikelt maad tagasi. Riigimaid haldas kuninglik asehaldur. Maa oli jagatud ametkondadeks. Need omakorda jagunesid vakustekst(vakusekohus). 1611
Liivi sõda Eestimaa jaoks katastroof – valdav osa rahvastikust hukkus. Linnad ja kaubandus käisid alla ja ei saavutanud enam kunagi endist tähtsust Eestimaa kolme kuningriigi võimu all („kolme lõvi võimu all“) (1583-1629/1645) Põhja-Eestis oli Rootsi võim – loodakse Eestimaa hertsogkond, maa jaotati linnuseläänideks. Kohalikule baltisaksa aadlile jäid suured vabadused, kuna Põhja Eesti jäi vabatahtlikult Rootsiga liitunud hertsogkonnaks. Säilis reformistlik(Lutheri) kirik Lõuna-Eestis Poola võim – luuakse Üleväina hertsogkond, maa jaotati Presidentkondadeks (Pärnu, Tartu,Võnnu). Poola huvi on katoliikluse taastamine – teostatakse vastu- reformatsioon, mida juhivad jesuiidid. Selle tarvis rajati Tartusse oma kolleegium ja gümnaasium. Palju tähelepanu pööratakse maarahva (eestlaste) harimisele. Erinevalt Eestimaaga ei arvestatud kohalike baltisaksa aadli huvidega ja ametikohtadele määrati leedulasi ja poolakaid
on suur. Soome on osa Rootsi riigist. 13. Soome keskajal. Soome keskaja alguseks võib lugeda soome territooriumi vallutamist Rootsi riigi poolt ja selle kaasamist Euroopa kristlikku kultuuriruumi. Keskajal oli Soome jaotatud Rootsi võimu all olevateks nn Vanaks Soomeks ja Novgorodi Vabariigi ja hiljem Vene tsaaririigi koosseisu kuuluvaks Viiburi piirkonnaks. Vana-Soome halduskord ei olnud püsiv, vaid muutus vastavalt olukorrale. Rootsi kuningaperes kasutati Soomet, selle liikmele hertsogkonnaks andmiseks. Esialgne volitus Soome esialgse haldusvormi loomiseks anti kirikule. Varasemast olemas paganlikud kihelkonnad. Need saavadki esialgse haldusjaotuse aluseks. 13. sajandi keskel hakkab kiriku poolt juhitud administratsioon tasapisi ilmalike meeste kätte minema. Kirik annab maksud üle kuningale ja riigile. Soome selle aja keskusteksTuru, Viiburi, Hämeenlinna. Esialgne peamine kiriklik üksus oli Turu piiskopkond. See
> Ugandi maakond koos Emajõe põhjapoolsete maadega, k. a. Vaiga lõunaosaga moodustas Tartu piiskopkonna. Selle peaks oli Tartu piiskop, kes elas Toomemäe linnuses. 19 > Läänemaa läks algul Riia piiskopile, Saaremaale loodi oma piiskopkond. 1234. a moodustasid Läänemaa ja saared Saare- Lääne piiskopkonna, mida juhtis Saare- Lääne piiskop. Selle keskusteks olid järgemööda Lihula, Vana-Pärnu, Haapsalu ja Kuressaare. > Eestimaa hertsogkonnaks ehk Harju- Viruks nim. Taani kuninga valdusi Põhja- Eestis: Harju, Rävala mk ja Tallinna linn ja Viru. See ala laks Taani valdusesse 1219. a. ja teistkordselt pärast sakslastelt tagasi vallutamist 1238. a. Hertsogiks oli Taani kuningas, Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Pärast Jüriöö ülestõusu müüs Valdemar II Harju- Viru 1346. a. Mõõgavendade ordule ja järgmisel aastal läks see orduriigi koossisu. VÕÕRVÕIMUDE SÕJALISED KONFLIKTID.
1582. a. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks sai laialdaste volitustega asehaldur, maa jagati kolme ossa: Tartu, Pärnu ja Võnnu presidentkondadeks (eesotsas eluaegsed presidendid, kelle võimuvolitused olid aga väikesed). 1598. aastal nimetati presidentkonnad ümber vojevoodkondadeks. Presidentkonnad (hiljem vojevoodkonnad) jagunesid omakorda staarostkondadeks. Eestis oli 9 staarostkonda. Rootsile kuulunud Põhja-Eesti piirkonda nimetati Eestimaa hertsogkonnaks. Riigimaade haldajaks oli Tallinnas asuv kuberner. Kogu provints jagati 7 linnuselääniks: Tallinn, Paide, Rakvere, Narva, Haapsalu, Koluvere, Lihula. 1600-1629 toimus Rootsi-Poola sõda Liivimaa pärast. 1629. a. Altmargi vaherahu alusel loovutas Poola kõik Väina (Daugava) jõest põhja pool asuvad alad (ka Riia) Rootsile see tähendas Mandri-Eesti ühendamist Rootsi kuningriigiga. 1643-1645 toimus Taani-Rootsi sõda, mille tulemusena läks 1645.a. sõlmitud Brömsebro
Säilima pidi luteriusk, aadlikele tagastati endised maavaldused, talupoegadele kinnitati pärisorjus, kõik ametikohad täideti sakslastega, leiti, et siinne provints tuleks riigiga tihedamalt liita ja Poolastada jutivatele kohtadele poola ja leedu ametnikud, talupojad olid sunnismaised. Poolastamine katoliiklus vastureformatsioon jesuiitide ordu. -6- Põhja-Eesti Rootsi valduses nim. Eestimaa hertsogkonnaks, esialgu kõik suuremad maad Rootsi riigi käsutuses haldas Tallinnas kuberner (sõjapealik; linnuste korrashoid, kaitse; vägede moonastamine; transport; riigitalupoegade maksude laekumise valvamine ja kuninga poolt valitud nõunikud. Mõisad Rootsi suguvõsa liikmetele. Rootsi kuningad talupoegade peksmise vastu, inimõigusede, - pojad koolidesse, võrdõiguslikkus, Rootsi riigipäeval asindatud kõik seisused, samuti talupojad. Saaremaa Taani valduses
Evangeelsete kirikute kõrval tegutsesid Poolas edasi rooma-katoliku ja õigeusukirik ning kaks uniaadikirikut. Kristlaste kõrval leidsid Poolas peavarju ka arvukad juudid, neist eraldunud karaiimid ning islamiusulised. Liivi sõda Läänemere idarannik kuulus varauusaja alguses Saksa ordule, mis jagunes Preisimaa ja Liivimaa haruks. Viimane kõrgmeister Albrecht Hohenzollern [151125] muutis orduriigi 1525. aastal vormiliselt Poola läänisõltuvuses olevaks ilmalikuks hertsogkonnaks pealinnaga Königsbergis. Ordu Liivimaa haru koos Riia peapiiskopkonna ning Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkondadega jäi vaatamata Saksamaalt Baltikumi levinud luterlikule reformatsioonile püsima. Samas langes poliitiliselt killustunud Liivimaa tugevnevate naaberriikide üha kasvava surve alla. Aastakümneteks kujunes just Baltikumist ala, kus lahendati Läänemere-äärsete riikide omavahel põimunud poliitilisi, majanduslikke ja religioosseid vastuolusid.
annaabi.ee 
