Happed, alused, soolad (5)

Põhikoolile: Happed , alused ja soolad
Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis

• HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape , oks. aste -1
  
• H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2
  
• H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2
  
• H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2
  
• H2CO3 - süsihape, oks. aste -2
  
• H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3
  
• HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1
  
• HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1
  

Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust
Hapete liigitus
Happeid liigitatakse kahte moodi:

• prootonite arvu järgi ( happes on ühe prootonilised kahe, kolme, nelja).
  
• happe aniooni koostise järgi - 1.klass hapnik happed e. oksohapped, 2.klass hapnikuta happed. Hapnik-hapetele vastavad happelised oksiidid .
  H2SO3 - SO2
  H3PO4 - P2O5
  H2CO3 - CO2
  HNO3 - N2O5
  H4SiO4 (ränihape) - SiO2 (eriline juhtum) 
  

Hapete reageerimine metallioksiididega
Reaktsioonil tekib sool ja vesi.
Alused ehk hüdroksiidid
On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist