HENRY PURCELL 1659-1695 Baroki ajastu suurim inglise helilooja oli Henry Purcell. Ta sündis musikaalsesse perekonda ja kasvas üles koorilauljana nagu paljud kuulsad heliloojad. Tema isa Henry Purcell seenior oli Kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tema vanem vend Thomas Purcell oli samuti muusik. Henry Purcell seenioril oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Pärast oma isa surma 1664 aastal asusid vennad elama oma onu juurde, kes kasvatas neid suure kiindumusega. Ka Thomas oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks. Henry oli kooripoiss kuni häälemurdeni 1673. aastal, mil ta sai orelimeistri John Hingstoni abiliseks.Hingstoni ülesandeks oli hoida ja hooldada kuninga õukonna pille Tema õpetajateks olid oma aja suured inglise heliloojad Humpfrey ja Blow.
Henry Purcell Henry Purcell sündis 10. Septembril, aastal 1659 ja suri 21. Novembril aastal 1695. Ta oli barokiajastu suurim inglise helilooja, kes ühendas oma muusikasse itaalia ja prantsuse stiili elemente ja kujundas välja äratuntava inglise barokkmuusika stiili. Henry Purcelli perekond elas Londonis, mõnisada jardi Westminster Abbeyst läänes. Tema isa Henry Purcell seenior oli kuningliku kapelli liige ja oli laulnud kuningas Charles II kroonimisel. Tal oli kolm poega: Edward, Henry ja Daniel. Noorim poeg Daniel oli viljakas helilooja, kes muuhulgas kirjutas pärast Henry surma suurema osa ooperi "India kuninganna" viimasest vaatusest. Pärast oma isa surma 1664. aastal sai noor Henry onu hoolealuseks, kes oli temasse väga kiindunud. Ta oli kuningliku kapelli liige ja korraldas ka Henry vastuvõtmise kooripoisiks
Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour)
Igas ooperis olid peatähelepanu all nais- ja meespeategelane. Meespeaosad olid tavaiselt kirjutatad kastraatlauljatele. Draama jäi napoli ooperis tagaplaanile ning lavategevus oli napp. Seda kompenseerisid toretsevad dekoratsioonid ja kostüümid. Kõrvuti domineeriva tõsise ooperi - opera seriaga, loodi ka koomilisi oopereid opera buffa ning meelelahutuslikke vaatemänge intermeediume, mida etendati opera seria vaatuste vahel. Koolkonna juhtiv helilooja oli Alessandro Scarlatti. OOPER PRANTSUSMAAL Prantsuse barokkmuusikat tutntakse oluliselt vähem kui itaalia heliloojate teoseid ning see vähenegi pärineb enamasti hilisbaroki perioodist, 18.sajandi algusest. 1570.aastal tegutses Pariisis Firenze Camerataga sarnanev haritlastering, mille nimetus oli Académie de Poésie ey de Musique. Erinevalt firenzelastest polnud tulemuseks mitte ooper, vaid õukonnabalett (ballet de cour)
"Poppea kroonimine" (L' incoronazione di Poppea) 1642. 6. Cavalli Giasone 1649. Veneetsia koolkonna levik. Cesti. 7. Muusikalised etendused Prantsusmaal 17. sajandil. Komöödia-ballett. Comédie-ballet. Lully ja Molière´i koostöö. 8. Prantsuse klassitsistlik tragöödia sõnateatris ja muusikaline tragöödia e. tragédie lyrique (tragédie en musique). Lully "Atis" (Atys) 1676 ja Armide 1686. 9. Teatrisituatsioon ja muusikalised etendused Inglismaal. Semiooper e. dramatick opera. Purcell "Dido ja Aeneas" (Dido and Aeneas) 1684(?). Saksa ooperisituatsioon. Ooper Tallinnas. Mederi "Kindlameelne Argenia" (Die beständige Argenie) 1680. SETTECENTO (1700ndad aastad): 10. Ooper Itaalias 1690-1770. Arkaadia Akadeemia. Napoli koolkond. Opera seria, eelklassitsistlik e. Metastasio ooper. 11.-12. Händel ja opera seria Hamburgis, Itaalias. Agrippina 1709. Händel Londonis: Rinaldo 1711, "Julius Caesar" (Giulio Cesare) 1724, Orlando 1733, "Xerxes" (Serse) 1738
