Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Heina kvaliteedi hindamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
niiskusesisaldus, organoleptiline, kasvufaas, botaaniline, tumepruun, viitab, analüüsimiseks, kollakas, ristikhein, viitavadon putukatele on surmav. Euroopa Liidus on selle kasutamine keelatud, kuna see suurendab oluliselt mesilaste suremust. Preparaadid – Mõeldud haiguste tõrjumiseks. Neid kasutatakse taimede hilisemas kasvufaasis, kui taimede lehtedele hakkab lööbima haiguseid (nt. jahukaste, roosted, laiktõved). Preparaate on nii raviva, kui ka haigusi tõrjuva toimega. 5. KORISTAMINE JA KUIVATAMINE Teraviljad valmivad Eestis enamasti augustis. Põuasema ja kuumema Suve korral ka juuli lõpus. Kui niiskusesisaldus teraviljal on suurem kui 14%, tuleb teravilja kuivatada. Niiskem vili hakkab isekuumenema ning arenema hakkavad hallitusseened. 2 Kuivatamiseks sobivaid kuivatitüüpe on mitmeid: • Trummelkuivatid • Punkerkuivatid • Šahtkuivatid Mis teeb tavapärasest mullaharimisest mullaharimise? – Kündmine Otsekülvi plussid ja miinused? – Plussid, hea, lihtne kiire, rahaliselt soodsam. Miinus, ei saa nii
10% b) kõrgem kvaliteediklassi jahu - väga peene jahvatusega, valge värvusega, kliisid peaaegu ei sisalda saagised tulevad välja 30% b) I kvaliteediklassi jahu - kollaka varjundiga, eelmisest jämedama jahvatusega, sisaldab hästi peenestatud kliisid, saagised ühekordsel jahvatusel 70% c) II kvaliteediklassijahu - kollakas - hallika varjundiga, eelmisest jämedama jahvatusega; sisaldab kliide osakesi, saagis ühekordsel jahvatusel 85% d) lihtjahu värvuselt halliaks valge, saadakse madaljahvatusel; kliisid ei eraldata ja nende osakesed selgesti nähtavad, jahvatus teraline, saagis 95% 4) kaerajahu toiduks kasutatakse lihtjahuna 5) tatrajahu 6) maisijahu kasutatakse nii toitude valmistamisel kui tööstuslikuks otstarbeks. 7) riisijahu
jooksul peab saama lehm lüpstud. Veisekasvatusseadmeidneurohormonaalne s66rdumisrefleks.jpg Udar-lypsS66rdumise neurohumoraalne skeem.gif ..Anatoomia Bristoli ülikoolmammary.gif PHYSIOLOGY OF MILK PRODUCTIONPHYSIOLOGY OF MILK PRODUCTION.htm Udar-lypsUdara siseehitus2.gif Eellüps Igast nisast lüpstakse käsitsi paar juga piima spetsiaalsesse nõusse mustale sõelale (mustal põhjal on muutused piimas selgemini eristatavad). Eellüpsil: · avastatakse muutused piimas (need viitavad mitmesugustele udarapõletikele) · eemaldatakse nisakanalist sinna tunginud bakterimass (kui need satuksid piimasse ja hakkaksid seal kiiresti paljunema, rikneks piim ruttu) · kontrollitakse, kas kõik nisakanalid on avatud Eellüpsil saadud piim valatakse kõrvalises kohas maha või antakse kassile. Laudas mahakallamine soodustab bakterite levikut ning udarapõletike teket. Pärast eellüpsi desinfitseeritakse nisaotsad ja pannakse alla lüpsimasin. Ettevalmistuse
vesilahus1:1), mõne aja pärast mätas kuivab ja tegutsema hakkavad tselluloosi lagundavad mikroorganismid, teikib kunstlik rammutukk, mille rohi on hästi söödav. Bioloogiline kasutatakse elusaid putukaid Hein loomasöödana Veiste ja teiste rohusööjate loomade põhitoidu konserveerimise üldmeetod on heina tegemine. Hein on kuivatatud rohusööt. Selleks, et hein säiliks, peab ta kuivaine sisaldus olema vähemalt 85%. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Meil on põldhein ja niiduhein, loodusliku heina osatähtsus on vähene. Heina söödetase veistele, hobustele ja lammastele. Põhisöödaks on silo või kuivsilo, seetõttu hobustele antakse heina 6-10 kg, veistele u 6kg. Lisaks silole on lehma kohta 1 tonn heina vaja. Heina niitmise ajast sõltub saak ja kvaliteet. Maksimaalne heinasaak saadakse taimiku õitsemisel, hiljem niites seedumata kiuosa suureneb ja taimed puituvad
lasuvustihedust. Huumusest sõltub mullas elavate mikroorganismide bioloogiline aktiivsus. Huumus ained toimivad kõrgematele taimedele kasvustimulaatoritena. Hein Põllumajandus kultuuride hulgas on heinal tähtis koht. Ta on nii oluline söödakultuur kui ka oluline viljavahelduses. Veiste põhitoiduks oli hein, rohi kuivatati ära ja sellest saadi hein. Et hein hästi säiluks, peaks olema kuivaine sisaldus vähemalt 85 %. Heina botaaniline koosseis ja keemiline koostis sõltub rohumaa tüübist. Põhisöödaks on silo või kuiv silo, lisaks silole siiski antakse heina, hobustele 6-10 kg, lehmadele 3-6 kg. Lisaks silole lehma kohta tonn heina. Heina niitmise ajast sõltub selle saak ja kvaliteet, koristusaja hilinedes võime kaotada ühe kolmandiku saagist. Maksimaalse saagi saab siis kui taimik õitseb, hiljem seedumatu kiuosa suureneb ja taimed puituvad. Niidetakse heina hariliku aruheina küpsuse järgi.
*Hoida puhtas, kuivas ruumis, temp. mitte üle 25 kraadi Meesegud: Mesilasema totepiimaga mesi - sisaldab täisväärtuslikke valke, hormoone, suhkruid, rasva, rikkalikult B- rühma vitamiine. Tugeva antibiootilise toimega, alandab vere kolesteroolitaset, tõstab söögiisu, parandab enesetunnet. Mõjub stimuleerivalt psüühikale, kasvule, ainevahetusele. Jahvatatud õietolmuga mesi - kollakas tlmjas mass, kus segatakse mesi ja õietolm vahekorras 2:1-le; tugevdab vereringet, vähendab vere kolesteroolisisaldust, hüübimist, parandab ainevahetust. Suir - õietolmust valmistatud valgurohke sööda varu. Kunstmesi - saadakse sahharoosi hüdrulüüsil orgaaniliste hapete ja värviainete lisamisega, võidakse lisada ka naturaalset mett. Ta on paks, veniv siirupitaoline lahus, toiteväärtus ei ole võrreldav meega.
mittetäielikult puhastatud, pool- ja veerandrümbad, tükid tiivad, koivad, kintsud, fileed ja rinnatükid ning rupsid maks, kael süda, lihasmagu. Linnuliha kvaliteet ja säilitamine. Normaalse toitumusega linnukeresid iseloomustab hästi arenenud lihaskude rinnalihased asetsevad ümarjalt mõlemal poolrinnaluu harja, esineb ühtlane mõõdukas nahaalune rasvaladestus. Märgatavaid rasvakogumikke võib esineda hanedel ja partidel. Liha pind peab olema kuiv, rasv valge või kergelt kollakas. Lihaskude tihke ja vetruv, kanadel ja kalkunitel roosa värvusega, hanedel ja partidel punase värvusega. Lihaskoe välispind on kergelt niiske, kuid mitte kleepuv. Lõhn iseloomulik linnu liigile. Jahutatud linnuliha hoitakse temperatuuril 2...6° kuni 48 tundi ja külmutatud liha temperatuuril mitte üle 18° ja säilimisaeg on 3 kuud. 2.6. Soolatud ja suitsutatud liha Soolatud liha. Kasutatakse kuiv- ja märgsoolamist (soolveega), samuti nn.
Peenleivad rukkipüülijahust keeduga valmistatud magushapud leivad Retsepti järgi: - tera- ja seemneleivad väh 8% jahu kogusest mitmesuguseid teri ja seemneid mitmesuguses töötluses ja jämeduses. - lisanditega leivad sisaldavad aedvilju, puuvilju, liha jm - koorikleivad õhukesed, pikisuunas lõigatud tooted 8. Jahu kvaliteet Organoleptilised näitajad on lõhn, maitse ja värvus; Füüsikalis- keemiliste näitajate alla kuuluvad kleepvalk, niiskusesisaldus, happesus, mineraalainesisaldus ehk tuhasus, metallilisandite sisaldus, jahvatuse jämedus, kahjulikku lisandite olemasolu ja langemisarv. 9. Pärm, selle liigid ja kasutamise eesmärk Pärmseened tekitavad käärimist, lõhustades suhkrut alkoholiks ja süsihappegaasiks. Pagaritööstuses kasutatakse põhiliselt presspärmi ja kuivpärmi, vähem vedelpärmi. Presspärm valm. suhkrutööstuse jäägist melassist (vajalikud N-ühendid pärmi kasvuks)
tehnoloogilistes protsessides. • Selleks tuleb rümbad enne surmakangestumise algust kiiresti maha jahutada LIHA TILKUMISKADU • Tilkumiskadu väljendatakse protsentides esialgsest lihatüki massist. • Tilkumiskadu mõjutavad mitmed asjaolud ning mõõtmistele avaldavad mõju ka mitmed välised faktorid: • Konditustamine • Rümpadelt proovide võtmisele kuluv aeg • Liha jahutuses viibimise aeg • Värske sealiha niiskusesisaldus muutub säilitamisel. • Hiljem toimub niiskuse kadu sealihatoodete töötlemisel ja küpsetamisel. • Tulemuseks on tihti kuiv, tavalisest vintskem toode. Seda siis, kui ei pöörata erilist tähelepanu kuumtöötlemise ajale (üleküpsetamine). • Kõrge tilkumiskaoga sealiha pole atraktiivse välimusega just oma vesise konditsiooni tõttu. Vett leidub nii toote pinnal, kui pakendi sisemuses • Liha saagis tõuseb, kui väheneb lihavedeliku kadu
(naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g ·Täissööt kalkunitibudele 0-4 nädalat. Sööt sisaldab koktsidiostaatikumi (naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g ·Täissööt kalkunitele I periood 5-8 nädalat. Sööt sisaldab koktsidiostaatikumi (naatriumlasalotsiid A (E763)) Avatec 150g Põllumehe kaubamaja müüb: ·Küülikute täissööt Kauno Grudai Magunum veterinaaria müüb: ·PD toit kääbusküüliku premium coniglietti. Organoleptiline lisand Karotinoidid · Karotinoidid - terpeenide (isoprenoidide) hulka kuuluvad tetraterpeensed ühendid, looduses tavalised taimepigmendid (annavad õie kroonlehtedele jm taimeosadele kollase, oranzi, punase või violetse värvuse). Karotinodid lähevad toiduga taim- ja segatoidulistesse loomadesse (ka inimese organismi); osa neist seal ei lagune, vaid lahustuvad lipiidides ja kogunevad rasvkoesse (sellest nt veiste rasviku kollakas värvus)
LOOMAKASVATUS Lambakasvatus 1) Lambakasvatuse olukord ja perspektiivid Eestis (lammaste arvukus, karjade suurus, lambakasvatuse suunad). Aasta Lammaste arv (tuh) 1992 123,1 2000 29 2010 78,6 Viimastel aastatel on probleemiks tõusnud lammaste müük lihatööstustele, sest lihaks müüdavate lammaste hulk on kasvanud, kuid lambaliha kokkuostvaid ja lammaste tapmisega tegelevaid lihatööstuseid on jäänud vähemaks ja nende tapavõimsus on väike. Enamasti on karjas üle 100 lamba. Aastal 2010 moodustasid sellised karjad 59% lammaste üldarvust. Eesti suurim lambakari asub Valgamaal Laatres, kus OÜ Kopra Karjamõisa kuuluvas mahefarmis peetakse 2300-2400 põhikarja utte. 2010 Lammaste arv kokku 87140 Karjas 1-2 lammast 0,3% Karjas 3-9 lammast 3,2% Karjas 10-19 lammast 7,3% Karjas 20-29 lammast 7% Karjas
Koort on tarvitatud ka naha parkimisel ja musta, pruuni ning sinise värvi saamisel. Harilik tamm (Quercus robur). Tammikud on veel vähesel määral säilinud Lääne- ja Põhja-Eestis, mujal on tammi üksikutena segametsas või väikeste saludena, moodustades Eesti metsade üldpindalast vaid 0,5 %, tamme enamusega puistutest on 16 % puhtpuistud. Ainult 1/7 meie tammikutest on vanemad kui 100 aastat. Tamm on lülipuiduline puu, maltspuit on kitsas ja kollakasvalge, lülipuit kollakas- kuni tumepruun, maltspuidust hästi eristatav. Aastarõngad tulevad väga selgelt esile muutes puidu eriti kauniks, puit on kõva ja võrdlemisi raske. Säsikiired on kitsad ja laiad; viimased on ristlõikes nähtavad heledate läikivate ribadena, radiaallõikes pikkade heledate või tumedate lintidena. Tähelepanuväärne on ka see, et kui paljud teised puud kaotavad vees ligunedes suure osa oma väärtusest, siis tamm muutub vees üha hinnalisemaks: ta muutub peaaegu
Söödatehnoloogia kordamisküsimused 1)Mullaviljakus ja maade hindamine Mullaviljakuse all mõistetakse mulla võimet varustada taimi vee, õhu ja toitainetega. Kui täiuslikult mainitud protsess ühes või teises mullas kulgeb, sellest sõltubki kultuuride saagikus, mis on ühtlasi ka mullaviljakuse näitaja. Mulla kvaliteedi näitajaks on viljakus. Eristatakse kahte liiki viljakust : a) looduslik- tekib looduslike tingimuste mõjul b) efektiivne inimese kaasabil tekkinud mulla viljakus (kuivendamine, metsaraie, väetamine, muldade harimine) Mullaviljakus on muutuv näitaja. Eesti muldi hakati hindama tootmisnäitaja järgi 17.sajandi teisel poolel, tänapäeval eristatakse Eestis 10 erinevat mulla koniteedi klassi: 1) klass 91-100 hindepunkti, 2) klass 81-90 hindepunkti(h.p.), 3) 71-80 h.p., 4) 61-70 h.p., 5) 51-60 h.p., 6) 41-50 h.p., 7) 31-40 h.p., 8) 21-30 h.p., 9)11-20 h.p., 10) 1-10 h.p. Keskmine on 35-50 hindepunkti. Looduslikel rohumaadel 10-20 hindepunkti
vigastatult. Sellisele muskaatõie keskele jääb auguke, mis on ka pärast kuivamist alles. Tervet purustamata muskaatõit hinnatakse palju kõrgemalt kui vigastatud õit. Muskaatõit kuivatatakse päikese käes. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Muskaatpähkel on veidi munajas, 2-3cm pikkune ja kuni 2cm läbimõõduga hallikaspruun pähklituum, millel on tihedad helebeezid vaokesed. Pähkli ühes otsas on hele- ja teises tumepruun, mõnikord must laik. Muskaatpähkli lõikepind on marmorimustriline: tumepruunid vöödid, beezil foonil. Seda kasutatakse üsna palju magustoitude maitsestamisel ja pagaritoodetel. (,,Maitsetaimed,Maitseained"-autor V.Pohljobin Tallinn ,,Valgus ,, 1983.) Nelk Nelk on mürdiliste sugukonda kuuluva nelgipuu kuivatatud õiepung. Nelgipuu on päris Malaku saarelt. Tänapäeval kasvatatakse Indias, Malaisias ja Madagaskaril. See on suhteliselt odav ja levinud vürts
kontrollperioodil. Kontroll-lüpsi võib läbi viia kolmel meetodil: a) standardkontroll-lüps, b) vahelduv kontroll-lüps, c) lihtsustatud meetod kolmekordsel lüpsil. Lisaks piimakoguse mõõtmisele võetakse iga lehma piimakogusest igal lüpsikorral piimaproov sisaldusainete (rasva-, valgu- ja karbamiidisisalduse ning somaatiliste rakkude ja bakterite üldarvu) määramiseks. Proov võetakse vahetult pärast lüpsi hoolikalt segatud piimast. Kontroll-lüpsi lehed ja proovikastid viiakse analüüsimiseks ja andmetöötluseks Jõudluskontrolli Keskusesse (JKK). 28. Piimajõudlusnäitajate arvutamine interpolatsioonimeetodil. 29. Veiste märgistamine ja nudistamine. Kõik loomad peavad olema märgistatud eluaegse kordumatu numbriga. Loomade märgistamine on vajalik selleks, et: 1)jõudlusandmeid täpselt registreerida 2)eristada looma teistest kogu eluea vältel 3) tagada loomade jõudlus- ja põlvnemisandmete õigsus
Neid iseloomustab suur lihassilma läbimõõt ning dorsetit iseloomustavad ka head emaomadused dorseti uted on kõrge piimakusega ning nad hooldavad oma järglasi hästi. Kolmas parandajatõug on Dala tõug, kes on Norrast pärit. Nad on hea viljakusega ja neil on kõrge kasvukiirus (100 päeva mass). Dala lambad on hea villa kvaliteediga, mis avaldub nii, et vill on valgerasuhigiga. Valgerasuhigiga vill säilitab peale pesemist valge tooni, aga kui on vähe kvaliteetne rasuhigi, mis on kollakas see mõjub villa kvaliteeti pärssivalt. Peale pesemist on jätkuvalt vill kolletunud, selline vill on ka vähem vastupidav. Soome lambaid on lubatud ühekordselt kasutada nii eesti tumedapealise kui valgepealise tõu juures, sest soome lambal on maailma lambatõugude hulgas kõrge hinnang tänu erakordselt suurele viljakusele. Neilt saadakse 2,5-2,7 talle poeginud ute kohta, teistel on 1,5-1,7. SEUROPi andmetel annavad soome lambad tagasihoidlikke tulemusi, seetõttu võib ainult üks
· Stress · Soovitakse korraga vahetada enam lehmi. Söötmisgruppide moodustamine · Mida rohkem gruppe on, seda täpsemini saame loomade vajadusi arvestada, piiranguks on farmi ehituslik struktuur, selle suurus, kuid samas on nii odavam sööta. Edu saladuse reeglid · Koresööt peab olema hea kvaliteediga · Koresööt peab olema analüüsitud · Söödad tuleb kaaluda korrektselt · Söötade niiskusesisaldus tuleb määrata täpipealt · Ratsioon peab olema hästi tasakaalukas · Hoolikalt tuleb jälgida söömust Loeng 24.11.2008 Kiu tähtsus · Rohusööt on ,,funktsionaalne sööt". · Mäletsemise aktiivsus ja sülje produktsioon · Vatsa täituvus ja söönus · Piima rasvasisaldus · Vatsa atsidoos ja laminiit. Keemiline kiud · Need ei pane looma mäletsema
· teaduslikud uuringud; · toiduainete kvaliteedi kontrollimine; · tootjate motiveerimine ja kvaliteetsete toiduainete väärtustamine. 3. Toiduainete kvaliteedinäitajate grupid Kõikide toiduainete puhul hinnatakse toote välimust, maitset, lõhna ja konsistentsi/tekstuuri. Toiduainete kvaliteedinäitajad: · toiteväärtus; · tehnoloogilised näitajad; · sanitaar-hügieenilised näitajad; · eetiline kvaliteet; · organoleptiline (sensoorne) kvaliteet; · müüdavuse kvaliteet. 4. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse nägemismeele abil · üldine välimus; · vorm; · värvus; · läige; · läbipaistvus, selgus; · karboniseeritus; · suurus ja kuju; 5. Kvaliteedinäitajad, mida analüüsitakse maitsmismeele abil · mahlasus; · homogeensus; · konsistents; · kiulisus; · pudedus; · õrnus; · kuivus; 6
Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad faktorid rohelised taimed, mikroorganismid ja teised elusorganismid. Kõige olulisem on viljakus- võime varustada kasvavaid taimi toiteelemenditega ja veega, ning taimejuuri hapnikuga. Põhja- Eesti- viljakad aluselised mullad( ei kasva lina- liiga aluseline) Lõuna-
