KAKAOPUU Kristin Laas 12.B klass Tõrva Gümnaasium Tunnused Kakaopuu: • tavaliselt alla 8 meetri kõrge • igihaljas • väändunud tüve ja laia võraga • kuni 4 detsimeetri pikkused lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad, tüve pool ümaramad • lehed on punased • õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel Kakaopuu vili: • paksu koorega • kurgikujulised või kerajad • 15–25 cm pikkused ja 10 cm paksused • kollased, rohelised, pruunid või punakad • viljaliha sees on ridadena 20–50 pruuni seemet ehk kakaouba Kasvutingimused • kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel Vajab: • palju valgust • sooja kliimat • palju niiskust Leviala Looduses
Kakaopuu Laura Tumala 10c Kakaopuu · Alla 8 m kõrgune, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga puu. · lehed on kuni 40 cm pikkused õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. · Õied on väikesed ja helekollased ning kasvavad otse tüvel. · Kakaopuu viljad on paksu koorega, 1525 cm pikkused ja 10 cm paksused, kollased või punakad. · Kakaopuud on algselt pärit Lõuna- Ameerikast. Kakaopuude kasvukohad Kakaotooted: Kakaopulber, kakaovõi, shokolaad, kosmeetikatooted jne... Huvitavat · 2009. aastal toodeti maailmas kokku 4,22 milj tonni kakaoube. · Kakao sisaldab üle 300 identifitseeritud keemilise ühendi ja 1200 aktiivset aineosa.
Polüamiidid on: polümeerid, mille põhiahelas kordub amiidrühm CO- NH-. Neid saadakse Aminohapete polümerisatsioonil : valged või helekollased suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid Tööstuslik polüamiid Imekerge ja sealjuures väga vastupidav sünteetiline kiud. Märjalt on kiud sama tugev kui kuivalt. Väga elastne, rebenemis- ja hõõrumiskindel. Erinevalt teistest keemilistest kiududest imab polüamiidkiud hästi niiskust, samas on ta aga ka vett-tõrjuv. Mikrokiud laseb küll mikroskoopilistest avadest veeauru välja, kuid ei lase vett sisse. On termoplastiline, seega on seda kerge kuumuse mõjul vormida.
Rootsi asustusega Ruhnu saare naised ja neiud kandsid pikkade varrukatega särki ning triibulist liistikut. Seelik tehti mustast täis- või poolvillasest riidest. Piduliku ülikonna uhkuseks olid suuremustrilised sitspõlled ning sitsist või siidist õlarätid. Vöö Ruhnu naisterõivastusest puudus. Tütarlapsed ja naised kandsid tanu. Ehteks olid väikesed preesid ja vitssõled, rikkalikult kantihelmeid. Jalas olid tumesinised valge roositud kirjaga sukad ning helekollased pastlad valgete villaste paeltega. Ruhnu rahvarõivad Neiu ja naine 19. saj keskpaigast Ruhnu naine tänapäeval Tanu Ruhnu rahvarõivastes Vastupidiselt eesti neidude traditsioonile käia katmata peaga, kandsid Ruhnus täiskasvanud tütarlapsed tanu nagu abielus naisedki. Tanu peale peeti vateeritud mütsi, mille alt jäi paistma tanupits. Tüdrukute kuklatükist ja esiäärest koosnevad sitsmütsid olid suhteliselt
Kakaopuust üldiselt Kakaopuud on Kesk-Ameerikas kasvatatud vähemalt 2000 aastat ja kasutatud 1000 aastast eKr kakaopuu kasvab looduses Kesk- ja Lõuna-Ameerikas kakaopuu saadusteks on kakaopuu seemned ja õied Igal aastal tarbitakse maailmas umbes 3 miljonit tonni sokolaadi ja teisi kakaotooteid Kakaopuu tunnused Tavaliselt alla 8 meetri kõrge, igihaljas, väändunud tüve ja laia võraga. Lehed on õhukesed, läikivad, ovaalsed või süstjad. Õied on väikesed ja helekollased. Kakaopuu viljad on kollased, rohelised, pruunid või punakad. Kasvutingimused kakaopuu on kasvutingimuste suhtes nõudlik kasvades vaid kuni 1000 km kaugusel ekvaatorist vihmametsade jaoks sobivatel aladel ehk troopilises vöötmes Vajab: 1) palju valgust 2) sooja kliimat 3) palju niiskust Klassifikatsioon ehk taksonoomia riik - taimed hõimkond - õistaimed klass - kaheidulehelised selts - kassinaerilaadsed sugukond - haisupuulised perekond - kakaopuu
Polüamiidid Polüamiidid, polümeerid, mille makromolekulide elementaarlülisid ühendavad nn. peptiidsidemed (CONH). Polüamiidid on valged või helekollased, suure löögi-, tõmbe- ja paindetugevusega materjalid; ei lahustu enamikus orgaanilistes lahustites, lahustuvad kontsentreeritud mineraalhapetes, mõnedes fenoolides ja orgaanilistes hapetes. Polüamiide saadakse ahela lõpus aminorühma sisaldavate aminohapete (7 aminodekaanhappe, 9aminononaanhappe, 10aminodekaanhappe) polükondenseerimisel, laktaamide (nt. 6aminoheksaanhappelaktaami) astmelisel polümeriseerimisel vee manulusel ning diamiinide (nt. heksametüleendiamiini) ja
alla võetud Samblikuliike on teada üle 220 Samblaid üle 230 Vetikaid ligi 300 liiki Seeneliike on leitud umbes 700 Suurliblikate faunast on teada üle 675 Ämblikke on leitud 193 Sipelgaid 21 liiki Taimestik Umbes 85% Viidumäest on kaetud metsaga Valitsev puuliik on mänd Esineb mitmeid erinevaid metsatüüpe Haruldased taimeliigid eelistavad valgusküllaseid ja kuivi kohti Leidub stepi päritoluga taimi Kaitse all olevad taimed KARVANE LIPPHERNES Õied helekollased Kaunad karvased Kõrgus 1050 cm http://efloora.ut.ee/Eesti/species/7427.html PUNANE TOLMPEA Tumedate, sinakas roheliste lehtedega Pisut võnkliku varrega Kasvab kuni 50cm kõrguseks (Eestist leitud ka 1m kõrgune taim) http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Cephalant hera_rubra_02_Luxemburg.jpg HARILIK KOPSUSAMBLIK Üldtuntud tõhus looduslik tervistaja Värvuselt rohekas Kopsusamblik eelis tab kasvada lehtpuutüvedel, mõnikord harva ka okaspuudel http://entsyklopeedia
20–25 aastaseks. Eestis ahvena alammõõduks loetakse 19 cm kogupikkusest või 16 cm sabauimeni, siseveekogudes alamõõt puudub. Sigimine. Eestis saavad emased suguküpseks keskmiselt 3-5-aastaselt (14- 21 cm), isased aasta nooremalt (9-17 cm). Kudemine algab mõni päev pärast jääminekut, tavaliselt aprilli lõpul (vee tº 6-8 ºC juures), rooahvenal järveahvenast väheke varem, kestab harilikult 3-4 nädalat, lõpeb mai keskel. Küpsed 1,3-1,6 mm-se läbimõõduga helekollased marjaterad väljutatakse meie teiste kalade omadega võrreldes ainulaadselt pika võrkja seintega toruja marjalindina, mis kinnitub kõiksuguste vees olevate esemete (kivide, okste, rampade, kuhjalavade, isegi seisevpüüniste, tugevamate veetaimede jne.) külge, jäädes vette hõljuma. Sel kombel saab ahven sugu jätkata ka niisugustes mudase põhjaga soojärvedes, kus teistel kaladel puuduvad kudemistingimused. Ahvenat aitavad levitada ka veelinnud, viies oma jalgade külge takerdunud
· odratangud purustatud odraterad, ei lihvita, sisaldavad kruupidest rohkem mineraalaineid ja tselluloosi, valm. Erineva jahvatusastmega Hirss valmistatakse kooritud ja lihvitud tangusid · kooritud läikiva, sileda pinnaga, kergelt mõrkja maitsega, erinevas toonis kollaka värvusega. Keevad halvasti pehmeks, sisaldavad rohkesti tselluloosi · lihvitud läiketa, nõrgalt kibekas, sisaldavad vähem tselluloosi, paremini omastatavad. Jahused, helekollased Kaer · terveteralised kaeratangud tooretest kaeraterades heledama värvusega, aurutatud ja kuivatataud kaerateradest tumedama värvusega · kaerahelbed 8 kokkupressitud kaeraterad, mis eelnevalt aurutatud. Võivad olla peenestatud ja röstitud) Tatar · terveteralised tatratuumad - harilikud hallikama värvusega, keevad halvemini Pehmeks, pruunika värvusega kiirelt pehmekskeevad, paremate maitseomadustega
Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Kulleste koorumiseks kulub 1 nädal. Kullesed läbivad metamorfoosi enamasti augustis ja täiskasvanud ja noored lahkuvad kuivale maale talvituskohti otsima septembri alguspoolel. Suguküpsus saabub isastel 2 aastaselt ja emastel 3 aastaselt. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 °C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, moondejärgne noor konn on aga kõigest 1,5...2,5 cm pikk. Eluiga ulatub 6...7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all. Järvekonn elab seni teadaolevalt ainult Lõuna-Eestis. Huvitavaid tähelepanekuid. Tegu Euroopa suurima pärismaise päriskonnalisega. Kehamõõtmed Kehapikkus isastel kuni 12 cm, emastel kuni 14 cm.
Juurestik on hästi välja arenenud ja tugev, aga paikneb maapinna ligidal. Paljunemine Lillkapsas õitseb sõltuvalt maist kuni augustini, seemned aga valmivad juulist septembrini. See on ühekojaline putuktolmneja. Taim ise on iseviljastuv ehk partnerokarpne. Seemned valmivad, kui õisikute vananedes puhkevad õied. Õied pole kuigi suured (läbimõõt on 1,2-2,6cm), kuid see-eest õiekobarad on tihedad (3-15cm pikad). Õielehed on valged, helekollased või kollased ja näevad välja, nagu oleksid villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder, mis on 6-8,5 cm pikk. Välimuselt on silindrikujuline, vahepeal natuke lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast.
Paljunemine Lillkapsas õitseb sõltuvalt külviajast maist augustini. Seemned valmivad juulist septembrini. Ta on ühekojaline (emas- ja isasõis paiknevad ühel taimel) putuktolmleja. Taim on partenokarpne ehk iseviljastuv. Õisiku vananedes õied puhkevad ja valmivad seemned. Õiekobarad on tihedad, 315 cm pikad. Õied pole kuigi suured, nende läbimõõt on 1,22 cm, harvem kuni 2,6 cm, peente õieraagudega. Õielehed onvalged, helekollased või kollased ja lainelised või köbrulised, justkui villidega kaetud. Lillkapsa vili on kõder. Kõder on 68,5 cm pikk, tavaliselt silindrikujuline, vahel natuke lapikuks litsutud, mügaraline ja lühikese tipuga. Esimeste tõusmete ilmumisest kuni tehnilise küpsuse saabumiseni kulub 90120 päeva, seemnete valmimiseni 200240 päeva. 4 Kasvatamine 2009
Olles aktiivne ja pilkupüüdev, kasutatakse seda sagelireklaamides. Oranž toimib ergutavalt, aga suurtes kogustes võib mõjuda ka ärritavat ja rahutukstegevalt. Ruumis jätab see toast väiksema mulje. Suurendab söögiisu. Kollane ruum-Kollane on ergutav, kerge, rõõmus, stimuleeriv, ere ja helge värvus. Kollane on särav värv, mis soodustab suhtlemist ja laiendab ruumi. Seepärast sobib kollane kõige paremini ruumidesse, kus on vähe loomulikku valgust. Helekollased laed tunduvad veelgi heledamad ja säravamad kui valged laed. Kollane värvus särab vaatajale vastu. Seepärast võib liialt külluslik kollane värv väikestes ruumides pealetükkiv tunduda. Koos roheliste ja siniste toonidega loob kollane loomuliku ja reipa mulje. Pastelse kollasega tekitavad need eriti efektse õrnade ja küllastunud toonide kooskõla, kus roheline moodustab õrnema pastelse tooniga jõulise ja dünaamilise kontrasti.
Aed-merikann Armeria maritima `Varretu` 5 cm mai-juuli Lillakasroosad, kiviklibune päikseline ilma õievarteta või liivane muld Aed- päevaliilia Hemerocallis `El Desperado' 60-80 cm juuli-august Helekollased, Huumusrikas Poolvarju- veinipunase aiamuld line ja joonega õie ser- päikseline val ja veinipu- nase laiguga
tohi tõsiselt võtta nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust üritab abi kutsuda/
mis kulgeb silma sisenurgast vertikaalselt ninajuureni. Seda volti nimetatakse silmanurgakurruks (ehk kolmas silmalaug). Niisugune tunnus esineb sageli ka normaalsetel imikutel. Volt võib nii Downi sündroomiga kui ka normaalsetel lastel nende vanemaks saades vähem märgatavaks muutuda ning viimaks kaduda. Tunnus on oluline eelkõige seetõttu, et võib jätta alusetult mulje kõõrdsilmsusest. Silmade iirist võivad ümbritseda valged või helekollased tähnid. JUUKSED. Downi sündroomiga laste juuksed on harilikult pehmed ja sirged. KAEL. Downi sündroomiga vastsündinutel on kuklal suur nahavolt, mis harilikult nende kasvades kaob. Täiskasvanutel ja vanematel lastel on lühikesed ja jämedad kaelad. 6 SUU. Suuõõs on keskmiselt pisut väiksem ja keel seevastu pisut suurem. Selle tõttu tekib mõnedel lastel keele suust väljaajamise komme. KÄED. Käed on laiad ja lühikeste sõrmedega. JALAD
Epoksüvaigud Epoksüvaigud (epoxy resins) moodustavad üle 90 % kõikidest plastkomposiitide sideaineks kasutatavatest vaikudest. Nende eelis on head töödeldavus; neist saab valmistada eelimpregneeritud materjale prepreg'e (prepreg preliminary impregnated), millest hiljem valmistatakse plastkomposiittooteid. Epoksüvaigud molekulis epoksürühmi sisaldavad sünteetilised mono- või oligomeerid, mis kõvendiga segatult on termoreaktiivsed; vedelad või tahked läbipaistvad helekollased või pruunid ained, molekulmass enamasti 300 3500, lahustuvad 2-propanoonis ja püridiinis, muutuvad t°- 15 200 °C kõvendi toimel jäigaks, lahustumatuks ja mittesulavaks. Epoksüvaikude kuumkõvastamiseks kasutatakse peamiselt dikarboksüülhapete anhüdriide, formaldehüüdvaike ja polüamiide. Kõvastamata epoksüvaigud ja kõvendid on mürgised. Kõvastamisel liituvad epoksüvaigud tekstiili, naha, puidu, metallide, klaasi, portselani, loodus- ja tehiskividega
· okka servas madalad üksikud hambad · käbi hästi pisike, hele · ümara servaga soomused Larix gmelinii var. japonica - Kuriili lehis · II ja vanema aasta võrsete lühivõrsed, millele kinnituvad okkad mitmekümne kaupa kimpudes · võrsete järgi määramisel on oluline värvus · noored võrsed violetjad või oranzpruunid, paljad või karvased · pungad kollakaspruunid Larix decidua - Euroopa lehis · noored võrsed hallikad, helekollased · pungad kerajad, pruunid , vaigused · helerohelised okkad · okkad pehmed, pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad · suurem käbi kui kuriili lehisel · seemnesoomused üksteise ligi hoiduvad · isaskäbid rohekad või kollakad, emaskäbid punased või rohelised · valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad · kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja Larix sibirica - Siberi lehis · noored võrsed kahvatukollased
· Masaccio /masatso/ (1401-1429) Tema lühikesest elust on vähe teada. Gootikaga võrreldes on ta julge uuendaja. Ta kujutab ilmekalt rahulikke, tugevaid, jõulisi inimesi tumedate, sügavate värvidega. Pisut gootipäraseid jooni võib kohata dominikaani mungast maalija · Fra Angelico /andzeeliko/ (1387-1455) töödes. Tema peamiselt freskotehnikas maalides valitseb sügav usuline meeleolu. Seda rõhutab väga õrn ja hele koloriit (helesinised, helepunased, helekollased toonid) ja pühalikud ilmed. Fra Angelico töödes pole midagi rahutut, järsku ega inetut. Kuulsaimad on Fra Angelico freskod Firenzes San Marco kloostris. Vararenessansi kuulsaim maalikunstnik on · Sandro Botticelli /botitselli/ (u. 1445-1510). Teda toetas Firenze rikas ja kunsti soosijana tuntud Medici /meeditsi/ ülikuperekond. Nende ülesandel on Botticelli maalinud usulise sisuga töid ja kaks väga kuulsat antiikmütoloogia ainelist maali:
KORISTAMINE Linal eristatakse nelja küpsusjärku: roheline küpsus, varajane koldküpsus, kold-ja täisküpsus. Lina koristus sõltub mis otstarbeks lina koristatakse. Kas kasvatatakse kiu või õli saamiseks. Varajane koldküpsus sobib kõige paremini kiu saamiseks kuna selles küpsusjärgus saadakse linalt kõige suurem ja kvaliteetseim kogusaak. Selles staadiumis on linapõld muutunud helekollaseks. Lehed on varisenud varre alumisest osast kuni varre keskosani. Seemned on kupardes helekollased. Koldküpsuses koristatakse kõige kvaliteetsem seemnesaak. Mis sobib eeskätt külviks. Koldküpsuses on linapõld kollane ja kuprad hakkavad muutuma pruuniks. Täisküpsuses on kõik lehed maha langenud, seemned on värvunud pruuniks. Sellises küpsusjärgus koristatakse lina. Lina koristatakse üldjuhul kombainiga mille küljes on ka sidumisaparaat. Need kombainid kitkuvad lina, raatsivad kuprad vartelt ära, seovad varred nööriga peodesse või laotavad ühtlase lindina põllule
puhkedes lehed 'Drummondii'- ´Lutescens´ noored tum´ lehed lehed suurte kuldkollased, hallikasrohelised, lehed oranžikas suurte valgete laikudega. tugevakasvuline, heledamate hiljem tumekollaste ´Durand Dwarf´ sügisel servadega lehed. rohekaskollased, laikudega. tiheda helekollased 'Crimson King'- aeglane kasv. ´Nanum´ oksastikuga lehed purpurpunased ´Pyramidale´ - kompaktse kompaktne ´Aureovariegatu lehed. puhkedes võraga, kääbussort m´ väike puu, 'Dissectum' , õrnroosade tihedate ja ´Pulverulentum´
naine). Naistega leevendab ta ajutiselt oma üksindust. töötas Mustamäel oma kõrtsis, mis oli elumaja esimesel korrusel / psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut “Mees ja naine”, sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist – uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub
koristamist, ei ole terad mõnikord veel läbinud järelkasvamiseperioodi ja nende idanevus on normaalsest väiksem, kuid see suureneb pärast järelvalmimist, järelvalmimata odral määratakse ainult eluvõime; see peab olema vähemalt 95%. 3 Õlleodra terad peavad olema sümmeetrilised, sordile omase kuju ja normaalse lõhnaga. Sõklad peavad olema ühtlaselt helekollased ja läikivad. Sõkalde tumenemine tuleb ebasoodsatest koristus-, kuivatus- ja säilitamistingimustest, millega kaasneb alati idanevuse halvenemine. Kopitus- ja hallituslõhn viitab terade niiskes säilitamisele, linnaselõhn aga terade kasvamaminekule. Kvaliteedi täpseks uurimiseks analüüsitakse mitmeid terade füüsikalisi ja bioloogilisi omadusi. 1000 tera mass ja terade jämedus. Terade massi mõõdetakse 1000 õhkkuiva tera kaalumisel
aineid. Lehtsalat moodustab pikkade ja laiade lehtedega hõreda kodariku, olenevalt sordist lehed lamedad või kurrrulised, rohelised või punased või ainult tipust punased. Mõni sort pähklimaitseline Peasalat moodustab tiheda kodariku, nn. pea. Lehed lamedad või kurrulised, värvuselt rohelised või punased, kodarikus sees lehed heledamad. Meeldiva maheda maitsega jääsalat mahlaste roheliste lehtedega, tihedaid kodarikke moodustav peasalat. sisemised lehed helekollased kuni valged, nime saanud transportimisest( kaeti jääga). maitsev ja kiudaineterikas, värvilt ja toiteväärtuselt alla teistele Rooma salat- aedsalati teisend. lehed pikad, tumerohelised ja moodustavad pikliku kodariku. Lehe keskrood eriti mahlane, maitsev ja kiudaineterohke, sisemised lehed mahlasemad. Kõige külmaõrnem salatitest Spargelsalat kodarikku ei moodusta, jämedat vart süüakse värskelt või keedetult
Kahjustatud seemned ei idane või neist arenevad nakatunud tõusmed. Välitingimustes viirus on elavatel taimedel ja levib nakatunud seemnetega. Tõrje: Külvata viirusvaba seemet viirusvabalt põllult. Tõrjuda umbrohud ja lehetäid. Korjata välja haigestunud taimed ja põletada. 4.5 Kollane mosaiik Seda haigust põhjustab mungoa kollane mosaiikviirus (MBYMV). See viirus kahjustab rohkem sojauba ja põhjustab põllul suurt kahju. Tunnused: Iseloomustavaks tunnuseks on silmatorkavad helekollased laigud lehtedel. Kollane piirkond on üle lehe laiali või on piiritletud ribadena piki leheroode. Sellel viirusel on lai vaheperemeestaimede hulk ja taimemahla ning seemnetega ei levi. MBYMV viiruse nakkuse levitajaks on valge kärbes. Kui nakkus on toimunud 75 päeva jooksul pärast külvi, siis on saagi vähenemine märgatav kuna nakatumine hiljem ei põhjusta saagi olulist langust. Tõrje: Kasvatada resistentseid sorte. Nakatunud taimed välja korjata ja põletada.
ei tohi tõsiselt võtta – nad ei tee nalja ega poes, ei võta last kukile/ Theo – restoranišveitser – ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut “Mees ja naine”, sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist – uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust – üritab abi
võta last kukile/ Theo restoranisveitser ei pidanud seda oma põhitööks/ intellektuaal või hooramees?/ psühhoanalüütiline enda suhtes/ kirjutas raamatut "Mees ja naine", sest tal polnud kellegagi rääkida, aga tahtis/ huvitav mees, kuna tundis elu/ telepaatilised tundmused ja prohvetlikud unenäod/ Seevaldis (psühhoneoroloogiahaiglas) sanitar/ kartis alla käija ja jääda vanaks ja nõrgaks/ helekollased läbipaistvad silmad/ õhtupooliti elu sisse/ ei sallinud näitlejaid ja lavastajaid/ otsib läbi seksi ühendust kosmosega/ kadestas krokodilli ja kilpkonna kaitsekihti/ harjutas magneetilist pilku/ tundis end ebakindlalt ruumides, kus ei olnud peeglit/ materialist uskus kõikidel nähtustel olevat teadusliku aluse/ räägib oma unenägudest/ tundis ennast olevat loodud kõrgemate väärtute jaoks, kui vaid juhuseks/ huvitub võõra inimese elust üritab abi kutsuda/
Hääl hele, aeg-ajalt, korrutav hüüd. Kõrvukas rats on Eestis üldlevinud, paiguti arvukas haudelind. Pesitsevate paarida arv on aasta-aastalt kõikuv. Elupaigaks põhiliselt kultuurimaastik- pealmiselt väiksemad metsatukad, pargid. Eelistab okasmetsi- männikuid. Suuri metsi väldib. (T. Randla, 1976) Eestis erinevatel andmetel 1000 kuni 3200 paari vahel.(eoy.ee) Lumekakk: Suur kakuline. Sulestik põhiliselt valge, hõreda kuni kaunis tiheda mustpruunini vöödistusega. Silmad helekollased. Aktiivsed päeval, lendab madalalt, tehutseb enamasti avamaastikul, peatudes kividel, pinnasekühmudel, postidel ja rabamändidel. Lumekakk on Eestis talikülaline, kes saabub meile invasioonilinnuna. Sagedamini on kohatud teda rannikualadel- eriti aga Kirde- Eestis, Soome lahe rannikukul ja saartel (eriti Mohni saarel). Saabub enamasti novembris ja lahkub märtsis-aprillis, üksikuid kohatakse maini. Sagedamini vaadeldakse Eestis lumekakksevu detsembrist, teistel aastatel veebruaris ja
on neelata ümbritsevast keskkonnast hapnikku, mille tagajärjel õlikiht kõvastub, muutudes veekindlaks kileks, mis ei lahustu vees ega piirituses · Kiiremaks kuivamiseks töödeldakse õlid värnitsateks, mis saadakse õlide kuumutamisel metalli oksiididega(sikatiiv) vüi kuuma õhu läbi põlemisel 150kraadi juures, õlid muutuvad küdelamaks ja kiiremini kuivavateks · Värnitsa liigid: 1. naturaalvärnitsad- helekollased, kõvastuvad 24-30 tunni jooksul, kasutatakse välistöödel ja õlivärvide sideainena(lina- ja kanepiõlidest) 2. poolnaturaalsedvärnitsad- oksoon, segaoksoon ja polümeriseeritud värnitsad 3. tehisvärnitsad- glüthaan värvid Lahustid ja vedeldid Lahustiteks nimetatakse lenduvaid vedelikke, mis on võimelised lahustama kilemoodustajaid ja muutma need pealekantavateks ning laialivalguvateks.
Luminofoorlambi kolvi (klaastoru) sisepind on kaetud luminofoorkihiga, mis helendub gaasis tekkiva kaarlahenduse tagajärjel ja määrab valguskiirguse spektri koostise. 33. Ülevaade elektriohutusest, elektrikahjustused . 1)Põletused tekivad kas otse kontaktist elektrivooluga või elektrikaarest ja on tingitud voolu läbimisest kehast voolu juhtiva koe kaudu. Põletus on elektrienergia soojusenergiaks ülemineku tulemus. 2) Elektrimärgid - hallid või helekollased laigud, kriimustused, haavad, verevalumid, villid naha pinnal - näitavad voolu mõju ja reeglina valutud, paranevad kiiresti. 3) Naha metalliseerumine - väga väikeste kaarleegis (näiteks lühisest) tekkinud metallitükikeste sattumine naha alla. Kaasneb põletus kuumast metallist. 4) Elektroftalmia - silmade kahjustus tugevast elektrikaare UV ja IP kiirgusest, mis lainepikkuselt ja energialt erinevad oluliselt looduslikust nähtavast valgusest. Võimalik metalli tükikeste sattumine silma
● Huulõieliste(Labiatae)(Lamiaceae) sugukond. ● Mitmeaastane rohttaim, väga vormirohke liik. ● Lehed sarnanevad kõrvenõgese lehtedega. ● Varred kandilised, tugevalt harunenud. ● Õied on väikesed, valged, helekollased või roosakad ja kinnituvad ülemiste lehtede kaenlasse. ● Õitseb juunist augustini. Ajaloost ● Oli tuntud Vanas-Kreekas, Roomas, Araabias, kus melissiteed kasutati haiguste ja haavapõletike raviks ning putukatõrjeks. ● Kloostrite kaudu jõudis Euroopasse. ● Juba 15. saj alates tehakse melissivett.
rämeda häälega. Laulu võimendamiseks punnitatakse suunurkadest välja tumedad häälepõied. Järvekonnade kudemisperiood on pikk ning selle aja jooksul muneb emasloom 5...10 cm sügavusse vette kuni 3000 muna. Munad munetakse kas ühe kämbuna või portsjonitena. Järvekonnad on soojalembesed loomad ja seepärast peab kudemisajaks veetemperatuur tõusma 15...18 ?C-ni. Kulleste areng on pikk ja kestab kuni moondeni 80...90 päeva. Kullesed, kes alguses on helekollased või pruunid, muutuvad rohelisteks, kui on saavutanud pikkuse 3 cm. Enne moonet on kullesed ...9 cm pikkused, moondejärgne noor konn on aga kõigest 1,5...2,5 cm pikk. Suguküpseks saab 3 aasta vanuselt, eluiga ulatub 6...7 aastani. Järvekonn on looduskaitse all. Imetajad Tuhkur Tuhkrut tunneb ära kõige paremini tema näo järgi. Talle on iseloomulik hele nägu tumeda maskiga. Ülejäänud keha on tuhkrul tumepruun. Kohati paistab alt kollane aluskarv
Väga tugev hape, vesilahustes dissotsieerub. Seleen (Se) - Avastas 1817 Berzelius. Hajutatud element, tuntud üle 50 Se- mineraali,looduslik Se on 6 isotoobi segu.Om: eriti amorfne ja peendispersne, keemiliselt aktiivne. Toatemperatuuril reageerib F2, Cl2 ja Br2-ga. Lihtainete otsesel reaktsioonil saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu, SeF4 – värvitu vedelik, reageerib energiliselt veega, söövitab klaasi, SeCl4 – värvitud või helekollased kristallid, hüdrolüüsub vees; konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape). SeO2 reag veega H2SeO3- seleenishape - värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv, kesk tugevusega hape; SeO3 – seleentrioksiid - värvitu kristallaine, reag tormiliselt veega; H2SeO4 – seleenhape, soolad, värvitu kristallaine, väga hügroskoopne, moodustab hüdraate (nagu H2SO4). Se reageerib kõigi metallidega (kuumutamisel) → seleniidid
ebatsuugat jõulupuude saamiseks, kasutatakse haljastuses ja mäenõlvade kaitseks erosiooni vastu, eelkõige peale metsapõlenguid Euroopa Lehis (larix decidua) LH: 1. Levila: Kesk-Euroopa mäestikes ja Lõuna-Poolas. 2. Suurus: 40-50 m, tüve läbimõõt kuni 1,5 m. 3. Tüvi, võrsed, oksad: Noores eas koonusjas, hiljem laiuv, ebakorrapärane, vanemad oksad horisontaalsed või rippuvad. Tüvekoor hallikaspruun, pikuti lõhenev, vanemas eas paksu korbaga. Noored võrsed hallikad, helekollased. Pungad kerajad, pruunid , vaigused. 4. Lehed ja pungad: Pikkvõrsetel ühekaupa, lühivõrsetel 40-70 kaupa kimbus, 1,5-3 cm pikad, pehmed. Puhkevad aprilli lõpul, kolletuvad ja varisevad novembri algul. 5. Õied ja viljad: Käbid moodustuvad lühivõrsetel. Isaskäbid võrsete alumisel küljel, rohekad või kollakad. Emaskäbid punased või rohelised, õitsemise ajal püstised. Valminud käbid pruunid, 2-4 cm pikad, kattesoomuste tipud paistavad seemnesoomuste vahelt välja.
ilmestamiseks, metsaservadesse istutatuna. Annab kännu- ja ka juurevõsu. [9] Sordid: · 'Aureum' puhkevad ja noored lehed kuldkollased, hiljem kollakasrohelised; · 'Mohican' väga tiheda, kompaktse kasvuga, kuni 1,5 m kõrge ja kuni 2,5 m lai, lehestik sügavroheline; viljad jäävad pikka aega oranzpunasteks; · 'Variegatum' lehed kollasekirjud; · 'Versicolor' lehed puhkedes helekollased, hiljem kuldkollased, sügisel kollasekirjud. [9] 2.3.5. Kaunis veigela Kaunis veigela (Weigela florida) kasvab 2-3 m (meil 1- 1,5 m) kõrguse laialivajuva põõsana Põhja- ja Kirde-Hiinas, Korea poolsaare ja Venemaa Kaug-Ida lõunaosa valgusküllaste puistute alusmetsarindes, metsaservadel, jõeorgudes jne. [9] Võrsed noorelt punakad või rohelised, kaherealiselt
pooltoodetele pritsida külma vett. Toodete küpsetamine Keedutaignast pooltooted küpsetatakse 180 - 210º juures 20 - 40 min. olenevalt toodete suurusest. Küpsemisel tekib tootele kiiresti koorik s.t. taignas olev niiskus, mis kuumuse mõjul aurustub, tahab välja pääseda kuid koorik takistab ning seetõttu kuum aur kergitab taignent ning sisse tekib tühimik. Õigem on pooltooted asetada algul kuumemasse ahju ( 200ºC) küpsetada ~10 min kuni tooted on kergelt helekollased ning seejärel küpsetada 180º juures. Nii jõuavad valgud kalgenduda ja pärast ahjust välja võtmist ei vaju tooted kokku. Keedutaigen kaotab küpsetamisel 40 - 48 % oma kaalust. 18 Valmis pooltooted peavad olema kergelt pruunika varjundiga, suuremahulised, kerged, soolaka maitsega, tugeva koorikuga ning seest kuivad. Keedutaignast valmistatakse pooltooteid nii tortidele, kookidele kui ka küpsistele.
suuresti erineda. Näiteks mõjutab seda pigmendi osakeste suurus: raudoksiidi värvitoon võib kõikuda kollasest pruunini. Kollane ooker on valguspüsiv ja ilmastikukindel ning võib kokku segada kõikide pigmentidega. Mõnikord kollane ooker tumeneb õlis. Pigmenti kasutatakse kõikide maalimistehnikate korral. Kollane ooker muutub põletades punaseks (punane ooker) ja kaob siis ka hüdraatunud vee osa. Kaadmiumkollane (kollane pigment) Kaadmiumkollase valem on CdS. Pigmendil on peened, helekollased osakesed, oranzikad osakesed on kollakatest suuremad. Kaadmiumkollane avastati 1818. aastal ja 1825. aastal hakati pigmenti Saksamaal tootma. Pigmenti valmistatakse kaadmiumi sooladest sadestamisel sulfiididega. Olenevalt sadestamistingimustest, on võimalik saada kollast kuni kollakas-oranzi värvi. Pigmendil on väga head katte- ja värvumisomadused, samuti on ta valguse, hapete ja leeliste suhtes püsiv. Kaadmiumkollast kasutatakse õlivärvides, akvarellvärvides, raamatu- ja seinakunstis
• tihedalt kuldkollaseid tähekujulisi õisi, tumeroheline, nn tilli lehestik, tihe puhmas. Kasvab tavalisel aiamullal. Eelistab päikselist asvukohta. Taime kõrgus kuni 30 cm. DORONICUM ORIENTALE - KAUKAASIA KITSEKAKAR • Mitmeaastane 30-50 cm kõrgune taim, püstine, alumised lehed on ümar-munajad, tugevalt hambulised, helerohelised, ülemised lehed munajas-elliptilised pikkadel õievartel. Õied üksikud 3-5 cm läbimõõduga, kollased. Keelõied helekollased, tuppõied kollased. • Kasvuala: talvekindel, armastab valgust. Et saada suuremaid õisi ja pikaajalisemat õitsemise aega istutatakse ta poolvarju. • Muld: sobivad alad mis on haritud 20-25 cm sügavuselt, niisked kuid mitte liigniisked. Sel juhul kasvavad taimed dekoratiivsed ja õitsevad hästi. GERANIUM MACRORRHIZUM –RISOOMIKAS KUREREHA • Moodustab kiiresti maapinda katvaid puhmikuid, millest umbrohud ei suuda läbi tungida. Basaalne lehestik
Kuni 20...35 m kõrgune puu, tüvediameetriga 60...100 cm. Võra tihe, laikoonusjas ja tihti ebakorrapärane. Juurestik tugev. Eestis on kanada kuuse dimensioonid palju tagasihoidlikumad, saavutades harva kuni 25 m kõrguse. Vanus võib ulatud kuni 600 aastani. Tsoon II. 1700. Areaal: Liigi kodumaaks on Põhja-Ameerika taigavöönd 45. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel, ulatudes põhjas metsade leviku põhjapiirini ja lõunas preeriate põhjapiirini. Võrsed: paljad, hallid kuni valkjad (helekollased), läikivad. Pungad: väikesed, munajad või ümarad, helepruunid, vaiguta. Okkad: 1...2 cm pikad, veidi kõverad, neljakandilised, tömpide tippudega, hõõrudes lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm läbimõõdus, noorelt helerohelised, valminult helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Must kuusk (Picea mariána [Mill.] Britton et al.) Marianus Marylandist (USA)
Ei talu liig kuivi ega ka püsivalt liigniiskeid muldi. Kui valida jugapuid haljastusse, ei ole liigil kuigi olulist tähtsust, peaasi, et sordi parameetrid sobivad. Jugapuud teeb väga väärtuslikuks nende suur varjutaluvus. On väga vähe liike, mis suudaksid kasvada üksnes hajutatud valguse käes. See võimaldab kasutada jugapuud hoonete põhjapoolsete seinte ääres. Valgusnõudlikumad on värviliste okastega (kollased, kuldkollased, rohekaskollased, helekollased) sordid. Kuigi ka need suudavad kasvada varjus, ei tule seal nende värvus esile, kuna valguse puudus kompenseeritakse rohelise värvuse intensiivistamisega okastes. Et esineb nii püstja kui laiuva võralisi ning ka okaste ja võrsete värvus varieerub väga laiades piirides, on jugapuudest võimalik kujundada väga huvitavaid taimekompositsioone, mis õigetes proportsioonides sobivad peaaegu kõikjale. Jugapuud taluvad suhteliselt hästi ka linnatingimusi.
o. puust veinikannud ja alabastrist hanepraad. Ka pandi praadimiseks ja kpsetamiseks kaasa miniatuursed kgid ja leivaahjud. 7.3. Mistatuslikud deemoniunad Selgitamata on he taime pritolu, millist Egiptuses ldse ei leidu, mida on aga leitud nii Tutanhamoni kui teistegi vaaraode hauakambrist. See on alraun. 18.dnastia hauakambrite seinamaalid nitavad sageli selle taime viljamugulatega tidetud puuviljakorve kujutisi, mille thenduse le vaieldakse, sest helekollased alrauniviljad on tegelikult tuntud kui seksuaalsed ergutid. Egiptusele lhim maa, kus alraun kasvab, on Palestiina. Araablased nimetavad alraunivilja tuffah el-jinniks deemoniunaks. Deemoniunu kasutatakse vikestes annustes erutava vahendina, suuremates kogustes vivad nad inimese viia mratsushoogudeni. Professor Newberry oletas, et leitud ja seinamaalingutel kujutatud alrauniviljad on identsed niinimetatud didiviljadega. Seda heebrea keeles dudaimina tuntud
Puidust tehakse väiksemaid treitud detaile, tööristade käepidemed. Head meetaimed, seemnetest õli. Kasutatakse haljastuses. Suur läätspuu: Caragana arborescens Pärit Siberist ja Aasiast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 6m. Päiksepaisteline kasvukoht. Külma- ja põuakindel, talub linnatingimusi ja kärpimist. Lehed paarissulgjad, kuni 13cm pikad liitlehed. Lehekesi 8-12, ovaalsed või elliptilised, alt nõrgalt karvased, ogaja tipuga. Õied 2cm, üksikult või 5 kaupa kimpudes, helekollased, õitseb juunis. Viljad pruunid, kuni 6cm veidi karvased kaunad. Sisaldavad 5-8 seemet. Puit kollane ja pruun. Kasutatakse haljastuses. 46. Harilik robiinia ja väike läätspuu Harilik robiinia: Robinia pseudoacacia Pärit Põhja-Ameerika idaosast. Eestisse sissetoodud. Kõrgus 15m. Vähenõudlik, talub linnatingimusi, kärpimist ja kuivust. Soojalembene ja meil veidi külmahell. Lehed paaritusulgjad, kuni 30cm pikad liitlehed
Tsoon II. 1700. Areaal: Liigi kodumaaks on Põhja-Ameerika taigavöönd 45. ja 70. põhjalaiuskraadi vahel, ulatudes põhjas metsade leviku põhjapiirini ja lõunas preeriate põhjapiirini. Kanada kuusk kasvab segapuistutena koos Populus termuloides'e, P. balsamifera, Betula papyrifera, Picea mariana, P. rubens'i jt. liikidega. Koos Picea mariana'ga kasvab kõikjal Alaskal ja ka põhja pool polaarjoont. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: paljad, hallid kuni valkjad (helekollased), läikivad. Pungad: väikesed, munajad või ümarad, helepruunid, vaiguta. Okkad: 1...2 cm pikad, veidi kõverad, neljakandilised, tömpide tippudega, hõõrudes lõhnavad mustsõstra järgi. Käbid: väikesed 3...5 cm pikad, 1...1,5 cm läbimõõdus, noorelt helerohelised, valminult helepruunid, seemnesoomused terveservalised. Käbisid kannab rikkalikult juba noores eas ( 15...20 aastaselt). Suuri puid on meil kasvamas Hiiumaal, Suuremõisas [ h = 21,7 m, d = 46 cm (Roht,
Paljud neist kõlbavad süüa kohe pärast taimelt noppimist. Enamik puuvilju sisaladb palju vett, sahhariide (süsivesikuid), vitamiine ja kergesti omastatavaid mineraalaineid. Puuviljad jagunevad tsitruselisteks ja luuviljalisteks. Tsitruseliste hulka kuuluvad: Apelsin Apelsini sorte on palju ja neid kasutatakse erinevalt. Ühed sobivad söömiseks, teised marmelaadiks ja kolmandad aga mahla jaoks. Sisaldab rohkelt C- vitamiini. Greip - Helekollased viljad on mahlakad ja maitsvad, ei ole liiga magusad. Vitamiini A on rohkem roosa ja punase viljalihaga kreipides. Veel on kreibis rohkesti vitamiini C, kaaliumi ja foolhapet. Laim - peab olema tumeroheline, sileda ja nõrgalt läikiva kestaga. Vältige tuhmi kestaga, pehmeid ja liigselt läbikuivanud laime. Pruunid täpid kestal laimi maitset ei riku. Kumkvaat - on 2,5-5cm pikkune piklik söödava õhukese kestaga vili. Kest on lõhnav ja magus, värvilt kuldkollane kuni tumeoranzh
kollaselehiste sortide kohta. Spiraea japonica 'Goldflame' lehed puhkedes oranzikaskollased, suve algul kuldkollased, hiljem rohekaskollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranzikaspunane. Spiraea japonica 'Goldmound' lehed puhkedes erekollased, hiljem kuldkollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranzikaskollane. Spiraea japonica 'Golden Princess' lehed puhkedes helekollased, suvel kuldkollased. Õied roosakaspunased. Õitseb juulis-augustis. Sügisvärvus oranzikaskollane. Spiraea japonica 'Little Princess' väikeste, kuni 2,5 cm pikkuste tumeroheliste lehtedega kompaktne põõsas. Õied roosaskaspunased. Õitseb juulis-augustis. Spiraea japonica 'Magic Carpet' lehed puhkedes oranzikaskollased, suvel kollased (suvel on võrse tipus olevad lehed oranzikas- kuni punakaskollased). Õied roosakaspunased. Õitseb juulis- augustis
- elektrijuhtivus oleneb suuresti (kuni tuhat korda) pealelangevast valgusest - kuni 60º-ni rabe 3.22.3. Keemilised omadused, ühendid Seleen, eriti amorfne ja peendispersne, on keemiliselt aktiivne - Toatemperatuuril reageerib F2, Cl2 ja Br2-ga Lihtainete otsesel reaktsioonil saadakse: SeF6 – värvitu gaas, vees praktil. ei lahustu ega hüdrolüüsu SeF4 – värvitu vedelik, reageerib energiliselt veega, söövitab klaasi SeCl4 – värvitud või helekollased kristallid, hüdrolüüsub vees konts HCl-ga → H2SeCl6 (heksakloroseleenishape) On tuntud ka teised halogeniidid: Se2Cl2, SeOCl2 jt. - Õhus põleb → SeO2 (värvitu kristallaine), veega → H2SeO3 H2SeO3 – seleenishape, soolad: selenaat(IV) e. selenit värvitu kristallaine, hügroskoopne, vees väga hästi lahustuv keskmise tugevusega hape hape ja soolad väga mürgised hapet võib saada ka Se oksüdeerimisel HNO 3-ga:
k.) ebakalmus, taime lehed meenutavad kalmuse lehti. Võhumõõgaline. Kasvukoht: lodumetsades, jõe- ja järvekallastel, vesistel puisniitudel, madalsoodes, kraavides, lompides. Kollane võhumõõk on suur kodarikpüsik, mille tugev risoom paikneb mudases vees. Risoom annab igal aastal uue jätku ja võib haruneda. Varred pisut lamendunud, 70-100 cm kõrged. Lehed mõõkjad, tekivad vaheliti järjestikku eelmise lehe tupeosast, kahetahulised, sümmeetrilised. Õied helekollased, lõhnatud, kolme õiekattelehega kahes ringis. Talitluslikult koosneb iga õis kolmest eri suundadesse avanevast huulõiest, mille putkeosa põhjas on nektar. Nektar on kätte- saadav vaid pikasuistele tolmeldajatele 3-5 päeva jooksul. Õitseb juunis ja juulis. Viljaks on kolmetahuline kupar, esineb puist- ja vesilevi. Seeme võib ujuda üle aasta, enne kui idaneb. Paljuneb risoomiga ja seemnetega.
annaabi.ee 