Valisin oma referaadi jaoks mulle rohkem huvi pakkuvaid heliloojaid 20. sajandist. Referaadist saab lugeda Eesti- kui ka välismaa heliloojatest. Valitud heliloojate kohta kirjutan ülevaatlikult nende eluloost ja teostest. 3 Veljo Tormis Veljo Tormis on sündinud 7. augustil 1930. aastal. Ta on helilooja, peamiselt koorikomponist, kogu maailmas üks huvitavamaid koorimuusika loojaid 20. sajandi II poolel. On kasutanud palju nii eesti kui teiste, peamiselt soome-ugri rahvaste folkloori. Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormise kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati
Prantsusmaa Suurimad muusikakultuurikeskused olid Pariis ja Avignon. Kõige esinduslikumaks zanriks sai motett. Heliloomingus valitses mitmehäälne ilmalik polüfooniline laul. Tekkis uus muusikastiil ars nova, lad k ,,uus kunst", alusepanijaks filosoof, ajaloolane, matemaatik, muusikateoreetik Philippe de Vitry. Itaalia Domineeris õukondlik elegantne ilmalik seltskonnamuusika, tähtsaim lauluvorm oli madrigal. Teine populaarne lauluvorm oli caccia. Väljapaistvam helilooja oli Fransesco Landino, kes oli ka luuletaja ja muusikateoreetik. KÕRGRENESSANSS(15.saj) 15.sajand oli Madalmaade vokaalipolügoonia kõrgaeg. Keskuseks sai Burgunida hertsogiriik. Aastatel 1420- 1470 oli sealse kultuuri kõrgperiood. 1475-1477 hävitas Prantsusmaa sõjas Burgundia, muusikud paisati mööda Euroopat laiali, tekkis kosmopoliitselt ühtne kultuur. Uuteks keskusteks said Prantsuse kuningakoda ja Habsburgide õukond. Muusika oli rohkem tekstiga seotud
antiikdraama muus.t- rea novaatorlikke samme. Üks neist, Vincenzo Galilei (Galileo Galilei isa), teeb ettepaneku asendada mitmehäälne laulmine ühehäälsega mingi pilli saatel, sest siis kandub sõna hästi kuulajani, kusjuures säilib teksti intonatsioon ja emotsionaalne värving. Kuna ta järgis sõna ning püüdis edasi anda kõneintonatsiooni, siis hakati teda nimetama retsitatiiviks. Retsitatiivi tekkimisega tärkas võimalus proovida taasluua antiikteatri etendusi. Helilooja ja laulja Jakopo Peri kirjutas tolle aja tuntud poeedi Ottavio Rinuccini tekstile esimese uues stiilis ooperi "Daphne", mis lavastati 1597-1598. aastal ühe jõuka firenzelase majas. Kuna autorid järgisid antiikteatri eeskuju, oli teose süzee pärit antiikmütoloogiast (metsanümf Daphne, kes selleks, et pääseda pakku teda jälitava jumala Apolloni eest, muudab end loorberipuuks). Voolavad ja elegantsed värsid, liigutav muus. ning Peri hea osatäitmine kindlustasid etendusele
Renessanss oli polüfoonilise muusika ajastu. Renessanssi ajastul toimus vokaal ja instrumentaal muusika eraldumine. Tuntumad pillid: 1. Lauto (kitarri eelkäia) 2. Klavessiin (klaveri eelkäia) 3. Klavikord (sünteka eelkäja) 4. Viola da braccio (viola eelkäija) 5. Viola da gamba (tsello eelkäja) 6. Dulcian (fagoti eelkäja) 7. Krummhorn (kõversarved) Muusikazanrid 1. Missa - Hakati komponeerima missa ordinaariumi osi ühe helilooja poolt. 2. Reekviem Leina missa (Katoliku kiriku leinajumala teenistus). 3. Protestantlik koraal Emakeelne kiriku laul. Suur muutus Euroopa kiriku ajaloos toimus aastal 1517 mil Martin Luther (Saksa usuteadlane ja kirikutegelane) vallandas protestantliku reformatsiooni (uue usu liikumise), mille eesmärgiks oli saavutada koguduse suurem osalemine jumalateenistusel. Selleks loobuti ladina keelsetest tekstidest ja kastutati igal maal oma emakeelt. 4
kooskõla tertsist ja sekstist. Hääled luuakse korraga, mitte järjestikku. 2. Muusika on enam seotud tekstiga. Tekst hakkab määrama ka muusikalist vormi. 3. Ideaaliks saab lihtne, tundeliselt väljenduslik, laulev meloodia, mille loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. Muusikaline kõrgrenessanss jääb 15. saj lõppu ja selle suurkuju on Josquin Desprez. 14. sajandi muusika ARS NOVA Ars nova stiili iseloomustab helilooja põhitähelepanu rütmifiguuridel ja häälte kooskõla oli üsna vaba korraldusega. Nimetusega ars nova tähistatakse muusikastiili Prantsusmaal ajavahemikus 1320-1380. Mitmed muusikateoreetikud võtsid selle kasutusele, et vastandada oma põlvkonna muusikat varasemale, mida nimetati ars vetus või antiqua. 14. sajandil tekkis autori ja tema loomingu vahele isklik vahekord, on veel üks märk uue ajastu algusest. Ars nova ajastul toimus oluline muutus kunstmuusika zanrites: 1
Muusikale omistati tihti võlujõudu ja jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid, millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute sugulasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Kunstiliigid polnud veel üksteisest eraldunud. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne. Vana- Kreekas tegutsesid aoidid ja rapsoodid, kes esitasid eepilisi laule ja hümne. Hiilgeajas oli ka tragöödia ja komöödia loomine. Võeti kasutusele noodikiri. Enimkasutatud pillideks olid aulos, lüüra ja kitara. Vana- Roomas arenes kreeka muusika edasi. Tekkisid uued kunstiliigid, millest üheks oli pantomiim.
..............................................................lk 6.Eluolu.........................................................................................................................................lk 7.Inimeste arvamus kuningast.......................................................................................................lk 8.Naised ja lapsed..........................................................................................................................lk 9.Kuningas Henry VIII..................................................................................................................lk 10.Lisad.........................................................................................................................................lk Eessõna Carolly Ericksoni raamat HenryVIII- st annab väga hea ettekujutse tolle aja elustikust. Raamatus oli selgelt ära toodud, milline oli Henry
,,Kodanlasest aadlimees" Jean-Baptiste Lully (1632-1687). Kuulsaimad esindajad: Prantsusmaa. Jean-Baptiste Lully (1632-1687) ,,Cadmus ja Hermione", ,,Alkestis", ,,Roland","Armide". Henri Du Mont (1610-1684) barokliku kirikumuusika looja Marc-Antonie Charpentier (1634-1704) Jaques Champion de Chambonnieres (1601-1672) Francois Couperini (1668-1733) ,,Unistaja","Ekslevad varjud" Jean-Philippe Rameau (1683-1764) ,,Harmooniatraktaat","Castor ja Polluk","Pygmalion" Inglismaa Henry Purcelli (1659-1695) ,,Kuningas Arthur","haldjakuninganna","Dido ja Aeneas" Saksamaa Michael Praetorius (1571-1621) Heinrich Schütz (1585-1672) ,,Taaveti psalmid", ooper"Daphne" 3 Valetin Meder (1649-1719) ooper ,,Kindlameelne Argenina" Georg Philipp Telemann (1681-1767) ooper ,,Pimpinone", oratooriumid ,,Päevaajad" ,,Kohtupäev" Johann Sebastian Bach (1685-1750) Sündis Eisenachis
Tuntuim: Toccata d- moll. 11 Viiulikontserdid, millest on säilinud kolm. Kirjuats neid hulga Köthenis. 1730. aastatel on ta Leipzigis paljud neist ümber töötanud klavessiinikontsrtideks. Nendest algabki klahvpillikontserdi ajalugu. 3. Georg Friedrich Händel. Elu sõltub teiste arvamusest. Saksamaal sündinud inglise helilooja. Sündis Halles. H. muusikuelu kujunemisel oli suur roll hertsogil. Hertsog soovitas Händelil orelimängu õppida, mistõttu anti poiss kuulsa organisti Friedrich Wilhelm Zachovi käe alla. Tema juures õppis poiss orelit, klavessiini, viiulit ja kompositsioonialuseid ja kirjutas seal vähemalt 7 kirikukantaati. 1702 astus Händel ülikooli õigusteadust õppima, kuid kõrvalt töötas Halle kalvinistlikus toomkirikus abiorganistina. 1703 lahkus ta Hamburgi
renessansiajastul laenati see meloodia harva gregooriuse laulust, enamasti oli selleks hoopis mõni tuntud ilmalik viis. Cantus firmusena kasutatud viis andis missale ka nime, tulemused võisid olla üsna tavatud, nt "Relvastatud mees". Cantus-firmus-missa kõrval oli eriti 16. saj oluline nn paroodiamissa, mille aluseks pole mitte ühehäälne viis, vaid 3 terve polüfooniline teos, selleks võib olla sama helilooja loodud või ka laenatud motett või ilmalik laul. Reekviem - leinamissa, katoliku kiriku jumalateenistus, mida peetakse surnute mälestamiseks. Nii nagu missa, kujunes ka reekviem välja liturgilistest lauludest muusikaliseks suurteoseks ning sai hiljem kontsertzanriks. Reekviemi esitab koor ja kaasategevad võivad olla ka solistid, orkester ja orel. Ta koosneb kindlaks kujunenud ladinakeelse tekstiga lauludest, kuid teos ei sisalda kõiki neid osi.
Oli keeldunud 1207 keeldunud paavsti poolt valitud piiskopi (paavst Innocentius III) Canterbury peapiiskopiks nimetamast. Lepituseks andis ta kõik kuninga valdused Inglismaal paavstile. Jäi maatuks. Maad andis tagasi rendile talle. Üritas Magna Charta’t ka annulleerida. Prantsusmaa invasioon. Saadi enda kätte London ja pool Iirimaad. Johni päästis vaid üks asi. 1216 suri ära. Tal oli troonipärija. 1215. a Magna Carta, Henry III. Kuningal oli piiramatu võim. Siin tuleb mängu antud kiri. 5 Oli 63 artikliline. Sündis väga põletavast sisepoliitilisest kriisist. Aadel oli väga tige maksude ja kohustuste peale, mida John Maata peale surus. Linnadele kinnitati nende vanad privileegid ja nende puutumatus. 4 artiklit on tänaseni
keerukamaks. Meloodiate selge liigendus asendus pideva, lõpmatusse suunatud arenguga, rütm ,muutus vabamaks ja ebareeglipärasemaks, ning kaotas oma selge seose tekstiga. Zanrid jäid samaks ,domineerinud ilmalik laul loovutas koha missale ja motetile. Iseloomulik on äärmiselt viimistletud ja mõistuspärane polüfooniatehnika, mille arenenumaks võtteks on kaanon ( võte ,kus polüfoonilise teose mõned hääled tuletatakse teistest). 15.saj. II poole tähtsaim helilooja madalmaadel oli Johannes Ockeghem (1420- 1497).Pärit Ida Flandriast,laulis katedralikoolis,1440 siirdus Pr. ja sai kuningakapelli liikmeks ja peatselt juhiks. Tegutses peamiselt Tours`is ja Pariisis, Pr. kuningate kahes residentsis. Hinnatud kui suurepärane helilooja ja laulja, väljapaistvate heliloojate õpetaja. Looming- kümmekond terviklikku missat (mitmed kirjutatud vabas tehnikas).Üks kuulsaim teos on esimene säilinud polüfooniline reekviem missa.
