Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Heintaimed". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ristik, timut, heintaim, ristiku, heintaimed, põldtimut, heintaimede, kõrrelised, rebasesaba, õisik, liblikõielised, hiline, õied, varte, taimik, rohundid, proteiini, üksiku, vars, rooma, rohtu, olustvere, loalised, lutsern, tungivad, puhmikuline, sammasjuur, hilist, lühikese, niidul, märgis, mistõttu, tipul, märka, niitudel, ristikud, metsloomlühema kestusega heintaimi. Seemnesegudesse võetakse 2-3 liiki, mis arengukiiruselt oluliselt ei erine. Rohumaad, millel karjatatakse võivad olla liigirikkamad (3-6 liiki) kui niidutüübilised. Liikide valikul lähtume kasvukoha tingimustest ja rohumaa kasutusotstarbest. Rohumaad rajatakse tihti piiratud kasutussobivusega alale, seetõttu sõltub rohumaade majandamise tulemuslikkus liikide ja sortide valiku oskusest. Kasvukeskkonna suhtes on nõudlikumad liblikõielised heintaimed. Liblikõieliste ja kõrreliste iseloomustamiseks ning valikuks potentsiaalse rohusöödana on vaja analüüsida nende morfoloogilisi erinevusi arengufaasides, hinnata erinevate koristusaegade mõju lehtede ja varte keemilisele koostisele ning toiteväärtusele ja kuivaine(KA) saagi suurusele. Täisväärtuslik rohusööt piimakarja ratsioonis peab olema hea söömuse, kõrge seeduvuse ja mõõduka proteiinisisaldusega. Rohusööt ja ilmastik
PUNANE RISTIK (Trifolium pratense) RED CLOVER (Trifolium pratense) Referaat Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Punase ristiku ajalugu.................................................................................................................3 Punase ristiku kasutusala............................................................................................................4 Punase ristiku sordid...................................................................................................................5 Saagikus Eestis............................................................................................................................7 Kasutatud allikad....................................................................................
1) Rohumaade majanduslik ja keskonnakaitseline tähtsus Eeslis võivad olla mürgised; kuid on ka selliseid, mis suurendavad rohuseeduvust. Rosetjad rohundid (varretu Eesti suhteliselt niiske klnma ja mitmekesine mullastik soodustavad rohumaaviljelust. Heintaimede osa ohakas, nurmenukk). Kõrged rohundid (kõrvenõges, angervaks, tuliohakas) Eestis on asendamatu ja mitmekülgne õimaldaad toota loomadele täisväärtuslikku põlnsoota, säilitavad 9) Kõrreliste ja liblikõieliste rühmitamine taimede kõrguse ja lehtede paiknemise alusel ja tõstavad inullav iljakust Liblikõielised rohumaataimed seovad õhulämmastikku |a säästavad suuri 1) Pealisheinad- Taimede kõrgus on 0,8-1,8 meetrit
Kas on oluline loomasööt või mullaviljakuse tõstmine? Heintaime kasvatamiseks valitakse sellised heintaime liigid, mis annavad kõige suurema ja väärtuslikuma heintaime saagi. Kui kõrrelisi heintaimi väetada lämmastikuga kõiguvad nende saagid aastate lõikes tunduvalt vähem kui liblikõieliste saagid. See võib olla ka keskkonnale ohtlik. Jääb kasutamata liblikõieliste võime mügarbakteritena siduda õhu lämmastikku. Et see edukas oleks on vaja tunda heintaimede bioloogilisi omadusi. Liblikõielised heintaimed Kuna lämmastik on kallis ,siis on rohkem tähelepanu pööratudki liblikõielistele. Nad on pioneertaimed, mis kasvavad ''tühikutes'' kus ei ole teisi taimi. Eestis on levinum valge, punane ja roosa ristik, kuid valge ristik põldheinaks ei sobi, see on karjamaataim. Lutsern, ida kitsehernes, nõiahammas. Kõikidele eelnimetatud liikidele on iseloomulik sümbioos vastava liigi mügarbakteriga. Mis moodustavad juurte mügaraid
Püsiv ja kindla kvaliteediga saak. Primaarsed- ehk loodusest pärit vormid; nisu, oder, riis, hernes, Sekundaarsed- taimed mis levisid algul levisid umbrohtudega, hiljem hakkati neid kasvatama kui kultuurtaimi. Eesmärg- toiduks, söödaks, tehniliseks tarbeks, Jaotus: 1. Tera ja kaunviljad rukis, nisu, kaer ja kaun- hernes, ub, lääts. 2. Mugul- ja juurviljad, kõrvitsad- kartul, maapirn, naeris, porgand, kaalikas, kõrvits, melon. 3. Põldheinad- timut, aruhein, kerahein, aasnurmikas 4. Õli- ja eeterõlikultuurid- raps, päevalill, magun, köömen, piparmünt 5. Kiukultuurid- kanep, lina 6. Narkootilised taimed- tubakas, magun, oopium. Agrotehnika Kasvukoha valik Kasvatamise koht külvikorras Seene ettevalmistamine Mulla harimine Külvitöö Kasvuaegne hooldus Korstustöö Külvi eelne väetus Umbrohu tõrje Külvide hooldamine
3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon 4. kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 0 C karastumine on pöörduv protsess 17. Taliteraviljade koht külvikorras Taliteraviljade koht külvikorras Kesa põhitüübid: 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri põldhein, ristik lutsern varajane kartul segatis haljasväetiskesa eelistatakse väheviljakal mullal Halvad eelviljad on keskmise ja pika kasvuajaga suviteraviljad. Kesa peab vabastama maa 1 - 1,5 kuud enne talivilja külvi. 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Taliteraviljade külvamine külviaeg: võimalikult kiiresti peale viimast mullaharimist rukis 25. august. ... 5. september nisu 1.sept. ... 10. September
Mg puudus lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg
-Igale kaunviljaliigile on kohanenud mügarbakterite eri rassid, Seeme(vt pilte konspkt) ·Sigimikust moodustub vili kaun ·Seemnekest on tihe, vett raskesti läbilaskev ·Seeme kinnitub kauna külge varrega ·Varrekese kinnituskohale seemnel jab igale liigile iseloomuliku kuju ja värvusega laik - seemnevarre arm ehk seemnenaba Lehed 1) sulgjad 2)kolmetised 3) sõrmjad -Sulgjad liitlehed paarissulgjad ja paaritusulgjad -Sõrmjate lehtedega -Kolmetiste lehtedega Õied -Kaunviljade õisik on kobar -Liblikjas õiekrooni ehitus: a) Puri - ülemine kõige suurem ja eri värvi kroonleht b) Tiivad - 2 külgmist kroonlehte c) Laevuke - 2 osaliselt kokkukasvanud kroonlehte 22. Herne kasvatamine puhas- ja segukülvides Herne kasvatamine puhaskülvis Puhaskülvis kasvatamine võimaldab: · kasutada herne saagivõimet paremini kui segukülvides · tõrjuda hernepõllul herbitsiididega orasheina · suurendada herne positiivset järelmõju · Puhaskülv tuleb külvata varakult
Kaheidulehelised · valdavalt sammasjuurestik · Sulg- või sõraroodumine · lehelaba serv harva terve · õie osade arv 5 või 4 · õiekate: sageli tupeks ja krooniks jagunenud · puud, põõsad, rohttaimed Õistaimed jaotatakse õite ja viljade ehituse järgi: Kaheidulehelised: · ristõielised enamasti rohttaimed nt põldsinep, hiirekõrv, kapsas · liblikõielised rohtsed taimed, mõned põõsad. nt. Hernesuba, ristik, lutsern · roosõielised rohttaimed ja põõsad. nt. Maasikas, vaarikas, õunapuu, toomingas · maavitsalised rohttaimed. Nt kartul, tomat, tubakas. (palju mürgiseid taimi) · Korvõielised rohttaimed. Nt võilill, aster, rukkilill Üheidulehelised: · liilialised rohttaimed. Nt maikelluke, tulp, liilia · kõrrelised timut, kerahein, nurmikas, aruhein Üheidulehelised
