50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2012-11-08
Kuupäev, millal dokument üles laeti
91 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rainer Lanemann
Õppematerjali autor
,,Nahka kriipivad nädalad" Reeli Reinaus Projektitöö TALLINN 2014 Sisukord Tiitelleht......................................................................................................................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sisu..............................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................8 2 Sissejuhatus Lugesin Reeli Reinausi kirjutatud teost ,,Nahka kriipivad nädalad". Teos
Raimond Kaugver „Pariisi lõbusad naised“ Lühikokkuvõte Kohvikus kohtusid juhuslikult kaks sõbrannat, kes polnud teineteist juba tükk aega näinud. Klara kutsus Veronikat Pariisi. Veronika arvas esialgu, et Klara teeb lihtsalt temaga nalja. Hiljem selgus, et Eestis on üks küla, mis kannab Pariisi nime. Klara küsis sõbrannalt, kas ta kedagi endaga kaasa ka võtta tahab. Veronika mõtles kas kutsuda Virgo endaga kaasa või mitte, kuid lõpuks andis eitava vastuse. Klara võttis kaasa ainult oma poja. Kodus läks Veronika Virgoga tülli, sest Virgo tahtis tema juurde ööseks jääda, aga Veronika tahtis sõbrannaga Pariisi minna. Virgo ei saanud aru, miks teda kaasa võtta ei taheta ja nii see tüli alguse saigi. Naised jõudsid Pariisi. Klara oli juba ammusest ajast peale selle kohaga tuttav, talle kuulus seal ka vanavanematelt saadud maatükk. Kuid ka Veronikale hakkas koht meeldima. Nad otsustasi
MÄEKÜLA PIIMAMEES peategelased Mari- kena välimusega ja huvitava iseloomuga. Ta tajub meeste võimu kuid hakkab sellele vastu. Tal oli palju eneseväärikust ta ei lubanud ennast pilgata ja käskida. Mari oli mässajaliku iseloomuga. Prillup- prillupit huvitasid ainult raha rikkus ja võim. Selle nimel oli ta nõus isegi oma naise mõsahärrale andma.raamatu lõpupoole ta siiski hakkas oma tegusi kahetsema ja tundus et tema südametunnistus piinas teda Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulutamist siis kui val
TEGELASED: Agnes von Mönnikhusen Rüütel von Mönnikhusen Gabriel Hans Risbiter Delvig Gilsen Ivo Schenkenberg LÜHISISU: Lugu räägib sellest, kuidas Gabriel juhuslikult Tallinna poole rännates kohtab Hans Risbiterit ja rüütel von Mönnikhusenit koos tütrega.Gabriel läheb Mönnikhuseni mõisa juurde, kui sinna tungivad venelased ja laastavad kõik. Gabriel võtab kena tütarlapse Agnes von Mönnikhuseni endaga kaasa ja jookseb läbi metsa Tallinna poole. Hommiku hakul jääb tüdruk metsa servale ootama kui Gabriel tagasi hiilib maha põletatud mõisasse riideid ja süüa otsima. Nii nad reisivad kasina leivakotiga Tallinna poole läbi metsa. Nüüdseks on mõlemad noored kindlad, et vana von Mönnikhusen põgenes mõisast hobustega Tallinna poole. Gabrieli ja Agnese vahel tekib aga armastus. Neil on väga huvitav Tallinna poole rännata. Nad kohtavad röövleid, kes kuuluvad Ivo Schenkenbergi võimu alla. Ivo on Gabrieli poolvend, aga nende vahel on olnud alati vihavaen. I
KOOLIPROBLEEMID TÄNAPÄEVA NOORSOOKIRJANDUSES Uurimistöö SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................3 1. ÜLEVAADE TEOSTE PROBLEEMIDEST...................................................4 1.1. Sisu, autori tutvustus ja probleemid............................................................4 1.1.1. Helga Nõu ,,Tõmba uttu" KADEDUS.....................................................................4 1.1.1.1.Helga Nõu.............................................................................................................6 1.1.2.Reeli Reinaus ,,Must vares" - RASS...........................................................................6 1.1.2.1. Reeli Reinaus.......................................................................................................8 1.1.3. Margus Karu ,,Nullpunkt" KOOLIKIUSAMI
Jules Verne ,,Viieteistkümneaastane kapten’’ Analüüs Karlo Leok 7.C Klass Tallinna Reaalkool 1. Miks valisin selle teose? Kuidas käis valikuprotsess? Ma valisin selle teose, sest ma olen seda varem lugenud ning mulle meeldis see. Ma mõtlesin, et nii jääb mulle selle raamatu sisu paremini meelde ja ma saan parema hinde. Üldse on Jules Verne üks mu lemmikuid kirjanikke ja see võib olla ka üks valiku põhjuseks. Just selle teose valisin ma just enne kirja panemise tundi. Valikust käisid ka läbi ,,Näljamängud: Lahvatab leek’’ kui ka ,,Augud’’. 2. Jules Verne-st ja tema teostest. Jules Verne oli prantsuse päritolu kuulus kirjanik, kes sündis aastal 1828 ja suri aastal 1905. Tema kirjanikukarjäär algas aastal 1848. Esialgu hakkas ta k
Mõnes süsteemis on see ka ema järgi – matronüüm (nt Juhan Annepoeg), vanaisa järgi on vaponüümid. - Pseudonüümid ehk sala- või varjunimed, teenistusnimed (paavstid Benedictus või Alexius), kirjaniku kutsenimed (Tiiu Tasane ehk Eduard Vilde). Osa pseudonüüme on krüptonüümid = krüpteeritud nimed (nt Osnap ehk Panso; onu Thal ehk Uno Laht). - Hellitusnimed on igapäevased hellitavad nimed, nt Juku või Juss. Eesti k vähe, vene k aga palju: Vladimir ehk Dima, Mihhail ehk Miša; ka inglise keeles: William ehk Will/Bill, Ronald ehk Ron(nie). - Omanimed, nagu Meelis ja Lembitu. - Laennimed, nagu Anne ja Jaan. - Võõrnimed, nagu Charles, John. - Piiblinimed, nagu Johannes, Taavet, Matteus. Need on oma päritolult heebreakeelsed. - Kanoonilised nimed ehk kalendri- ja pühakute nimed. Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes – rahvusvahelised nimed oma rahvusvaheliste teisenditega (Johannes, Jaan, Jaanis, Juhan, Juan, Juho, John)
Tallinna polütehnikum Margus Karu ,,Nullpunkt" Referaat Koostas: Lennart Tamm Tallinn 2015 Ülevaade autori elust ja loomingust Autor: Margus Karu Margus Karu sündis 1984.aastal Tallinnas. Pärast õpinguid filmirezisööri erialal töötas ta peamiselt reklaami- ja filmiprodutsendina. 2008. aastal pakkis Margus oma asjad ja rändas kaks aastat mööda võõramaa radasid. Sellel retkel valmis tema esimene romaan ,, Nullpunkt" Peategelase iseloomustus : Johannes on tavaline 17 aastane poiss. Tal on ema, isa ja õde, aga ta elab ainult emaga koos, sest isa läks minema ja õde elab välismaal. Johannese elu pole üldse lihtne. Välimus on tal normaalne- pruunid juuksed, sinised silmad, keskmist kasvu ja normaalsed riided. Raamat räägib poisist nimega Johannes Tamm, kes on viielapselises peres noorim. Ta elab oma emaga kahekesi räämas Lasnamäe korteris. Tal on 2 õde ja 2 venda. Vanemad vennad ning õde on alustanud juba oma elu ja kaksi
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid