Happed, alused, soolad (5)

5 VÄGA HEA

Põhikoolile: Happed , alused ja soolad
Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis

HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape , oks. aste -1
H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2
H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2
H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2
H2CO3 - süsihape, oks. aste -2
H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3
HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1
HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1

Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust
Hapete liigitus
Happeid liigitatakse kahte moodi:

prootonite arvu järgi ( happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja).
happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid .
H2SO3 - SO2
H3PO4 - P2O5
H2CO3 - CO2
HNO3 - N2O5
H4SiO4 (ränihape) - SiO2 (eriline juhtum)

Hapete reageerimine metallioksiididega
Reaktsioonil tekib sool ja vesi.
Alused ehk hüdroksiidid
On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid.
NaOH - naatriumhüdroksiid
Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid
Fr(OH)2 - raud(II)hürdoksiid
Alused jagunevad kahte gruppi vees lahustuvad ja vees lahustumatud . Vees lahustavaid nim. leelisteks. Leelise lahuseid saab kindlaks teha indikaatorite abil. Mitte lahustuvad hüdr. indikaatori värvust ei muuda.
Neutralisatsioonireaktsioon
… on happe ja aluse vaheline reaktsioon , mille tulemusena tekib sool ja vesi.
NaOH + HCl = NaCl + H2O
2Al(OH)3 + 3H2SO4 = Al2 (SO4)3 + 6H2O
Aluselised oksiidid
… nim. vastava metalli sama oksu. astmega oksiidi. Leelistel vastav oksiid reageerib veega andes hüdroksiidi.
Li2O + H2O = 2LiOH
CaO + H2O = Ca(OH)2
Lahustamatute hüdroksiididele vastavad oksiidid ei reageeri veega, aga lahustuvad hüdro. lagunevad kuumutamisel,
andes vastava oksiidi ja vee.
2Al(OH)3 = (kuumutades) Al2O3 + 3H2O
Aluste reageerimine happeliste oksiididega
Tekib reaktsioonil sool ja vesi. Happelisele oksiidile vastava happe sool.
SO2 - H2SO3
SO3 - H2SO4
2NaOH + SO3 = Na2SO4 + H2O
Soolad
Sool koosneb metalli ioonist ja happejääkioonist. Nimetuse lõpp saadakse vastavalt happejääkioonile.
Cl - kloriidioon - kloriid - oks. aste -1
SO3 - sulfitioon - sulfit - oks. aste -2
S - sulfiidioon - sulfiid - oks. aste -2
SO4 - sulfaatioon - sulfaat - oks. aste -2
CO3 - karbonaatioon - karbonaat - oks. aste -2
PO4 - fosfaatioon - fosfaat - oks. aste -3
NO3 - nitraatioon - nitraat - oks. aste -1
Soolade keemilised omadused

vees lahustuvad, soolad reageerivad leelistega
sool reageerib soolaga . Na2SO4 + BaCl2 = 2NaCl + BaSO4
aktiivsem metall tõrjub vähem aktiivsema tema soolalahusest välja.
Fe + CuSO4 = FeSO4 + Cu. Erand . K, Na, Ca, Ba metallid ei tõrju teist metalli tema lahusest välja kuna nad reageerivad veega.
tugevam hape tõrjub nõrgema tema soolast välja.
H2SO4
HCl;HNO3
H3PO4 tugevuse järjekorras
H2SO3
H2S;H2CO3

Sool (lah.) + sool (lah.) = sool + sool
Sool (lah.) + leelis (lah.) = sool või hüdroksiid
Sool + hape (tugevam) = sool + hape (nõrgem)
Lahuse pH skaala
PH-ga määratakse vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. Kontsentratsiooni hulga tähis on mol/dm( kuubis ). 1mol/dm (kuubis) PH=0 0,1mol/dm (kuubis) PH = 1
PH = -log [H+]
PH-d saab määrata ainult lahjade lahuste puhul. Mida väiksem on vesinikioonide kontsentratsioon seda kõrgem on PH. PH skaala on 0 - 14. Piirkonda 6,5 - 7,5 loetakse normaalseks. Alla selle on happeline, üle selle aluseline. PH-d määratakse indikaatoriga või PH- meetriga PH-meeter on elektrooniline mõõteriist.
Õunamahla PH on 3,5 - 4
Neutraalse PH-ga on ntx veri , sülg ja piim.
PH-ga 9 on söögisooda lahus
PH-ga 10 on lubjavesi
PH-ga 12 on pesusooda lahus
PH-ga 14 on naatriumhüdroksiidi lahus, kus on 0,1mol/l.
Happelises keskkonnas on lahuses vesinikioonid. HCl = H+ + Cl- . Aluselises keskkonnas on lahuses hüdroksiidioonid. NaOH = Na+ + OH- . Neutraalses nad puuduvad. H+ + OH- = H2O
Soolalahuse pH
Ei pruugi alati olla neutraalne , sest toimub reaktsioon, mida nim. hüdrolüüsiks. Hüdrolüüs on soolas olevate ioonide ja vee molekulide vahel toimuv reaktsioon, mille tulemusena muutub soolalahuse PH nautraalsest erinevaks.
Eristatakse kolme tüüpi sooli :

sool, mis on saadud nõrgema aluse ja tugeva happe reageerimisel (AlCl3). Lahuse keskkonnas reaktsioon Al(OH)3 + HCl on happeline (tugevama õigus)
tugev alus + tugev hape, näiteks NaCl sest NaOH + HCl keskkond neutraalne.
tugev alus + nõrk hape, näiteks Na2CO3 sest NaOH + H2CO3 keskkond aluseline.

Elektrolüüdid
… nim. aineid, mis sulatatud või vesilahuses juhivad elektrivoolu. Elektrolüüdi lahuses peavad olema ioonid , seega ained peavad lahustumises osaliselt või täielikult lagunema ioonideks. Elektrolüütide hulka kuuluvad happed, alused ja soolad. Elektrolüüte liigitatakse tugevateks ja nõrkadeks. Tugevad on vees lahustuvad soolad, leelised ja tugevad happed (H2SO4, HCl, HNO3, H3PO4).
Reaktsioonide elektrolüütide lahuses
Reaktsioonid elektrolüütide vahel tekib:

sade
vesi e. nõrk elektrolüüt
gaasiline ühend

Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 ja nool ülesse
Elektrolüütiline dissotsiatsioon
… on ioonide tekkimise protsess lahuses. Iooniliste sidemetega ühendite puhul (ntx soolad) tekivad lahusesse ainult hüdrotiseeritud ioonid. Dissotsiatsiooni väljendatakse võrrandiga. NaCl = Na + Cl. Fe2 (SO4)3 + 3SO4. Samamoodi dissotsiatsieeruvad tugevad alused ja happed. NaOH = Na + OH. Mitme prootonised happed dissotsiatseeruvad
mitmes happes. H2SO4 = H + HSO4 (vesiniksulfaatioon) = 2H + SO4. H3PO4 = H + 2HPO4 (divesinikfosfaat) = 3H + PO4.

.DOC Laadi alla originaalfail 4 lk · .doc · 216 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2008-05-03 Kuupäev, millal dokument üles laeti

216 laadimist Kokku alla laetud

5 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kutsikaz Õppematerjali autor

neutralisatsioonireaktsioon elektrolüüdid

Sarnased õppematerjalid

docx

Elektrolüüdid

sisaldavad ioone vesilahused ei sisalda ioone Tugevad elektrolüüdid- Nõrgad elektrolüüdid- Lahuses on ainult molekulid lahuses on peamiselt ioonid, lahuses on nii molekulid kui Praktiliselt ei juhi juhivad hästi elektrivoolu ioonid. elektrivoolu. Juhivad halvasti elektrivoolu. Tugevad happed (H2SO4, Nõrgad happed Paljud orgaanilised ained, HNO3, HCl), leelised (I ja II- (H3PO4,H2SO3, äädikhape, lihtained, oksiidid. A r. metallide hüdroksiidid), sipelghape, H2S, H2CO3); soolad nõrgad alused (NH3·H2O) Ioonilise ja tugevalt polaarse kovalentse sidemega Nõrgalt polaarse ja mittepolaarse ained. kovalentse sidemega ained.

Üldkeemia

rtf

Konspekt

SO3 + H2O = H2SO4 H2 + CuO = H2O + Cu Cu + 2H2SO4 = CuSO4 + SO2 + 2H2O Cu + 4HNO3 = Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O 5 Anorgaaniliste ainete põhiklassid. 5.1 Anorgaaniliste ainete liigitamine. Anorgaaniliste ainete liigitamist iseloomustab järgmine skeem: Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal (aluselised, happelised, amfoteersed, neutraalsed). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Happeid liigitatakse: 1) vesiniku aatomite arvu järgi: a) üheprootonilised happed HCl, HNO3 b) mitmeprootonilised happed H2SO4, H3PO4 2) hapniku sisalduse järgi: a) hapnikku sisaldavad e. hapnikhapped HNO3, H2SO4 b) hapnikku mittesisaldavad happed HCl, H2S 3) tugevuse järgi: a) tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl

Keemia

doc

Metallid

CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+) Indikaatorid: Lakmus punaseks Metüüloranz punaseks Vesinikuaatomite arvu järgi 1) Üheprootonilised: HCl, HF, HI, HBr, HNO3, HNO2 Üks H+ 2) Kaheprootonilised: H2SO4, H2SO3, H2S, H2CO3, H2SiO3 Kaks H+ 3) Kolmeprootonilised: H3PO4 Kolm H+ Hapniku sisalduse järgi: 1) Hapnikuta happed: HCl, HF, HI, HBr, H2S 2) Hapnikhapped: HNO3, HNO2, H2SO4, H2SO3, H2CO3, H2SiO3, H3PO4 Tugevuse järgi, 1) Tugevad happed: kõik happe molekulid jagunevad lahuses ioonideks, reageerib aktiivselt metallidega HCl, HNO3, H2SO4 2) Nõrgad happed: ainult osa happe molecule jaguneb lahuses ioonideks H2CO3, H2S Hapete nimetused: H2SO4 väävelhape (sulfaat) H2SO3 väävlishape (sulfit) HNO3 lämmastikhape (nitraat)

Keemia

doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

(Amfoteerne oksiid reageerib nii hapete kui ka alustega). Al2O3 ZnO Cr2O3 Cr2O3 + 2KOH + 3H2O = 2K[Cr(OH)4] Al2O3 + 6 NaOH + 3H2O = 2Na3 [Al (OH)6] 4. Neutraalsed oksiidid Ei reageeri ei hapete, aluste ega veega. Tähtsamad neutraalsed oksiidid on NO N2O CO 4 3. HAPPED HAPE aine, mille vesilahuses on ülekaalus vesinikioonid. Definitsioon: hape loovutab prootoneid. Koostis: Koosneb ühest või mitmest vesinikioonist ja happe jääkioonist. Struktuur valemid: HO O HO S Happejääk käitub iseseisva rühmitusena HO O HO P=O Happejäägi o.-a. määrab vesinikioonide arv

Keemia

odt

Keemia 10. klassi material

·amfoteersed oksiidid-osa metallioksiide. Ei reageeri veega! nt. ZnO tsink(II)oksiid ·Inertsed ehk neutraalsed oksiidid-osa mittemetallidest. Ei reageeri vee, hapete ega aluste lahustega. nt. N2O dilämmastikoksiid NO lämmastikoksiid CO süsinikoksiid (vingugaas) *Happed: vesinik happeanioon aine, mis annab lahusesse vesinikioone. TABEL! ·Hapnikuta hape: Hcl(maohape), H2S(divesiniksulfiidhape) ·Hapnikhapped: HNO3(lämmastikhape), H2SO4(väävelhape) ·Üheprootonilised happed: Hcl, HNO3 ·Mitmeprootonilised happed: H2SO4, H3PO4 prooton=vesinikioon H+ ·Tugevad happed: lahuses kõik happe molekulid jagunenud ioonideks, väga aktiivsed ja sööbiva toimega. nt. H2SO4, HNO3 ·Nõrgad happed: lahuses on ainult osa molekule jagunenud ioonideks, pole nii aktiivsed nt. H2S, H2CO3, H3PO4, CH3COOH(äädikhape) happeline oksiid+vesi=hapnikhape nt.SO2+H2O=H2SO3 *Alused: metall OH- aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Aluseline oksiid+vesi=alus nt

Keemia

doc

KeemiaRE_Aineklassidteoor ia

 Aluselised oksiidid – peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO  Happelised oksiidid – peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2  Amfoteersed – võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO  Neutraalsed – ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO  Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi:  Üheprootonilised happed: HCl, HNO3...  Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi  Hapnikuta happed: HCl, H2S...  Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi

Kategoriseerimata

doc

Aineklassid ja nendevahelised seosed

Aluselised oksiidid peamiselt metallioksiidid (eriti madalamas o.a-s); reageerivad hapetega; Na2O, CaO, BaO Happelised oksiidid peamiselt mittemetallioksiidid; reageerivad alustega; SiO2, SO3, CO2 Amfoteersed võivad reageerida nii hapete kui alustega; Al2O3, ZnO Neutraalsed ei astu tavaliselt keemilisse reaktsiooni; NO, N2O, CO · Happed (koosnevad ühest või mitmest vesinikust ja happe(jääk)anioonist; HCl, H2SO3, H3PO4...) o Vesiniku aatomite arvu järgi: Üheprootonilised happed: HCl, HNO3... Mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO3, H3PO4... o Hapniku sisalduse järgi Hapnikuta happed: HCl, H2S... Hapnikhapped: HNO3, H2SO4, H3PO4... o Tugevuse järgi Tugevad happed: H2SO4 > HNO3 > HCl

Keemia

docx

Keemia ja selle seletused

Happeliste oksiididega, tekib sool: CaO + CO 2CaCO3 b) happelised oksiidid Alustega, tekivad sool ja vesi (CO2 + Ca(OH)2 CaCO3 + H2O) Veega tekib hape: SO3 + H2O H2SO4 (ei reageeri SiO2) Aluseliste oksiididega tekib sool: CaO + CO 2 CaCO3 Happed Jagunevad: a) vesiniku aatomite arvu järgi – üheprootonilised (HCl) ja mitmeprootonilised (H2SO4), b) hapniku sisalduse järgi – hapnikhapped (HNO 3) ja hapniku mittesisaldavad happed (HBr), c) tugevuse järgi – tugevad (HNO 3, H2SO4, HCl, HBr, HI, HF), nõrgad (H2S, H2CO3), keskmise tugevusega happed (H2SO3, H3PO4). Reageerimine: Metallidega. Reageerivad pingereas H2 vasakul paiknevad elemendid (on erandeid). Üldjuhul tekivad sool ja H2. Näit: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2 Aluseliste oksiididega. Tekivad sool ja vesi. Näit: CuO + H 2SO4 CuSO4 + H2O Alustega. Tekivad sool ja vesi. Näit: NaOH + HCl NaCl + H2O Sooladega

Keemia

Rohkem sarnaseid