põhjuseid, miks võidi midagi halvasti teha, vaid laidetakse teguviis kohe maha, kuid teise mõtlemisviisi puhul otsitakse põhjuseid ja nähakse neid, mis viisid halva käitumiseni. Seetõttu teise abstraktse mõtlemise korral lepitakse ja ollakse valmis ka andeks andma, sest nähakse põhjuseid ja inimest ennast, mitte ainult pealispinda. 3) Selgitage miks isikule, kes taipab kõike isegi, paistab seletamine (selle kohta mis on abstraktne mõtlemine) ise abstraktse mõtlemisena (talumatu ja õudsena), mille eest peab põgenema? Sest abstraktselt mõtleb vaid harimatu inimene, mitte haritud. Ning inimene, kes mõistab, et mis on abstraktne mõtlemine peab tühiseks ja mõttetuks rääkida ja arutada teemal, et mida abstraktne mõtlemine tähendab. Kui aga hakatakse haritud inimesele selgitama, mis on abstraktne mõtlemine, siis talle võib tunduda, et teda alaväärtustatakse
leiab, et lihtsam on sellest hoiduda või isikule tundub, et teema on nii iseenesest mõistetav ning ei näe selle seletamiseks mingit põhjust. 5)Mispärast näib inimesele, kellele õpetatakse abstraktset mõtlemist, see abstraktse õpetusena, mis toimub vastu tema enda tahtmist (häbi ja edevus tühjavad õppetunni)? Inimesele võib tunduda see pealesurutuna, kus talt võetakse võimalus oma mõtteid avaldada. 6)Mil moel (kultuurne) inimene, kes teab, mis on mõtlemine ja abstraktne, eraldub tavalisest seltskonnast või teeb end seal naeruväärseks (justkui kandes kas näruseid hilpe või vastupidi liiga kalleid riideid)? Ja mil moel saab see (kultuurne) inimene, kes suhtub abstraktsesse mõtlemisse eelarvamuse ja austusega, näha läbi ajaleheartikli kirjutaja madalad ajendid (kirjutada pelgalt preemia pärast)? Kultuurne inimene võib tavalisest seltskonnast eralduda, kuna ta kardab tavalise seltskonna ees targutajana näida või siis vastupidi liiga teadmatuna näida
Bruno Meder, 120636IAPB, Filosoofia kodutöö nr 1 27.10.2012/Neljapäev/10:00 ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Põhiidee: On vaid näiline, et abstraktne mõtlemine kujutab inimestele midagi liht-labaselt arusaadavat. Inimene on loomult uhke ja ei suuda teadmatusega leppida ning hoiab aukartlikult kõrvale millegi eest, mida ta ei suuda kontrollida. Artikli kokkuvõte-analüüs: · Autor viitab, et abstraktsus on inimesele midagi kõrget , suurejoonelist, aukartust tekitav. · Abstraktsusest rääkimine ja selle mõistmine käib inimestele üle jõu (kuigi nad ei
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku
tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7. Lihtrahvas näeb mehes ainult mõrvari külge ja seetõttu ignoreerib kõike muud selle mehe suhtes (hävitavad tema ülejäänud inimloomuse). Samalajal inimesetundja
,,Kes mõtleb abstraktselt?" Igaüks meist mõtleb aeg-ajalt abstraktselt, kuigi keegi seda ei tunnista, kuna abstraktset mõtlemist peetakse pinnapealseks ning lihtsaks. Hegel püüab näidata, et tegelikult pole midagi kergemat kui mõelda abstraktselt ning mida vähem haritud on inimene, seda rohkem kasutab ta just abstraktset mõtlemist. Tegelik raskus seisneb selles, et mõelda abstraktsioonide abil konkreetselt: abstraktne ja konkreetne mõtlemine ei välista teineteist, vaid tegemist on üksteise eri vormidega. · Selle asemel, et abstraktsuse mõistesse süveneda ja seda uurida, püüab inimene seda lihtsalt vältida või eirata. Seepärast polegi mõtet püüda inimesele abstraktse mõtlemise olemust seletada, kuna vajaduse korral saab inimene ise kõigest aru(s.t minu arust, et paljud inimesed ei püüagi abstraktsusest aru saada).
mõtete avaldamise vabadusel. Mõtete avaliku kasutuse puhul avaldab isin oma enda kindlaid mõtteid, erakasutuse korral tuleb vahel arvestada oma ameti positsiooni, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mittekellegil piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu poole. 7.Eriti tähtis on valgustust edendada religioonis kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edusalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" Minu arvates on Hegel selles teoses soovinud inimesi mõtlema panna, et kas tõesti on abstraktne mõtlemine meile endile nii võõras. Ta soovib inimestele öelda, et mitte ainult n.ö alamklass ei mõtle abstraktselt vaid kogu ühiskond. Isegi see, kui me abstraktse mõtlemise kui mõiste või nähtuse kohe maha laidame on omamoodi abstraktne mõtlemine, sest me ei süvene selle
Mõtete avaliku kasutuse puhul avaldab isik oma enda kindlaid mõtteid, erakasutuse korral tuleb tal vahel arvestada oma ameti positsiooniga, mis võib piirata teatud mõtete väljaütlemist. 6.Valgustust pole lubatud mitte kellelgi piirata, kuna see takistab inimkonna edasist arengut ja progressi parema elu suunas. 7.Kanti arvates on eriti tähtis valgustust edendada religioonis, kuna usk on inimeste väga suur mõjutaja ning kui religioonis levib edukalt valgustus, siis jõuab see peagi ka tavalise inimeseni. Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt?" 1.Abstraktse mõtlemise kaheks erinevaks võimaluseks on Hegeli arvates esiteks antud subjektile ühe või mitme teatud fakti põhjal muude omaduste külge kleepimine ja teiseks on teatud subjekti, mingil põhjusel vaid ühe külje nägemine. 2.Nende kahe erineva abstraktse mõtlemise viisi erinevus seisneb selles, et ühe puhul
K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT ? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Abstraktse mõtlemise mõiste on kui metafüüsika. Teatakse, mis see tähendab, kuid keegi taha sellega tegeleda, kardetakse. Ometi seltkonnas oli asi ise ammu kasutses ja nad saaksid sellele asjale vaid nime. · Autor arutleb, kuidas abstraktne mõtlemine vaikselt seltskonda sisse tuua, et see ära ei ehmataks. · Harimatu mõtleb abstraktselt, sest heade seltskondade jaoks on see liiga lihtne, kuna on sisult tühi. · Mõrtsukat näevad abstraktselt mõtlejad vaid mõrtsukana. Inimesetundjale pakub huvi , miks on inimesest mõrtsukas saanud. Seejärel arvavad abstraktsed mõtlejad, et mõrtsuka õigustajad on samasugused.
Inimesed ei taha tunnistada, et mõtlevad vähemal või rohkemal määral abstraktselt, kuna seda peetakse Marite Selgis, 113242, TABB24 pinnapealseks ja lihtsaks. Hegel ütleb, et mõtlemine on ühekülgne. Määratlemine on mõtlemine oma abstraktsuse tõttu, üldistamine on konkreetne. Inimestele tundub, et nad mõtlevad konkreetselt, sest väldivad mõtlemise ühekülgsust. Selle tõttu meie mõtlemine ongi abstraktne, kuigi me justkui ei mõtle abstraktselt. Hegel jagab abstraktse mõtlemise kaheks: määratlemine ning üldistamine. Määratlemise näitena toob ta selle, et mõrtsukas viiakse hukkamisele ja lihtrahvas peabki teda kõigest mõrtsukaks. Kui keegi julgeb leida temas ka muid jooni, näiteks pidada teda nägusaks, siis mõistetakse sedasi mõtlejad hukka ja pannakse ta mõrtsukaga samasse ,,seisusesse".
Kodutöö Hegel ,,Kes mõtleb abstraktselt" Oma artiklis käsitleb Hegel abstraktselt mõtlemist tolle aja ühiskonnas. Oma arvates teavad kõik, mis on abstraktne mõtlemine, kuid Hegeli arvates see päris nii ei ole. Paljude arvates, on abstraktne mõtlemine sobilik vaid neile, kes ei suuda oma mõtteid selgelt väljendada. Leidub aga ka neid, kes siiski suudavad mõelda abstraktselt, neid küll aga on vähe. Teoses on ta abstraktselt mõtlemist näidetega esile toonud. Esimeses näites võib lugeda, kui erinevalt on võimalik pealtnäha tavalist mõrvarit käsitleda. Enamuste jaoks on ta lihtlabane mõrvar, kes ongi oma tegudega oma karistuse välja teeninud. Abstraktselt mõtlevat inimest on ta kirjeldanud väga mõtlevana, sest tema jaoks abstraktne inimene hakkab enda jaoks looma erinevaid seoseid selles osas, mis on õhutanud
sees, saab meie aru nendest sama aredad ideed nagu me saame kehadelt, mis mõjutavad meie meeli. See ideede allikas asub täielikult igas inimeses eneses, ja kuigi see ei ole meel, sest tal pole midagi pistmist väliste objektidega, on ta meelega väga sarnane ning teda võib piisava õigusega kutsuda seesmiseks meeleks. Et ma aga esimest kutsun aistimiseks, kutsun ma viimast REFLEKSIOONIKS [REFLECTION], sest ta pakub ainult neid ideid, mis vaim saab reflekteerides omaenda tegevusi iseenda sees. Ma tahaksin niisiis, et käesoleva arutluse järgnevas osas mõistetaks mind nii, et ma pean REFLEKSIOONI all silmas vaimu teadlikuks saamist [notice] omaenda tegevustest ja nende tegevuste laadist [manner], mille tõttu arus tekivad nende tegevuste ideed. Ma väidan, et need kaks, nimelt välised materiaalsed asjad kui AISTIMISE objektid ja meie vaimu seesmised tegevused kui REFLEKSIOONI
pehmed. Tähendab, et sünteetilisi otsuseid võib langetada posteriori. 2. Esiteks mõrtsukas viiakse hukkamispaigale ja lihtrahvas näeb teda kui julma inimest kes peaks oma tegude eest igavesti põrgus põlema. Inimesetundja aga näeb kuidas on mõrtsukas oma elus jõudnud sinnamaani ning teda on ülearu karmilt koheldatud ja liigne karistus määratud. Mõrtsukat näha ainult ühes valguses ja omistada talle ainult mõrtsuka omadused on abstraktne mõtlemine. Tuleks aga vaadelda mis on mõrtsuka nii kaugele oma tegudes viinud, miks on ta tapnud ning vaadelda tema elu kui ühtset tervikut, mitte ainult alates sellest perioodist, mil ta inimese tappis. Süümõistmisel tuleks seda arvestada, kuid kindlasti ei tohiks teda õigeks mõista, sest tal on olnud näiteks raske lapsepõlv vms, sest see oleks teistpidi abstraktne mõtlemine.
ei teki, kui vastus on juba teada. Selles olukorras otsib mälu teadaoleva vastuse välja . Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel. Mõtlemise areng jaguneb: · Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: · Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need · Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani · Kiirus otsustamine. 4 1 LASTE MÕTLEMINE 1.1 Beebide ja väikelaste mõtlemine Inimesed on aastatuhandeid arvanud, et beebid ja väikesed lapsed ei ole
Mõtlemine on tegelikkuse üldistatud ja kaudne tunnetusprotsess, mis peegeldab asjade olemust ning seaduspäraseid seoseid ja suhteid esemete ja nähtuste vahel (Sõerd 1992: 155). Mõtlemise areng jaguneb: · 1.Kaemuslik- motoorne mõtlemine kuni 3. aastani, praktiline kogemus; · 2. Kaemuslik-kujundiline mõtlemine 4. 7. aastani, puudub osa mõisteid, mõtlemine allub kogemusele ja vahetule tajule · 3. Abstraktne mõtlemine mõtlemine abstraktsete mõistete abil. Mõtlemise individuaalsed iseärasused: 1. Iseseisvus on oskus näha ja püstitada küsimusi, probleeme ja lahendada need 2. Paindlikkus on oskus muuta esialgselt kavandatud ülesande lahendamise plaani 3. Kiirus otsustamine (Teichmann 2004). 8 2.2 Mõtlemisoperatsioonid ja vormid 2.2.1 Mõtlemisoperatsioonid
eraldi. Kõigi demokraatlik osalemine- rahval on õigus ja kohustus osaleda võimus. (Inglismaal: konstitutsiooniline monarhia, Mandri-Euroopa: valgustatud absolutism, Prantsusmaa: revolutsiooniline radikalism) Polriseeritud mõtlemine mõtlemine jaguneb selgelt positiivseks ja negatiivseks. Hakatakse läbi mõistete vastandama. Nt: Mõistus versus Ilmutus Teadmised versus Traditsioon Prantsuse valgustus Esmased impulsid saab Inglismaalt, võtab siiski oma eripärase vormi Prantsusmaal. 3 iseloomulikku tunnust: 1. Radikalism Pr tehakse kõige kaugemale ulatuvad järeldused nendest eeldustest, mida filosoofia pakub. Kui räägiti vabadusest, vendlusest, võrdsusest ei piisanud ainult seisustest vabanemisest, vaid tuleb hukata monarhismi pooldajad. 2. Agiteeriv suunitlus see mis oli uus idee, mis pähe tuli, tuli kohe välja kuulutada. Seda tehti
vabanenuna kõigist asjust, tõused sa jumaliku Misjoniajastud pole aga parimad filosofeerimiseks. pimeduse olemuse-ülesesse kiirgusesse. Aga kui · Euroopa kujuneb kolme suure röövrahva sa tahad teada, kuidas need asjad toimuvad, siis rüüstamise objektiks. palu armu, mitte õpetust." · Valgustus · Bonaventura · Muutumatute printsiipide tõde haarab inimene (kui Giovanni Fidanza muutuv olend) üksnes jumalikust valgusest · u. 1221 - 1274 valgustatuna (illuminatsiooniteooria). · Elu · "Ei ole võimalik mõista, ilma et Jumal ise
jm). Autorid kasutasid täielikku pilkamis- ja mõnitamisvabadust üksikkodanike suhtes nende nimepidi ettetoomisega. Züzee enamasti fantastilist laadi. Olulisemaks osaks agoon (peategelaste sõnasõda). Suur tähtsus uus-atika komöödial. Selles puudub fantastiline element ning kõrvale on jäetud laiahaardelised ühiskondlikud probleemid. Käsitletakse perekonna ja armastusteemasid. Kunst ja ka teater pidid näitama Ateena riigi väljapaistvust. Lisaks etenduse vaatamisele tuli publik teatrisse ka oma riiklikku eneseteadvust kinnitama. Publik oli asjatundlik ja elas etendusele kaasa. Klassikaline ajajärk oli teatrikunsti õitseaeg Ateenas. Kirjandus oli olemas vaid näitekirjansusena. Kõige täiuslikumaks tragöödiaks peetakse Sophoklese ,,Kuningas Oidipust". Ajastu suurim lüüriline poeet oli Pindaros, kes lõi pidulikke võidulaule. Kirjakunst, kõnekunst: kirjaviis vasakult paremale. Kunstide kuningannaks retoorika ehk kõnekunst, mis arenes jõudsalt
kardetakse ning juhuslike asjade pidamises ennustatavateks – seisneb religiooni loomupärane seeme, mis on mõningate inimeste erinevate ettekujutuste, arvamuste ja tunnete tagajärjel kasvanud niivõrd erisugusteks usutalitusteks, et see, kuidas üks inimene toimetab, on teise jaoks enamasti naeruväärne. Religioone teeb erinevaks kultuur. Neid seemneid on saanud harima kahte liiki inimesed. Ühed on need, kes vastavalt omaenda tarkusele on neid seemneid toitnud ja korraldanud, teised on teinud seda vastavalt Jumala käsule ja juhtnööridele. Kuid mõlemat liiki inimesed on teinud seda eesmärgiga muuta inimesed, kes nende peale loodavad, veelgi altimaks kuulekusele, seadustele, rahule, ligimesearmastusele ja poliitilisele ühiskonnale 7. Nii et esimest liiki inimeste religioon on osa inimlikust poliitikast, mis õpetab ühte osa neist kohustustest, mida nõuavad maised kuningad oma alamatelt. Ja teist liiki
süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub kolmes tähenduses: kõrvaldatus (seadus ületatakse), hoitus (midagi pannakse kõrvale, hoitakse millegi jaoks alles), esiletõstetus (enam ei nähta teesi ja antiteesi esiletõstetud vastanditena). Näiteks tees on absolutism, antitees (teesi vastand) on revolutsioon. Selle tulemusena ei jää kumbki püsima, need ületatakse täielikult ning tekib vabariik või midagi sarnast. Süntees ei ole tees ega antitees, vaid midagi vahepealset. Hegeli filosoofias muutub keskseks mõisteks absoluutne vaim, mille eneseväljenduseks on kogu maailma protsess ning kogu maailmas toimuv on absoluutse vaimu eneseväljendus. Vastavalt dialektika põhimõtetele toimub see kolmes astmes: Loogika loogika all peetakse tavaliselt silmas
formaalsete operatsioonide periood; postformaalne mõtlemine - Representatsioon, skeem, assimilatsioon j akohandamine - Harjutamisemeetod - Sotsiaalne areng John Bowlby seotusteooria - Emotsionaalse seotuse aluseks on turvalisusvajadus o Kaasasündinud kalduvus otsida täiskasvanuga otsest kontakti o Laps naudib nähtavalt oma emaga koos olemist ja temaga suhtlemist tegelikult ei pea olema ema ega naisterahvas aga laps eelistab harjumust o Ema hääle ja lõhna eelistamine o Naeratamine rahulolu märk, sotsiaalse kontakti märk - Põhjuseks hirm tundmatu ees o Hirm mis tekib ema äraolekul on sarnane üldistunud ärevusele Võõra olukorra meetod - Ema ja 12 kuu vanuse väikelapse kiindumussuhte kvaliteedi mõõtmiseks - Jälgitakse väikelapse reaktsiooni: võõras keskkonnas, võõrale inimesele
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
Platoni arvates on olemas meeleline maailm, mida me näeme, saame käega katsuda jne, kuid on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik "näha" ainult mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis ei teki, ei muutu ega hävi. Meelelise maailma asjad on kunagi tekkinud, nad muutuvad ja hävivad kunagi. Meelelises maailmas pole midagi püsivat, jäävat. Seega pole meelelise maailma objekte tõeliselt olemaski. Aga mis siis on tõeliselt olemas? Tõeline on Platoni järgi ideede ehk eidoste (kr eidos) maailm. Ideed on muutumatud. Neid ei saa hävitada. Neid ei teki juurde. Näiteks võib inimene nooruses olla ilus, kuid muutuda inetuks vanas eas või siis mingi haiguse tagajärjel. Lk35 Inimeste teadmised nähtuste kohta üha laienevad, kuid inimene ei saa tunnetada asja iseeneses sellisena, nagu ta tegelikult on, s.t väljaspool tunnetuse aprioorseid vorme. Analoogia võiks siin olla näiteks selline: kuiinimestel oleksid ees värvilised prillid ja nad ei suudaks neist kuidagi vaba
On tekkinud ettekujutus, millised võisid olla teiste maailma inimeste esteetilised traditsioonid. Meile on partamatu tunda euroopalikku esteetilist traditsiooni. Euroopas jaguneb: · Esiaeg Kreeka-Rooma antiik (ka Egiptus, Mesopotaamia, Pärsia, India) · Keskaeg kristlus, kui euroopat valitsenud ideoloogia, mis mõjutas ka esteetilisi debatte. · Uusaeg al 14.-15. saj renessanss, 18. saj valgustus · Kaasaeg al 1860 modernistlikud ja seejärel al 20. Saj teisest poolest postmodernistlikud esteetika-käsitlused, k.a spetsiaalesteetikad, nt muusika-, kirjanduse-, filmi-, arhitetuuri- jt kunstialade esteetika Mitte-läänelikud esteetikatraditsioonid: Vana-Hiina Kong Fuzi 5.saj ema Konfutsius tegeles esteetikaga. Pani eriti rõhku luulekunstile ja muusikale. Need toetavad rituaalide läbiviimist, etiketti ja aitavad inimesele lähemale tuua
1. Kuidas kirjeldab Pascal absurditunde avaldusi? Albert Camus on öelnud, et inimene omandab elamise harjumuse enne, kui mõtlemise harjumuse. Ühel hetkel hakkab inimene mõtlema argipäevastest toimingutest väljapoole, hakkab mõistma, et maailm on talle võras ning miski maailmas ei samastu temaga. Samuti hakkab inimene mõistma, kui mõttetu on kannatada. Sellisel hetkel avaldub Camus sõnul absurditunne. Inimese vai justkui ärkab ning hakkab mõistma tegelikkust seda, mis on väljaspool seda rutiini ja ärgipäevamöllu. Sellisel hetkel paljastub ka, kui arusaamatu on elamine. See absurditunne sunnib põgenema kas lootusse või enesetappu. Samuti ütleb Camus, et see "iiveldus", mida tekitab inimeste enda ebainimlikkus ning selle ebainimlikkuse teadvustamine ja tajumine, on absurditunde avaldus. 2. Mis on absurditunde põhjuseks Camus järgi? Absurditunde põhjuseks peab Albert Camus ühel hetkel pinnale kerkivat küsimust - milleks?. Samuti tülpimust igapäevarutiini
.......................................................................25 Rene Descartes.........................................................................................................................26 John Locke...............................................................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel.......................................................................................
· järeldub ilmselgetest printsiipidest - nagu matemaatikas järeldub iga teoreem aksioomidest. · tugineb mõistuse abil töödeldud faktide kindlale vundamendile. · tugineb faktide kindlale vundamendile. Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et · looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. · loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. · loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? · Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. · Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks · Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks.
Referaat: arutluskäik + seosed. Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – t
c. Mõtlemiseks saab Descartes'i arusaama kohaselt nimetada vaid mingi teoreetilise probleemi üle arutamist. 05th of April 20:40 kala Descartes'i arvates erineb loom inimesest sellepoolest, et a. looma keha on vaid keeruline masin, inimese keha on aga elusorganism. >>b. loom on vaid keeruline masin, inimesel on aga lisaks kehale ka hing. c. loom mõtleb konkreetselt, inimene suudab ka abstraktselt mõelda. 05th of April 20:47 amigone Descartes jagas filosoofia kolmeks valdkonnaks metafüüsikaks, füüsikaks ja rakendusteadusteks. Otsest kasu on vaid rakendusteadustest. Milleks on Descartes'i arvates vaja metafüüsikat? a. Metafüüsika on oma aja ära elanud, filosoofia tuleb temast vabastada. --b. Metafüüsikal on inimteadmiste jaoks sama vajalik kui juurestik viljapuu jaoks-- c. Metafüüsikat on vaja ainult mõtlemisvõime arendamiseks. http://webct.e-uni
◦ hüpoteetiliste probleemide käsitlemine tekitab raskusi, seega algklassisdes peaksid ülesanded tulenema laste kogemustest, kasutama reaalseid objekte ◦ omandatakse oskus klassifitseerida, järjestada, nummerdada reaalsete omaduste põhjal 4. formaalsete operatsioonide – puberteediealine, hüpoteetilise maailma avastamine, oskus mõelda „mis siis kui“ ilma, et oleks vaja reaalseid kogemusi; lapsed, kes koolis pole käinud, enamasti ei suuda abstraktselt mõelda ◦ bioloogiliselt taandarenevad mõned närviringed, teised arenevad rohkem, seega muutub selle tagajärjel ka mõtlemine ◦ kultuur ootab teistsugust käitumist-mõtlemist > käituvad-mõtlevad ka teistmoodi ◦ oskus teha üldistusi ja planeerida ◦ oskus aalüüsida oma mõtteid – miks midagi tegid? ▪ Enne seda perioodi ei ole väga mõtet seda küsimust küsida
On välja kujunenud loogiline mõtlemine - miks mille tagajärjel juhtub Enesekesksus langeb; suudetakse mõelda ka teiste tunnetele, vajadustele Tekib tahtmine püstitada hüpoteese (selle taseme lõpus) Last peaks selles perioodis võimalikult palju kuulama ja toetama, andma talle võimaluse rääkida IV aste umbes 11.-täisealiseni aastad Oskus püstitada hüpoteese ja neid ka katsetada Abstraktne, loogiline mõtlemine - tekib treenimise teel Last arendab välja olukorrad, kust ta peab rakendama oma teadmisi ja oskuseid Idealistlik mõtlemine Lapse mõtlemise iseärasused: egotsentrism - laps kirjeldab maailma läbi oma silmade naiivne realism - võimekus eristada välismaailma oma psüühikast; laps kaldub nägema psühholoogilisi sündmusi nii nagu neil oleks bioloogiline eksistents (keel, kõne) -
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline – saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline – n: looduse alistamin
1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. Filosoofia mõiste on oma ajaloo vältel korduvalt muutunud, seega erineva ajastu filosoofid uurisid erinevaid valdkondi, subjekte, näha asju erinevas valguses. Filosoofia on üldine printsiipide ja maailmavaateõpetus. Selles on teoreetiliste teadmiste süsteem, mis sisaldab olemise, tunnetuse, toimise, arenemise eelduseid ja aluseid. Põhiküsimuseks on mateeria (looduse,olemise) ja teadvuse (vaimu, mõtlemise) suhte küsimus. Filosoofia tugineb inimmõistusele tegemaks järeldusi. Seni kuni mingile küsimusele ei saa vastata täpselt, on see küsimus filosoofiline. Filosoofil peab olema soov maailma mõista, peab jagu saama eelarvamustest ja maailmavaated ei tohi olla piiratud. Elufilosoofid püüavad luua diskursust, mis õhutaks, ja ergutaks head elu looma. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada maailmast teoreetiliselt aru, mitte praktiline n: looduse alistamine
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