Põhialused umbrohutõrjel 1. Tuleb suurendada kultuuride konkurentsivõimet. Selleks on nõutavad: - korralik mullaharimis- ja külvitehnika - umbrohuseemne-, haigustevaba ja kõrge idanemisenergiaga külviseeme - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - optimaalne külviaeg - taimede piisav toitainetega varustamine 2. Viljavaheldusest kinnipidamine, see tähendab: - mitmeniitelise ristiku kasutamine - tali- ja suviteraviljade vaheldumine - intensiivne vahekultuuride ja haljasväetiste kasutamine - kasvukohale sobivad kultuurid ja sordid - elujõuline ja tihe kultuurtaimede seis koos mehaaniliste tõrjevõtete oskusliku kombineerimisega, et umbrohud ei oleks täiesti hävitatud, vaid nad oleksid taimekoosluses alarindes ja ei tooks majanduslikku kahju. Selline kontrolli all olev liigiline mitmekesisus pakub:
- mitte tallata mulda liigselt kui künnikihi alla on tekkinud tihenenud kiht ja sõmerad on hävinud, aitavad seda kõrvaldada sügavkobesti ja töökultivaator (tugevdatud piidega) Liigtallamise vähendamiseks tuleb kasutada: - minimaalse traktorikäikude arvuga mullaharimissüsteeme - põimagregaate, mis teevad mitut tööoperatsiooni korraga, on varustatud erinevate harimistarbeliste tööorganitega - valida sobiv harimistööde aeg - suurendada heintaimede osatähtsust külvikordades NB! Kasvatada külvikorras liblikõielisi heintaimi, mis oma tugeva juurestikuga soodustavad sõmerate teket; samuti jääb neist mulda rohkesti taimejäänuseid Põllukultuur ja veekindlate agregaatide % mullas: - rühvelkultuurid 10 15% - teravili 15 20% - hernes 30 35% - raps 40 50% - kõrrelised heintaimed 50 60% - põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga
nuttides. Kroon on liblikjas koosneb ülemisest (puri), kahest külgmisest (tiivad) ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest (laevuke). Liblikõielistel on kaunvili. 4. Liblikõielistega nende juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega. Paljude liblikõieliste juurtel on arenenud endotroofne mükoriisa. 5.Levivad seal, kus on võimalik ka mügarbakteritel elada (?) 6.Rohumaal on liblikõielised (koos kõrrelistega) peamiselt heintaimed. Liblikõieliste hulka kuulub rohkesti majanduslikult kasulikke taimi (sh. väga vanu kultuurtaimi): valgurohkete seemnetega toidutaimi (hernes, põlduba, aeduba, lääts), söödataimi (ristik, vikk, lutsern, seradell), õlitaimi (sojauba , maapähkel), ravim-, värvi- ja korjetaimi. SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) 1.kuuluvad kaheiduleheliste klassi, iminõgeselaadsete seltsi 2.Maailmas liike ligi 3500, Eestis 55. 3
Savi- ja ibeosakeste omadused Ioonide koosseis Mulla orgaanilise aine kvaliteet Mikroorganismide liigiline koosseis ja arvukus Mullaagregaatide veele vastupidavus sõltub kasvatatavatest kultuuridest ja viljavaheldusest: Põllukultuur Veekindlate agregaatide % mullas Rühvelkultuurid 10 - 15 Teravili 15 - 25 Hernes 30 - 35 Kõrrelised heintaimed 50 - 60 Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne
2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: · monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) · polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: · teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad · mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased · põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised · õli- ja eeterlike õlide kultuurid · kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres · narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv · raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav. 2
2. paljunemisperioodide arvu järgi eluea jooksul: monokarpsed (viljuvad eluea jooksul 1 kord) polükarpsed (viljuvad eluea jooksul mitu korda) 3. tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised tunnused: teraviljad-I rühma, II rühma teraviljad, mittekõrrelised terav-d, kaunviljad mugul-, juurviljad, kõrvitsalised, silokultuurid lühi-, mitmeaastased põldhein ühe- ja mitmeaastased kõrrelised ja liblikõielised õli- ja eeterlike õlide kultuurid kiukultuurid-kiud seemnes, kiud varres narkootilised taimed Aluseks on tootmislikud ja botaanilised-bioloogilised alused. 6) Taimede kasvu- ja arengufaktorid, nende reguleerimisvõimalused. Võime jagada faktoreid mõju järgi: 1. mullapealseteks ja juurestikuliselt mõjuv raskustung- juured alati allapoole .Õhurõhk, kahjurid,reostumine. See pole in poolt mõjutatav. 2.mullapealne keskkond
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned
ning siitpeale nimetatakse neid juba tolmuteradeks. 3. Mikrogametogenees. Tolmutera tuum jaguneb mitootiliselt, moodustades vegetatiivse ja generatiivse raku. Esimene neist täidab enamiku tolmuterast. Kui tolmutera satub emakasuudmele või vastavasse toitekeskkonda, moodustab vegetatiivne rakk tolmutoru. Generatiivne rakk annab mitootiliselt jagunedes kaks spermiumi. Spermiumid moodustuvad tavaliselt siis, kui tolmutera asub tolmukotis, näiteks sugukondades korvõielised ja kõrrelised. Sel juhul on valminud tolmutera kolmerakuline. Mõnes taimeperekonnas, nagu liilia, tubakas lõppeb tolmutera areng generatiivse raku moodustumisega, sel juhul jäävad tolmuterad emakasuudmele sattumiseni kaherakulisteks ning spermiumid tekivad alles tolmutorus. Idanemine: Elujõuliste seemnete idanemine algab nende pundumisest. Vee kogus, mis on selleks vajalik, on taimedel erinev. Mida rohkem niiskust, seda kiiremini seemned paisuvad, kuid liigvesi õhu juurdevool on raskendatud, ja
1. MIS ON TAIM? TAIMERIIK KITSAMAS KÄSITLUSES. Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisaldavad tselluloosse kestaga rakud ning kes kasutavad varuainena tärklist. (kellegi konspekt netist) Taimed valdavalt autotroofsed organismid, mis omastavad süsinikdioksiidi jt anorgaanilisi aineid ja eraldavad hapnikku (fotosüntees). Eluslooduse algseil astmeil (eeltuumsed, ainuraksed) ei ole taime- ja loomariigi vahel selget piiri. Taimeriiki kuuluvaid organisme iseloomustavad ja eristavad enamikust loomadest: 1) tselluloosi sisaldav rakukest 2) vakuoolid 3) klorofülli sisaldavad plastiidid 4) paiksus (kinnitumus kasvupinnale) 5) kasvu pidevus. Erinevalt loomadest jätkub taimedel organeid moodustavate rakkude jagunemine, kudede moodustumine ja kasv kogu elu jooksul. Peamiselt juhtkoe puudumise või olemasolu järgi eristatakse põhiliselt kahte suurt taimerühma. Algelisemat rühma (alamad taimed) kuuluvad vetik
kasvu ja arengut. • Mulla happeline reaktsioon takistab katioonide, eriti Ca ja Mg sisenemist taimedesse • Happelises mullas on palju taimedele toksilisi Mn ja Fe ioone. • Happelises mullas on mikroorganismide ja toitainete omastamine häiritud • Enamus raskmetalle on happelises mullas liikuvamad • Eriti kahjulik on taimedele liikuv Al mille suhtes on taimed: • Tundlikud – peedid, lutsern, ristik, talinisu ja rukis. • Keskmise tundlikkusega – lina, hernes, oder, suvinisu, tatar ja lupiin • Vastupidavad – kaer, timut Mulla happesuse suhtes jagatakse taimed alljärgnevalt: • Väga tundlikud happesuse suhtes (sobiv pH 6,5…8) – lubjalembesed ehk kaltsifiilsed taimed. Peedid lutsern, valge mesikas peakapsas. • Tundlikud happesuse suhtes (pH 6…7). Nisu, oder, kaunviljad, ristikud, raps, sibul, kurk, salat.
