Rene on skinhead, kes on oma isa ja vennaga tülli läinud ja konutab enamus päevad ja ööd teiste skingheadidega Tartus ringi jõlkudes, teise rassi või rahvuse esindajaid pekstes või baaris end täis juues. Kui Rene on liiga täis, et koju minna, läheb ta Jänese rajal asuvasse uberikku, kus ta öö veedab. Pärast paari päeva ei jaksa Kleer enam hosteli eest maksta ja ta otsustab hoopis kusagil telgis öid veetma hakata. Ta ostab omale sooja magamiskoti ja hakkab sobivat magamiskohta otsima. Ta kõnnib mööda Jänese rada ja avastab sama uberiku, kus Renegi aeg-ajalt peatub. Teisel ööl tulebki Rene purjus peaga majja ja ründab Kleeri. Hommikul, kui poiss kaineks on saanud, tutvuvad nad korralikult ja sõbrunevad natuke. Kleer saab iga päev Frediga kokku ja on temasse juba päris kiindunud. Ühel päeva sajab aga vihma ja noored kokku ei saa. Selle asemel suhtlevad nad hoopis veebikaamera abil.
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasi
Kinnisvarade spekulatsioon: käis peterburis kinnivara ostmas võileiva hinnaga). Kirjanduskriitika äraostetavus. Matilde:auahne väiklane ja õel. Täiesti moraalira mitte midagi pole püha. Sander:eetikalage. Maksku mis maksab moraal. Piibeleht:täiuslikkus ja rahaahnus ei huvita Laura: vaimsel peajagu teistest üle KÜLMALE MAALE: Keksne mõte: sellistesse oludesse ei tohi inimest panna see on kuritegevus. Mädasoo mihkel: kaotas raha ära raha varastati kirikus ära. Jaan vapper: vene töökas aus häbenes oma vaesust. Kaarel lind-vaene Juhan melberg vaene Ühiskonna kõrgemad klassid ei mõista vaesuse viletsust ja häda Andres vallavanem:võimukas jõukas. Ahni vodi jõukas. Vilde: Eduard Vilde sündis 1865-ndal aastal 20. veebruaril kell 9 õhtul Pudiveres. Ta isa, Jüri Vilde, oli kubjas. Ema Leenu oli toatüdruk. Eduardil oli ka õde, kuid tema sündis 8 aastat hiljem. Mõned nädalad peale Eduardi sündi lahkus pere Pudiverest ning kolis Muuga. Muuga mõisast sai Eduard
Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. Ivo aga võtab Agnese ja Gabrieli vangi. Ta laseb Agnese eest hoolt kanda,
Kuidagi on asjaga seotud iirlased, kullast jroon ja sellega kaasnev needus. Õpetaja juhtimisel moodustavad lapsed "okultismiklubi", jagavad ära ülesanded ja hakkavad uskumatu iseenesestmõistetavusega mõistatust lahendama. Nagu Eesti oludesse paigutatud vaese mehe "Da Vinci kood", ehkki siin on rõhku paranähtustel, gootihõngulistel motiividel ja veidi ka tegelaste ealistest iseärastust tulenevatel probleemidel (poiss-tüdruk suhted, suitsetamine, jmt). Üldiselt on väikese maakooli miljöö siiski üsna armas, ei ole koolivägivalda, erilist ropendamist ega narkomaaniat ja õnnelik lõpp tundub juba ette sisseprogrammeeritud. Väike moraliseerimine käib sellest hoolimata asja juurde. 1.1.8.1.Kersti Kivirüüt ,,Okultismiklubi" autori arvates sai sellise sisuga raamatut sündida vaid seetõttu, et ta on Kuustes koolis ajalooõpetaja. Samuti ka sellest, et Vana Kuuste kandis on siiski paranähtusi.
Jules Verne ,,Viieteistkümneaastane kapten’’ Analüüs Karlo Leok 7.C Klass Tallinna Reaalkool 1. Miks valisin selle teose? Kuidas käis valikuprotsess? Ma valisin selle teose, sest ma olen seda varem lugenud ning mulle meeldis see. Ma mõtlesin, et nii jääb mulle selle raamatu sisu paremini meelde ja ma saan parema hinde. Üldse on Jules Verne üks mu lemmikuid kirjanikke ja see võib olla ka üks valiku põhjuseks. Just selle teose valisin ma just enne kirja panemise tundi. Valikust käisid ka läbi ,,Näljamängud: Lahvatab leek’’ kui ka ,,Augud’’. 2. Jules Verne-st ja tema teostest. Jules Verne oli prantsuse päritolu kuulus kirjanik, kes sündis aastal 1828 ja suri aastal 1905. Tema kirjanikukarjäär algas aastal 1848. Esialgu hakkas ta k
Naissaare omapärasest mitmekeelsusest. Saksa nimed on Reval, WeiBenstein, Fellin, Werro, Hapsal, Wesenberg. Lisaks linnadele olid saksakeelsed nimed sageli mõisatel, ent külanimedel harva (peamiselt moonutused). Külanimesid pole. Kuna sakslased olid valitsev kiht ühiskonnas, määrasid nad ka linnade nimetusi. Venekeelsed nimed on põhiliselt Setumaal ja Peipsi ida- ja põhjarannikul, Tartu- ja Virumaal. Alajõe = Olešnitsõ, Kasepää = Kazepil, Vasknarva = Sõrenets, Varnja = Voronja, Raja = Rajuši, Saare = Želatšek. Vanausuliste külad tekkisid siis, kui Venemaal oli kirikulõhe (enne Põhjasõda, 16.saj). Allikate järgi asusid venelased Peipsi äärde ümber.
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksi
Hiljem Taavi kohtus samuti ka oma endiste sõprade ja sõjakaaslastega kes olid väga head tema vastu ja tegi tema õnnelikuks. Taavil ei olnud NSVL passi kuna ta oli teeninud Soome leegionis, sest Eesti oli ikkagi veel Vene võimu all aga passi tegemisel aitas teda tema vana pruut Marta. Sõja ajal olid Taavi naine ja poeg üritanud minna Rootsi, kuid see polnud neil õnnestunud. Kui taavi koju jõudis ja ei ole oma naist ja last näinud otsustas ta nüüd oma perekonda otsima minna aga amal ajal kui Taavi lahkus kodust, jõudsidkoju Ilme ja Lembit, kes olid väga õnnelikud, kui kuulsid, et Taavi oli olnud kodus. Kuna Taavi oli ütelnud, et ta läheb Tallinnasse ,võtsid Ilme ja Lembit ka varsti sinna poole suuna. Hiljem kui Taavi sai kokku Ilmega, kellega koos ta kavatses nüüd jälle põgeneda olles väga ettevaatlik. Põgenemist planeeriti mere ääres ja enne põgenemist oli vaja paika panna kindel plaan, et kõik sujuks hästi
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma
mille sakslased olid inimestelt ära korjanud. Pildid olid halva kvaliteediga, tänu sellele said mehed neid oma isikute varjamiseks kasutada. Teine peatükk Taavi läks Tallinna, et sealt edasi Soome minna. Õhtul saabusid tallu külalised (Ignas, Tõmm, Ilme). Neile räägiti, et Taavi oli hommikul lahkunud. Paljud tööd olid unarusse jäänud ning nüüd tuli kähku tööle asuda. Arutati, kas Osvald peaks end vallas kirja panema või mitte. Ilmel tuli mõte Tallinnasse Taavit otsima minna. Ka poeg Lembit oli ideest elevil. Kardeti, et Ilmet ja Lembitut hakkavad teel Tallinnasse sõdurid kimbutama. Kolmas peatükk Taavi liikus koos kaaslastega rongijaama kasutades piiripunktidest läbi saamiseks passi, mille ta Martalt oli saanud. Seal kohtasid nad sõjakaaslasi,kes olid vangi võetud ning keda ootas ees reis Venemaale. Uuno palus Taavil ta vanemaid tema olukorrast teavitada. Vagunites lauldi eestimeelseid laule ning rong pandi liikuma
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla koha meie kirjanduse klassikalises pärandis. Tugeva loomupärase andega autorina, kuulub Bornhähe 19. sajandi lõpu kirjanduse eredamate kujude hulka. (1. Eesti kirjanduse ajalugu, lk 463) E
leheküljel. Pilte on raamatus väga vähe ja need on teinud Marion Undusk. Raamat on kirjutatud mina-vormis. 6 Lühikokkuvõte I osa algus Joonas ja Martin läheksid suve alguses kolmeks nädalaks vabaajalaagrisse. Esimesel päeval tegid nad kohaliku talumehe juures tööd. Kuna töö oli raske ja ilm soe otsustasid nad kohalikku külla poest jäätist ostma minna. Tee peal kohtavad nad Miat. Nad lähevad kõik koos poodi otsima. Kohale jõudes saavad nad teada, et pood oli just kinni pandud, aga poe ees istub kamp lapsi, kellega nad kaasa otsustavad minna. 7 Mindi jõe äärde lõbutsema. Joonas märkab silmapiiril kahtlast maja ja küsib selle kohta. Kohalikud lapsed ei taha sellest rääkida ja vaid keelavad sinna minna. Mia kaob pundi juurest. Joonas ja Martin lähevad teda otsima. Nad näevad Miat võõra poisiga koos jalutamas ja otsustavad ta sinna jätta, nad pöörduvad tagasi laagrisse.
elueesmärk on koguda varandust, raha on tema silmis ainus väärtus ja mõõdupuu. Ta on ülbe ja jõhker mees, kes ei hooli isegi oma pereliikmetest. Mogri Märdi tegelaskuju ületab realistlikud piirid ja mõjub ürgkurjuse kehastusena. Märt kaotab mõistuse, kui maja koos rahaga pikselöögist põlema süttib ja poeg tules hukkub temast saab abitu ja leebe ullike. 5)Juhan Liivi elu ja luule, epigonismi ületamine, isamaa-temaatika, võrdlus Koidulaga. Juhan Liiv pärineb Peipsi äärest Alatskivilt kehvast ja lasterohkest usklikust taluperest. Sellest perest tuli teinegi luuletaja vanem vend Jakob Liiv. Pere seitsmest lapsest noorimat Juhanit mäletati kui põdura tervisega ja üksildusse kalduvat poissi. Suviseid karjaspoisiks olemisi on ta ise meenutanud kui oma elu kõige õnnelikumat aega. Talviti käis Naelavere külakoolis ja Kodavere kihelkonnakoolis, kus õppis vaheaegadega 1884. aastani. 1882
kaasa, kus nende vastastikune tõmme ka võõrustajale märkamatuks ei jäänud, kes tegi väga selgeid ja taktitundetuid kommentaare. Magnus pakkus välja, et nad võiksid abielluda, siis saaks Kai temaga kaasa tulla, kuid seekordki ei tahtnud Kai Eestist lahkuda. Magnus jõudis ka mõelda selle peale, et ta ise jääks Eestisse, kuid hoolimata sellest , et see oli ta kodumaa, ei suutnud ta jätta oma endist elu, seega läks Magnus tagasi Tallinna Säre nimekirja otsima. See oli ühes Kana tänava puumaja kolmandal korrusel. Kahel esimesel korrusel oli parajast käimas suurem jooming ning Magnusel õnnestus hõlpsasti nende tähelepanu äratamata viimasele korrusele minna ja hakata otsima sarikalaudade vahelt seda nimekirja. Selleks tõmbas ta lae alla õigesse kohta vana voodi, mis tõenäoliselt päästis ta elu, kuid viis ta ka vangistusse. Varsti tuli üks purjus mees üles, kes tõenäoliselt seal elas ja hakkas aru pärima, et mida Magnus seal teeb
valimistel kõige enam hääli saanud partei seisukohad. Tal õnnestus juhtivate esseeride nõupidamisest osa võtta. Oma kurvastuseks sai Poska teada, et esseerid pole Eestimaa iseseisvumisest huvitatud. 1917-18. aastavahetusel peeti ,,Estonia" teatris parteidevahelisi läbirääkimisi, kus tuli Eesti iseseisvumine rõhutatult esile ning sooviti ka bolsevikute poolehoidu selles, kuid nemad keeldusid. Peale bolsevikute keeldumist hakkas Poska mujalt abi otsima seega hakkaski ta saatuse tahtel tegelema Eestit puudutava välispoliitikaga. Koos Jüri Vilmsi ja Julius Seljamaaga asus Poska 1918. aasta jaanuaris Petrogradis uurima, mida arvatakse Läänes Eesti iseseisvuse perspektiividest. 10. jaanuaril 1918 külastasid nad kolmekesi Suurbritannia saatkonda. Kuna suursaadik oli ära, siis võttis neid vastu tema asetäitja. Poska seletas lahti, mis Eestis toimub ja kirjeldas
5.Küsimused tegelastele: Offredile: Kuidas suudeti hävitada sinu teadvusest sinu pärisnimi ja andmed sinu tütre kohta? Kas sa pöörduksid süsteemi vastu, kui see osutuks võimalikuks? Mida sa alandlikkusega saavutasid? Komandörile: Kas sa armastasid Offredi rohkem kui oma naist? Komandörile: Kas sind ei huvitanud Offredi inimlikkus? Ofglenile: Kust sa said teada, et Offred käib salaja komandöriga kohtumas? 6.Teose miljöö: Kuna enne Gleadi Vabariigi sündi eksisteerivat Ameerikat peetakse patu ja kõlvatuse kesemeks, siis on tegu ilmselgelt eelmise sajandi kaheksakümnendate lõpuga või üheksakümnendate algusega. Mainitud on ära ajakirja Playboy ja ohtralt pornograafiat ning erootilist mõttevabadust. Ameerikas saavutas seksuaalsus umbes sellisel ajal mõttevabaduse ning hakkas hoogsalt vohama. Offredi elu toimus siseriigis, mitte kuskil avatud veekogu lähedal. Ümberringi on palju
Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima, ent asjatult. Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi. Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole
mees taskus", "Naiste mõrtsukas" rahvusvaheliselt "Sinihabe". Muistend: "Miks Tallinn iial valmis ei tohi saada" Juhan Liiv (1864-1913) Proosa on kirjutatud enne haigust. Rahvas sai teda tundma luuletajana enne kui proosa kirjanikuna, kuigi proosat kirjutas ta varem kui luulet. Tema proosa on ilmunud ajalehte meelelahutus lehtedel, kuna töötas ajalehes. Kogus oma varem ajalehes ilmunud lood kümme lugu. Novell ,,Peipsi peal" on kaks lehte pikk, kus üks leht on Peipsi praguneva jää kirjeldus. Lool on moraal: raskes olukorras lubatakse palju, aga kui raske olukord on möödas, siis lubasusest ei hoolita. ,,Igapäevane lugu" Liiviga tuleb sisse realism, aga on veel romantismiga seotud. Tõetruult elu kirjeldamine realismis, ühiskonnakriitilisus. Peategelane Punasoo Mari. Alguses kohe öeldud, et midagi erilist ei ole. Püüab rääkida täiesti tavalise loo, et selliseid inimesi on ennegi olnud nagu seda Mari on. Ühiskonnakriitika
eest võideldes, mitte kodus egoistliku naise juures, Randlase surm Andres ei suuda hoolimata haigusest voodis olla ning läheb salaja kalale, kus sureb, Mere annid psühholoogilise rõhuasetusega, Pikasääre peremeest süüdistatakse rannale joksnud laevast omavoliliselt tükkide võtmises, kuid pääseb siiski kergelt. Ta ei pea end kurjategijaks, kuid et kohus on seda mõista andnud, tagastab viimsegi kui jupi. Otsustab, et kui need on juba meres, siis võib uuesti otsima tulla. Tegelaste eluvaate ja käitumise määrab seotus merega. Põhiline on saavutada elamise rahu. Rannatriloogia: ülesehituselt lihtsad, sündmustik suures osas etteaimatav, keel rahvapärane, sageli kasutatud murret, positiivne, igal inimesel on koht päikese all, oma hea sadam. 1935 "Õitsev meri" rannaküla traditsiooniline maailm ja põhilised tegelastüübid kõige ilmekamad 1937 "Taeva palge all" Tuisu kustas ei tea, mida elus teha, kuid kui vend Tui sureb, abiellub
Aga kooli ei lõpetanud eriala tundus igava ja mõttetuna. Koolis käis, kuidas juhtus, nii ka paljud ta kaaslastest. Ühiselt viideti aega, käidi diskodel jne. Ühiselt sooritati ka kuritegusid, mis viisid lõpuks vanglasse. Vanglast vabanemise ajaks oli tema kodukandis alanud üleüldine "narkobuum". Paljud ta endistest sõpradest olid "narkarid". Ka nende uute tuttavate seas, kes tekkisid vanglas, leidus sõltlasi. Ta oli kavatsenud tööle minna. "Aga ma ei jõudnud seda õieti otsima hakatagi - sõbrad pakkusid vabanemise puhul erinevaid aineid tasuta proovida. See oli uus komme vabanemist "tähistada". Nii ta läks - polnud vaja üle elada võimalikke ebameeldivaid hetki, mida oleks võinud võib-olla kogeda, kui tulevane tööandja oleks huvi tundnud ta elukäigu eriti aga vangla vastu. Ei olnud vaja mõtelda üldse ebameeldivatest asjadest." Narkootikumid aitasid unustada kõikvõimalikke tegelikke ja kujuteldavaidki ebameeldivusi,
