Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Plaatina (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

PLAATINA
Põhiandmed
• Sümbol – Pt
• Aatomi mass – 195.084
• Elektronide ja prootonite arv – 78
•  Järjenumber  – 78
• Neutronite arv - 117
•  Sulamistemperatuur  - 1768.3 °C
•  Keemistemperatuur  - 3825 °C
• Hind – u 26 eur/g
Ajalugu 
• Sõna plaatina tuleneb  hispaania  keelsest sõnast platina, 
mis tähendab ingliskeelses tõlkes ‘’Little  silver  of the Pinto 
River.’

• Sel e avastas  Antonio  de Ul oa aastal 1735.
Kus seda leiab?
• Lõuna- Aafrika
• Venemaa
• Kanada
• USA
•  Zimbabwe
Kasutus
•  Ehted
• Hambaravi
•  Elektroonika
• Klaas 
Statistika 
• Plaatina  lahustumine  happes
• Plaatina vastupidavus

Document Outline

  • Slide 1
  • Põhiandmed
  • Slide 3
  • Ajalugu
  • Kus seda leiab?
  • Kasutus
  • Statistika
  • Slide 8
Vasakule Paremale
Plaatina #1 Plaatina #2 Plaatina #3 Plaatina #4 Plaatina #5 Plaatina #6 Plaatina #7 Plaatina #8
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2016-02-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kirke Paris Õppematerjali autor
Lühike ülevaatlik powerpoint plaatinast. Kõik andmed, faktid, videod jms.

Sarnased õppematerjalid

Plaatina - refeaat
4
doc

Plaatina - refeaat

Plaatina Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1770.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatina on keemiline element, mille aatomnumber keemiliste elementide tabelis on 78, ta kuulub väärismetallide hulka. Ta esineb 6 isotoobina, massiarvudega 190, 192, 194, 195, 196 ja 198. Avastamine Plaatinametallidele üldnimetuse andnud plaatinat tunti juba Muinas-Egiptuses 4000 aastat tagasi. Sellest ajast pärinevate kuldesemete plaatinasisaldus on kõrge. Vana-Roomas arvati, et plaatina on plii erim. 1748. aastal kirjeldas Hispaania maailmarändur Antonio

Keemia
Plaatina
12
docx

Plaatina

TALLINNA TÖÖSTUSHARIDUSKESKUS PLAATINA Tallinn 2018 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 3 Avastamine.......................................................................................................... 4 Omadused........................................................................................................... 5 Kasutusalad....................................................

Materjaliõpe
Plaatina
8
doc

Plaatina

...... 5 Kasutusalad................................................................................................ 6 Kokkuvõte................................................................................................. 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................... 8 2 Sissejuhatus Plaatina on haruldane metall, mille avastasid hispaania konkistadoorid Kolumbias XVII sajandil. Leitud metall nägi väga hõbeda moodi välja ja seetõttu nimetati see hõbedakeseks (hisp. k. plata ­ hõbe). Kuid selle omadused erinevad hõbeda omadest oluliselt ­ hulga vastupidavam, raskem, kõrge sulamistäpiga. Plaatina töötlemine on keerukas ja kulukas, seetõttu on teda siiani peamiselt teaduslikeks ja tööstuslikeks eesmärkideks tarvitatud.

Keemia
Referaat plaatina
10
doc

Referaat plaatina

Viljandi Paalalinna Gümnaasium Referaat Plaatina Koostasid: Marianna Tampere ja Helen Linnas 9.a Juhendas: Ave Vitsut Viljandi 2006 1. Avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. MuinasEgiptuse XII dünastia ajast pärinevates kuldesemetes on kõrge plaatinasisaldus. Vanas