Suured õied üksikult Õite koondumine õisikuks, mis meenutab üht õit, seetõttu õie osade funktsioonide jaotumine erinevates õisiku osades paiknevate õite vahel. 28. Õisikud. Tähtsus ja tüübid. TÄHTSUS: õisiku vajadust taimele põhjendatakse sellega, et väikesed õied pole muidu nähtavad. Õisikute teket soodustav vajadus risttolmlemise järele – õisik annab taimele valikuvõimaluse, missugune õis kasvatada viljaks, missugusest loobuda. Kui taimel oleks 1 suur õis, millest areneks paljuseemneline vili, võib see kergesti osutuda kehvalt tolmeldatuks j anda väheväärtuslikke seemneid (parem kehvad, kui mitte midagi). Õisiku puhul võib aga taim loobuda kehvalt tolmeldatud õitest ja kasvatada seemed vaid hästitolmeldatud õitest. ÕISIKUTE TÜÜBID: 1) Kobarõisikud e ratsemoossed õisikud
peakapsas, kähar peakapsas Valgusnõudlik Neutraalsed mullad kahjurite eest kaitseks Kõplamine (umbrohu ja Säilita keldris või hapenda Seemed säilivad 4-5 aastat Umbrohi kitkuda kohe Eelviljadeks köögiviljad nt. Varased tihedalt, hilised mullakorba vastu) Vajavad palju lämmastiku, kartul, heintaimed, teravili harvemalt Pealtväetamine fosforit ja kaaliumi (va. ristõielised) Põua ajal tuleb kasta (1 m2 Sõnnik, kompost 20-30l vett)
Tarvitatakse klimakteeriumiperioodi neurooside, kõhulahtisuse, gastriidi, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõve ja ülemiste hingamisteede raviks. Põldmurakas on hea meetaim. Ta annab külluslikult nektarit, mis võimaldab mesilastel igalt hektarilt keskmiselt 20 kg mett korjata. Põldmurakamesi on hele ja läbipaistev, mõnikord kollaka varjundiga ning lõhnab meeldivalt. 21 3. Valge ristik (Trifolium repens) Valge ristik kasvab Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lääne-Aasias. Eestis on ta tavaline. Lisaks sellele on ta sisse viidud paljudesse kohtadesse mujal maailmas karjamaataimena, eriti levinud on ta Põhja-Ameerikas ja Uus-Meremaal. Valge ristik kasvab niitudel ja teeservadel. Valge ristik suudab kasvada väga mitmesugustel maastikel, sealhulgas muru sees ja põllul, ta talub söömist ja maapinna lähedalt niitmist. Ta talub mitmesuguse pH-ga pinnast, kuid eelistab savipinnast.
seemned). Sessoonsus Monokarpne õitsemine – õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine – õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel.
seemned). · Sessoonsus Monokarpne õitsemine õitseb üks kord (nt aaloe) > enamik üheaastaseid taimi. Polükarpne õitsemine õitseb mitu korda Üheaastane õitseb 20-30 päeva peale idanemist, mõned mitmeaastased 10- aastaselt või hiljemgi. Öökuninganna õis püsib vaid ühe öö, orhideedel 1-1,5 kuud. · Õite liigutused Õite liigutused e nastid Võilill avaneb hommikul, sulgub õhtul; valge ristik liigutab õielehti vastavalt valgusele (päeval lahti, öösel kinni). Õite liigutused kindla ärritaja suunas e tropismid Päevalill keerab end päikese poole. · Tolmlemine: õietolmu kandumine tolmukalt emakale · Ise- ja risttolmlemine Isetolmlemine: taimede iseviljastumine, mille puhul õie tolmuterad viljastavad sama õie emaka pärast või isegi enne õie avanemist. Esineb ühekojalistel taimedel.
tait (tiigikana), lauk (vesikana). Haigurlastest: hüüp. Valgepõsk-lagle. imetajad: randhüljes, viigerhüljes, hallhüljes, pringel 19. Põllumajandus: kultuurtaimed Eestis, monokultuuridega seotud probleemid, umbrohud, kahjurid, parasiidid, taimehaigused; mahepõllundus. kultuurtaimed eestis Alles 20. sajandil on Eestis kasvatatud põldheina. Heinapõllud hõlmavad praegu väga suure osa Eesti põllumaast. Heintaimedest on tähtsamad harilik timut ja kerahein, alusheinana aasnurmikas. Märjematel maadel päideroog ja aas-rebasesaba. Sööda valgurikkuse suurendamiseks kasvatatakse liblikõielisi heintaimi punast ristikut, kuivadel paepealsetel muldadel lutserne, alusheinana karjatatavatel aladel valget ristikut. Uus liblikõieline heintaimeliik Eestis on kitsehernes (Galeega). Söödaks kasvatatakse segavilja (oder+kaer+hernes), nii haljasmassiks kui ka teradeks. Vanad kultuurtaimed Eestis on hernes ja põlduba
1. Süstemaatika teaduslikud alused. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nimetatakse taksoniteks: Liik < perekond < sugukond < selts < klass < hõimkond < riik 2. Liigi mõiste. Liik bakteritel, eukarüootidel, apomiktilistel organismidel. Võimalikud raskused liigi mõiste piiritlemisel. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potentsiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=paljunemisvõimelisi) järglasi. Liigi tunnuseks on ka levila areaal. Raskusi liigi mõiste piiritlemisel - liik kui põhiühik on üldistus - tunnetusühik. Üks rahuldavamaid liigi määratlusi kuulub V. Komarovile: "Liik on ühest esi
Puurinne: enamasti domineerivad männid, kuid on ka kuuski (männi-kuuse segapuistud) Kuused on tihti okslikud ja juurepessust kahjustatud, arukased ja tammed kõveratüvelised, boniteet III IV. Põõsarinne: väga erineva tihedusega. Esineb sarapuu(D), kadakas, kuslapuu, türnpuu, mage sõstar, pihlakas, paakspuu, tuhkpuu, kibuvitsad, põõsasmaran. Rohurinne: varieeruv; valguserikkamates puistutes valitsevad kõrrelised, mujal suureneb rohundite osa: metskastik (D), mägitarn (K), sulg-aruluste (K), longus helmikas, lamba- aruhein, punane aruhein, lubikas, keskmine värihein, arukaerand, sinilill, maikelluke, võsaülane, metsülane, kevadine seahernes, verev kurereha, angerpist, vesihaljas tarn. 7 METSKASTIK Nimi: Calamagrostis arundinacea kalamos roog. Agrostis perekond
roodudega. Keeleke kuni 8 mm pikk. Pööris kuni 20 cm pikk, laiuv, noorelt tipus longus, hõbedaläikeline. Pööriseharud pikad, enamasti 3–7 kaupa männases. Pähikud 4–5 mm pikad, kahe või kolme õiega, pruunikaskollast värvi. Luht- kastevarre sorte kasvatatakse haljastuses. punane FESTUCA –PEREKOND ARUHEIN aruhein • moodustavad suure, 300 liigilise heintaimede perekonna kõrreliste (Poaceae) sugukonnas. Neist Euroopas kasvab 170 liiki • Nad on kitsaste sügavate soontega lehtedega ja tiheda rohkepähikulise õisikuga • Punane aruhein (Festuca rubra) oma sortidega on üks enim levinud murutaimi • Lamba-aruhein (Festuca ovina) on väärtuslik dekoratiivkõrreline. Kasvab edukalt ka kõige kuivematel ja kehvematel kohtadel • Hall aruhein (Festuca glauca) moodustab ümara tiheda, kuni 40 cm kõrguse puhmiku.
Palun, siin siis teile see botaanika eksami materjal. Paarile küsimusele jäi vastamata, sest ei leidnud seda kuskilt. Kuid meilt Ploompuu seda ei küsinud. Soovitan kindlasti juurde lugeda tunnikonspektist, sest näiteks kottseente osa siin nii pikalt ja täpselt ei ole, kui tema küsis. Kuigi pileti peal neid küsimusi ei olnud. Edu õppimiseks ja saatke see siis kõigile edasi, kes võib-olla kohe ei saanud! 1. Süstemaatika on teadus, mis tegeleb meie planeeti asustavate taimede kirjeldamisega, sugulasliikide rühmadeks liitmisega ja nende rühmade asetamisega sellisesse järjekorda, mis peegeldaks taimeriigi sadu miljoneid aastaid kestnud evolutsiooni. Taksonid- süstemaatika ühikud. Taimi liigitatakse süstemaatilistesse rühmadesse üldtunnustatud üksuste alusel, mida nim. taksoniteks: liik->perekond->sugukond->selt->klass->hõimkond->riik 2. Esmane liigi kriteerium: Samasse liiki kuuluvad isendid, kes (potensiaalselt) suudavad omavahel ristudes anda täisväärtuslikke (=pal
Kurk kõrvitsalised niiske, huumusrikas, kobe m pikkuseks teisel aastal 1- niiske keskmise raskusega muld, 1,5 m kõrgune Kaalikas ristõielised päikesepaisteline kasvukoht õisikuvars valguse- ja soojanõudlik, põuakindel, vajab niiskust Suhkrumais kõrrelised viljakandvuse perioodil 0,80-3 m muld kerge, orgaanilist väetist saanud, kasvukoht valguseküllane Patisson kõrvitsalised ja tuulte eest kaitstud kuni 0,7 m Pastinaak sarikalised viljakas muld kuni 2 m viljakas, neutraalne ja parajalt Aedspinat maltsalised niiske 5-20 cm
Teraviljad Taliteraviljad on üheaastased talvituvad kultuurid; kasvuperiood (ööpäevakeskmine temperatuur üle +5 °C) 170...210 päeva, kogu elutsükkel 270...360 päeva. Külviaeg augusti kolmas. septembri esimene dekaad. Taliteraviljade vastupidavus talvetingimustele oleneb eelkõige sordist ja talvitumisele mineku seisundist. Vastupidavus talvetingimustele kujuneb välja sügisel. Karastumine kulgeb edukalt päikesepaisteliste kargete (temperatuur langeb umbes kahe nädala jooksul aeglaselt alla 0 °C) ilmadega. Talvekindlust aitavad tõsta õige külviaja valik (taime jõudmine võrsumisfaasi) ja piisav taimetoitelementide (eeskätt kaalium ja fosfor, ka lämmastik) olemasolu mullas. Teraviljadel on kasvu alguses vajalik läbida jarovisatsioonistaadium (vernalisatsioon), mil moodustuvad peaalgmed. Taliviljad vajavad selle perioodi läbimiseks madalaid (alla +5 °C) temperatuure 30...70 päeva jooksul. Talveperioodil võivad taimed hukkuda külmumise, haudumise, vettimise j
Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee, porosamblik, palju seeni. Palumets- peamiselt Kagu- ja Lõuna-Eestis. Üldised tingimused: tekivad pärast metsapõlengut, lubjavaesed. Puu- ja põõsarinne: männid, kuused, arukask, põõsarinne hõre. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: pohl, mustikas, öövilge ja kanrbik, kilpsõnajalad, samblad. Põhjavesi sügaval, kõdukiht enamasti õhuke, muld happeline – pohla. Ja mustika kkt- Laanemets- Kagu-Eestis, hajutatult