Lihaveiste tõug Aberdiin-angus *Pärineb Sotimaalt Aberdiini-Anguse krahvkonnast. Aretust alustati 18. sajandil. Loomad leplikud, peavad vastu kehvades tingimustes. Sobiv ristamiseks kerge poegimise ja vasikate elujõulisuse tõttu. Keskmise suurusega tõug lehmad 600...700 kg, pullid 1000 kg. Mustad, kuid on ka punakaspruune. Nudid tunnus pärandatakse kindlalt järglastele. Lehmad on küllaldase piimakusega; neil on head emaomadused. Head karjamaa- ja koresöödakasutajad. Pikaealised, taluvad hästi madalaid temperatuure. Nende liha maitseomadusi peetakse parimaks. Aastast 1917 jäi domineerima must karvavärv. Eestisse toodi seda tõugu veised Soomest 1994. Aastal. Limusiin *Pärit Prantsusmaa keskosast Limousini ja Marche`i mägialadelt. Juba 17. sajandil kasutati neid nii veo- kui ka lihaloomadena. Esimene tõuraamat ilmus1886. Aastal. Suuruselt keskmine tõug- lehmad 650...850 kg, pullid 1000...1200 kg. Värvuselt kuld- või helepruunid. Valdavalt sarvedega, kuid leidub k
t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21.Kontroll-lüpsi läbiviimine ja piimaproovide võtmine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov
t 305 päevase laktatsiooni piimatoodang 7000 kg, rasva % 4.0, piima rasvatoodang 280 kg, valgu % 3.0, valgutoodang 210 kg, rasva- ja valgutoodangu summa 490 kg. Peale piima rasva- ja valgusisalduse määratakse iga lehma piimast veel laktoosi, karbamiidi, bakterite ja somaatiliste rakkude arv. Karbamiidi sisalduse alusel hinnatakse söötmise taset. Bakterite üldarvu ja somaatiliste rakkude arvu alusel hinnatakse piima kvaliteeti. Somaatiliste ehk keharakkude suur arv piimas viitab udarapõletikele-mitte alati.Kui loom on haige-on sommid kõrged. 21.Kontroll-lüpsi läbiviimine ja piimaproovide võtmine Lehmade piimajõudluse kindlakstegemiseks tuleb nende poolt lüpstav piimakogus mõõta. Piimajõudlus määratakse kontroll-lüpside põhjal. K.-lüpsi tehakse üks kord kuus ja seda nimetatakse kontrollpäevaks. Lehma piimatoodang arvutatakse k.-lüpside põhjal. K-lüpsil määratakse lehma kontrollpäeva toodang ja võetakse piimaproov. K-lüps
4.2. VEISTE REALISEERIMINE LIHAKS .......................................................................................................................... 51 4.3. LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE..................................................................................................................................... 51 4.4. LIHAKEHA KVALITEEDI HINDAMINE .................................................................................................................... 52 4.5.LIHA KVALITEEDI ORGANOLEPTILINE MÄÄRAMINE. ..................................................................................... 53 5. VEISEKASVATUSE TEHNOLOOGIAD................................................................................53 5.1. LÜPSITEHNOLOOGIA................................................................................................................................................... 53 5.1.1. LÜPSISEADMETE KLASSIFIKATSIOON.......................................................................
16. Tuhksuhkur- Tuhksuhkur, mida kutsutakse ka tolm- ja puudersuhkruks, saadakse kristallsuhkru jahvatamisel, paakumise vältimiseks lisatakse abiaineid. Kasutatakse jookide, järelroogade ja küpsiste valmistamisel ja kaunistamisel. Kui autor soovitab roa valmistamisel kasutada just tuhksuhkrut, siis võiks seda arvesse võtta, sest küllap mõjutab see mingil viisil roa lõpptulemust. 17. Tume Muscovado suhkur- Tumepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Tumepruun sõrendatud peeneteraline roosuhkur, millel on rikkalik lagritsat meenutav aroom. Sobib kastmete, marinaadide, puuviljakastmete, sokolaadiküpsiste ja -jookide ning jäätise maitsestamiseks. 18. Tume tükksuhkur- Roosuhkrust valmistatud tume ja aromaatne kõva tükksuhkur. Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. 19
sisaldavate segude tarretamiseks. 16. Tuhksuhkur- Tuhksuhkur, mida kutsutakse ka tolm- ja puudersuhkruks, saadakse kristallsuhkru jahvatamisel, paakumise vältimiseks lisatakse abiaineid. Kasutatakse jookide, järelroogade ja küpsiste valmistamisel ja kaunistamisel. Kui autor soovitab roa valmistamisel kasutada just tuhksuhkrut, siis võiks seda arvesse võtta, sest küllap mõjutab see mingil viisil roa lõpptulemust. 17. Tume Muscovado suhkur- Tumepruun, pehme ja peeneteraline toorsuhkur on pärit Mauritiuselt ning valmistatud suhkruroost. Tumepruun sõrendatud peeneteraline roosuhkur, millel on rikkalik lagritsat meenutav aroom. Sobib kastmete, marinaadide, puuviljakastmete, sokolaadiküpsiste ja -jookide ning jäätise maitsestamiseks. 18. Tume tükksuhkur- Roosuhkrust valmistatud tume ja aromaatne kõva tükksuhkur. Kasutatakse tee ja kohvi magustamiseks. 19
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused III 1. Puuviljanduskultuuride liigitus (kasvukoht jne alusel). Puuviljakultuurid jaotatakse kasvukõrguse ja agrotehnika alusel: - viljapuudeks, - marjakultuurideks. Kasvukoha kliima põhjal jagunevad puuviljakultuurid: - arktilised, - mõõduka parasvöötme kultuurid, - subtroopilised, - troopilised Eluvormide põhjal neli erinevat tootmistehnoloogiaga kultuuride rühma: - puud ja põõsaspuud (puuviljakultuurid), - põõsad ja poolpõõsad (enamik marjakultuure), - puhmikud (maasikad), - liaanid (viinapuu) Vilja ehituse põhjal liigitatakse kultuurid nende kasutuslikku külge arvestades: - seemneviljalised (õunviljalised õunapuu, pirnipuu, küdoonia,
Nad ei hirnu, ega pruuska, kuid on vastupidavamad. 1. Kodueesel E. asinus tuntud veoloom. Aafrikas, Vahemeremaades, Kesk-Ameerikas. Kodustatud 4000 aastat tagasi. Euroopas oli Hispaania maades ja teisel reisil viidi ka Ameerikasse 2. Somaali ulukeesel Equus asinus somaliensis 3. Nuubia ulukeesel Equus asinus africanus Eeslikud Equus Hemionus kiltmaades. Lühikesed kõrvad, laiad madalad kabjad(vastupidi eeslitele). Kollakas valge värvus. Levinud väga laial alal. 1. Kulaan Equus hemionus hemionus (rohkem hobuse kui eesli moodi, kerge keha, pikad ja kuivad jäsemed, kabjad vahepealsed, arendab suurt kiirust kuni 85km/h (kiiremini kui hobune!) 2. Kiang Equus hemionus kiang kõige suurem : 130-140 cm. Edela Hiinas-Tiibetis. 3. Onager Equus hemonus onage Iraanis, Afganistanis jne. 116-130 cm kõrge; ta on värvuselt heledam.
