kindlates episoodides ja olukordades. Kui mälu on eksplitsiitne, siis tähendab see seda, et inineme saab ise teadlikult aru sellest, mida ta omandab ja mida mälust ammutab ning suudab seda ka teistele teadlikult kirjeldada. Implitsiitsete mälunähtuste puhul avaldab varem aju poolt vastu võetud informatsioon mõju hilisematele toimingutele ja otsustele nii, et inimene ise selle mõju ja sageli ka mõju olemasolust teadlik ei ole. Mälu pataloogia. Laias laastus võib mäluhäireid ja patoloogiad jagada 1) püsivateks ja ajutisteks (mööduvateks) ning 2) orgaanilisteks ja funktsonaalseteks. Olulisemad aupiirkonnas, mille kahjustamine mälu patoloogiat esile kutsub, on talamu, hippokampus, ajukoore oimusagarad, ajukoore otsmikusagarad. Lühiajaline mälu Seda mälu iseloomustavad neli peamist tunnust: 1. lühiajalisus: informatsioon püsib mälus mõnest sekundist poole minutini,
HERPES JA HAIGUSED PM KOOLITUS NAHA PATALOOGIA Patsientidel/klientidel kes tahavad teha püsimeigi on olemas haigused ja eksogeensed ja endogeensed naha muutused. Siin võib öelda, et see olukord on arstide kompetentsil ja äge kulgul ei saa teha püsimeigi! HUULE HERPES Huule “ohatist” tekitab inimese herpesviiruse tüüp 1 (HSV1). Olemas on ka HSV2, kuid see kahjustab pigem suguelundite limaskesta, põhjustades genitaalherpest. HSV on üks enim levinud viirushaigus inimestel, mille nakkusallikaks on samuti inimene. Viirusesse nakatumine toimub otsese kontakti kaudu läbi limaskestade või vigastatud naha (nt. suudlemisel). Kui inimene on juba kord nakatunud, jääb viirus tema organismi püsima kogu eluks. Viiruse osakesed säiluvad mitteaktiivselt närviganglionites. Aktiveerudes liigub viirus uuesti mööda närvikiude nahka, põhjustades uue lööbe e. retsidiivi tekke tavaliselt samas piirkonnas. HUULE HERPES ...
inimestel üsna sarnane) c) episoodiline mälu (individuaalne, isikuga seotud, isiklikud eluepisoodid paigutatuna ajas ja ruumis kondlatese kohtadesse, konkreetne) Juriidilises kontekstis on kõige olulisem teada episoodilise mälu seaduspärasusi, sest enamasti peab menetleja tuginema küsitletava episoodilisele mälule. Eksplitsiitsed mälunähtused inimene teadvustab endale seda, mis ta omandab ja mälust ammutab Implitsiitne mälunähtus inimene ei teadvusta Mälu pataloogia 1) Püsivad/ajutised mälupataloogiad 2) Orgaanilised/funktsionaalsed mälupataloogiad Amneesia mälulünk, tekkepõhjuseks tavaliselt lokaalne ajukahjustus või üldine funktsioonhäire (nt peatrauma, ajukasvaja) Alzheimeri tõve korral domineerib kauge minevik ja sensoorne mälu, püsimälu väga nõrk Ajupiirkonnad, mille kahjustumine põhjustab mälu pataloogiat: talamus, hippokampus, ajukoore oimusagarad ja otsmikusagarad. 2.4. Intellektuaalsed tunnetusprotsessid: mõtlemine ja
nendele tingimustele muuta oma käitumist. 2.Kes ja millal alustas inimese psüühiliste omaduste päritava urrimist? - Francis Galton alustas 1860. aastatel vaimsete võimete ja iseloomuomaduste päritavuse uurimist statistikate alusel . 3.Millised on inimestevahelised psüühiliste erinevuste tüübid? -Psüühilisi erinevusi saab jagaga põhiliselt kahte gruppi: a) alternatiivne-osal inimestel on mingi psüühiline pataloogia, teised on terved (ehk normaalsed) b)kvantitatiivne- tunnus avaldub indiviididel erineval moel ( nt ühed on intelligentsemad kui teised või agressiivsemad), kuid sealjuures on vaadeldav pidev üleminekute jada minimaalseta ja maksimaalsete seisundite vahel. Seda võib nimetada normaalseks muutlikuseks. 4.Millist laadi erinevusi saab uurida genealoogilise meetodiga? -Genealoogilise ehk suguvõsa uurimise meetodiga võib monogeensete( ühe geeni alleeliidest)
s. Need väärtused kehtivad vaid vere normaalse koostise ja suhteliselt kiire voolu puhul. PUUDU 75. Mis on piirkiirus? kuidas toimub veresette mõõtmine? Väikese voolukiiruse puhul viskoossus suureneb, mida aeglasemaks muutub voolamine. Väga aeglase voolu korral kõige väiksemates veresoontes suureneb viskoossus kümmekordseks. sellest tingitud verekiirus väheneb vere seisakuni. Piirkiirus on see, kui veri seiskub (?) Vere setet mõõdetakse vereviskoossuse abil, sest pataloogia korral suureneb viskoossus 22,9mPa. Just seda näitab settimine. 76. Termodünaamika 1 seadus. Termodünaamika 2 seadus 1.TD seadus on energia jäävuse seadus. keha siseenergia muutus võrdub kehale lisandunud soojus miinus keha poolt tehtav töö. Termodünaamikas vaadeldavat kehade kogumit nim. süsteemiks. Iga süsteem võib olla eri olekutes. Olekut iseloomustatakse parameetritega. Kui süsteemi parameetrid ajas ei muutu siis süsteem on termodünaamilises tasakaalus
saavad väga kergesti omandada uue konteksti ja uue rolli. Antropoloogilised fotod, tavalised klõpsud, filmikaadrid, meditsiinilised ja politsei fotod kõik ilmusid sürrealistlikes ajakirjades nagu La Revolution Surrealiste ja Minotaure, radikaalselt lahutatud oma algsest eesmärgist. Süzeekunst- omapärased süzeed.moonutatud ja muudetud reallsed objektid, inimesed- pataloogia. "reaalsuset reaalsem" . ülireaalsusus kujutab endast teatavat subjektiivse reaalsuse moodust (mis on tõenäoliselt pigem varjatud kui jälgitav) ettekande viisi, mis on tõenäoliselt unikaalne oma sisult, kuid universaalne olemasolult. Pilet nr.6 1. Kalotüüpia Vähem kui kolm nädalat pärast seda, kui Daguerre oli teatavaks teinud fotograafia leiutamise, avalikustas William Henry Fox Talbot 1839. aasta jaanuaris enda välja töötatud tehnika fotode tegemiseks
............................................................................................................... 21 Seksuaalelu ................................................................................................................................................. 22 Vananemine ................................................................................................................................................ 24 Sissejuhatus Downi sündroom on kõige levinum kromosomaalne pataloogia. Oleme kõik näinud downi sündroomiga inimesi tänaval, televiisoris, ajalehtedes. Üldjuhul teame tavainimestena kuulsast sündroomist väga vähe, ekslikult arvates, et tegemist on haigusega või raskes seisundis inimesega. Downi sündroomiga inimesed on samasugused nagu meie. Vahe on selles, et nende areng ei kulge nii sujuvalt ja kiiresti nagu tavainimese oma. Nende hinges on rohkem päikest ja rõõmu ning võimet näha õnne asjades, mida meie ei märka
vastandite paaride. Perls arvab, et isiksus on samamoodi organiseerunud. Inimesed armastavad mustvalget spektrit. On head, on halvad. On meie, on nemad. Selline kahendsüsteemne lähenemine läbi vastandite on üsna omane inimesele. See käib ka tunnete kohta. Inimene kogeb tihti vastandlikke tundeid. Ühte sama inimest võib armastada ja vihata mingitel hetkedel. Tihti on vastandlikud tunded seotud ka vanematega. See ei ole mingi pataloogia ega hälve. Küsimus on pigem selles, kas inimene oma vastandlike tunnetega hakkama saab. See tekitab segadust ja ei osata reageerida. Läbi vastandpaaride maailma nägemine on vajalik, sest sellist vastandlikkust teadvustades hakkab inimene rohkem teadvustama ka iseennast ja oma soove. See lõppkokkuvõttes aitab neid gestalte ehk teisiti öeldes oma vajadusi ära tunda ja neid rahuldada. Seetõttu on gestaltteraapias levinud see tendents, et üritatakse inimeses vastandlikke jooni välja tuua
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