kontsertidest. Muusikale omistati tihti jumalikku algupära - jumalate hääli võrreldi pillihäältega, pille, eriti neid millel arvati jumalaid mängivat, peeti pühadeks. Muusikuid arvati jumalaga ühenduses olevaiks, mistõttu neid ümbritseti suure austusega. Näiteks kuulutasid Egiptuse vaaraod end muusikute suglasteks, Assüürias oli kombeks jätta alistatud rahvastest ellu vaid muusikud, kes võeti teenistusse võitja õukonda. Antiikajal kuulus muusika kokku luule ja tantsuga. Muusik oli üheaegselt nii laulja, pillimees, helilooja, luuletaja kui ka tantsija. Antiikaja muusika oli tavaliselt ühehäälne ning rajanes enamasti viie heli real - pentatoonikal. Egiptuses armastati suursugust, rõhutatult väärika rütmiga laulu, mida saatsid flöödid ja harfid; Süürias eelistati lärmakat muusikat, millele andsid erilise varjundi teravakõlalised kahe toruga oboed, löökpillid ja muud instrumendid.
=Madalast soost, aga sai siiski ülikoolihariduse =Suhtles aktiivselt Pariisi allilmaga, oli mitu korda vangis =Mõisteti kaks korda surma, aga see asendati väljasaatmisega 1465 =Pärast väljasaatmist andmed puuduvad Loomingus on individuaalsus Villon on pilklik, sarkastiline ,,Väike testament" 1456 ,,Suur testament" 1461 =Nendes pärandab tundeid jms Toob luulesse surmatantsu motiivi =Surma ees on kõik võrdsed On kuulsad ballaadid ="Ballaad poodutest" ="Ballaad kadedatest keeltest" Luule on kohati pihtimuslik Palju surma teemat Väga pilklik luule, naerab paljude inimlike pahede üle Naerab ka enese üle = ,,Ma prantslane, Pariisi kodanik ja selle üle olen õnnelik, et varsti köie kaudu, süld mis pikk, saab teada kael, mis kaalub tagumik." Ballaadi lõpus katrään ehk nelikvärss ehk saade =Selles paneb kirja oma ballaadi juhtmõtte
nende levitamisele. Näit. lasi ta ühe lauluviiside raamatu Peetri kirikuspruukimise (kasutamise) tarvis kinni aheldada, et raamat kaotsi ei läheks. Gregorius oskas ka helisid oktavitesse järjestada. Gregorius juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat, mille käigus ta ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia. Tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks - Gregooriuse laulu aluseks. Gregorius Suur ei olnud muusik ega otseselt seotud laulmisega, vaid kirikulaulu koguja, arendaja ja propageerija. Tegemist oli vaimuliku laulu arenguga. Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku, mis andis võimaluse ja tõuke ilmaliku laulu tekkeks. Gregooriuse laul levis sajandeid suulisel teel. Säilinud vanim noodikiri on pärit 8. - 9. sajandist. Gregooriuse laul on: · roomakatoliku kiriku ühehäälne saateta a´cappella liturgiline laul
neitsikuningannaks (The Virgin Queen), sest ta ei abiellunud kunagi. Elizabeth I oli kuningas Henry VIII ja Anne Boleyni tütar ning Mary I ja Edward VI poolõde. Tema ajal muutus Inglismaa võimsaks mere- ning koloniaalriigiks ja kujunes lõplikult välja anglikaani kirik (et.wikipedia.org). 5.1 Dünastia Elizabeth I oli viimane Tudorite soost monarh. Tudori dünastia valitses Inglismaa kuningriiki 1485–1603. Tudorid olid Lancasteri dünastia kõrvalharu. Dünastiale pani aluse Henry VI vennapojana, samuti troonile õigust omanud, Henry Tudor, kes saavutas Rooside sõjas võidu Richard III üle ja sai seejärel Inglise kuningaks (et.wikipeia.org). Tudorite dünastia troonile tulekule 1485. aastal järgnes Inglismaal täieliku ebastabiilsuse periood. Rooside sõja ajal oli Inglismaa kroon 40- aastase vaenutegevuse jooksul seitse korda omanikku vahetanud. Walesi juurtega Henry Tudori juhuslik võit sai võimalikuks ainult täna
Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1788 Kirjutas viimase sümfoonia aastal 1795 Aastal 1762 reisis koos oma õe ja isaga Aastal 1762 töötas Eszterhazy mööda maailma ringi õukonnas Koos mängides mängis Mozart vioolat Koos mängides mängis Haydn viiulit Vanemad toetasid rahaliselt, et temast Vanemad ei toetanud rahaliselt, sest saaks kuulus helilooja tahtsid, et temast saaks vaimulik Nimetati suurepäraseks Nimetati klassikalise stiili esimeseks improviseerijaks suureks meistriks Ei õppinud kunagi koolis Õppis katedraalikoolis laulukunsti, klaviirimängu ja viiulit headelt
Muusika teke Kaasajal on muusika tekke kohta püstitatud mitmeid erinevaid hüpoteese, kus võetakse aluseks andmed erinevate rahvaste rahvaloomingust ja muistenditest. Darwin oletas, et kõige aluseks olid ürginimeste tugevaimad emotsioonid, nende hulgas armastus loomulik sugutung, meeldida tahtmine. Darwini arvates eksisteeris nn. eelmuusika juba enne kõne arengut. Stumpfi ja Bücheri arvates tekkis muusika tööprotsessis. Tööprotsessis tekkis rütm, millega kaasnev emotsionaalne pinge otsis väljendust rütmilistes hüüatustes. On ju vanades rahvalauludes aukohal just töölaulud. Spenceri arvates pärineb muusika kõnest. Üks muusika tekkeviise võis olla erutatud emotsionaalne kõne, kus pinge kasvades jäid sõnad vähe- või mitte kõike ütlevaks ning vaimustunud inimene läks üle primitiivsele retsitatiivile (kõnelaulule). Kõik need oletused on arvestatavad. Igal juhul omistati muusikale imepärast jõudu ja muusika oli tihedalt seotud igapäevaeluga ja ritua
neil oli 15 last (7 nendest surid varajases eas). Rahvasuus hüüti Minna Kappi ka ,,kihelkonna emaks", sest ta oli eestlaste huvide kaitsjaks. 1887. aastal valiti Joosep Kapi abikaasa ,,Ilmatari" koosolekul koori auliikmeks ning hiljem jätkas ta kooris lauljana. Oma lastele andsid nad hea kesk-ja kõrhariduse. Vanimast pojast Valterist sai jurist maakonnalinnas, Hansust õpetaja ja koorijuht, Aleksander õppis usuteadust ja Arturist sai professionaalne muusik. (Joost 1987, Liim 1997: 75) Joosep Kapp lahkus elavate hulgast 1894. aasta 8. veebruaril ja 25. augustil 1896 püstitati tema endiste õpilaste ja sõprade algatusel Joosepi auks hallist marmorist tahutud obelisk. (Joost 1987, Liim 1997: 75) (vt Lisa 1) 1.2. Artur Kapp Artur Kapp sündis 28. veebruaril 1878 Suure-Jaanis. Artur sündis koolmeistri Joosep Kapi perekonda, kus sai oma esimesed klaveri-ja orelitunnid. 1891. aastal asus Artur õppima Peterburi Konservatooriumi, lõpetades 1898
Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto
Tema peamine poliitiline nõuandja oli Saint-Denis' kloostri abt Suger. Saint-Denis' abt Suger Louis VI nõuandja, ehitas üles Prantsuse keskvalitsuse. Sõlmis suhted kuningavõimu ja rüütliordude vahel. Asendas kuningas Louis VII Püha, kui too oli II ristisõjas. Gotika stiili ristiisa. Philippe II Auguste Prantsuse kuningas 1170-1223, Louis VII poeg. Välispoliitikas pidas lakkamatut võitlust Inglise kuningatega, kasutades ära tülisid Henry II ja tema kahe poja Richard Lõvisüdame ja John Maata vahel. Kaasaegsed võrdlesid teda saavutuste poolest Karl Suurega. Suurendas märgatavalt kuninga domeeni, laiendas oma võimu kõikide suurte läänide üle, toetudes kirikule ja linnadele. Tema rahvusvaheline roll oli märkimisväärne nii Inglise monarhia kriisis (Magna Carta) kui ka keisririigi küsimustes. Võit Bouvines'i lahingus (1214) Braunschweigi Otto üle tugevdas Friedrich II-t ja ka
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
8. pilet Rüütliromaan Rüütliromaan 12.saj.: Põhja prantsusmaal truvääride proosalooming, võeti kasutusele sõna romaan kui mitte-ladinakeelne teos. Menestrelid (haritud linnarahvas) kirjutasid isandate sugupuid romaanilaadis. Kirjutati ka antiigi, bütsantsi ja araabia ainetel, kasutati õnnetu armastuse teemat ja toodi sisse värsijutustused ehk leed. Anti edasi käitumisjuhiseid, esines psühholoogilist analüüsi, luule asendus proosaga. Levinud kuningas Arthur ja ümarlauarüütlid. Üks kuulsaim rüütliromaan ,,Tristan ja Isolde" Esialgu olid värsi vormis, kuid 13. sajandil asendus proosaga. 14 .sajandil kujuneb Itaalias välja novell. 19. sajandi romantikute kunstivool nii kirjanduses kui ka muusikas võttis need lood uuesti käsitlusele (nt ooperis ja balletis). Rüütlite kirjandusele on kirjutatud palju paroodiaid. Esimene maailmakuulus on Cervantes ,,Don Qujote", I. Calvino ,,Parun puuotsas"(parun, kes vihastab läheb puu otsa elama), M
müsteeriumideks. Üks kannab nime "Aadama mäng". Lihavõtteaegu etendati passioone, e. ristilöömist. 15. saj. lõpus on olemas ka juba ilmalikke näidendeid. Trooja sõjast, Jean D'Arc. Piibliainetest on ilmalikumad miraaklid. Need kujutavad pühakute elulugusi ja Neitsi Maarjast tehti palju miraakleid. Keskaja lõpus lisandub moralitee. Õpetliku sisuga. Keskaeg andis ka koomilise teatri osa, karnevalid ja narripühad. Farss. Veneetsias ja Saksamaal on vastlakarnevalid hästi kuulsad. Rio De Janieros on ka. Saksamaal nimetati farsse interluudiumideks. Enamasti on sisuks linnakodanike elu. Kuulus farss 15. saj - Farss Isand Pathelinist. Üks vaene, aga kaval, nurgaadvokaat võtab ühelt rikkalt kaupmehelt tüki kalevit ja ütleb, et raha on tal kodus. Kaupmees läheb rahale järele, naine ütleb, et mees pole väljas käinud, kaupmees usub teda. Tuleb Pathelini juurde üks karjus, kes on süüdi lambavarguses(oli süüdi). Pathelin ütleb, et too peaks kohtus vastama igale
Kuidas sai juhusliku hariduse ja madala ühiskondliku positsiooniga inimene luua sellise mitmekesise ja sügava maailma, mida tuntakse Shakespeare'i teostest. On arvatud, et William Shakespeare'i nime all ilmunud näidendid kirjutas keegi teine. Shakespeare'i LOOMING jaotatakse kolme perioodi. Esimesse loomingujärku ,mida on nimetatud optimistlikuks, jäävad enamik ajalookroonikatest, komöödiatest ja paar tragöödiat. Ajalookroonikad: "Henry VI", "Richard III", Henry IV", "Henry V" jt. Ajalookroonikates lahkab Shakespeare võimuprobleemi. Ta peegeldab Inglismaa ajalugu alates hilisest keskajast kuni lähiminevikuni välja. Mitmed motiivid ajalookroonikates lähendavad neid hilisematele tragöödiatele: valitseja ja ühiskonna vahekord, võim ja moraal, individualism ja vastutus. Komöödiad: tuntuimad on "Tõrksa taltsutus", Suveöö unenägu", "Veneetsia kaupmees", "Palju kära ei millestki", "Windsori lõbusad naised".
ansamblitest), vaid pöördus muusikadraama poole (pidev tegevuse ja muusika areng). Debussyd huvitas muusikateater väga, aga ta ei leidnud kaua aega sobivat ainestikku. 1893 nägi ta teatris Maeterlincki näidendit “Pelléas ja Mélisande” ning see oli tema teatrikujutelmale vastav maailm – sümbolistlik draama. Tavapärase libreto asemel, mis oleks tähendanud näidendi ümbertöötamist ooperitekstiks kas spetsiaalse libretisti või helilooja enda poolt, otsustas Debussy panna kogu näidendi tekst muusikasse (on mõningaid lühendamisi), jättes samaks ka struktuuri. (Enne teda oli selliselt toiminud vene helilooja Aleksandr Dargomõžski (1813-1869; ajaliselt Glinka ja “Võimsa rühma” – Rimski-Korsakov, Mussorgski, Borodin jt – vahelüli), kes kirjutas Puškini draama “Kivist külaline” ainel retsitatiivooperi otseselt Puškini teksti kasutades.) Maeterlincki draama näol oli tegemist
Oli ju noormehe ema Mathilde Inglismaa kuninga Henri (Henry) I tütar, Guillaume (William) Vallutaja lapselaps. On ütlematagi selge, et pulmade järel läksid nii Aliénori, kuid ha Henri maavaldused mandril Inglise krooni alla. Kas mitte siit ei tule otsida Saja- aastase sõja otseseid põhjuseid? Katharine Hepburn (Aliénor) ja Peter O'Toole (Henri) filmis ,,Lõvi talvel" (1968) Kui Aliénor polnud truu oma esimesele mehele, polnud tema teine mees truu talle. Aliénor sünnitas Henry II-le kaheksa last, kuid mehel oli ka sohilapsi. Aliénor kasvatas neid koos oma lastega, hiljem püüdis leida ka neile koha päikese all. Aliénori lemmikpojaks sai Richard (Richard Lõvisõda). Ema armastas poega sedavõrd, et kui too täiskasvanuna 1173. a isa vastu mässu tõstis, läks ema poja poolele üle. Peretüli kulmineerus Aliénori pikaajalise vangistamisega. Kui Richard Lõvisõda 1189. a Inglismaa kuningaks krooniti, sai emast nutikas regent. Oli ju see
Kokku on 100 laulu (10x10) ja sealhulgas ka sissejuhatav laul. Põrgu on 9.tasandil Puhastustulel on samuti 9 tasandit. On 9 taevast. Ilmneb vara-uusaegne individuaalsus. Dante austas antiiki, ja oleks samavõrd ka kirjutada teose heksameetrites, aga ei tee seda, vaid leiutab ise uue luulevormi, ja selles peegeldub arv 3 äärmise väljendusrikkusega. Iga uus salm on seotud nii eelmise kui ka järgmise salmiga. Dante ei korda ühtegi rida. Henry Longfellow (ameerika luuletaja) tundis suurt huvi euroopa kirjanduse vastu. 18. märts Petrarca "Canciones" , 366 luuletust. 1.sonett on kahetsus, sest tema armastus on liiga maine. 2 kurbuse allikat, esiteks ta tajub, et tema armastus on liiga maine, ja teiseks, ta kahtleb, kas Laura teda ikka armastab. 3.sonett (Ain Kaalep on tõlkinud) selgelt antiigist võetud inspiratsioon. 7
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