Puiduteadus on teadus puidu ehitusest ja omadustest. Uuritakse ehituse ja omaduste omavahelist seost. Uurimismeetodid on erinevad: ..., keemilised, füüsikalised, mehaanilised. Puidu ehitust uuritakse erinevatel tasanditel. Puit, kui tähtis tooraine tööstustele: Ehitus, mööblitööstus, vineeritööstus, saematerjali tootmine, puitplaatide tootmine, kaevandused, trantsport, laevatööstus, tselluloositööstus (paber, tehisvill, kunstsiid, lõhnaine), hüdrolüüsi tööstus (puidutööstuse jääkidest- etüülalkohol, kunstlik pantsuk, lõhnained), piirituse tootmine (1 t puitu 1,6 t kartulitega), keemiatööstus (vaik saadakse tärbetiini ja kambolit; seemnetest ja okastest saadakse nt okkajahu ja -pastat; koort kasutatakse nt nahkade parkimisel- paju, tamm, kuusk), toiduainetööstus (puude viljad, seemned, pähklid, kase mahl, vahtra mahl), meditsiin (kasepungad, tammekoor, pajukoor), korgitööstus (kasutatakse korgitamme, korgipuu koort) 1m3 puidust võib saada (maksumus
tiinus kestab ca 1,5 kuud ning pojad sünnivad mais. Pesakonnas on 4-6 poega, kes iseseisvuvad sügiseks, sünnivad maikuus. Suguküpseks saavad aastaselt. Probleemid: Lubatud jahiviisid ja aeg: kastlõksuga, puult või ehitiselt kohe surmava püünisrauaga, samuti varitsus- ja hiilimisjahina ja jahikoeraga 1.okt-28.veeb. Naarits (Mustela lutreola) Selts: kiskjalised Sugukond: kärplased. Välimus: 0,5-1,5kg, kuni 40cm pikk. Naaritsa keha on ühtlaselt tumepruun. Üla- ja alahuul valged (nagu oleks nina piimakaussi pistnud), mõnikord võib rinnal esineda valgeid laike. Ujulestad on tagajalgadel paremini arenenud kui esijalgadel. Levik: Väikesed hääbuvad asurkonnad on säilinud Hispaanias, Prantsusmaal, Rumeenias, Valgevenes ja Venemaal. Arvukus Eestis: I kat kaitse all. Toitumine: Toitub peamiselt konnadest, kaladest, vähilaadsetest, veeputukatest, limustest, pisinärilistest Sigimine; Jooksuaeg on märtsis-aprillis, pojad sünnivad mais. Poegi
RAVIMTAIMED Ravimtaimede nimekiri: 1. Aedsalvei Salvia officinalis 2. Aedliivatee e. tüümian Thymus vulgaris 3. Harilik iisop Hyssopus officinalis 4. Hiidaniisiisop Agastache foeniculum 5. Harilik pune Origanum vulgare 6. Harilik rosmariin Rosmarinus officinalis 7. Harilik meliss Melissa officinalis 8. Harilik naistenõges Nepeta cataria 9. Piparmünt Mentha piperita 10. Harilik leeskputk Levisticum officinale 11. Koirohi Artemisia absinthium 12. Estragonpuju e. tarhun Artemisia dracunculus 13. Aedruut Ruta graveolens 14. Harilik aniis Anisum vulgare (Pimpinella anisum) 15. Aedpiparrohi Satureja hortensis 16. Aedharakputk Anthriscus cerefolium 17. Aedkoriander
Toiduainete taimne toore Kordamisküsimused IV 1. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega. Marjakultuuride eelised võrreldes viljapuudega : - hakkavad vara saaki andma - viljakandvus püsiv - saagid ühtlased - kerge paljundada - leplikumad kasvutingimuste suhtes - suurema kohanemisvõimega - kannatavad vähem ilmakahjustuste all - lihtsam hooldada - ebaõnnestumise korral kahju väiksem - marjakasvatus võimalik taastada lühikese ajaga 2. Tähtsaimad marjakultuurid Euroopas ja Eestis. Eestis ning mujal Euroopas tähtsaimad marjakultuurid on: - punane - must - valge sõstar 3. Sõstarde majanduslikult tasuv kandeiga. Majanduslikult tasuv kandeiga: - mustal sõstral kuni 12 aastat - punasel ja valge
ÕPIMAPP SISUKORD Eritoit.......................................................................................................................................... 5 Eritoidu all mõistetakse sellist toitu, mis on mõeldud tavapärasest erinevate toitumisvajadustega inimestele ning mis on seetõttu valmistatud eritehnoloogiat kasutades või millel on tavatoidust erinev koostis. Eritoidud on näiteks imiku- ja väikelapsetoit, gluteenivaba toit, laktoosivaba toit, sportlaste toidud, kehakaalu alandamiseks ettenähtud vähendatud energiasisaldusega toit, meditsiinilisel näidustusel kasutamiseks ettenähtud toit. . 5 Eritoit on spetsiaalselt valmistatud inimestele, kes on haiguse tõttu piiratud, halvenenud või häiritud tavatoidust saadavate toitainete või nendest moodustunud ainevahetusproduktide saadavus, seedimine, imendumine, metabolism või eritumine ja kui tavalist toiduvalikut muutes või teisi eritoite kasutad
annaabi.ee 
