LAPSE HOOLDAMINE SÜGELEVATE LÖÖVETE VÕI LIHTSALT NAHA SÜGELEMISE KORRAL Garina Kall Sirje Pikpoom Alla Ramazanova Tatjana Uzmenova Naha sügelemine võib viidata: ● nahahaigusele (ekseemile, pügaraigile) ● parasiitidele (sügelised, kirbud, täid, ussid) ● ülitundlikusele mõne toiduaine, ravimi või nahaga kokkupuutunud ärritaja suhtes (nõgestõbi) ● nakkushaigusele (tuulerõuged) ● harvem võib sügelemist põhjustada ka närvipinge ja muretsemine SÜGELISEED Nakatumine peaaegu nähtamatute lestadega (Sarcoptes scabiei), mis uuristavad nahasse käigud. Lestad munevad neisse 2-3 muna päevas. Vastsed kooruvad, roomavad nahale ja rajavad uusi käike. Tugev sügelus on tingitud allergilisest reaktsioonist lestade süljele või väljaheidetele, põhjustades kratsimist. Haigus levib nahk-naha kontakti teel, sageli käest kinni hoides, voodi ...
HERPES JA HAIGUSED PM KOOLITUS NAHA PATALOOGIA Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest. HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES ...
nahas mis meenutab eriteematoosed maculad, millised omamoodi võivad näha nagu äge ekseemi arenemine. Õde peab mäletama, et enne mingid farmakoloogilised sekkumised on vaja teostada patsiendi läbivaatus rahulikus ja meeldivas keskkonnas, et vähendada tema hirm ja ärevus ja alati käsitleda patsiendiga holismiga. Õigesti võtnud anamnees on väga oluline. (.. , 1991). Tulla tagasi patoloogilisel ekseemile: ekseem on jaotatud krooniliseks ja äge ekseemiks (eczema chronicum et acuta). Millised ise jagunevad paljudes erinevas allatüübis: all on toodud, kõige sage esinevad tüübid. Nende allatüüpide erinevus kuulub rohkem patogeneesis kui ravis, ja sellepärast õde peab peamiselt teha erinevus ägedas ja kroonilises haiguse vormis. (.. , .. , .. , 1980). Oletame, et see primitiivne skeem on terve epidermis ehk pindmine naha kiht:
Mis eristab käeseent käe ekseemist? enamus juhtudel esineb käeseen vaid ühel käel mõlema käe haaratuse korral on lööve ebasümmeetriline seeninfektsiooni puhul on nahajooned pindmise ketenduse tõttu valged, ekseemi korral aga intensiivistunud lööbel võib olla kõrgem serv lähedal asuvad küüned võivad samuti olla nakatunud (küüneseen). Villilist tüüpi jalaseenega võib mõnikord kaasuda villiline lööve peopesadel ja sõrmede külgedel, mis sarnaneb düshidrootilisele ekseemile. Lööve on allergilise iseloomuga ja koldes seeneelemente ei leita. Seisund laheneb jalaseene ravimise järgselt. Seetõttu on diagnoosimisel kindlasti oluline heita pilk jalgadele. Käeseene diagnoosimine Käeseene diagnoosi kinnitab preparaat ja külv nahalt kraabitud materjalist.
Video: https://www.youtube.com/watch?v=UwQYn3TQgV4 Pilt: 13 Arutelu, küsimused: Kui patsient ajab atoopilise dermatiidi sassi mõne muu nahahaigusega, millega kaasneb sarnane lööve ning ostab käsimüügist teisele haigusele mõeldud ravimit, kas ta võib olukorra ka väga palju halvemaks muuta ? Ekseem Ekseem on krooniline retsidiveeruv nahahaigus, mille tekkimise põhjuseks erinevalt dermatiidist on sageli ka kehasisesed mõjurid. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem. Mõnikord on ka pruriigo ehk sügatõbi liigitatud ekseemide hulka. Kontaktekseem ehk käteekseem on sagedasemaid ekseemivorme, mis kahjustab kõige
Ekseem - Eczema Nahapõletik, mille tekkimise põhjuseks on nii välised (allergeenid ja ärritajad) kui ka sisemised, tihedam seos on leitud pärilikkuse ja stressiga. Ekseemile on iseloomulik naha sügelus ning haiguskoldes üheaegselt esinevad punetus, ketendus, sõlmekesed, villikesed ning lihhenifikatsioon (naha haiguslik paksenemus, karenemus ja kuivus). Haiguse tekkimist ja püsimist soodustavad naha traumad,naha niiskumine, halb hügieen ja higistamine. Eristatakse järgmisi ekseemivorme: kontaktekseem, mikroobne ekseem, düshidrootiline ekseem, nummulaarekseem, asteatootiline ekseem, seborroiline ekseem.