Keemia
Platinum
7
pptx

Platinum

metallidesse segunenuna. ● On väärismetall ● Kasutatakse ehete tegemises, arstiteaduses, keemias, kõvaketaste ümber. ● Plaatinat kasutatakse hetkel kõige rohkem autotööstuses. Ajalugu ● Indiaanid kasutasid juba palju enne teisi plaatinat ● Charles Wood leidis jamaica saare pealt Plaatinat aastal 1741 ja saatis selle uuritavaks aastal 1750. ● Enne seda oli aastal 1745 Don Antonio de Ulloa leidnud plaatinat Panama saare pealt. ● Nimi plaatina tuleb Hispaania sõnast plata sest hispaanlased pidasid plaatinat hõbeda nõrgema variandina. Omadused ● aatomi number 78 ● Aatomi mass: 195,078 amü ● Sulamistemperatuur: 1770,0 °C (2045,15 °K) ● Keemistemperatuur.: 3827,0 °C (4100,15 °K) ● Tihedus: 21,45 g/cm3 ● Värvus: hõbedane ● lahustub see näiteks kuumas kuningvees Tähtsamad ühendid ja nende kasutamine Kuigi puhas plaatina on keemiliselt väga vastupidav, siis

Elementide keemia
Plaatinametallid
9
docx

Plaatinametallid

Raili Silluste PLAATINAMETALLID Õppeaines: Informaatika Mehaanikateaduskond Õpperühm: KMI11 Juhendaja: õppejõud H. Jokk Tallinn 2010 Plaatina Sisukord Raili Silluste Page 2 Plaatina PLAATINAMETALLID Keemiliselt kõige püsivamateks metallideks on 6 plaatinametalli. Need on väärimetallid, mis on kullast kallimad ja moodustavad perioodilisussüsteemis 2 triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristatakse kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Sõltuvalt metallide tihedusest eristataks kergete ja raskete plaatinametallide triaadi. Kerged Pt- metallid on ruteenium (Ru), roodium (Rh) ja pallaadium (Pd), mille tihedus on ~12 g/cm 3. Rasked Pt-metallid osmium

Tehnomaterjalid
Plaatina
22
pptx

Plaatina

Plaatina MM-14 Ainar Klammer Plaatina avastamine Eheplaatina oli inimkonnale tuntud juba kauges minevikus. Muinas-Egiptuse 12.nda dünastia ajast pärinevates kuldesemetes oli kõrge plaatinasisaldus. Vanas Egiptuses ning Lõuna- ja Kesk-Ameerika asukad töötlesid seda juba 100 aastat Enne meie aega. Vanas Roomas arvati plaatina olevat plii erim (Plumbum candidum). 1557. a nimetas itaalia poeet Julius Caesar Scaliger plaatinat hispaaniakeelselt plata (hõbeda järgi) Looduslik plaatina koosneb 5 stabiilsest isotoobist ja ühest radioaktiivsest isotoobist. (190, 192, 194, 195, 196 ja 198.) Nimi: Plaatina Sümbol: Pt Aatomi number: 78 Aatomi mass: 195.078 amü Sulamistemperatuur: 1772.0 °C (2045.15 °K, 3221.6 °F) Keemistemperatuur.: 3827.0 °C (4100.15 °K, 6920.6 °F) Elektronide/Prootonite arv: 78 Neutronite arv: 117 Kristallide struktuur: Kuupjas Tihedus: 21.45 g/cm3 Värvus: Hõbedane Plaatinat leidub looduses ehedalt ja mineraalidena. Viimaseid on teada üle saja

Keemia
Väärismetallide sulamid
7
doc

Väärismetallide sulamid

Väärismetallide sulamid Sisukord 3...5 - Väärismetallid 6 - Väärismetallide sulamid 7 - Kasutatud kirjandus Väärismetallid ...on haruldased metallid millel on majanduslikult kõrge, suhteliselt stabiilne väärtus. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Vahel loetakse väärismetallideks ka muid plaatinametalle - peale plaatina ka osmiumi, iriidiumi, pallaadiumi, roodiumi ja ruteeniumi. Ajalooliselt on väärismetallide hulka kuulunud näiteks alumiinium - kuigi ta on kõige levinum metall maakoores, oli teda raske saada puhtal kujul. Seetõttu oli alumiinium 19. sajandi I poolel kallim kui kuld. Kuld: ...on keemiline element järjenumbriga 79. Kullal on üks stabiilne isotoop massiarvuga 197. Keemilistelt omadustelt on kuld väheaktiivne metall. Ei reageeri vee ega hapetega. Kuld on väärismetall.

Keemia




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun