RISKIANALÜÜS JA TEGEVUSKAVA KOOLILE Jrk Ohutegur Tervisekahju Kes on Risk Meetmed Kes teeb? Aeg nr. ohus? ohu (vastutab) vähenda- miseks 1. Elektrilöök Ohtlik(surm) Õpetajad, 6 Remontida Elektrik Kohe (katkestus) õpilased, pistikupesa koolitöötajad d 2. Tuleoht Ohtlik(surmav, Õpilased, 6 Suitsuandur Tööohutus- Kohe põletushaavad õpetajad, id ja spetsialist koolitöötajad tulekustutit e ...
Õpetaja kui koolimeeskonna liige ja arengu suunaja Tunnete end alaväärsena, vaevatuna, süüdistatuna kõigis ühiskonna pahedes? Siis olete ilmselt õpetaja. -Times Educational Supplement(`Times'i hariduslisa)(1997) Õpetaja on tavaline inimene, kes kuulub kooli nagu iga teinegi inimene oma töökohta. Tavaliselt arvatakse, et õpilaste haridus sõltub eelkõige õpetajatest, nende tegutsemisest ja mõtlemisest, kuid tegelikkuses vastab see ka tõele. Enamasti võetakse koolidesse tööle sellised õpetajad, kellel on paremad oskused ette näidata. Kahjuks aga ei väärtustata õpetaja tööd, sest on selgunud, et õpetamistingimused on aastatega halvenenud. Koolielu mõjub õpetajatele stressitekitavana ning enamasti kogunevad kooliga seotud probleemid just õpetajate õlgadele ning selle tõttu ei saagi nad oma tööst rõõmu tunda. Kuid kuidas parandada õpetajate olukorda koolis ning kuidas nad saaksid ikkagi koolimeeskonna liikmeks? Samas peaks k...
Õpetajate päeva kõne Tere, armsad ja austatud õpetajad Tänane päev on minu arvates pühendatud tähtsamatele inimestele, keda mina tean õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab teisi elukutseid, ja see amet pole kerge. Õpetaja vastutus on suurem, kui me oskame ette kujutadagi. Ma pole küll ise kunagi õpetajana tööd teinud, väljaarvatud tänane päev, kuid ma olen kindel, veendudes selle ühe päevaga juba, et õpetaja olla on väga väsitav ja raske. Õpetajad on ju need inimesed, kes panevad meile tarkuseteri pähe. Nad õpetavad meile, et oma kohustused tuleb alati ära teha ja lubadustest tuleb kinni pidada. Aga kas me oleme kunagi mõelnud sellele, et kust kohast võtavad õpetajad oma tarkused ja oskused? Vastus on lihtne: nad võtavad need oma peast, sest kunagi on ka nemad pidanud kõvasti vaeva nägema nende omandamisega. Kellelegi ei kuku tarkus niisama pähe. Kõik peavad selleks ise vaeva näge...
varitsevad, siis poisid jätkuvalt ei näe interneti kasutamises ohtu, sest nad väidavad, et oskavad tajuda piire, kust üle minna pole mõttekas Internetiohtude käsitlus koolis Koolis on internetiohtudest räägitud erinevalt osades koolides on põgusalt sellel peatutud, teistes on sellest põhjalikumalt räägitud kas arvutitunnis või on mõni vastava valdkonna asjatundja käinud loengut pidamas Õpetajad leiavad, et koolis peaks sellist infot jagama spetsialistid või arvutiõpetajad. Kuna arvutiõpetuse tund on koolides erinevates vanuseastmetes, ei pruugi see olla parim lahendus. Ennetustöö peaks hakkama juba väga varajases eas kodus, kui arvutit ja internetti kasutama hakatakse Nooremad õpetajad oleks nõus ja juba ongi põiminud selle teema oma õppeainesse. Vanemad õpetajad, kelle kogemused on ka ehk väiksemad, panustaks pigem vanemate ja spetsialistidele See, mida ja kuidas ohtudest on räägitud, on kooliti väga erinev
Marie Udam Õpetajate representatsioon Eesti meedias Sissejuhatus kommunikatsiooni ja meediasse (SOZU.04.076) Tartu 2011 Õpetajate kohta on arvamusi kõigil. Õpilastele tavaliselt õpetajad ei meeldi, vanemate meelest on osad õpetajad tasemel teised mitte, poliitikuid huvitab õpetajate palgaküsimus enim valimiseelsel perioodil, õpetajate enda meelest on nende töötingimused viletsad. Millise pildi on õpetajatest loonud Eesti meedia 2011. aasta teisel poolel? Selle aasta juulis algasid haridus- ja teadusministeeriumis läbirääkimised, mille tulemusena suurendataks õpetajate palka. Eesti Haridustöötajate liit on kindlal seisukohal, et õpetaja madalaim võimalik palk peaks olema vähemalt Eesti keskmise palga tasemel. Kooliaasta alguses teatasid haridustöötajad, et nad ei tagane oma soovist. 5. septembril kogunes Tallinnasse Tõ...
Armsad ja austatud õpetajad Tänase siinviibimise põhjus on minu arvates pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. On ju öeldud, et õpetaja on elukutse, mis õpetab kõiki teisi elukutseid, ja see amet pole kunagi kerge olnud. Vastutus, mis selle tööga kaasneb, on suurem, kui tavatsetakse mõelda. Õpetajad kujundavad oma tööga õpilaste mõtlemist ja sisemaailma, ning sellega loovad nad ka tulevase ühiskonna maailmapilti. Siinkohal tahaksingi teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks ja -kuudeks ja -aastateks. Õpetajad mängivad koolielus tähtsat rolli. Neist sõltub, kuidas me ainetest aru saame ja üldse kooli suhtume. Õpetajad on erinevaid - ühed on lausa sündinud koolis töötamiseks, teised aga sattusid sinna kogemata ja suuremat annet neil polegi. Viimased võivad olla päris ohtlikud ja lastel õppimishimu ära ajada. Minu meelest on õpetaja juure...
intervjuu millele vastas erivajadusega lapse vanemat, erivajaduseta lapse vanemat ning lasteaia õpetajat. Tulemusi analüüsiti kvantitatiivselt mitteparameetriliste meetoditega. Kõik erivajadusteta lapse vanemad leidsid, et nende lapsele sobib kõige paremini tavarühmas käimine. Kõik lapsed tunnevad end vanemate hinnangul oma rühmas kas keskmiselt, hästi või väga hästi, end oma rühmas halvasti tundvaid lapsi ei olnud. Lasteaedades pakutavate tugiteenustega pole rahul nii lasteaiaõpetajad kui ka lapsevanemad. Vajatava ja saadava logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, tugiisiku ning muu toe vahel on aga suurem erinevus just erivajadusega laste vanematel. Samuti vajavad õpetajad erivajadustega lastega tegelemiseks enamal määral koolitusi: paljud õpetajad otsivad väga palju ise informatsiooni erivajadustega laste kohta, kuid tunnistavad, et saavad vähem koolitusi kui nad vajaksid. Õpetajate vastasid peamiselt, et neil on probleeme keskmisel tasemel, mitte aga väga
Miks ma ei valiks õpetaja elukutset? Ma arvan, et ei soovi tulevikus saada õpetajaks. Miks? Sellel on päris mitmeid põhjuseid. Esiteks, minu meelest on õpetaja amet väga stressirohke ning väsitav. Iga päev peab klassi ees seisma ning õpilastele seletama ja õpetama, see selleks, sellest ma saan aru, sest õpetaja amet ongi ju tegelikult õpetamine. Lisaks peavad nad ka kodus kontrolltöid, tunnikontrolle parandama ning ma kujutan ette, et see võib ikka päris korralikult aega võtta, kui ühel õpetajal on umbes 200 õpilast. See tähendab, et vaba aega jääb suhteliselt väheseks või siis peab lihtsalt oskama oma aega väga hästi planeerida. Õpetaja peab ka igaks tunniks ette valmistuma nagu õpilasedki. Ma pole veel kohanud õpetajat, kes loeks mingi teema lihtsalt õpikust või paberilehelt maha. Alati on juures selgitamine, õpilaste küsimustele vastamine ning kinnistavate harjutuste tegemine, mida koostab üldjuhul õpetaja ise...
Direktori kõne Tere kallis koolipere. Kõigepealt tahan tänada selle eest, et mulle täna sõna anti. Ja just väga erilisel päeval õpetajate päeval. Seda päeva on peetud eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäevatöös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpetajad on vahetunud. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt. Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see nende suunamin...
Õpetajate hoolimatus !? Viimasel ajal on tihti näha, et õpilased ei tööta tunnis kaasa, vaid näiteks kuulavad muusikat või mängivad telefoniga. Muidugi on see ka õpilase enda probleem kui ta ei saa korralikku haridust, aga koolis õpivad ju ikkagi alaealised, kes enda eest ei vastuta ja kes võibolla ei mõista veel hariduse tähtsust. Meie arvates võiksid õpetajad natuke karmimad olla ja rohkem selle probleemiga tegeleda. Näiteks kui õpetaja näeb õpilast telefoniga mängimas, siis oleks kõige õigem telefon lihtsalt õpilase käest ära võtta. Üle 1/3 klassist kasutavad tunnis ebavajalikku elektroonikaseadet, aga osad õpetajad ei võta ka selle vastu midagi ette. Vahepeal ...
Austatud õpetajad! Kallis koolipere! ---------- Gümnaasium on kool, kuhu iga õpilane tahab hommikuti meeleldi tulla. See on hea kool, kuna õpilased on toredad ja kokkuhoidvad ning siin ootavad õpetajad, kes lisaks eluteele juhatamisele pakuvad ka turvatunnet. Täna tahaksin rääkida võimetest- näha, kuulda, tunda, rääkida, mõelda ja rõõmustada. Ning kõige olulisem võime, mis inimesele antud, on võime armastada. Nendest võimetest tahan ma rääkida, mõeldes õpetajale. Õpetaja näeb seda, mida õpilane ei märka. Näiteks seda, kui laps on vahel kurb ja seda, kui rõõm purskab välja. Õpetaja kuuleb ka neid lapsi, kes ei räägi valju häälega ja vahel on täitsa tasa. Õpetaja tunneb, kui lapsel on mure. Õpetaja räägib selliseid asju, mida lapsed veel ei tea. Õpetaja õpetab mõtlema. Õpetaja rõõmustab, kui lapsel läheb hästi. Õpetaja armastab oma tööd kogu südamest. Rääkisin teile praegu kokkuvõttes kõige paremast ja tähtsaimast maailmaimest, kelleks ...
Hea õpetaja ja hea õpilane Kooli on vaja, et saada hea haridus,Head haridust on vaja, et head töökohta saada .Ja head töö koht on vaja , et saada palju palka . Kui koolis mitte käia ,siis ei saa üldse tööd , sest keegi ei taha võtta endale rumalat töötajat, kes ei saa aru kuidas enda ülesannet täitma peab. Järelikult kooli on vaja ning haridust ka . Et saada head tulevikku omale peab õpima hoolega. Mulle meeldivad õpetajate järgmised teod : hindavad kontrolltöid korralikult , mitte eelarvamuse põhjal nagu mõni õpetaja. Õpetajad püüavad aru saada õpilastest ning alati püüavad aru saada õpilaste probleemidest. Need õpetajate iseloomuomadused meeldivad mulle . Õpetaja ja õpilane ei tohiks kunagi : lüüa üksteist , ropendada , kiusata , taga rääkkida , mõnitada , tunnis laamendada ja kindlasti mitte alkoholi , tubakatooteid ega narkootikume tunnis tarvitada. Õpetajad ja õpilased kes eelnevate asjadega ei tegele on head õpilased ...
Kooli mitu nägu Koolile annavad näo inimesed, kes sellega seotud on. Peamiselt on kool koht, kus käiakse õppimas ja õpetamas, aega veetmas ja lollitamas. Seal kohtutakse sõprade ja vaenlastega. Kooli peamine ülesanne on noortele piisava hariduse andmine, et nad edasises elus hakkama saaksid. Õpilaste harimisega tegelevad õpetajad, ilma kelleta ei oleks koole olemas. Neid küll sageli vihatakse ja mõnitatakse, aga tegelikult ei mõisteta nende väärtust. Ilma nende nõudlikkuse ja abita saaks meist ühiskonna häbiplekk. Peaksime olema tänulikud, et on olemas haritud inimesi, kes on nõus oma tarkust ka noorte ja vähekogenutega jagama. Õpetajad loovad kooli omanäoliseks: pole kooli, kus oleksid täpselt ühesugused õpetajad. Väga tähtsa osa kooli olemusest moodustab selle õpilaskogu. Ka kõik õpilased on omanäolised ja erilised. On neid, kes on pühendunud õppimisele, on neid, kes käivad...
Streik ühiskonna mõjutajana Sel nädalal streigivad Eestis pedagoogid. Streik on töövõtjate massiline tööseisak, mille põhjuseks on halvad töötingimused või madal palk. Kuid kuidas mõjutab see meie ühiskonda? Streik pärineb 18-19. sajandist, mil toimus tööstuslik pööre. Tööstuslik pööre oli periood, mille põhitunnuseks oli manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Sel ajal polnud tööliste töötingimused väga head ning palk oli ka kehvavõitu. Siis hakkasidki töölised organiseerima ametiühinguid, kuhu ühinesid esmalt oskustöölised. Ametiühingud pidasid tööliste nimel läbirääkimisi tööandjatega ja seadsid esialgu oma sihiks üksteise majandusliku olukorra parandamise. Tööliste võitlusvahendiks oli streik, nagu on see ka tänapäeval. See pole esimene kord, mil pedagoogid streigivad. Õpetajad streikisid ka 4. detsembril 2003. a. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni ee...
„Mis juhtub, kui loobuda traditsioonilisest kooliharidusest?“ Mis juhtub kui kool laiali saadetakse? Kuidas hakkavad käituma õpetajad? Mida hakkavad tegema õpilased? Kas inimesed kaotavad oma loovuse? Inimkond on enamus oma ajaloost tulnud toime ilma haridussüsteemita. Antiik Kreeka ajast kuni keskajani puudus haridussüsteem täielikult. Keskajal kujunes pedagoogika välja niiviisi: Õpetajateks olid meistrid, kes kasvatasid oma õpilasi visalt, see oli noorte endi soov õppida. Eelkõige võttis meister õpilase selleks, et temast hea käsitööline teha. Meister tegeles oma õpilasega individuaalselt, õppides tundma ta karakterit. Selline õpetamissüsteem on ühiskonnale minu arvates sobilik. Ilma karakterita õpetajad, kes on kinni vaid reeglites, õppesüsteemis, ei jätkaks oma tööd vabatahtlikult. Õpetajal peab olema vastav loovus ning tahe õpilastele midagi selgeks teha ning neid parendada. Õpetajad, kellel aga on olemas karakter, keda on huvita...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST13 KÕ01 Irina Vassiljeva ÜHEKSANDIKUD Analüüs Õppejõud: Pille Kriisa. MA Mõdriku 2013 Saade Üheksandikud põhineb katsel, mida viiakse läbi üheksanda klassi õpilastega, kes on õppe tasemelt Eesti halvimad ja soovitakse õppeaasta lõpuks eksami sooritust viia Eesti parimate sekka. Sellepärast vahetatakse klassis viis aineõpetajat. Igal õpetajal oma lähenemine. Hilinemine ja koolist puudumine on selles klassis täiesti tavaline nähtus aga ka koduseid töid ei tehta. Kuna õpetajatele on lapsed võõrad ja et teada saada laste õppetaset viivad õpetajad kõige alguses tasemetöid. Tööde tulemu...
VÕIM KOOLIS Õpilane- õpilane Kui klassis on laps, kes teistest erineb ja neile alla jääb olgu jõult, tarkuselt, suhtlemisoskuse või riietuse poolest, muutub tema elu. Teda narritakse, kiusatakse ja mis veel hullem - pekstakse. Selline laps on olemas peaaegu igas klassis. Niimoodi võib lapsel tekkida stress ja koolihirm, mille tagajärjeks on tihtipeale koolist puudumine. Koolist puudumine viib aga selleni, et laps hakkab ringi liikuma kampades, kus valitsevad narkootikumid, alkohol. Enamasti jääb selline käitumine pigem põhikooli aegadesse, kui alati on erandeid ja keegi pole täiuslik. Õpilane- õpetaja Õpilased on erinevad, nii on ka erinevad kõik õpetajad. Õpetajad saavad oma võimu näidata lihtsalt hindamissüsteemiga. Ühelgi õpilasel ei ole tegelikult ükskõik kas ta saab hinde ,,2" või ,,5". Õpetajal on õigus õpilast käsutada ja öelda neile, mida tegema peavad. Muidugi kõike mõistuse ja reeglite järg...
Kodune ülesanne 1 Kolm olulisemat edu põhjust minu arvates ja võrdlus Eestiga: 1. Õpetamise kvaliteeti tuleb tõsta: Õpetamise kvaliteeti saab õpetaja tõsta lähtudes mitmetest eesmärkidest, näiteks peab õpetaja suutma tuvastada õpetamispraktika nõrgad ja muutmistvajavad kohad. Lisaks peab õpetaja olema tuttav tulemuslike õpetamismeetodidega ja kõige olulisem, mida õpetaja saab õpetamiskvaliteedi tõstmiseks teha on see, et motiveerib end õpetama nii, et saavutavad kõrgemaid tulemusi, omama kolleegidega ühist eesmärki ja uskuma, et õpilased suudavad paremini õppida. Paraku on kõiki eelnimetatud eesmärke raske samaaegselt täide viia, mis tähendabki, et edu on raske saavutada, ent mitte võimatu. Muidugi selleks, et õpetajad oleksid suutelised antud eesmärke täitma, on välja mõeldud erinevad lahendused:...
Direktori kõne Õpetajate päeva on peetud Eestis juba 1960.-ndate algusest, ning selle päeva vorm on jäänud põhimõtteliselt muutumatuks õpilased asendavad õpetajaid nende igapäeva töös. Ärge võtke seda päeva kui lõbusat vaheldust rutiinsest koolielust. See päev on nagu iga teinegi koolipäev, ainult, et õpilased on õpetajad. See päev on pühendatud kõige tähtsamatele inimestele ühiskonnas , õpetajatele. Kas te olete kunagi väljunud klassiruumist ja öelnud õpetajale: aitäh uute teadmiste eest? Ega vist. Aga äkki peaks? Teie, õpilased, tahate ju olla tulevikus haritud ja edukad inimesed, kes saavad elus suurepäraselt hakkama, ja seda tahab ka meie riik. Miks vedada iseennast ja oma lähedasi alt? Õpetajad on need inimesed, kes suunavad meid varajasest noorukieast täiskasvanuks saamiseni. Just see , nende suunamine, aitab meil tulevases elus hõlpsamalt hakkama saada. Enamik õpilastest ei tea, mida nad pärast koolilõp...
Pärnu Koidula Gümnaasium POOL AASTAT SÜLEARVUTIGA Uurimustöö Praktiline töö Merilin Merirand 10c klass Juhendaja: Marge Kanniste Pärnu 2011 Pool aastat sülearvutiga Sissejuhatus Pool aastat sülearvutiga oli uurimisprojekt, mille käigus prooviti selgeks teha, kas sülearvutiga töötamine parandab hindeid või mitte. Selleks, et seda välja selgitada arvuti vajalikkust või mitte vajalikkust, küsitleti õpilasi ning õpetajaid. Vastas 100 õpilast ning igale õpilasele vastab temale määratud järjekorranumber. Anonüümsuse säilitamiseks on igal õpilasel oma kindel järjekorranumber ning iga vastaja pannakse kirja järgmiselt: V 1; V2; V3; ...V100. Toon antud töös välja mõ...
Õpetajatepäeva kõne Lugupeetud õpetajad, õpilased ja saalisviibijad. Täna oleme siia kogunenud, et tähistada õpetajate päeva ning austada nende ametit. Väike palve õpetajatele, Sulgege mõneks hetkeks silmad ning mõelge, milline oli teie esimene koolipäev õpetajana? Kas see oli täis rõõmu? Või oli selles päevas ka muud? Kas teis kui õpetajates peegelduvad teie enda õpetajad või olete vastupidi, püüdnud olla teistsugused, erinevad enda kunagistest õpetajatest? Aga mida te hetkel tunnete? Kas kurbust/rõõmu või midagi muud. Siinkohal tahaksime teid kõiki õnnitleda tähtsa, teile pühendatud päeva puhul ja soovida teile kõike parimat järgnevateks töönädalateks, -kuudeks ja -aastateks. Paluksime siia tulla järgnevatel õpetajatel: Õp Rein, Õp Mare, Õp Ene Kruve, Õp Lembit Keerus, Õp Mall Võhandu, õp Liisu Tähe, õp Kati kümnik, õp Tanel kümnik, õp Siret Stoltsen, õp Reeva Johanson, õp Egon Leemets, õp Agnes Leemets, õp Marje Kert...
Kuidas tõsta õpilase õpimotivatsiooni? Tänapäeval on kindlasti üheks suureks probleemiks koolides õpilaste vähene õpimotivatsioon. Ei taheta ega viitsita õppida. Paljud arvavad, et kui nad kooli lihtsalt kuidagimoodi läbi teevad siis on kõik korras. Tegelikuses see siiski nii ei ole. Peale keskkooli on vaja minna ülikooli, kui tahetakse saada head haridust. Mis aga motiveeriks õpilasi nii õppima, et ka õpitulemused oleksid head või väga head? Üks asi, mis seda kindlasti tõstaks oleks, õpilaste suurem uudishimu omandatava materjali vastu. Õpetajad peavad oma õppeaine tegema piisavalt huvitavaks õpilaste jaoks, et nad tahaksid seda õppida. Kuna, kui puudub motivatsioon selle vastu ja õpilased õpiksid ainet vastu oma tahtmist, siis on see samahea, kui nad seda ei õpiks. Nad, kas lihtsalt tuubivad kõik materjali kontrolltöö jaoks pähe või spikerdavad aga, et nad ka midagi meelde jätaksid seda ei tasu neilt oodata. Kontr...
Diana Raud Minu õpetaja Head õpetajat ühte lausesse panna on keeruline. Öeldakse, et õpetaja on ka inimene. Õpetaja ei saa kunagi olla sada protsenti vastuseid valdav robot, vaid ta peab olema jõud, mis inspireerib ning suunab õpilasi õigeid vastuseid otsima ja üles leidma. Hea õpetaja teeb vigu, ta eksib, ning ta tunnistab seda ja parandab end. Õpetajal võib olla vahel halbu päevi, ka temal on perekond ja elu väljaspool kooli. Õpilased peaksid aru saama ja nägema oma õpetajaid ka nendel hetkedel, kus päike ei paista ja taevas on must. Ainult nii on võimalik õppida mõistma, kui on antud võimalus inimeste nõrkustega silmitsi seista. Samamoodi peab andekas juht ja õpetaja aru saama oma õpilastest ja nende vajadustest. Õpetaja peab olema hea kuulaja ja arusaaja. Õpetajad ei ole üldiselt nooruslikud ja naljatlevad....
Hommik! Alustuseks tahan tänada selle eest, et mulle sõna anti. Tänane päev on meie kõigi jaoks väga eriline. Meie, abituriendid, oleme õpetajad ja teie meie õpilased. Erinevalt paljude õpilastega koolidest on just teil see eelis, et me kõik oleme omavahel tuttavad ja sõbrad, mis annab teile võimaluse enda soove hõlpsamalt selgitada kuid kõike muidugi, mõistuse piirides. Aga mis päev see täna siis üldse on? Õpetajate päev on tähtpäev, mis on pühendatud meie elu aluskivi ladujatele, õpetajatele. Seda päeva on Eestis juba peetud 1960.-ndate aastate algusest, see päev on jäänud oma vormilt peaaegu täiesti muutumatuks. Tahate te seda endale tunnistada või mitte, aga just õpetajad on need, kes on andnud endast kõik, et teist saaksid targemad, osavamad, hoolivamad, sihikindlamad, kohusetundlikumad, töökamad ja julgemad versioonid teist endast. Nii et palun, teeme kõik õpetajatele enda tänu ja austuse avaldamiseks ühe suure aplausi. Tänase...
Hariduse areng kaasaegses Eestis Essee Haridustemaatika on püsivalt poliitiliste seisukohtade, ühiskondlike debattide ning seltskondlike koosviibimiste tuline teema. Koolireformide ning uute hariduskavade arutelude ja uuenduste eesmärk on olnud liikuda hariduse sisu ja vormi edukama mõistmise ning rakendamiseni. Sellest hoolimata tuleb tõdeda, et haridus on alati mitu sammu muudest arengutest maas. Minu essee eesmärk on vaadelda eesti haridussüsteemi arengut. Minu essee hüpotees on, et hoolimata 20 aastasest vahest totalitaarse ja demokraatliku haridussüsteemi vahel on toimunud progressiivsem muutus pigem paberil kui sisulises hariduspraktikas. Kõige selgem erisus elus ja eluta olendite vahel on võime säilitada enda olemasolu läbi uuendamise. Elu on ennast uuendav protsess keskkonda mõjutava tegevuse vahendusel. Elu järjepidevus tähendab püsivat keskkonna ümberkohanemist vastavalt elusorganismide vajaduste...
Koolivägivald Vägivald on väga lai mõiste. Vägivald võib olla nii füüsiline kui vaimne ning mõlemad liigid on väga halvad ja kahjulikud. Vägivald võib toimuda koolis, kodus, linnas - igal pool. Aga antud hetkel tahaksin rääkida koolivägivallast. Koolivägivald on nii füüsiline kui vaimne. Koolivägivalla tekitajateks võivad olla nii õpetajad kui ka õpilased. Siiski toimub enamus vägivallatsemist õpilaste poolt. Vägivallaks saab nimetada kiusamist, mõnitamist, alandamist, peksmist, lühemalt: vaimse või füüsilise vigastuse tekitamist. Kiusatavaks osapooleks on tavaliselt sellised tüübid, kes hoiavad omaette; suhtlevad väga väheste inimestega; erinevad teistest mingil viisil, kas siis rahaliselt, välimuselt või mõnel muul moel. Kiusajateks on need, kes peavad end teistest paremateks. 102 Nende enesehinnang on väga kõrge, kuid tegelikkus ei pruugi olla üldse selline nagu nemad ise seda endale ette kujuta...
Lõpukõne lugupeetud õpetajad,kallid lõpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad on jõudnud kätte see päev, mil meie, tänavuaastane lõpuklass, peame jätma hüvasti meie kooli ja koolikaaslaste. Etapp, mis aitas kujundada meid, aitas leida just selle, kes me tegelikult oleme ja mis andis teadmised elu alustamiseks, on läbi saanud. Kallid vanemad ja õpetajad, võite täna olla meie üle uhked. Praegu on silmnähtavalt teie ees tõend, kui kaugele me jõudnud oleme. Täname teid arusaamise, rahuliku suhtumise ja kannatlikkuse eest. Aitäh õpetajatele, kes veel kõige võimatumal hetkel võtsid vaevaks meile järeltöid teha, hindeid parandada ja viimase tunnini õpetada. Me tahtsime olla head lapsed ja õpilased, aga mõnikord jäi see vaid meie mõtetesse, mitte tegudesse. Aitäh vanemad ja vanavanemad, et te meisse uskusite ja alati meile parimat soovisite! Hea meel on selle üle, et me kõik sooritasime eksamid väga heade tulemustega, mis tähen...
Eesti tervis(kes vastutab selle eest) 8.a klass Eesti tervise eest vastutavad mitmed osa pooled. Kõige pealt vastutab inimene ise. Iga inimene peab sööma, liikuma ja elama tervislikult. Arvatakse et tervislikuks liikumiseks on kümme tuhat sammu päevas. Seda on väga raske saavutada see tähendab mitme kilomeetri kõndimist. Aga liikuda saab ka muud moodi kui kõndides. Kilomeetrit vähendada või teha muud sporti mis asendab seda pikka vahemaad. Iga inimene peab leidma endale sobiliku mooduse, kuidas ta liikumist harrastab. Oluline on et iga päev liigutakse. Tervislikust toitumisest räägitakse väga palju. Siiski aga juhtub et see millest räägitakse on vastuolu. Mõned ütlevad et leiba ja kartulit on süües väga tervislik, teised jälle väidavad kartulit ja leiba ei tohi nii palju süüa kui Eestis lubatakse. Kui kõik inimesed elavad tervislikult siis on Eesti tervis väga hea. Aga kõik inimesed ei tea mis täh...
Tulevikukool Kirjand Tulevikukool oleks kool, kus inimestel on tahvelarvutid olemas, osadel on robotid kes käivad aeg-ajalt meelde tuletamas, mida teha/mis õppida on. Igas klassis on arvutid, milles on olemas internet, kõik vajalikud programmid, e-luger ning igaks juhuks ka sülearvuti. Vajalik on muidugi ka saapad, millega saab kiiremini kõndida. Vajutad nuppu ja saad turbot. Koolis on selliseid, kes õpivad, ning selliseid kes ei õpi. Nendel on olemas sellised mütsid, millega nad saavad kosmosest signaale, kust tõmmata alla materjale oma tahvelarvutisse. Kuid kõige hullem on see, et õpetajatel on sama müts ja õpetajad näevad kohe, mida kust tõmmatakse. Seda on õpilastel väga raske varjata. Kuid seda tehakse väga hästi väga väheste õpilaste poolt. Koolis on väga palju häid õpilasi. Õpetajad on autasustatud ,,Parim Õpetaja" tiitliga. Väga vähesed teevad tu...
Minu ja minu vanemate noorus Kui võrrelda minu ja minu vanemate noorust, leidub rohkem erinevusi kui sarnasusi. Alles on jäänud vaid mälestused, jutud ja pildid. Arvan, et see suur erinevus tuleneb sellest, et ajad on väga palju muutunud. Minu ja minu vanemate noorust eristab ka see, et minu nooruse kooliaeg möödus ja siiani möödub linnas, kuid minu vanematel möödus see maakohas. Kui minu vanemad veel noored olid, oli palju vähem mugavusi kui praegu. Seal koolis, kus minu ema ja isa käisid, lapsi autodega kooli ei viidud. Lapsed käisid jala koolis rohkem kui 3 kilomeetrit. Mõni, kes elas kaugemal kui 10 kilomeetrit, sai bussiga koolile lähemale. Põhiline liiklusvahend oligi buss, autod olid vaid jõukamatel peredel. Minu ema kõndis iga päev kooli üle 4 kilomeetrit ja talvel koos õega kooli minnes nad nutsid, kuna käed olid nii külmad. Mina elan koolist täpselt 1 kilomeetri kaugusel...
Ei saa mitte vaiki olla... Austatud kuulajad, meie ühiskonnas on paljudes erinevates valdkondades probleeme. Neid probleeme on välditud juba väga pikalt ning nendest ei räägita avalikult. Teema, millest ma räägin, on tuttav kõikidele õpilastele ehk siis ülekoormusest ning tunnis toimuvast. Esiteks, mis kõige tähtsam, on see, et koolipäevad on väga pikad ja väsitavad. Kõik õpetajad peavad just nende õppeainet kõige tähtsamaks. Juba tunnis hoolikalt kaasatöötamine ja kuulamine, võtab päeva lõpuks täitsa läbi. Lisaks pikale ja raskele koolipäevale jäetakse veel kodus palju õppida. Selline päev tuleb kokku pikem kui täispikk tööpäev. Kuid mis saab huviringidest, vabast ajast ning puhkamisest? Tänapäeval ei jõuagi õpilane millegi muuga tegeleda, kuna kool võtab kõik vaba aja ära. Kas te ei arva, et pärast rasket koolipäeva on õpilane välja teeninud ka puhkuse? On tehtud küll palju seadusi õpil...
Väljakutsed Eesti riigi ja ühiskonna jätkusuutlikkusele 1) väljakutse: Hariduse kättesaadavus, motivatsioon õppimiseks probleemi olemus: Haridus ei ole kättesaadav kõigile võrdsete võimalustena, õpetajad rahulolematud. lahendus: Õpetajad ei ole piisavalt motiveeritud, palk ei ole piisav ja töökoormus on suur. Õpetajad on väga oluline osa meie hariduses, nemad peavad olema motiveeritud, et see läbi neil oleks ka motivatsiooni õpilasi rohkem toetada ja suunata. Meie riigis ei ole lihtne edasi õppima minna, kui ei ole väga terav pliiats, ei tee töid maksimum punktidele, kui pole ka rahaliselt toetavat perekonda siis on väga raske ülikooli üldse saada. Tahe õppida tuleb enda seest aga kui puuduvad hoolivad õpetajad, oled vaesest perest, siis kahjuks see teekond katkeb. Selleks, et seda ei juhtuks, oleks vaja kõigile luua võrdne süsteem, pluss õpetajate toetus koolist on väga oluline. Ma tahan ka astuda ühte kindlasse kooli, kahjuks...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere kolledz Õpetajakoolituse osakond Marii Juht HEA ALGUS Referaat Juhendaja: Tea Välk magister Rakvere 2010 1 SISUKORD Sissejuhatus ....................................................................................................................................lk. 3 1. Hea alguse lähtealused ..........................................................................................................lk. 4-6 1.1. Konstruktivism ..................................................................................................................lk. 4 1.2. Arenguline sobivus ............................................................................................................lk. 4 1.3. Pidev õppimine ..................................................................................................................lk. 4 ...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika osakond EMOTSIONAAL- JA KÄITUMISHÄIRETEGA ÕPILASTE RASKUSED INSTRUKTSIOONIDE JÄRGIMISEL JA ÕPETAJA VÕIMALUSED NING STRATEEGIAD JUHENDAMISE PARANDAMISEKS Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................3 Käitumisrprobleemide ja õpiraskuste vaheline seos...........................................4 Õpetaja juhendamise mõju käitumisprobleemidega õpilasele.................................5 Strateegiad juhendamise efektiivsemaks muutmiseks..........................................7 Kokkuvõte...........
TARKVARAARENDUS Gert Kaasik Toimingunupp o Lisa teisele toimingunupp, mis viib viimasele slaidile o ja viimasele slaidile nupp, mis viib esimesele slaidile o Sellele slaidile 2 nuppu: mis viib viimasele slaidile mis viib esimesele slaidile Gert Kaasik 2 Õpilased o Gert Kaasik o Regor Laanemaa o Raimo Prants o Elen Mägi o Sander Puppart o Kristo Jõgi o Kristjan Kull o Joel Vits o Ander Nabi o Carlos Manuel Leemet o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver ...
Arutlus Kes kasvatab põhikooli õpilast Eestis - kool või kodu? Igal aastal astub Eestis esimesse klassi tuhandeid õpilasi täis ootusärevust, uudishimu ja ka pisut hirmu. Vanemad jätavad oma maimukesed koolipinki nühkima mitmeteks aastateks lootuses, et neist kasvatatakse koolis tublid ja eeskujulikud inimesed. Ent kas selle koha peal lõppebki vanemate poolne kasvatus ja lapse suunamise ning arenemise võtavad üle õpetajad ja koolikaaslased? Mitmetest psühholoogia - alastest uuringutest on välja selgitatud, et laps isiksusena areneb välja juba õige varakult, lausa enne kooliiga. Seega võiks sellest väitest järeldada, et kooli jõudes pole enam midagi kasvatada ega arendada, kogu töö, olgu see hea või kesine, on juba vanemate poolt tehtud. Mõnes mõttes olen ma sellega nõus, sest olles veidike analüüsinud oma tuttavate ning sõprade koduseid olukordi ja kõrvutade...
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE....
Õpetaja professionaalse arengu elemendid täiskasvanuõppes. Ameerika Ühendriikide koolijuhid on silmitsi järsu ja kiireneva perioodi muutusega-uue aja vastutus. Suurenenud tempo ja keerukus on jätnud koolijuhid suurte otsuste ette, mida nad peavad langetama kiiresti. Õpetaja professionaalne areng on vastutusrikas koolis ning koolijuhtidelt oodatakse „ aidata õpetajatel luua ülevaadet teadmistest ja oskustest, mis peaksid klassiruumis toimima efektiivselt ja koolijuhid oskaksid paremini suurendada õpilaste huvi õppimise vastu“ (National Staff Development Council, 2001, p.vi). Üldiselt, professionaalne areng õpetajatele on läbi viidud väljaspool kooli, aga suurenev nõudlus on koolijuhtidele, et nad arendaksid programmi, mis toetab jätkuvat professionaalset õpet. Üks väljakutse koolijuhtidele, kes on vastutavad õpetaja koolipõhise arengu eest, on struktureerimise protsess, mis looks innuka õhkkonna vastastikuse uurimise ja kasvu ...
Kadi Esken Mida saan õppida ise ja mida koolis? Iseenesest on mõistetav, et hariduse saame me koolist. Aga haritust ja elutarkusi õpetavad meile vanemad ja neid õpime me enamjaolt ise. Selleks, et koolis haridust omada, tuleb teha siiski suurt tööd ise õppides. Koolis on õpetajad, kes teevad muidugi oma tööd ehk õpetavad, aga siiski suurt rolli mängib enda pühendumus ja tahe õppida. Kui õpilasel endal ei ole tahet õppida, siis seda on näha ka tulemustest. Kooli haridus aitab meid edaspidises elus, annab meile põhja. Neid valikuid on erinevaid, võime saada põhihariduse, keskhariduse või hoopiski kõrghariduse. Paljud ei seosta koolis käimist õppimisega, sest nende jaoks on see lihtsalt kohustuslik koht, kus nad parema meelega ei käiks. Koolis käiakse, et omandada tarkusi ja ennast arendada, paljud kahju...
Õpetaja ja õppimine Kadrina kooli õpetajad, kõige parimad õpetajad. Iga asja nii selgeks teevad, kuigi omal pead otsas keevad. Tunnid on kõik nii head, aga meeles pea, et liiga palju ei tohi lobiseda, muidu saab kohe õpetajalt klobida. Õpetaja tunni korda peab, poisid ette ritta istuma seab, seal nad korralikud triks ja traks, tüdrukud itsitavad pliks ja plaks. Martin Pajussaar 7.a
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
Gümnaasium ja põhikool -- kas koos või lahus Tere kallid õpilased ja õpetaja! Mina olen täna siin, et tutvustada teile teemat, Gümnaasium ja põhikool kas koos või lahus. Isiklikult olen mina täiesti veendunud, et gümnaasium ja põhikool peaksid olema lahus. Selles kõnes põhjendangi oma arvamust. Iga aasta lõpetavad tuhanded nooded põhikooli ja tahavad astuda gümnaasiumi. Selleks, et gümnaasiumi sisse saada peavad noored läbima katsed. Paljud noored ei tea veel, kelleks saada või mida edasi õppida. Samuti on ka kooli valimine väga raske. Alguses hinnatakse oma võimeid üle ja proovitakse kohe riigi või linna parimasse kooli. Minu arvates ei ole oluline ainult kooli sisse saamine, vaid ka kooli keskkond ja õppimise võimalused. Kui gümnaasium ja põhikool on eraldi on sisseastumine võrdsem. Paljud koolid, kus on gümannsium ja põhikool koos eelistatakse enda kooli õpilasi teiste kooli õpilastele. Muidugi on see mugavam, ...
9.klasside kõne lõpuaktusel Kallid lõpetajad, lugupeetud õpetajad, armsad vanemad ja kõik teised saalisviibijad. Praegu on õige aeg ja koht, et rääkida, mis tunded meid valdavad. Justkui liiga ruttu on möödunud need 9 aastat, ühtäkki on rutiinne kooliskäimine läbi saanud, pead on tühjad, hinges segadus üks etapp eluteel on läbitud. Samas koosseisus me ilmselt enam kunagi koos ei viibi. See teeb ühtlasi meele nukraks, sest olnut on mõnus ja nostalgiline meenutada, samas innustab meid, kuna maailmas on palju huvitavat avastada. Teie lahkel loal meenutame veidi olnut. Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud, aga meie olime algklassides ammu enne tundide algust kohal, ootamas oma esimest õpetajat. Eredalt on meelde jäänud matemaatikatunnid, kus koolijütsid laua all näppude peal arvutasid, kuigi õpetaja nõudis peastarvutamist. Sattusime lugema vana koolilehe väljaannet, kus intervjueeriti tollaseid 1a ja b klassi õ...
Õpikeskkonnad Hea õpikeskkond, mis hõlmab kooli ja kodu, on inimesele tähtis teadmiste omandamiseks ja korralikeks õpitulemusteks. Nii õpilased kui ka õpetajad saavad midagi teha selleks, et muuta seda paremaks. Arvan, et minu õpikeskkonnad on mulle väga sobivad ja ei takista mind tegemast seda, mida pean õppimisel vajalikuks. Põhilisteks kohtadeks, kus õpin on kool ja kodu. On mitmeid tegureid, mis soodustavad õppimist. Isegi ruumi kujundus, valgus ja sisustus mängib suurt rolli. Võin öelda, et nii minu kooli klassi- kui ka koduruum, on õppimiseks sobiv piisavalt hea valgustatus ja akustika ning ilus kujundus. Tahet õppida ja initsiatiivi olemust mõjutavad õpilaste ja õpetajate omavahelised suhted. Arvan, et heade suhete saavutamiseks peaks õpilane pingutama ise täitma kohustuslikke ülesandeid ja tegema koostööd õpetajate ja teiste kaasõpilastega. Teades, et oled inimeste keskel, kes austav...
Refereering Elina Harjuneni artiklist "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" Elina Harjuneni artikkel "Reading research on Finnish basic education through the lenses of ethics and values" räägib väärtuskasvatusest soome koolis heites valgust ka võimalikele seostele PISA testi tulemustega. Haridusinimesed kõikjalt Euroopast, kaasaarvatud Eestist, arutlevad soome hariduse kui fenomeni üle: kuidas saavutavad soome kooli õpilased PISA testis alati nõnda kõrgeid tulemusi? Osad on pidanud nende heade tulemuste saladuseks väärtuspõhist kasvatust. Soome eduvõtit tõlgendatakse nende orienteeritusele vastutustundele, enesedistsipliinile ja aususele rohkem kui naudingute taotlemisele. Artikli autor Elina Harjunen mõistab, et kuna Soomes ei ole varases eas kooliminekut, palju kodutöid ega pikki koolipäevi, ei saa eelnimetatud näitajad olla seotud kõrgete tulemustega PISA t...
KASVATUSTEADUSTE INSTITUUT ERI- JA SOTSIAALPEDAGOOGIKA OSAKOND KÄITUMISHÄIRED Referaat Juhendaja: Ene Varik 2008 SISUKORD. 1.KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. 2.MIS ISELOOMUSTAB EMOTSIONAALSE JA KÄITUMISPROBLEEMIDEGA LAPSI. 3.HÜPERAKTIIVSUSE PÕHJUSED. 4.KASVATUS KOLLEKTIIVIS. 5.KOOSTÖÖ. 6. KASUTATUD KIRJANDUS. 2 1. KÄITUMINE JA EMOTSIOONID. Käitumine on kaasa sündinud või elu vältel omandatud toimimisviis, mis soodustab elusolendi kohanemist muutuvais oludes ja liigi säilimist. Inimese käitumine ei ole ainult keskkonnaga kohanemine nagu loomade käitumine. Inimene suudab keskkonda teadlikult ja sihikindlalt mõjutada, endaga kohandada. Inimese käitumist suunavad kasvatus ja õpetamine. Inimene allutab oma tegevuse ühiskonnas kehtivaile reegleile ja põhimõtteile. Käitumises avalduvad iseloomujooned ja temperamendi iseärasused, suurel märal mõjut...
Kool saja aasta pärast Kool saja aasta pärast on suur ja ilus. Sööklasse mahub tuhat inimest. Toiduks vajutad sa puutetundlikule ekraanile ja tellid oma lemmiktoidu. Kooli teleporditakse. Kui keegi komistab ja kukub, siis kerkivad põrandast madratsid. Koolis ei või kakelda ja narrida. Õppida koju ei antaks üldse. Õpetajad on lahked, rahulikud ja ei karju kunagi. Tund kestaks viiskümend viis minutid ja vahetund 45 minutit. Iga päev võiks olla kehalise kasvatuse tund . Kindlasti on koolil on ka ujula ja tenniseväljak. Palju korraldatakse ka õppeekskursioone nii Eestis kui välismaal. Nii õpetajad ja õpilased on õnnelikud ja tahavad kooli tulla.
Milline oleks ideaalkool? Me tihti mõtleme, et milline võiks olla kool tulevikus. Paljud vastaksid kindlasti, et kogu töö peaks olema elektrooniliselt arvuti ees, kodused ülesanded ette antud ja kõik. Või siis, et lühemad tunnid,hubasem ja parem kool ning koduseid ülesandeid üldse pole. Just nii kõlabki ideaalkool. See ei peaks olema kindlasti selline, nagu on praegune kool, kus õpilased kuulavad ja õpivad ning õpetajad räägivad ja õpetavad. Miks ei võiks see olla koht, kus me saame nii hariduse, kui ka koht, kus me saame veeta oma suurema osa lapsepõlvest, tundes seal rõõmu, mitte piina ja tohutut pinget. Kool ei tohiks olla nagu vangla, kus õpilased peavad istuma 45 minutit järjest. Ideaalkoolis oleks tunnid lühemad ja mängulisemad, sest on ju teada, et asjade praktiseerimine ja läbimängimine aitab neid paremini meelde jätta. Vahetundides võiks olla võimalus istuda kohvikus või jutustada lihtsalt sõpradega pinkidel....
Hea õpetaja milline ta peaks olema? Alois Podhajsky tsitaat: On olemas head õpetajad, kes on meile eeskujudeks ja keda püüame kogu oma elu järgida, ning on halvad õpetajad, keda meile eriti ei meeldi meenutada. Õppida võime aga mõlematelt. Õpetaja on kooli üks kõige tähtsamaid tegelasi, kui poleks neid, poleks midagi. Kool on omakorda kõige alus, poleks kooli, poleks haridust. Hariduseta inimesed ei saavutaks enamusi tahetust. Miks see nii on? Seda ei tea täpselt keegi. Igal inimesel on oma arvamus ning keegi ei saa seda vääraks pidada. Õpetaja töö on õpetada ning õpilase töö on õppida. Igas koolis on olemas erineva iseloomuga õpetajaid, kellel on nii häid kui ka halbu iseloomuomadusi. On karme, sõbralikke, lahkeid, abivalimis, noori, vanu jne. Igal õpetajal on aga oma õpetamis stiil. Mõni õpetaja teeb õpilaste elu väga raskeks ning mõned just väga lihtsaks. Ma arvan, et igal õpilasel on oma lemmik õp...
Kehaline kasvatus Kooli minnes muutub kõigile kohustuslikuks kehaline kasvatus, millest pole võimalik mööda hiilida. Kas kehaline on üldse meile vajalik? Mida võiks muuta paremaks? Mis selle puhul meeldiv ja mis mitte? Minu arvates on kehaline isegi vajalik. Kui lapsed ennast üldse ei liigutaks muutuksid nende tervised nõrgemaks. Kehaline on küll vajalik, aga paljudele ei meeldi see eriti. Alati on mille üle vinguda, aga eks selle jaoks ole ka omad põhjused. Kehalise tunnid võiksid olla sellised, et laped läheksid sinna rõõmuga. Selleks peaksid lapsed ja õpetajad rohkem koostööd tegema, mis tihtipeale tänapäevad peaaegu puudub. Õpetajad võiksid küsida õpilastelt rohkem nende arvamust. Mitte alati karmilt kinni pidada õppekavast. Kehaline pole ka minu jaoks eriti lemmik. Vahest on selliseid tunde, mis mulle meeldivad. Mulle ei meeldi, kui ma pean oma jõust üle pingutama. Kui pole jõudu, siis ei tasu mid...
annaabi.ee 