,,Tuhka-Triinu", ,,Vägev vähk ja täitmatu naine" Lisaks muinasjuttudele kirjutas ka muistendeid JUHAN LIIV 1864-1913 Mida haigem ta oli, seda geniaalsemad tekstid tal olid Luuletusi kirjutas enne haigust Perest kõige põduram Jakob Liiv oli kunagi isegi kuulsam ,,Kümme lugu"- juttude kogu, ajakirjanduses ilmunud 10 lugu ,,Peipsi peal"- novell, kirjutas kuidas 2 meest vaatlevad Peipsi peal lagunevat jääd, kas jõuvad üle või mitte. Lähevad, seavad end vöödega kinni. Peipsi nii madal, et ära nad ei upu ,,Igapäevane lugu"- realism ja romantsim veel seotud. Elu on tõetruu, ühiskonna kriitilisus. Peategelane Punasoo Mari, midagi erilist pole toimunud. Kõik Marid on tavapärased ,,Vari" 1894, püüab endas ühendada 2. Romantism tähendab seal võõrustamis"mõisa elu). Varsti elu aga realistlik/naturalistlik
,,Isa Goriot"-Balzac Tegelased: Proua Vauquer - pansioniomanikust leskproua. Ahne, kuid võttis inimesi oma katuse alla. Härra Vautrin - Kõigi poolt armastatud härrasmees, hakkas mõjutama Eugene'i->hakkas kasutama inetumaid võtteid oma eesmärkide täitmiseks. Üritas Eugen'i kasutades raha, tahtis et ta abielluks Victorine'iga. Libeda keelega, sujuva jutuga mees. Tegelikult oli ,,surmanarritaja" ja suli. Isa Goriot - vanake, kes on oma elu pühendanud oma kahele tütrele, kes temast enne tema surma põrmugi ei hooli ja ainult endale mõtlevad. Goriot surebki raamatu lõpus südamevalust ja ahastusest oma tütarde pärast, kes isegi tema matuste eest ei maksa, vaid saadavad ainult kaariku. Isa Goriot üritas oma laste armastust osta neile kõige jaoks raha andes-> ärahellitatud lapsed. Eugene de Rastignac Vaene, tahtis paremat elu ja läks juurat õppima. Küsib perekonnalt toetust, et näha välja rikas ja piisavalt sulanduda kõrgklassi. Ta oli noor, meeldiv ja libeda ke
kahju, annab ta teisele kerjusele, kes viib ta Polybosele ja tema naisele. Oidipus saab hiljem ettekuulutusest teada ning põgeneb talle teadaolevate vanemate juurest. Kolme tee ristil tapab ta enda teadmata oma isa Laiose, pöördub Teebasse, tabab Sfinksi ning saab kuningaks ja abiellub oma emaga. Siis saabub Teebasse katk ning oraakel ütleb, et enne katk ei kao, kui Laiose tapja on linnast välja saaetud. Oidipus hakkab mõrvarit otsima, teda saadab edu ja saab teada tõe. (Karjane räägib talle, kuidas Laios tapeti ja talle meenus, et mees sarnanes temaga, ka emale meenutas poeg isa+ Oidipuse jalgadel olid lapsest saadik sidumisjäljed). Iokaste pood ennast üles, Oidipus surub meeleheites preesid silma ja käsib end pagendada. Iroonia Ebaloogiline Oleksid Oidipus jooksis põgenedes Iokaste abielu hoolimata Ettekuulutusest teadmata
kui ta oli Jaaguga koos. c) Virve oli külalislahke nagu ka ta ema, pakkus alati külalistele süüa ja teed. Virve ei suhelnud eriti palju võõraste inimestega ja ta oli alati ettevaatlik, nagu ka siis kui Jaak üritas teda köögis suudelda. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele a) Jaagule. Miks sa ei küsinud Virvelt kohe, et mis tunded tal tema vastu on ? b) Jaagule. Miks sa ei rääkinud isale Virvest kui oma tüdrukust, et saada Virvega reisile ? 6. Teose miljöö a) Tegevus toimus 1937. aastal enne maailmasõda. b) Tegevus toimus linnas kus sõitsid trammid jne.. See mõjutas Riksi õnnetust. c) Suheldi ainult inimestega keda tunti, võõrastega ei räägitud sõnakeski. Enne armupaari suudlemist teietati teineteist. Nende vanemad olid neile eeskuju andnud. d) Kavatati võimalikult hästi ja kombekalt oma lapsi. Riks aitas oma ema koguaeg, sest isa oli surnud. Hoolitses oma pere eest. e) Koolis pidi käima hommikupalvustel
mõjutusel abielluvad. Samal aastal ta ka sureb. Ellen ,,Nelly" Dean- Ta oli majapidajanna nii Vihurimäel kui Rästapesas. Tema räägibki härra Lockwoodile kogu loo. Ta on intelligentne ning nendele perekondadele, keda ta teenib, on ta rohkem kui pere liige või sõber, mitte teenija. Kui Ellen väike oli, siis oli tema ema Hindley hoidjaks. Ellen mängis Hindley ja tema õe Catherine'iga koos. Neist said väga head sõbrad. Kui ta suureks kasvas, siis oli ta Vihurimäel teenijanna, kuid kui Catherine abiellus Edgar Lintoniga, siis läks ka Nelly Rästapesasse. Ta oli veel ka Cathy Lintoni hoidja. Kui Mr Lockwood Rästapesast ära läks, siis suundus Nelly Vihurimäele majapidajannaks. Ta püüdis hoida häid suhteid mõlema majapidamisega. Ta sai hakkama kõigega, mis tal paluti teha. Samuti kannatas ta ära kõik Heathcliffi jõhkrused, vahest astus isegi vastu. Mr Lockwood- Oletatavalt rikas härra, kes rentis Rästapesa. Sinna saabudes
August Mälk ,,Õitsev meri" August Mälgu teos ,,Õitsev meri" algas väga keeruliselt. Kohe algus oli täis erinevaid koha- ja inimestenimesid, mida oli päris raske omavahel siduda. Kuid mida rohkem edasi, seda selgemaks kõik sai ja huvitamaks läks. Põhitegevus toimub ühes väikeses rannakülakeses, kus on üsna palju talusid. Ühed elasid jõukamalt ja teised vähem. Aga kõiki elanikke ühendas nende ühine huvi merenduse vastu. Turja talust pärit peategelane Hannes oli väga töökas, hoolitsev, korralik ja mõtlik. Tal oli kaks venda ja üks õde. Turjal oli kehv materiaalne olukord. Kuna pere hoidis ühte, siis igast probleemist pääseti ilma suurema vaevata. Hannese kõige vanem vend Arno, lahkus kodust ära maailmameredele. Arno ei olnud just kõigeparema iseloomuga. Kui ta oli mõnda aega kodust ära olnud, siis ta kirjutas perele ja saatis rahagi. Kuid hiljem ei andnud ta endast märku ega midagi ja keegi ei teadnud mis temast on saanud
Mammutiluud on siia sattunud viimase jääaja lõppedes, mille käigus loksutati kruusa edasi-tagasi. Luud on leitud settekihtidest. 9700 aastat vana luu leiti Kunda asula juurest. Tõenäoliselt kundalased leidsid selle ja vedasid koju. Hiljem ütles selle võha analüüs, et see on hoopis 15k aastat vana. Kuramaalt on leitud 10700 eKr luu. Võib-olla mammutid elasid isegi siin jääaja lõppedes. Ida pool Siberis elasid mammutid veel hiljem (1800eKr). Kuulsaim neist on mammutipoeg Dima, keda üritati kloonida, ei õnnestunud. Swidry kultuuri poolt mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas on Kunda, Soomusjärvi, Veretje ja Burovo kultuurid. Kunda kultuur oli Eestis, Lätis, Põhja-Leedus, Peipsist natuke idas ja Soome lõunarannikul 9-5k eKr. Eesti aladel olid asulad põhiliselt Võrtsjärve ääres ja põhjarannikul, kuid leidus ka mujal. Kunda asula leiti 1870ndatel. Viimasel jääajal oli Eesti 1-2km paksuse jääkihi all, mis surus maad allapoole. Kui jää ära sulas, siis
Tuleb minna mägedesse, a pole raha. Läks venna juurde Koitjärvele (Aegviidu lähedal, vend Jüri oli seal 10 metsavaht). Kuna arstid vaimse pingutuse keelanud, püüdis Tms end säästa, 1911-12 vaikuseaastad loomingus. 1912 kontrolliti ta tervist uuesti, pole parem, soovitati sõita lõunasse, kuskile Musta mere äärde. Endal raha pole, hakkas otsima: vennalt sai, vanad seltsikaaslased, laenud. 1912 sõitis lõunasse. Jõudis Sotsi lähedale Punase lageda'le (asundus), Eesti küla. Seal kolm Eesti küla, asus elama ühte majja, eestikeelsed pered. Kliima parem. Sealt edasi sõitis arsti juurde ravima (ka lõunasse). Suhhumisse (kult-lt jama koht), Tms solvunud, sest suht kolgas. Mõne kuuga sai TÜ lõpetanud tohtrilt med-st abi. See jäi Tms elu ainsaks reisiks Eestist väljaspoole. 1913 tuli E-sse tagasi ja jäigi
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2. Sass Henno tsitaadid raamatust ,,Mina olin siin esimene arest"........................6 1.2.3. Sass Henno ilmunud teosed..
9. Kuidas jõudis Tiina Sven-Allaniga juhtunu lahendamisele? 10. Kirjelda kevadist aktust koolis. Miks Tiina naerma pahvatas? H. Nõu ,,Tõmba uttu!" 1. Missugune plaan oli tulevikuks Joonas Karul? 2. Mis sündmusest sai alguse Evelini sümpaatia Joonase vastu? 3. Miks taheti Joonas reisiseltskonnast välja arvata? 4. Millist kättemaksu plaanis Marko õp Piilmannile ja mida pidi Joonas selleks tegema? 5. Mis juhtus Viisul, kui Joonas läks Markot otsima? 6. Miks ajas Liana laeval Joonasele ligi? 7. Kirjelda Rootsi perekonda, kelle juures Joonas elas. 8. Mis juhtus Eveliniga matkal? Tänu kellele ta pääses? 9. Milles süüdistas Rootsi kooli õppealajuhataja Joonast? Kuidas lugu lahenes? 10. Mida tegi Joonas preemiarahaga? Tegevus toimus Rootsis. Tegelased: Tiina Karman (eestlane, varsti 15-a.), proua Kanep, Tiina ema, Tiina isa, Tiina vend Kalle, Ralf (Tiina armastus, 19-a.), matemaatikaõpetaja ja klassijuhataja
*Valgetähe V klassi teenetemärk (02.02.2001) 7 Kuues sõrm Kokkuvõte Lugu algas Pärdist, kes otsis oma õde Kerlit. Nad olid mõlemad lastekodulapsed. Pärt ja tema õde Kerli olid lapsendatud perekonda, kus neist tegelikult ei hoolitud. Taheti nende pealt saada ainult lastetoetust. Kerli läks kaduma ja Pärdile öeldi, et küll õde varsti tagasi tuleb. Ja nii möödusid aastad. Pärt hakkas oma õde otsima kui ta suuremaks oli kasvanud. Pärt oli kindel, et tema õde käib ühes tütarlastekoolis ja seisis tihti oodates Kerlit selle kooli ees, aga alati saadeti Pärdile politsei, kuna teiste laste vanemad kartsid oma laste pärast. Pärdil oli halb maine, teiste inimeste silmis oli ta kurjategija. Karina oli noor tüdruk, kelle arvates vanemad temast ei hoolinud, nad hoolisid ainult tema väiksemast vennast Anarist. Anar oli raskelt haige, tal puudus siseorgan ja kuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
